KLM Kinnisvara OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti poolt KLM Kinnisvara OÜ-le 14.09.2020 korralduse nr 12.23/051465-7-1 täitmisest saabunud tagajärje kõrvaldamiseks ja KLM Kinnisvara OÜ arvelduskontole Maksu- ja Tolliameti korraldusel arestitud ja Maksu- ja Tolliametile 29.09.2020 ülekantud 276,00 euro ning 24.09.2020 ettemaksukontolt mahavõetud 44,00 euro tagastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – KLM Kinnisvara OÜ, seaduslik esindaja Marju Laurits Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Tiia Pukk
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15.01.2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 31.08.2020 KLM Kinnisvara OÜ-le kui kolmandale isikule korralduse nr 12.2-3/051465-7, millega kohustas teda andma Soojusekspert OÜ maksukontrollis suulisi seletusi ning esitama korralduses nimetatud originaaldokumendid või nende kinnitatud koopiad KLM Kinnisvara OÜ ning kontrollitava maksukohustuslase Soojusekspert OÜ vahel toimunud majandustehingute kohta perioodil mai – november 2019. Dokumendid tuli esitada elektrooniliselt hiljemalt 08.09.2020. Seletuste andmiseks paluti tulla 10.09.2020 kell 10.30 aadressile Lõõtsa 8A, Tallinn. KLM Kinnisvara OÜ hoiatati, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel esimesel korral 320 eurot ning dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral 320 eurot. 1(9)
2.KLM Kinnisvara OÜ esitas dokumendid tähtaegselt. KLM Kinnisvara OÜ seaduslik esindaja ilmus maksuhalduri ametiruumidesse maksuaudiitor Liis Pipari juurde 10.09.2020 kell 10.30, kus ta palus MTA-l esitada küsimused vastamiseks kirjalikult. Maksuaudiitor keeldus kirjalikult küsimusi esitamast.
3.MTA määras KLM Kinnisvara OÜ-le 14.09.2020 korraldusega nr 12.2-3/051465-7-1 tasumiseks sunniraha 320 eurot. Sunniraha tuli tasuda seetõttu, et KLM Kinnisvara OÜ jättis MTA 31.08.2020 korralduse nr 12.2-3/051465-7 selles märgitud tähtajaks, 10.09.2020, suuliste seletuste andmise osas täitmata.
4.KLM Kinnisvara OÜ (kaebaja) esitas 29.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA (vastustaja) 14.09.2020 korralduses nr 12.2-3/051465-7-1 määratud sunniraha sissenõudmise keelamiseks. Lisaks palus kaebaja kohustada MTA-d koheselt vabastama KLM Kinnisvara OÜ arvelduskontol sunniraha 320 eurot. Kaebaja palus kohustada MTA-d eemaldama tema poolt hallatavalt veebilehelt www.e-maksuamet.ee andmed KLM Kinnisvara OÜ-le sunniraha määramise kohta ja keelata MTA-l eelnimetatud andmete esitamine avalikkusele tema veebilehel www.e-maksuamet.ee kohtumenetluse ajaks.
5.30.09.2020 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ning kohustas kaebajat täpsustama esitatud kaebuse nõuet.
6.Kaebaja esitas 05.10.2020 kohtule kaebuse täpsustuse, millega esitas täpsustatud nõude kõrvaldada MTA poolt KLM Kinnisvara OÜ-le 14.09.2020 korralduse nr 12.2-3/051465-7-1 täitmisest saabunud tagajärg ja tagastada KLM Kinnisvara OÜ arvelduskontole MTA korraldusel arestitud ja MTA-le 29.09.2020 ülekantud 276,00 eurot ja 24.09.2020 MTA ettemaksukontolt mahavõetud 44,00 eurot.
7.Tallinna Halduskohus käsitles kaebust heastamiskaebusena ja võttis selle 08.10.2020 määrusega menetlusse.
8.03.11.2020 määrusega määras Tallinna Halduskohus asja lahendamise vormiks kirjaliku menetluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja leiab, et sunniraha määramine 14.09.2020 korraldusega on vastuolus sunniraha kohaldamise eeldustega asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) mõttes. Korraldus on vastuolus ATSS § 2 lg 1 ja ATSS § 8 lg-s 1-3 sätestatud nõuetega, sest kaebuse esitaja täitis 31.08.2020.a korraldusega nr 12.2-3/051465-7 pandud kohustused: kaebaja esitas MTA korralduses nr 12.2-3/051465-7 nõutud dokumendid tähtaegselt, s.o 08.09.2020.a ning kaebuse esitaja esindusõiguslik isik, juhatuse liige Marju Laurits, ilmus määratud tähtajal, s.o 10.09.2020.a teenindusbüroosse Liis Pipari juurde selgituste andmiseks.
