X. Xi kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 27.10.2023 otsuse nr 5-8/4324-1 tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja: X. X, volitatud esindaja Tiiu-Ann Kaldma Vastustaja: Tallinna linn, esindajad Kristel Tina, Marje Paljak, Moonika Roosnupp
Asja läbivaatamine
31.01.2024 istung
RESOLUTSIOON
1.Võtta tõendina asja materjalide juurde: 1) kaebaja 29.12.2023 vastus kohtunõudele (haldusasi nr 3-23-2201); 2) kaebaja 14.08.2023 toimetulekutaotlus (haldusasi nr 3-23-2201); 3) kaebaja 13.09.2023 toimetulekutaotlus (haldusasi nr 3-23-2201); 4) kaebaja 10.11.2023 toimetulekutaotlus (haldusasi nr 3-23-2633).
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema laste nimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.03.2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). 1(11)
1.X. X (kaebaja) esitas 15.10.2023 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale taotluse toimetulekutoetuse saamiseks. Taotluses märkis ta sellega seotud inimesteks enda ja alaealise tütre Y. Y, eluasemekuludeks üür 800 eurot, elekter 53.58 eurot, kommunaalid 189.99 eurot, toetuse maksmise pangakontoks tütre LHV konto. Kaebaja perekonna elukohaks on aadressil XX, Tallinn asuv 4-toaline eluruum üldpinnaga 121,7 m2. Koos taotlusega esitas kaebaja enda SEB pangakonto ja tütre LHV pangakontod, mille algsaldo 01.09.2023 oli 0 eurot ja 30.09.2023 lõppsaldo 0 eurot. Lisaks esitas ta elektriarve summas 53.58 eurot ja XX, Tallinn korteriühistu arve summas 364,99 eurot.
2.Tallinna Kesklinna Valitsus jättis 27.10.2023 otsusega toetuse määramata.
2.1.Vastustaja tõi otsuses välja, et sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lg 1 kohaselt määrab ja maksab toimetulekutoetust kohalik omavalitsus. SHS § 15 lõikest 1 tuleneb kohaliku omavalitsuse üksuse hindamiskohustus, millega selgitatakse välja abivajadus ja sellele vastava abi ulatus. Vastustaja teavitas kaebajat 19.10.2023 vajadusest ilmuda toetuse taotlemiseks sotsiaalhoolekande osakonda ning esitada loetelu vajalikest dokumentidest ja teabest (kõikide pereliikmete pangakonto(de) panga digitemplitega väljavõtted, kuna taotlusele lisatud pangakontode väljavõtetel ei kajastu sissetulekuid ja väljaminekuid s.o perele määratud toetused ja saadud sissetulekud ega eluasemekulude tasumine, kulud toidu- ja esmatarbekaupadele; selgitused taotleja ja taotlejaga seotud äriühingute majandustegevuse kohta; selgitused poeg Q. Q elukoha ja leibkonda kuulumise kohta; selgitused pojale Q. Qle kuuluvate väärtpaberite ja tema omandis oleva ettevõtte kohta. Kaebaja saatis 19.10.2023 vastuseks e-kirja, milles keeldus vastuvõtule tulemast ning asjakohaseid lisadokumente ja selgitusi esitamast, teavet esitas valikuliselt.
2.2.Vastustaja tuvastas uurimispõhimõtte alusel kaebaja kohta järgneva: 1) Eesti Töötukassa andmetel on kaebaja jätkuvalt töötu, varasemalt on selgitanud, et tegeleb vabatahtliku tegevusega, mis ei ole taganud pere iseseisvat toimetulekut; 2) Eesti Hariduse Infosüsteemist nähtub, et taotleja on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilane alates 23.08.2023, mis kaebaja sõnul on ühiselt töötukassaga kevadel 2023 planeeritud; 3) Kaebaja on XXX OÜ juhatuse liige; XX OÜ 40% omanik X. X - X. X osad 40% arestitud kohtutäitur V. V poolt; X OÜ 50 % omanik – likvideerimisel, likvideerija X. X, X MTÜ juhatuse liige; 4) Kaebaja elukohaks olev korter on kasutusel mitme äriühingu asukohana, mistõttu on selgusetu kaebaja kohustus eluasemekulude täies või osalises mahus arvestamises; 5) Kaebaja on taotluses märkinud, et poeg perekonna leibkonda ei kuulu. Samas eluaseme küsimuses 05.10.2023 saadetud e-kirjas Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna teenuste talituse spetsialistile ja 06.10.2023 kodukülastusel märkis ta, et lisaks temale kuuluvad perekonda tema täisealine poeg ja alaealine tütar. Seega tuleb taotleja poeg Q. Q lugeda toimetulekutoetuse mõttes samuti pere koosseisu.
