X. Xi kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 24.01.2024 otsuse nr 5-8/149-5 ja 24.01.2024 otsuse nr 2024-64 tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja: X. X, volitatud esindaja Tiiu-Ann Kaldma Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindajad Kristel Tina, Marje Paljak, Moonika Roosnupp
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema laste nimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.06.2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X (kaebaja) esitas 10.01.2024 Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale taotluse toimetulekutoetuse saamiseks. Taotluses märkis ta sellega seotud inimesteks enda ja alaealise tütre Y. Y. Y, eluasemekuludeks üür 800 eurot, elekter 102.34 eurot, kommunaalid 490.34 1(12)
eurot, toetuse maksmise pangakontoks tütre LHV konto. Kaebaja perekonna elukohaks on aadressil Xxxxx-Xxxxx x-x, Tallinn asuv 4-toaline eluruum üldpinnaga 121,7 m2. Koos taotlusega esitas kaebaja enda SEB pangakonto ja tütre LHV pangakontod, mille algsaldo 01.12.2023 oli 0 eurot ja 31.12.2023 lõppsaldo 0 eurot. Lisaks esitas ta elektriarve 102.34 eurot ja Xxxxx-Xxxxx x-x, Tallinn korteriühistu arve 665.01 eurot.
2.Kaebaja esitas 10.01.2024 Tallinna Kesklinna Valitsusele taotluse abi saamiseks. Selgituste ja esitatud dokumentide kohaselt vajab kaebaja ja tema pere toetust seoses tehtud kulutustega Reval Sport spordiklubile ning enda ja tütre tervisekuludele.
3.Tallinna Kesklinna Valitsus jättis 24.01.2024 kaebajale toimetulekutoetuse määramata.
3.1.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lg 1 kohaselt määrab ja maksab toimetulekutoetust kohalik omavalitsus. SHS § 15 lõikest 1 tuleneb kohaliku omavalitsuse üksuse hindamiskohustus, millega selgitatakse välja abivajadus ja sellele vastava abi ulatus. Kaebajale on korduvalt selgitatud, et taotluse menetlemisel on vajalik ära hinnata taotleja perekonna majanduslik toimetulek ning selgitada välja kõik toetuse määramiseks vajalikud asjaolud. Vastustaja palus kaebajal 11.01.2024 vastuvõtul esitada taotluse juurde täiendavalt kirjalikud selgitused ning pereliikmete (ja vajadusel kolmandate isikute) pangakontode väljavõtted, mille kaudu toimub perekonna igapäevane majandamine.
3.2.Kaebaja on olnud toimetulekutoetuse saaja perioodidel 1. jaanuar 2021 - 30. aprill 2021, 1. jaanuar 2022 - 31. mai 2022 ning alates 1. septembrist 2022 - 13. juunini 2023. Seega statistika kohaselt on kaebajast kujunenud pikaajaline toimetulekuraskustes pere.
3.3.Sotsiaalhoolekande osakond andis 19.04.2023 toimetulekutoetuse otsusega kaebajale aega kolm kuud, et leida sobiv töö või realiseerida äriühingu(te) osalus pere esmase toimetuleku tagamiseks. Kaebajale selgitati, et eelnimetatu täitmata jätmisel on linnaosa valitsusel õigus lõpetada toimetulekutoetuse määramine kaalutlusotsuse alusel tuginedes SHS § 134 lg 4 punktidele 7 ja 8.
3.4.Vastustaja soovitas 13.06.2023 toimetulekutoetuse otsuses kaebajale leida soodsama üüritasuga elamispind, andes tähtajaks kolm kuud.