10.Kaebaja palus vastustajal esitada küsimused kirjalikult, et kaebaja saaks vastata kirjalikult. Kuna vastustajat huvitasid kaebaja arved Soojusekspert OÜ-le ja küsimused olid suunatud toimunud majandustehingute kohta, siis on loomulik, et suuliselt selgitusi andes on eksimused kergemad tekkima, samas kui kirjalikult vastates on kaebajal võimalik rahulikult, omas tempos meenutada tehingute asjaolusid, vaadata üle tehinguid kajastavad raamatupidamisdokumendid ja vastata tehingute kohta oma sõnadega. Samuti ei ole vastustaja poolt koostatav protokoll stenogramm ega kajasta kõiki kaebuse esitaja poolt antud seletusi tehingute ja arvete kohta, vaid üksnes kaebajat küsitleva ametniku enda suva järgi kirjapandut. Ilmselgelt läheb sellise protokollimise juures kaduma kaebaja poolt avaldatav teave tehingute asjaolude kohta. Soovist sellist olukorda välistada, 2(9)
soovis kaebaja vastata küsimustele kirjalikult. Liis Pipar maksuaudiitor kinnitas kaebajale 10.09.2020.a kokkusaamisel ka ise, et kavandab vestluseks 3 tundi. Vestluse käiku ja küsitlust kajastab ta vestluse kohta koostatavas protokollis. Seega on ilmne, et suulise vestluse eesmärk ei ole kajastada stenogrammi vormis kaebaja poolt antavaid konkreetseid vastuseid, vaid protokoll sisaldaks menetleja poolt suvaliselt kirjapandud valikut kaebaja vastustest. Vastustaja poolt määratud sunniraha ei ole ATSS § 2 lg 1 alusel lubatav. Seega ei ole sunniraha tasumise nõudel alust.
11.Sunniraha tasumise nõudest jääb arusaamatuks, mis on sunniraha nõude faktiliseks aluseks. Vaidlustatavas korralduses puuduvad põhjendused, mis ulatuses on korraldus vastustaja arvates täitmata. Kuivõrd kaebaja ilmus määratud ajal maksuhalduri teenindusbüroosse sooviga anda enda selgitused kirjalikult, millest maksuhaldur keeldus, ei ole alust kaebajale sunniraha määrata, sest kaebaja on 31.08.2020.a korralduse nr 12.2-3/051465-7 täitnud. Korralduses ei ole vastustaja ka vähimalgi määral põhjendanud, miks on maksuhalduri arvates suuliselt antud selgitused kirjalikult antutest paremad. Kaebajale sai 10.09.2020.a toimunud vestlusest maksuaudiitor Liis Pipariga selgeks, et suulisi selgitusi kohustas ta kaebajat andma seetõttu, et kirjalike selgituste puhul ei ole teada, kas selgitused paneb kirja kaebuse esitaja ise või keegi kolmas isik. Selline arvamus on täielikult otsitud ja põhjendamatu. Kuna vastustaja küsimused võivad olla ainult 31.08.2020.a korralduse piires, s.t hõlmama majandustehinguid ja väljastatud arveid mai – november 2019.a kohta, siis ei ole selles ka mitte midagi keelatut, kui kaebuse esitaja palub abi selgituste kirja panekul raamatupidajalt, kes tegelikult arveid koostab. Kuna haldusakti faktilise põhjendamise nõue on käesoleval juhul täitmata, on vaidlustatav korraldus ka vastuolus HMS §-s 56 sätestatud nõuetega.