2.3.Vastustajal ei ole kaebaja ja tema perekonnaliikmete majanduslikust olukorrast terviklikku ülevaadet. Kaebaja jättis esitamata teabe väärtpaberite ja osade pangakontode kohta varade ankeedi täitmisel nii esimesel korral 29.01.2021 kui ka viimasel korral 28.07.2023. Maksu- ja Tolliameti andmetest 2(11)
on varasemalt selgunud poja Q. Q pankade intressitulu ja ettevõtete dividenditulu, mille kohta kaebaja ei ole andmeid esitanud. Äriregistri andmetel kuulub taotleja pojale Q. Qle ettevõtte OÜ X (tegevusala enda kinnisvara ost ja müük).
2.4.Kaebaja on olnud toimetulekutoetuse saaja perioodidel 01.01.2021-30.04.2021, 01.01.202231.05.2022 ning 01.09.2022-13.06.2023. Seega on kaebaja pere pikaajaline toimetulekuraskustes pere. Vastustaja andis 19.04.2023 toimetulekutoetuse otsusega aega kolm kuud, et kaebaja enda ja oma pere ülalpidamiseks ja toimetuleku tagamiseks leiaks sobiva töö või realiseeriks äriühingu(te) osaluse pere esmase toimetuleku tagamiseks. Taotlejale selgitati, et eelnimetatu täitmata jätmisel on linnaosa valitsusel õigus lõpetada toimetulekutoetuse määramine kaalutlusotsuse alusel tuginedes SHS § 134 lg 4 punktidele 7 ja 8, mille kohaselt ei ole toetuse taotleja oma toimetuleku tagamiseks realiseerinud tema või tema pere omandis olevat vara ega teinud muid piisavaid pingutusi enda ja oma perekonna materiaalse olukorra parandamiseks.
2.5.Tuginedes HMS § 38 lg-le 3, mille kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid, on sotsiaalhoolekande osakond jõudnud järeldusele, et käesolevaks hetkeks esitatud teabe ja dokumentide põhjal ei ole võimalik kindlaks teha taotleja õigustatust toimetulekutoetusele, sh taotleja ja tema pere majanduslikku olukorda. Sotsiaalhoolekande osakonnal on alust arvata, et taotleja varjab oma tegelikke tulusid. Seega ei ole kohalikul omavalitsusel olnud võimalik hinnata taotleja ja tema pere sotsiaalmajanduslikku toimetulekut terviklikult. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1 kohaselt peab inimene hüvitise taotlemisel aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning et hüvitise taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
3.Kaebaja nõudeks on tühistada toimetulekutoetuse maksmisest keeldumise otsus ja kohustada Tallinna linna vaatama kaebaja taotlus uuesti läbi.
4.Kaebaja leibkonnaks on tema ja ta tütar, kes õpib gümnaasiumis. Kaebaja on lõpetanud varasemalt (2001) Tallinna Majanduskooli raamatupidamise erialal ja EBS magistriõppe ärijuhtimise erialal (2005). Ta ei saa õpitud erialal tööd, sest tema kohta on avaldatud alates novembrist 2016 erinevates meediaväljaannetes ebaõigeid andmeid, mille ümberlükkamiseks on kaebaja esitanud hagiavalduse Harju Maakohtule. Kuna kaebaja ei ole suutnud leida palgatööd, on kaebaja proovinud ennast teostada ettevõtluses, kuid edutult. Kaebaja on osanik mitmes ettevõttes, millel tegevus puudub ja mille osad on arestitud, st kaebajal puudub tulu ettevõtlusest. Kaebaja on olnud aastaid Eesti Töötukassas arvel ja otsinud erialast tööd. Erialast tööd leidmata, on kaebaja kooskõlas Eesti Töötukassa juhtumiplaaniga asunud uut eriala omandama, mis võimaldaks tulevikus tööle asuda. Jaanuaris 2024 on kaebaja täitnud Tallinna Tervishoiukõrgkoolis 6 kuu õppekava ja saanud kätte 30 ainepunkti, mis tõendab, et kaebaja on olnud hõivatud täiskoormusega ja talle ei saa ette heita SHS § 134 lg 4 p 5, 7 ja 8 sätestatut.
5.Toimetulekutoetuse maksmisel arvestatakse maksimaalseks üüri suuruseks 600 eurot kuus, mistõttu see, kas kaebaja üüritasu on 700 või 800 eurot, ei oma tähtsust. Isegi kui kaebaja koliks mõnda teise korterisse, oleks tema kulud samas suurusjärgus: Tallinnas on ka magalakorterite üürihinnad 600-700 eurot, millele lisanduvad kommunaalkulud. Samas tuleks kaebajal maksta 3(11)
täiendavalt tagatisraha (mida kaebajal ei ole kusagilt võtta) ning teha kulutusi kolimisele, mis ei ole samuti suur kulu. Kaebaja üüris selle korteri siis, kui tema sissetulekud ja majanduslik olukord oli parem, samas praegu korterit vahetades ei saaks ta oma kulusid vähendada.