12.Tulenevalt ATSS sätetest ei ole hoiatus sunniraha määramise alus, vaid sunniraha tasumise korraldus, mis haldusaktina peab olema motiveeritud ega ei tohi olla kaebajale üleliia koormav. Riigikohus on sedastanud, et hoiatus ei ole lõplik ja siduv otsustus, mis tingiks vältimatult sunniraha rakendamise ja välistaks haldusorgani kaalutlusõiguse. Sunniraha võib rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks. Sellised alused käesoleval juhul puuduvad. Järelikult on sunniraha tasumise nõue antud ilma faktilise aluseta. Enne sunniraha sissenõudmist (ATSS § 15) peab haldusorgan kontrollima sunniraha rakendamise eeldusi, sh tuvastama ettekirjutuse täitmata jätmise ja muud sunniraha rakendamist mõjutavad asjaolud (ATSS 8). Kaebaja on vastustajale nõutud dokumendid esitanud ning ilmunud MTA teenindusbüroosse selgituste andmiseks. Kaebaja on olnud koostöövalmis ning täitnud MTA korralduses nimetatud tingimused. Kaebaja poolt korralduse täitmine on tõendatud 10.09.2020.a protokolliga, milles on kaebaja kinnitanud, et soovib anda teavet ja selgitusi kirjalikult. Vaidlustatav haldusakt on oma olemuselt isikule koormav ning maksuhaldur peab proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes valima maksumenetluses sellised toimingud, mis koormavad isikut kõige vähem. Käesoleval juhul ei selgu sunniraha tasumise nõudest, miks maksuhaldur keeldus kaebajalt kirjalikult seletust võtmast ning käsitleb 31.08.2020.a korralduses nr 12.2-3/051465-7 ainult osaliselt täidetuna. Kaebaja rõhutab, et on korralduse dokumentide esitamise nõudes täitnud, seletuste andmiseks on kaebaja teenindusbüroosse ilmunud.
13.Kaebaja rõhutab, et MKS § 61 lg 2 järgi võib maksuhaldur kolmandalt isikult nõuda kirjaliku haldusaktiga teavet, kui maksukohustuslase poole pöördumine ei ole andnud tulemusi ja maksuhaldur osundab kolmandale isikule tehtud korralduses neile asjaoludele. Seega on kolmanda isiku poole pöördumine käsitletav äärmise vajadusena. Korraldusest peab selguma, kas maksuhaldur on enne kolmanda isiku poole pöördumist nõudnud teavet ka kontrollitavalt maksukohustuslaselt endalt. Saanud vastustajalt 31.08.2020.a korralduse 12.2-3/051465-7, pöördus kaebuse esitaja 03.09.2020.a e-kirjaga Soojusekspert OÜ poole küsimusega, kas maksuhaldur on enne kaebuse esitaja poole pöördumist nõudnud sama teavet Soojuseksperdilt endalt. Vastusena teatas Soojusekspert, et on kõik dokumendid esitanud, s.h vastanud 10-15 KLM Kinnisvara OÜ-ga tehingutega puudutavas osas. Seega puudus MTA-l tegelikult vajadus kaebaja poole pöördumiseks. Seejuures pidanuks korraldusest kolmandale isikule nähtuma pöördumise põhjus. Paraku ei selgu korraldusest, milliste asjaolude kontrollimiseks kaebajalt teavet nõutakse. Ehkki korraldusest ei 3(9)
selgunud kolmanda isiku poole pöördumise põhjust, võinuks kaebaja korralduse faktiliste asjaolude korralduses äranäitamata jätmise tõttu vaidlustada. Kaebaja täitis siiski korralduse – esitas dokumendid ja läks selgituste andmiseks teenindusbüroosse. Ehkki korraldus on täidetud, tegi maksuhaldur kaebajale sunniraha tasumise nõude korralduse täitmisele kohustamiseks. Järelikult ei ole täidetud sunniraha rakendamise eeldused ning selline korraldus on vastuolus kehtiva õiguse ja kohtupraktikaga.
14.Maksuhalduri poolt valitud vahendid peavad olema vastavuses soovitava eesmärgiga. Proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt peab maksuhaldur kõigepealt pakkuma kirjalikku teabe esitamise võimalust. Käesoleval juhul ei ole maksuhaldur eelnimetatuga arvestanud. Kaebaja ei ole teabe andmisest keeldunud, vaid soovib anda suuliste selgituste asemel kirjalikke selgitusi. Kirjalike selgituste andmisel on isikul võimalik segamata ja rahulikult tutvuda dokumentidega ning esitada erapooletuid, kallutamata selgitusi tehingute kohta. Samuti on isikul võimalus asjaoludesse süveneda ning esitada konkreetne seisukoht või teave nimetatud asjaolude kohta. Kirjalikult antud seletused on objektiivsed ning aitavad kaasa maksumenetluse tõhususele. Kaebajale jääb arusaamatuks, mille alusel keeldub MTA korralduse muutmisest selgituste andmise osas. Samuti ei selgu sunniraha korraldusest põhjendusi, mis tingivad suuliste selgituste andmise vältimatu vajaduse. Kaebajalt suulise teabe nõudmine kirjaliku teabe andmise asemel ilma asjakohaste põhjendusteta on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ning koormab kaebajat ebamõistlikult.
15.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning on seisukohal, et puudub igasugune alus kaebuses viidatud sunniraha täitmisest saabunud tagajärje kõrvaldamiseks ning sisse nõutud sunniraha tagastamiseks.
16.Vaidlust ei ole, et kaebuse esitaja on Soojusekspert OÜ maksumenetluses kolmandaks isikuks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et MKS § 61 mõistes on kolmas isik mistahes isik, kes valdab teavet menetlusosalise kohta. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebuse esitaja on isikuks, kes oskab anda täpsustavat teavet ehk korralduses nõutud teavet ja maksuhaldur oli õigustatud kaebuse esitaja poole pöörduma. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 3-14-51183 punkti 11 kohaselt ei pea maksuhaldur kolmanda isiku poole pöördumise põhjendamisel andma detailset ülevaadet maksumenetlusest, vaid selgitama nõutud teabe ja maksumenetluse üldist seost, mis võimaldab kolmandal isikul veenduda, et teabe nõudmine ei ole meelevaldne. Oluline on viidata MKS § 10 lg 1 p-le 1, § 11 lg-tele 1 ja 2, mis sätestavad maksuhalduri pädevuse ja õigused maksukontrolli läbiviimisel. Seejuures ei ole maksuhaldur maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. MKS §-st 59 tulenevalt on maksuhalduril maksumenetluses ulatuslik kaalutlusõigus nii asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi (seletused, dokumentaalsed tõendid) ja allika (maksukohustuslane, kolmas isik) määratlemisel, kui ka nende kogumise viisi (kirjalikud või suulised seletused, teabe/tõendite esitamine sidevahendite vahendusel või kohapeal)otsustamisel. Sealjuures ei pea maksuhaldur ega kohus vastavalt Riigikohtu praktikale põhjendama, kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega.
17.Vastustaja hinnangul ei kuulu kaebus rahuldamisele ka kaebuse esitaja väite alusel, et teda on põhjendamatult kohustatud ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse väitega, et vahetu kohtumine on kirjalikust suhtlusest efektiivsem viis teabe kogumiseks. Vastupidiselt kaebuse esitaja väitele on selline kohustus õiguspärane MKS § 61 lg 1 alusel. Kuigi selle sätte kohaldamine eeldab kaalumist, kas nn kolmanda isiku kohustamine ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse on vajalik, ei saa korraldust selles osas kehtetuks tunnistada üksnes põhjusel, et kaalumise käik ei nähtu korraldusest. Maksuhaldur teostab kontrolli Soojusekspert OÜ suhtes ning enne kaebaja poole pöördumist on maksuhaldur küsinud andmeid kontrollitavalt endalt, nagu on viidanud kaebuses ka kaebaja. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et maksuhaldur pidi KLM Kinnisvara OÜ-le, kui menetluses kolmandale isikule, pakkuma kõigepealt võimalust anda ütlused kirjalikus vormis. Olukorras, kus Soojusekspert OÜ ja KLM Kinnisvara OÜ juhatuse liikmed on eraeluliselt seotud ning maksuhalduri eesmärgiks on võrrelda Soojusekspert OÜ ja KLM Kinnisvara OÜ poolt esitatud 4(9)
dokumente ning esitada küsimusi osapooltele dokumentidel esinevate võimalike erinevuste kohta, välistab maksuhaldur teabe küsimise kirjalikult. Korraldus, millega maksuhaldur KLM Kinnisvara OÜ-lt teavet nõudis, vastab igati MKS § 62 lg-s 4 sätestatud nõuetele. MTA hinnangul ei olnud kaebaja nõue anda ütlusi kirjalikult konstruktiivne ja põhjendatud, mistõttu tekkis vajadus rakendada sundi. Kaebaja ei ole täitnud talle antud korraldust suuliste seletuste andmises osas.