6.Kaebaja esitas toimetulekutoetuse taotluse, kuna pärast eluasemekulude tasumist oleks perekonna netosissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist alla kehtestatud toimetulekupiiri. Kaebaja on saanud lähedastelt erinevaid toiduaineid ja muud abi, kuid mitte raha. Näiteks on kaebaja saanud oma emalt kanamune, õunu, juurvilja jmt. Vastustaja on kaebajale ette heitnud, et kaebaja ja laste pangakontodelt ei ole näha igapäevakulutuste tegemine. Sissetuleku puudumisel ei ole võimalik väljaminekuid ja kulutusi teha. Enamuse vajaminevast on kaebaja ja tema lapsed saanud lähedaste abil ja toel. Kaebajale ei ole arusaadav, millele tuginedes väidab vastustaja, et kaebaja ei ole andnud tõeseid andmeid oma sissetulekute kohta.
7.Õiguspärane ei ole toimetulekutoetuse maksmise sidumine kaebaja osaluse võõrandamisega äriühingutes. Äriühingu, millel puudub tegevus ja vara, osa on väärtusetu ja kuigi kohtutäiturid on püüdnud kaebajale kuuluvaid osi võõrandada, ei ole see õnnestunud.
8.Kaebaja poeg on täiskasvanu ja kaebajal ei ole õigust nõuda/esitada teise täiskasvanud inimese pangakonto väljavõtteid, samuti puudub sinna ligipääs. Täiskasvanud poeg võtab raha sularahas välja ja annab iga kuu kaebajale. Pere sissetulekuid ei saa varjata, need on maksuametis kirjas ja sealt on kohustus ka neid kontrollida. Samuti ei ole stipendium ja puudetoetus sissetulek SHS mõistes. Kaebaja on kinnitanud, et neid ta saab. Kõik muu, mis on poja sissetulekud, on tema käsutada. Poeg on üliõpilane, ei käi tööl vajab, samas toetust elatise näol kaebajalt.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
9.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Ehk toimetulekutoetuse maksmine ei saa kesta lõputult. Kaebaja on olnud toimetulekutoetuse saaja perioodidel 01.01.2021-30.04.2021, 01.01.2022- 31.05.2022 ning 01.09.2022-13.06.2023. Seega on kaebajast kujunenud pikaajaline toimetulekuraskustes pere. Esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul on isikul endal (SÜS § 5 lg 1). Kaebaja ei ole teda ja tema perekonda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul vajalikku vastutust võtnud. Kaebaja on asunud õppima Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, mis võimaldaks tal tulevikus tööle asuda. Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole õppimise toetamine. Selleks on ette nähtud teised toetusmeetmed õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel. Kui kaebajal on soov õppida uut eriala ja kaebaja sõnul ei ole see tema esimene kõrgharidus (töötukassa tegevuskava kohaselt omandatud kõrgharidus rahvusvahelise ärijuhtimise erialal), on tal võimalik otsida õpingute kõrvalt osakoormusega tööd. Sellest ei ole kaebaja ilmselgelt huvitatud. 4(11)
Kaebaja soovib küll täita Eesti Töötukassaga tehtud kokkuleppeid, asudes sügisest 2023 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppima, kuid on keeldunud täitmast vastustaja 11.04.2023 suuniseid ja võtmata vastutust asuda tööle või võõrandada äriühingute osalused. Seega ei ole ta mõelnud ja kaalunud, kuidas tuleb üksnes täiskoormusega õppides toime enda perekonna ülalpidamisega. Alates 11.04.2023 kaebajale teatise tegemisest kolme kuu jooksul ei ole ta asunud tööle ega võõrandanud enda osalusi äriühingutes.
11.Äriregistri andmetele on kaebaja elukohta aadressile XX, Tallinn registreeritud kuue äriühingu asukoht- XXX OÜ, XX OÜ, Osaühing X, MTÜ X, X OÜ ja XX OÜ (oktoobrist 2023 uus ärinimi X OÜ). Vastustaja hinnangul on tavapärane, et äriühingud kannavad enda asukohaga seotud kulud, kui mitte täies ulatuses siis osaliselt.
12.Kaebaja on jätnud märkimata perekonna sissetulekud ning esitanud pangakontode väljavõtted, kus ei kajastu ei perekonna sissetulekud ega väljaminekud. Sotsiaalkindlustusameti andmebaasi tehtud päringust nähtub, et kaebajale on määratud riiklik lapsetoetus 80 eurot ja kaebaja tütrele on määratud puudetoetus 36,31 eurot. Eesti Töötukassa andmebaasi tehtud päringu kohaselt on kaebaja tütrele määratud töövõimetoetus septembris 2023 summas 328,66 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kaebaja saanud Eesti Töötukassalt tulu ehk stipendiumi summas 327,05 eurot. Lisaks makstakse kaebajale elatist summas 500 eurot, mida tõendab 06.10.2023 kodukülastusakt. Toimetulekutoetuse mõttes kuuluvad nendest sissetulekute hulka lapsetoetus, töövõimetoetus, tulu Eesti Töötukassalt ehk stipendium ja elatis. Kaebaja tütrele makstav puudetoetus ei lähe küll sissetulekuna toimetulekutoetuse mõttes arvesse, kuid on ettenähtud tütre puudest tingitud lisakuludeks. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et kaebajal ja tema perekonnal septembris 2023 sissetulekud puudusid. Ilmselgelt kaebajale ja tema perekonnale sissetulekud laekuvad ja kindlasti on ka kulutused, kuid asjakohaseid andmeid on kaebaja keeldunud edastamast.