18.Vastustaja ei nõustu väitega, et maksuhalduril puudub õiguslik alus temalt teabe nõudmiseks ainuüksi põhjusel, et Soojusekspert OÜ on juba vastanud maksuhaldurit huvitavatele küsimustele. MKS § 61 lg 2 sätestab üksnes tingimuse, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb pöörduda maksukohustuslase enda poole, mitte ei keela peale maksukohustuslaselt teabe saamist pöörduda kolmanda isiku poole. Kui nõustuda kaebuse esitaja käsitlusega, siis muutuks MKS § 61 lg 2 sisutuks. Vastustaja ei nõustu ka kaebaja etteheitega, et maksuhalduri esindaja koostab suuliste ütluste protokolli oma suva järgi. Maksuhaldurile suuliste seletuste andmist välistavaks asjaoluks ei saa olla kaebaja oletus, et maksuhaldur soovib temalt teavet, mida ta ajalisest faktorist tulenevalt võib mitte mäletada. Vastustaja hinnangul on tegemist kaebaja põhjendamatute oletustega ning juhul, kui kontrollitavad tehingud on toimunud nii, nagu need raamatupidamises kajastatud, puudub kaebaja oletustel ja kahtlustel igasugune alus. Küsitletaval on õigus tutvuda suuliste ütluste protokolliga ja teha sinna vajadusel omapoolseid täiendusi ja parandusi.
19.Kuigi sunni rakendamine ei viinud lõpptulemina 31.08.2020 korralduses nõutu ammendava täitmiseni, ei tähenda see rakendatud sunni väidetud ebaproportsionaalsust või ebavajalikkust. Kaebuses väljendatud trotslik hoiak ja arvamus, kuidas maksuhaldur peaks kaebaja hinnangul maksumenetlust läbi viima, ei ühti MKS § 10 lg-s 2 sätestatud maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajadusega. 31.08.2020 korralduses hoiatati kaebajat, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral 320 eurot ja suuliste seletuste andmata jätmisel 320 eurot. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja kohaletulekut MTA ruumidesse korralduses märgitud ajal, kuid suulistest ütlustest keeldumist, saab käsitleda vaid kui korralduse täitmata jätmist. Kaebajal oli 31.08.2020 korralduse täieliku täitmisega võimalik sunniraha määramist vältida. MTA 31.08.2020 korraldus on jõus ning seda ei ole vaidlustatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
20.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas 14.09.2020 sunniraha rakendamise korraldus nr 12.23/051465-7-1 oli õiguspärane. Kaebaja väidab, et sunniraha rakendamise eeldused olid täitmata, sest kaebaja täitis 31.08.2020.a korraldusega nr 12.2-3/051465-7 pandud kohustused ja esitas tähtaegselt nõutud dokumendid ning kaebuse esitaja esindusõiguslik isik ilmus määratud tähtajal, s.o 10.09.2020.a teenindusbüroosse selgituste andmiseks. Sisuliselt on kaebaja arvamusel, et tema esindaja poolt teenindusbüroos väljendatud soov anda suuliste seletuste asemel kirjalikud selgitused ei saa käsitleda 31.08.2020 korralduse täitmata jätmisena. Kaebaja arvates pole 14.09.2020 sunniraha korraldus ka piisavalt põhjendatud ja see on koormav, sest pole selgitatud, millises ulatuses on 31.08.2020 korraldus täitmata ning pole selgitatud, miks on suuliselt antud selgitused kirjalikest paremad, samuti ei nähtu, miks on suuliste selgituste saamine vältimatult vajalik. Veel on kaebaja arvamusel, et tegelikult puudus vastustajal vajadus kaebaja poole pöördumiseks, sest Soojusekspert OÜ on vajalikud selgitused esitanud ning tegelikult peab vastustaja pakkuma kõigepealt kirjaliku teabe esitamise võimalust. Vastustaja hinnangul puudub alus sunniraha täitmisest saabunud tagajärje kõrvaldamiseks ning sisse nõutud sunniraha tagastamiseks. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja kohaletulekut MTA ruumidesse korralduses märgitud ajal, kuid suulistest ütlustest keeldumist, saab käsitleda vaid kui korralduse täitmata jätmist ning 31.08.2020 korraldus on jõus ja seda ei ole vaidlustatud. 5(9)
22.Haldusorgani toiminguid sunniraha rakendamisel on isikul ATSS § 16 lg 1 alusel võimalik vaidlustada halduskohtus. Riigikohtu praktikas on korduvalt leidnud kinnitust, et sunniraha rakendamine on menetlustoiming, mille vaidlustamisel saab kohus haldusorganil keelata sunniraha rakendamise või teha ettekirjutuse toimingute tagajärgede kõrvaldamiseks ning kui kohtutäitur on juba alustanud sunniraha sissenõudmist, võib kohustada haldusorganit esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus1. Käesoleval juhul on esitatud kohtule heastamiskaebus sunniraha täitmisest saabunud tagajärgede kõrvaldamiseks. Heastamiskaebuse rahuldamise eeldused tulenevad riigivastutuse seaduse (RVastS) §-st 11. Kannatanu võib avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Avaliku võimu kandja on tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, sealhulgas andma haldusakte, sooritama toiminguid või esitama kolmanda isiku vastu eraõiguslikke nõudeid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks oluliselt rahalist hüvitist. Seega eeldab heastamiskaebuse rahuldamine, et sunniraha rakendamine oli käesoleval juhul õigusvastane.
23.MKS § 67 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur MKS §-des 60–62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. MKS § 67 lg-st 2 tuleneb, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot, teisel korral 2000 eurot. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 2640 eurot.
24.Asja materjalidest nähtuvalt nõuti kaebajalt MTA 31.08.2020 korraldusega nr 12.23/051465-7 teavet kui kolmandalt isikult. Pole vaidlust, et nimetatud korraldust ei ole kaebaja vaidlustanud. Seega on tegemist kehtiva ettekirjutusega. Korraldusega kohustati kaebajat esitama selles nimetatud dokumendid hiljemalt 08.09.2020 ning ilmuma suuliste seletuste andmiseks 10.09.2020 kell 10.30 MTA ametiruumidesse maksuaudiitor Liis Pipar ́i juurde. Korraldus sisaldas hoiatust, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on suulise teabe andmata jätmisel esimesel korral 320 eurot ning dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral 320 eurot. Menetlusosaliste vahel pole vaidlust selles, et kaebaja on täitnud 31.08.2020 korralduse dokumentide esitamise nõude osas. Käesoleval juhul vaidlustatud MTA 14.09.2020 korraldusega nr 12.2-3/051465-7-1 määrati kaebajale sunniraha 320 eurot ning kohustati kaebaja esindajat ilmuma 31.08.2020 korraldusega nr 12.2-3/051465-7 nõutud teabe andmiseks 23.09.2019 kell 10:00 maksuaudiitori Liis Pipar juurde MTA ametiruumides.
25.Kohus peab vajalikuks esmalt selgitada, et kohus kontrollib haldustäite vaidlustes üldjuhul seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 15-16). Seega ei saa käesolevas vaidluses enam vaidlustada korraldust, mille täitmata jätmise tulemusel sunniraha rakendati. Sel põhjusel on asjasse puutumatud kõik need kaebaja väited, mis puudutavad 31.08.2020 korralduse õiguspärasust, sh väited selle kohta, et kaebajalt teabe saamiseks puudus vajadus või et kaebajalt konkreetselt suulise teabe nõudmine oli põhjendamatu. Siiski märgib kohus, et maksuhalduri õigus teabe küsimiseks tuleb MKS §-st 61 ning selle lg-s 2 sätestatud menetlusnõudest ei tulene, et maksuhaldur ei või pärast maksukohustuslaselt teabe saamist pöörduda teabe täpsustamiseks menetlusvälise isiku poole. Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandalt isikult teavet ka maksukohustuslaselt saadud
Vt Riigikohtu Halduskolleegiumi 09.06.2016 otsus nr 3-3-1-7-16, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika
6(9)
andmete õiguspärasuse kontrollimiseks2. Maksuhalduril ei ole kohustust arvestada kaebaja subjektiivse eelistusega anda seletusi kirjalikult. Maksuhalduri valitud menetlustoimingute läbiviimise viisi otstarbekuse hindamine ei ole halduskohtu ülesanne. Maksuhalduril on pädevus otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle (MKS § 11 lg 2). Seega otsustab maksuhaldur teabe küsimise viisi kaalutlusõiguse alusel. Riigikohtu 14.04.2014 otsuse asjas nr 3-3-1-90-13 punktis 11 leidis kohus, et „/.../maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustus on õiguspärane MKS § 61 lg 1 alusel. Kuigi selle sätte kohaldamine eeldab kaalumist, kas nn kolmanda isiku kohustamine ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse on vajalik, ei saa korraldust selles osas tühistada üksnes põhjusel, et kaalumise käik ei nähtu korraldusest/.../“. Seega on küll tõsi, et maksuhalduril tuleb kolmanda isiku MKS § 61 lõike 1 alusel maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks kohustamise vajadust alati kaaluda ning MKS § 10 lõike 3, § 12, § 46 lg 3 punkti 5 ja § 61 lõike 3 kohaselt seda ka vastavas korralduses põhjendada, kuid selline põhjendus võib olla tavapärasest väiksema ulatusega ja mitte kuigi üksikasjalik. Sellise korralduse