13.Toimetulekutoetuse taotlust esitades pidas kaebaja kasulikumaks poeg leibkonnast välja arvata, sest sellisel juhul ei arvestata pojale kuuluvat vara (väärtpaberid, loodud äriühing), samas eluruumi taotlemisel poeg leibkonna hulka arvates võimaldab taotleda suuremat eluruumi. Vastustaja taotlusele teatada, kus poja elukoht on, kaebaja ei vastanud, kuigi kaebajal on kohustus esitada kõik vajalikud tõesed asjaolud.
14.Tähtsust ei oma, millised tulud arvestatakse toimetulekutoetuse mõttes sissetulekute hulka. Kohalikul omavalitsusel on hindamiskohustusest tulenevalt (SHS § 15 lg 1) kohustus välja selgitada abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldada abi osutamine. SHS § 15 lõike 2 kohaselt lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ja isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
15.Vastustaja soovitas 13.06.2023 toimetulekutoetuse otsuses kaebajal leida soodsama üüritasuga elamispind, tähtajaks anti kolm kuud. Nimelt on Tallinna Linnavolikogu 16.12.2021 määrusega nr 32 "Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad" kehtestatud toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad, mis on väiksemad kui üüritasu XX, korteri eest, mis käesoleval ajal on 800 eurot, toimetulekutoetuse vahenditest kuulub kompenseerimisele vaid 600 eurot. 200 euro suurune vahe on vastustaja hinnangul märkimisväärne, eriti kui kaebajal rahalisi vahendeid enda sõnul üldse ei ole.
16.Vastustaja andis 11.04.2023 toimetulekutoetuse otsusega kaebajale aega kolm kuud, et kaebaja leiaks enda ja oma pere ülalpidamiseks ja toimetuleku tagamiseks sobiva töö või realiseeriks äriühingu(te) osaluse pere esmase toimetuleku tagamiseks. Kaebajale selgitati, et eelnimetatu täitmata jätmisel on linnaosa valitsusel õigus lõpetada toimetulekutoetuse määramine 5(11)
kaalutlusotsuse alusel tuginedes SHS § 134 lg 4 punktidele 1, 7 ja 8, mille kohaselt ei ole toetuse taotleja asunud tööle, ta ei ole oma toimetuleku tagamiseks realiseerinud tema või tema pere omandis olevat vara ega teinud muid piisavaid pingutusi enda ja oma perekonna materiaalse olukorra parandamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kohus võtab tõendina asja materjalide juurde haldusasjast nr 3-23-2201: 1) kaebaja 29.12.2023 vastuse kohtunõudele; 2) kaebaja 14.08.2023 toimetulekutaotluse 3) kaebaja 13.09.2023 toimetulekutaotluse ja haldusasjast nr 3-23-2633 kaebaja 10.11.2023 taotluse. Haldusasjas nr 3-23-2201 toimub vaidlus juuli, augusti ja septembri 2023.a toimetulekutoetuse määramata jätmise üle. Haldusasjas nr 3-23-2633 toimub vaidlus novembri 2023.a toimetulekutoetuse määramata jätmise üle. Vaidluste pooled on samad käesoleva vaidlusega. Tõendid on kaebaja poolt esitatud nendes kohtumenetlustes. Seega ei ole kaebaja jaoks tegemist uute tõenditega. Tõendite asjakohasus on seotud sellega, kas kaebaja 15.10.2023 taotlus on puudulik – poeg kui perekonnaliige ja kohustus esitada poja pangakonto, millele laekuvad perekonna sissetulekud. Samuti on toimetulekutoetused kogumis olulised, et näidata kaebaja perekonna regulaarseid eluruumiga seotud kulutusi võrrelduna perekonna sissetulekutega.
18.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja esitas taotluse perekonnale toimetuleku saamiseks (SHS § 131 lg 2). Taotlus on puudustega, mistõttu oli vastustajal õigus jätta taotlus rahuldamata. Kaebaja perekonnale toimetuleku määramine ei vasta kaebaja tegevusest tulenevalt SHS § 131 lg 1 eesmärgile – anda ajutise abimeetmena abi selle vajajatele. Vastustaja selgitas 11.04.2023 kaebajale, et lõpetab toimetulekutoetuse maksmise, kui kaebaja ei lähe 3 kuu jooksul tööle. Sellele vaatamata alustas kaebaja 23.08.2023 õpingutena, see tähendab ei asunud oma perekonna materiaalset olukorda parandama (SHS § 134 lg 4 p 8). Puudustega taotlus
19.Kohus võttis tõendina 31.01.2024 istungil asja materjalide juurde: 1) kaebaja 18.07.2023 toimetulekutoetuse taotlus (dtl 587-588) ja selle lisana poja SEB pangakonto väljavõtte 01.06.2023-30.06.2023 (dtl 586) ning tütre LHV pangakonto väljavõtte 01.06.2023-30.06.2023 (dtl 576-577); 2) kaebaja 28.07.2023 e-kirja vastusena vastustaja esindaja 27.07.2023 e-kirjale, millega kaebaja esitas enda SEB pangakonto väljavõtte 01.06.2023-28.07.2023 (dtl 585), tütre LHV pangakonto väljavõtte 01.07.-24.07.2023 (dtl 583) ja poja SEB pangakonto väljavõtte (dtl 584); 3) vastustaja 15.08.2023 otsuse toimetulekutoetuse määramata jätmise kohta (dtl 569-572).