põhjendamiskohustus on juba korralduse eesmärgist tulenevalt tavapärasest väiksem. Piisab sellest, kui korraldusest selgub üldine põhjus, miks maksuhaldur kolmandalt isikult teabe saamist vajalikuks peab. Kaebaja ei väida ja kohtule ka ei nähtu, et põhjenduskohustus oleks selles määras täitmata. Eelnevat seisukohta kinnitab ka Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-98-10 tõdetu, et ühe ja sama maksumenetluse raames pole õigusvastane ka kolmanda isiku mitmendat korda maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustamine, kusjuures täidetud peab olema vaid üldine MKS § 61 lõigetest 1 ja 3 tulenev põhjendamise nõue, s.o viide korralduse andmise õiguslikule alusele ja selgitus korralduse andmise faktilise aluse kohta. Kohus on seejuures ka seisukohal, et suuliste selgituste andmine tagab kahtlemata kirjalikust suhtlusest kiirema ja efektiivsema menetluse läbiviimise (MKS § 10 lg 3), mistõttu ei ole kohased kaebaja viited tema ülemäära koormamise kohta.
26.Nagu eelnevalt öeldud, saavad käesoleval juhul olla asjakohased vaid sunnivahendi rakendamise toimingut puudutavad väited, mistõttu on käesoleval juhul oluline hinnata sisulises mõttes vaid seda, kas sunniraha rakendamise eeldused olid täidetud. ATSS kohaselt on sunnivahendi rakendamise eeldused järgnevad: 1) on olemas kehtiv ettekirjutus, millega on adressaadile pandud kohustus teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost (ATSS § 4 lg 1); 2) haldusorgan on ettekirjutuse adressaati hoiatanud sunnivahendi rakendamise eest, kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata; 3) adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata; 4) ei esine sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid (ATSS § 8 lg 3). MKS § 61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks.
27.Nagu eelnevalt on kohus märkinud, ei vaidle pooled selle üle, et 31.08.2020 korraldus teabe ja dokumentide esitamiseks on kehtiv ning kaebajat hoiatati sunnivahendi rakendamise eest, kui suulist teavet ja/või dokumente tähtajaks ei esitata. Arvestades, et kaebaja arvates on ta korralduse tähtajaks täitnud täies ulatuses ka põhjusel, et esindaja ilmus tähtajal ametiruumidesse ja soovis kirjalikult esitada suuliselt nõutud teabe, vaidlevad pooled ennekõike selle üle, kas maksuameti ametiruumidesse ilmumisega sai korralduse lugeda täidetuks ka suulise teabe andmise osas. Kohtu hinnangul on ekslik kaebaja arvamus, et pelgalt maksuhalduri ametiruumidesse ilmumisega on 31.08.2020 korraldus täidetud. Pole vaidlust, et kaebaja suulisi selgitusi tegelikult ei andnud ning märkis 10.09.2020 suuliste seletuste protokollile vaid märkuse, et annab küsitava teabe kohta kirjalikud vastused. Vaidlust ei ole ka selles, et maksuhaldur keeldus küsimusi kirjalikult esitamast. Sellega on kaebaja sisuliselt keeldunud suuliste seletuste andmisest ehk teisisõnu 31.08.2020 korralduse täitmisest suuliste seletuste andmise osas ning seejuures pole vahet, kas suuliste selgituste andmisest keeldumise avaldus tehakse maksuhalduri ametiruumides või kirjalikus või muus vormis mistahes asukohast. Kohus rõhutab, et 31.08.2020 korralduse eesmärk ei olnud üksnes
vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p 19
7(9)
kaebaja esindaja kohustamine vastustaja ametiruumidesse ilmumiseks. Kohtule on 31.08.2020 korralduses esile toodud põhjenduste alusel üheselt arusaadav ja ka kaebajale pidi olema selge, et vastustaja eesmärk oli saada kaebaja esindajalt vastustaja ametiruumides suulised seletused. Teabe andmisest keeldumise alused on ammendavalt loetletud MKS §-s 64. Kaebaja ei ole väitnud, et tal olnuks alust teabe andmisest keelduda MKS § 64 sätete alusel.