20.Kohus tuvastab nende tõendite ja riimuvate tõendite alusel järgneva. 18.07.2023 taotluselt nähtub, et perekonnaliikmeteks on kaebaja, tema tütar ja poeg. Kaebaja taotles toetuse maksmist poja SEB pangakontole. Poja SEB pangakonto juuni väljavõttelt nähtuvad pere sissetulekud: 1) tütre sotsiaaltoetus 36,31 eurot; 2) tütre Eesti Töötukassa toetus 328,66 eurot; 3) kaebaja peretoetus 160; 4) F. F 500 tsiviilasjas nr 2-20-8069.
6(11)
Kaebaja selgitas 06.10.2023 kodukülastuse aktis (dtl 135-136), et 500 eurot on elatis, mida maksab laste isa ema (vanaema). Samuti nähtuvad poja pangakontolt näiteks poja ja trennitasude ülekanded (kokku 99 eurot), ülekanne tütrele 100 eurot toidurahaks, üüri ja kommunaalide tasumine XX korteri eest. Kaebaja SEB kontolt nähtub inkassonõue 3809,67. Kaebaja selgitas 06.10.2023 kodukülastuse aktis, et nõue on seotud võlaga advokaadile, mille täitmiseks on kohtutäitur tema pangakonto arestinud. Kaebaja kinnitas enda pangakonto arestimist istungil (salvestis 41:03). Kaebaja 13.04.2023 kodukülastusaktis (dtl 232) tuvastas vastustaja, et kaebaja, tema tütar ja poeg elavad XX korteris. Seega saab tõendite alusel teha järelduse, et kaebaja, tema tütar ja poeg on perekonnaliikmed, see tähendab isikud, kes elavad samas eluruumis ja on ühise majapidamisega (SHS § 131 lg 7 p 2), mille korraldamine toimus kaebaja poja pangakonto kaudu. Põhjuseks on kaebaja pangakontode arestimine.
21.15.10.2023 taotluse kohaselt on perekonnaliikmeteks kaebaja ja tema tütar. Kaebaja selgitas istungil, et poeg kolis 2023.a augustis elama vanaema juurde (salvestis 00:38:29), tema asjad on ema juures, aga elab mujal (00:39:48). 06.10.2023 kodukülastuse aktis on kirjas, et kaebaja pereliikmeks on täisealine poeg, kes õpib ülikoolis ega käi tööl. Kaebaja selgitas istungil (salvestis 00:39:24), et ta pidas silmas, et poeg on pereliige, mitte aga perekonnaliige SHS § 131 lg 7 p 2 mõttes. Haldusasjas nr 3-23-2201, milles toimub vaidlus juuli ja augusti 2023.a toimetulekutoetuse määramata jätmise üle, selgitas kaebaja, et poeg lõpetas keskkooli suvel ja otsustas alates augustist olla iseseisev. Ta oli augustis ka palju kodust ära vanaemade juures, sõpradega, meil ei saanud enam mitte kuidagi olla ühine toidulaud. Ta elab küll XX, aga mitte enam leibkonna kooseisus, vaid toimetades iseseisvalt. Talle ei meeldi, et ema või keegi teine tema kontot kasutab. Tal on selleks õigus, ta on täiskasvanud inimene (kaebaja 29.12.2023 vastus kohtunõudele). Kaebaja selgitas istungil, et poja kontole laekunud sissetulekud võttis poeg sularahas välja ja andis kaebajale (salvestis 00:41:25). Seega maksti perekonna sissetulekuid jätkuvalt poja pangakontole septembris 2023.a, mille poeg andis kaebajale. See näitab, et septembris 2023.a jätkus perekonna ühine majapidamine. Selle seisukoha kasuks räägib ka asjaolu, et poeg õppis ülikoolis ega käinud tööl, mistõttu tal puudus iseseisev sissetulek. Kohtu jaoks on eluliselt usutav, et septembris 2023.a jätkas poeg elamist koos ema ja õega aadressil XX. Eeltoodust tulenevalt oleks kaebaja pidanud taotluses kajastama poega kui perekonnaliiget SHS § 131 lg 7 p 2 mõttes. Järelikult on 15.10.2023 taotlus puudustega taotlus. Samale järeldusele jõudis vastustaja haldusaktis: seega tuleb taotleja poeg Q. Q lugeda toimetulekutoetuse mõttes samuti pere koosseisu.
22.Kui 18.07.2023 toetuse menetluses esitas kaebaja poja pangakonto väljavõtte, millelt nähtusid pere sissetulekud, siis 15.10.2023 taotluse lisaks olevad pangakontod (dtl 5,7) ei kajastanud sissetulekuid. 7(11)
SHS § 132 lg 3 sätestab, et toimetuleku taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja täitemenetluses kinnipeetud summade suurust. Vastustaja saatis kaebajale 19.10.2023 e-kirja (dtl 208-209), milles tõi välja, et kaebaja esitatud pangakontode väljavõtetelt ei nähtu perele määratud toetused ja saadud sissetulekud. Kaebaja vastas 19.10.2023 e-kirjaga (dtl 221), et Ei nähtu jah, ja väljavõtted on juba esitatud digitempliga - seega palun selgitada seost nende kahe asja vahel? Kohus leiab 15.08.2023 haldusakti ja 19.10.2023 e-kirjavahetust arvestades, et kaebaja jättis 15.10.2023 taotlust esitades teadlikult lisamata pangakonto väljavõtted, millelt nähtuksid pere sissetulekud. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks kaebaja esindaja istungil esitatud väidet, et kaebaja on esitanud kõik võimalikud tõendid sissetulekute kohta (salvestis 00:30:08). See on ka vastuolus kaebaja esindaja hilisema väitega istungil, et septembris 2023 ei olnud kaebajal sissetulekuid (salvestis 00:34:01). Lisaks on see vastuolus kaebaja esindaja seisukohaga, et kaebaja ei peagi esitama tõendeid riiklike toetuste kohta, sest need on vastustajale teada (salvestis 00:44:10). Kohus selle seisukohaga ei nõustu. SHS § 132 lg 3 ei jäta kaebajale õigust otsustada, kas ta esitab dokumendid netosissetulekute kohta või mitte. Seda ka olukorras, kus väidetavalt on tema sissetulekuks üksnes riiklikud toetused. Toimetulekutoetuse määramine on hindamisotsus, kas kaebaja vastab SHS-s nimetatud eeldustele. Toetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist (SHS § 134 lg 2). Eeltoodust saab teha järelduse, et KOV uurimiskohustus on piiratud ning toetuse üle otsustamisel lähtutakse eelkõige taotleja poolt esitatust. Vastustaja on haldusaktis põhjendatult viidanud SÜS § 21 lg 1 p-le 1, mille kohaselt on isik kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks. Kohtu seisukohta toetab Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1739, p 15: toimetulekutoetuse määramiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et isik vastab seaduses toimetulekutoetuse saamiseks ettenähtud tingimustele, vaid toimetulekutoetuse määramiseks tuleb kohaliku omavalitsuse üksusele esitada SHS § 132 nõuete kohane taotlus koos vajalike tõenditega (sh sissetulekute või nende puudumise kohta – SHS § 132 lg 3; SÜS § 21 lg 1 p 1 ja § 24 lg 1). Kuna poeg on perekonnaliige, siis ei olnud kaebajal õigust taotlust esitades jätta poja pangakonto väljavõte esitamata. See on dokument sissetulekute kohta SHS § 132 lg 3 mõttes. Järelikult on 15.10.2023 taotlus puudustega taotlus. Vastustaja on selle haldusaktis tuvastanud: esitatud pangakontode väljavõtetelt ei nähtu perekonna tulusid (taotleja stipendium koolist, tütre riiklik lapsetoetus, tütre töövõimetoetus, tütre riiklik puudetoetus, elatis (vastavalt 6. oktoobri 2023 kodukülastusaktile maksab elatist 500 eurot isa eest vanaema). Puudustega taotluse lahendamine
23.SHS § 2 kohaselt kohaldatakse SHS-s ettenähtud sotsiaalkaitsele SÜS sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Kohus leiab, et selle sätte mõte on viidata nii sotsiaalkaitse 8(11)
põhimõtetele (SÜS 1. ptk 2. jagu), isiku õigustele ja kohustustele (SÜS 2. ptk), aga ka menetlustele (SÜS 3. ptk). Menetluse näiteks on hüvitise andmisest keeldumine haldusaktiga (SÜS § 23 lg 2 p 4). SÜS-s ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust (HMS), arvestades SÜS erisusi (SÜS § 3 lg 6). SHS § 134 ega SÜS ei näe regulatsiooni puudustega taotluse lahendamiseks. Kohus leiab, et SHS § 2 viitest SÜS-le ning omakorda SÜS § 3 lg 6 viitest tuleneb, et puudustega toimetulekutaotlust saab lahendada HMS § 15 lg 2 alusel: taotlejale tuleb puuduste kõrvaldamiseks anda tähtaeg ja nende kõrvaldamata jätmisel on õigus jätta taotlus läbi vaatamata. Vastavalt on varasemas praktikas Tallinna linn tegutsenud (Kristiine Linnaosa Valitsuse otsus ja Tallinna Linnavalitsuse korraldus, haldusasi nr 3-20-1739). Vastustaja pööras 19.10.2023 kaebaja tähelepanu sellele, et