28.Kuivõrd kaebaja jättis 31.08.2020 korralduses sisalduva ettekirjutuse suulise teabe andmise osas täitmata, olid sunniraha rakendamise eeldused seega täidetud ning seetõttu on asjakohatud kaebaja vastupidised väited. Seejuures on kaebaja ekslikult väitnud, et sunniraha rakendamise korralduses pole välja toodud, millises osas jäi korraldus täitmata. Kohtule nähtub, et vaidlustatud korralduses on välja toodud järgmist: „Korralduses nr 12.2-3/051465-7 nõutud dokumendid esitasite te tähtaegselt ehk 08.09.2020. 10.09.2020 tulite küll Maksu- ja Tolliametisse, kuid keeldusite perioodil mai – november 2019 Soojusekspert OÜ-ga toimunud majandustehingute kohta suuliste seletuste andmisest. Märkisite, et suuliselt võite oma vastustes eksida, kuid kodus (kirjalikult) vastates on teil võimalik rahulikult omas tempos meenutada tehingute asjaolusid ja dokumentidega tutvuda. Põhjendasime teile kohtumisel, miks vajame teilt just suulisi selgitusi, mitte kirjalikke. Leiame, et teie poolt antud põhjendused suuliste selgituste mitteandmise kohta ei ole sisulised ega veenvad ning ei anna alust korralduse muutmiseks selgituste andmise vormi osas. Käesoleva korralduse koostamiseni ei ole te täitnud 31.08.2020 korraldust nr 12.2-3/051465-7 suuliste seletuste andmise osas.“. Seega on üheselt selgelt ja arusaadavalt toodud vaidlustatud korralduses välja see osa, milles 31.08.2020 korraldus jäi kaebaja poolt täitmata. Seejuures on kohus erinevalt kaebajast arvamusel, et vastustaja ei pidanud esitama sunniraha rakendamise korralduses põhjendusi, miks ta eelistab suulise teabe andmist kirjalikule teabele. Nagu kohus eelnevalt viitas, otsustab vastustaja teabe nõudmise viisi kaalutlusõiguse alusel ning üldine põhjendus selle kohta peab sisalduma vastavas teabe nõudmise korralduses. 31.08.2020 korralduses on üheselt selgelt välja toodud maksuhalduri hinnang, mille kohaselt vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus. Suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ning saada küsimustele ammendavad vastused. Ettekirjutust sisaldava korralduse täitmise tagamiseks antud sunniraha rakendamise korralduses ei pea vastustaja valitud teabe nõudmise viisi uuesti põhjendama.
29.Kohtul puudub alus arvata, et sunnivahendi liik ja selle kohaldamise viis olid ebaproportsionaalsed. Riigikohus on avaldanud seisukohta, et, kui ettekirjutusest tulenevad adressaadi kohustused on ebaselged, võib see põhimõtteliselt kujutada endast mõjuvat põhjust ettekirjutuse täitmata jätmiseks ning sunniraha rakendamine ei pruugi sellisel juhul olla proportsionaalne3. Käesoleval juhul pidi kohustus, mille täitmiseks sunniraha rakendati, olema kaebajale selge ja üheselt arusaadav. 31.08.2020 korraldus ega vastustaja antud selgitused ei saanud kohtu hinnangul tekitada kaebajas ebaselgust kohustuse osas, mille täitmist kaebajalt oodati. Kaebaja subjektiivne soov anda ütlused kirjalikult seda ei muuda. Seega ei olnud kaebajal õigust jätta suulised selgitused andmata. Vastustaja määratud sunniraha 320 eurot ei ole ka vastuolus MKS § 67 lg-ga 3.
30.ATSS § 8 lg-s 3 on sätestatud, millal sunnivahendit rakendada ei tohi. Neid aluseid 14.09.2020 korralduse andmise ajal ei esinenud. Seega tuleb eelneva põhjal asuda seisukohale, et sunniraha rakendamine 14.09.2020 korraldusega nr 12.2-3/051465-7-1 oli õiguspärane. Kuna sunnivahendi rakendamine oli õiguspärane, ei ole heastamiskaebuse eeldused täidetud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
31.HKMS 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse
Vt Riigikohtu Halduskolleegiumi 8.12.2016 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-16, p
8(9)
esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.