kaebaja esitatud pangakontode väljavõtetelt ei nähtu perele määratud toetused ja saadud sissetulekud. Vastustaja ei määranud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuid kaebaja 19.10.2023 e-kirjast (dtl 221) võis aru saada, et kaebaja ei asu puudust kõrvaldama: Q. Q ei kuulu leibkonda. Minul ei ole võimalik tema asju teile esitada, veel vähem selgitada. Seega oleks vastustaja võinud jätta kaebaja taotluse läbivaatamata. Kohus leiab, et vastustaja lahendus jätta puudustega taotlus rahuldamata SHS § 134 lg 1 alusel ei ole õigusvastane. Kaebaja vaatest on mõlema otsuse tagajärg sama – toetust ta ei saa. Samuti on mõlemat otsust võimalik halduskohtus vaidlustada. Toimetulekutoetuse määramise eesmärk
24.Kaebaja perekond kasutab eluruumi üldpinnaga 121,7 m2, mille igakuine üür on 800 eurot. 18.07.2023 taotluse kohaselt on elekter 41.04, kommunaalid 235.50. 14.08.2023 taotluse kohaselt on elekter 33.14, kommunaalid 169.84. 13.09.2023 taotluse kohaselt on elekter 53.16, kommunaalid 194.69. 15.10.2023 taotluse kohaselt on elekter 53.58 eurot, kommunaalid 189.99 eurot. 10.11.2023 taotluse kohaselt on elekter 65.52 eurot, kommunaalid 327.36 eurot. Keskmiselt on kommunaalkulud 200 eurot kuus. Seda näitab ka kaebaja esitatud pangakonto väljavõte, mille kohaselt ta tasus juuli ja augusti kommunaalkulude eest 450.83 eurot (dtl 332). Seega jäävad kaebaja perekonna eluasemekulud (SHS § 132 lg 2) kaebaja taotluste kohaselt vahemikku 1000-1200 eurot. Kaebaja ja tema tütre sissetulek septembris 2023 oli kokku 1272,02 eurot: Sotsiaalkindlustusameti andmetel on kaebajale määratud riiklik lapsetoetus 80 eurot (dtl 131) ja tema tütrele puudega tööealise inimese toetus 36,31 eurot (dtl 132); Eesti Töötukassa andmetel on kaebaja tütrele määratud septembris 2023 töövõimetoetus 328,66 eurot (dtl 133); Maksu- ja Tolliameti andmetel on kaebaja saanud Eesti Töötukassalt tulu 327,05 eurot (dtl 134); kaebaja kinnitusel maksab laste vanaema isa eest elatist/toetust 500 eurot (06.10.2023 kodukülastusakt, dtl 135-136). Perekonna esimese liikme toimetulekupiir 200 eurot kalendrikuus (SHS § 131 lg 3, 2023. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2), perekonna teise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist (SHS § 131 lg 4), perekonna lapse toimetuleku piir 120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist (SHS § 131 lg 5). Seega on kaebaja perekonna (tema, täisealine poeg, alaealine tütar) toimetulekupiiriks 200+160+240=600 eurot. Isegi kui üürisumma puhul võtta arvesse, et vastustaja hüvitab maksimaalselt 600 eurot üüri (Tallinna Linnavolikogu 16.12.2021 määruse nr 32 Toimetulekutoetuse määramisel aluseks 9(11)
võetavate eluasemekulude piirmäärad), siis tekib perekonnal regulaarseid sissetulekuid ja eluasemekulusid arvestades igakuiselt õigus toimetulekutoetusele (SHS § 131 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole sellises olukorras kaebaja perekonnale toimetulekutoetuse määramine põhjendatud.
25.Esiteks, seetõttu et kaebajal on võimalik eluasemekulusid vähendada. Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks on 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m 2 perekonna kohta (Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrus nr 38 p 2, https://www.riigiteataja.ee/akt/ 119122017011?leiaKehtiv). Kaebajale 3-liikmelise perekonna puhul on seega eluruumi sotsiaalseks normiks 69 m2 (18+18+18+15). Väiksemas korteris oleksid perekonna kommunaalkulud väiksemad. Kaebaja on küll väitnud, et perekonnale sobivate korterite üürihinnad on 600-700 eurot, kuid ei ole välja toonud kommunaalkulude suurust. Kohus leiab, et vastustaja tegevus oli suunatud sellele, et kaebaja leiaks perekonnale eluruumi, mille eluasemekulud oleksid väiksemad. Haldusaktis toob vastustaja välja, et kaebajale pakuti 27.07.2023 vastuvõtul võimalust saada üürimise nõustamise ja toetamise teenust, mille eesmärk on abistada inimest võimetekohase (sobiv suurus, üür jms) eluruumi leidmise ja üürimisega, millest ta suuliselt keeldus. Kaebaja väide, et kolimisele tuleb teha kulutusi, on arusaadav. Kui aga kaebaja keeldub elukohta vahetamast, siis peab ta arvestama eluasemekulude suurusest tulenevalt, et perekonnale ei määrata toimetulekutoetust.
26.Teiseks, kaebaja allkirjastas 11.04.2023 teatise, millega võttis kohustuse asuda tööle 3 kuu jooksul, et tagada perekonnale esmane sissetulek. Kaebajat hoiatati, et juhul kui seda kohustust ei täida, siis lõpetab vastustaja toimetulekutoetuse määramise. SHS § 134 lg 4 p 8 kohta on selgitatud, et KOV peab selle sätte alusel toimetulekutoetuse määramata jätmise korral selgelt põhjendama, miks ta sätet kasutanud on ja millised on KOV-i hinnangul need võimalused, kuidas isik peaks oma materiaalset olukorda parandama (SHS muutmine, 490 SE seletuskiri, www.riigikogu.ee). Haldusaktis on viidatud, et kaebaja on jätnud SHS § 134 lg 4 p 8 kohustuse täitmata. Samuti on haldusaktis välja toodud, et Kodukülastusel 13. aprillil 2023 oli näha, et aadressil XX, Tallinn toimub XX OÜ (uus ärinimi oktoobrist 2023 X OÜ) äritegevus, mida taotleja suuliselt kinnitas. Korteris oli palju erinevaid kaubakaste, pakendeid, toidunõusid jne. Täiendavalt selgitas taotleja 27. juulil 2023 vastuvõtul, et juhatuse liikme tasusid, autoritasusid enda kirjutatud raamatute „X“, „X. Jõulud“ osas, töötasu XX OÜ-st (uus ärinimi X OÜ) ja dividenditulusid ta ei saa. Ettevõtte XX OÜ osas selgitas taotleja, et tegeleb vabatahtliku tegevusega. Seejuures on vastustaja kohtumenetluses tõendanud, et ka pärast õpingute alustamist Tallinna Tervishoiukõrgkoolis septembris 2023 on kaebaja jätkanud Facebookis XX (goldenstevia.ee) toodete reklaamimist (20.09.2023 reklaam, dtl 254, 256, 08.09.2023 reklaam, dtl 255). Seega tegutses kaebaja äriühingu huvides vahatahtlikuna ajal, kui ta oli võtnud kohustuse asuda tööle. Iseenesest on vaba eneseteostus isiku põhiseaduslik õigus (PS § 19 lg 1). Selle alla kuulub õigus vabatahtlikult töötada ja õppida. Kuid kaebaja pidi õppimise kasuks valikut tehes arvestama (12.05.2023 Eesti Töötukassa tegevuskava, dtl 335), et see vähendab tema võimalust tööle asuda. 10(11)
Seejuures on tegevuskavas märgitud, et töö leidmine eelistatud valdkonnas on keeruline. Seega ei ole Eesti Töötukassa märkinud, et kaebajal on tööle kandideerimine ükskõik mis valdkonnas ebaõnnestunud. Sellises olukorras leiab kohus, et kaebaja jättis teadlikult kasutamata võimaluse parandada oma perekonna materiaalset olukorda.
27.Kolmandaks, oli vastustajal, arvestades kaebaja eluasemekulude ja sissetulekute suurust õigus SHS § 134 lg 4 p 8 alusel siduda toetuse maksmise määramisest keeldumine tingimusega, kui kaebaja ei asu tööle. Seda põhjusel, et vastasel juhul peaks vastustaja püsivalt jätkama – vähemalt kaebaja ja tema poja õpingute ajal – toimetulekutoetuse maksmist. Selliselt on vastustaja toiminud 01.01.202130.04.2021, 01.01.2022 - 31.05.2022 ning 01.09.2022-13.06.2023. Järelikult ei pea paika kaebaja väide, et tal on ajutised toimetulekuraskused (dtl 545). Toimetulekutoetus on aga mõeldud ajutise meetmena, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Vastustaja maksis juunis 2023 kaebajale toimetulekutoetust 450,84 eurot (dtl 586). Seega on aastane toimetulekutoetus ca 5000 eurot. Tegemist on piiratud avalike vahenditega, mida tuleb kasutada sihtotstarbeliselt. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et lähtudes SHS § 131 lg 1 eesmärgist, avalike vahendite piiratusest ja konkreetse juhtumi asjaoludest oli vastustajal õigus nõuda kaebaja tööle asumist. See ei olnud kaebaja jaoks välistatud. Kaebaja aga eelistas õppima asumist. Seetõttu on tegemist õiguspärase haldusaktiga, mille tühistamiseks puudub alus. Eeltoodust tulenevalt puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
28.Toimetuleku määramise otsus on hindamisotsus, mitte kaalutlusotsus. Seega ei saa teatud haldusakti ebaõiged seisukohad kaasa tuua haldusakti tühistamise nõude rahuldamist. Kohus leiab, et vastustaja oleks saanud tugineda SHS § 131 lg 4 p-le 7 juhul, kui oleks olnud alust eeldada, et kaebajale kuuluvate äriühingute osad oleks omanud teatud väärtust. Vaid sel juhul oleks nende võõrandamine saanud kaasa aidata perekonnale toimetulekuks piisavate elatusvahendite saamisele. Sellist hinnangut haldusaktist ei nähtu.
29.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
30.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema laste nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.