3.5.Äriregistri andmete kohaselt on kaebaja otseselt seotud järgmiste äriühingutega: 1) Insomnia OÜ 50 % osanik, esindusõigus ja kasusaaja – likvideerimisel, likvideerija X. X; 2) Suhkruvaba MTÜ juhatuse liige ja esindusõigus X. X. Alates 28.11.2023 on AU Online Marketing OÜ juhatuse liige X. Xi asemel Maksu- ja Tolliamet. , kes on ühtlasi üürilepingu alusel eluruumi Xxxxx-Xxxxx x-x, Tallinn üks elanikest. Alates 29.11.2023 on Fonte Corporation OÜ X. Xile kuulunud 40% osaluse omandanud samuti V. H. Aadressile Xxxxx-Xxxxx x-x, Tallinn, kus taotleja ja tema pere elab, on registreeritud lisaks veel Maauurija OÜ (registrikood 14640631, kehtetu ärinimi Golden Stevia OÜ), kus kaebaja tegutseb enda sõnul vabatahtlikuna. Kokku on taotleja elukohta registreeritud kuus ettevõtet, millest neli kuuluvad V. Hle. Kaebaja maksab eluasemekulusid ja üüri kaebaja ja AU Online Marketing OÜ, kus kaebajal oli kuni 28.11.2023 esindusõigus, vahel sõlmitud üürilepingu alusel. Kuivõrd kaebaja elukohaks olev korter on äriregistri andmetel kasutusel kuue ettevõtte asukohana, on selgusetu kaebaja kohustus eluasemekulude täies või osalises mahus arvestamises. 2(12)
3.6.Kaebaja on otsinud tööd, kuid on kandideeritud vaid töökohtadele, kuhu saamine on olnud vähetõenäoline. Kaebajal oleks võimalik kandideerida ka nö lihtsamatele töökohtadele, et perekonna majanduslikku toimetulekut parandada kooli kõrvalt osalise koormusega töötades.
3.7.Kaebaja väidab, et ta maksab 300 eurot elatist enda eraldi elavale täisealisele pojale. Millistest vahenditest ja mil viisil see toimub, pole tõendatud. Perekonna majapidamine toimub poja pangakonto kaudu. On arusaamatu, kuidas taotleja maksab endaga koos elavale täisealisele lapsele elatist, kui neil on ühine majapidamine. Poeg tuleb lugeda toimetulekutoetuse mõttes pere koosseisu. Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et temalt ei ole õigust nõuda poja pangakonto väljavõtte esitamist, kui poeg ei kuulu alates 2023. augustist taotlejaga ühte leibkonda. Küll tuleb arvestada, et alates 15.01.2024 viibib poeg ajateenistuses.
3.8.Tuginedes HMS § 38 lg-le 3, mille kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid, on sotsiaalhoolekande osakond jõudnud järeldusele, et käesolevaks hetkeks esitatud teabe ja dokumentide põhjal ei ole võimalik kindlaks teha taotleja õigustatust toimetulekutoetusele, sh taotleja ja tema pere majanduslikku olukorda. Sotsiaalhoolekande osakonnal on alust arvata, et kaebaja varjab oma tegelikke tulusid. Seega ei ole kohalikul omavalitsusel olnud võimalik hinnata kaebaja ja tema pere sotsiaalmajanduslikku toimetulekut terviklikult. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1 kohaselt peab inimene hüvitise taotlemisel aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning et hüvitise taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta.
4.Tallinna Kesklinna Valitsus jättis 24.01.2024 kaebajale sotsiaaltoetuse määramata. Taotlus jäetakse rahuldamata Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 24 "Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord" § 10 lg 3 p 3 alusel, mille kohaselt inimene keeldub mõjuva põhjuseta abivajaduse hindamisest ja/või koostööst, sealhulgas kodukülastusest ja/või lisateabe esitamisest. Kuna perekonna majapidamine toimib väidetavalt läbi poja pangakonto(de), siis paluti kaebajal esitada poja pangakonto(de) väljavõtteid. Kuna kaebaja seda ei teinud, siis ei ole Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnal kaebaja ja tema perekonnaliikmete majanduslikust olukorrast terviklikku ülevaadet. 11.01.2024 esitatud Spordiklubi Reval Sport arve kompenseerimine ei ole põhjendatud, kuna tegemist ei ole esmavajadustega. Taotlusele lisatud Tallinna Linnaapteegi 11.12.2023 arvel puudub ostja nimi, selgituseks lisas kaebaja 11.01.2024 sotsiaalhoolekande osakonnas insuliininõelade kulureale juurde käsitsi tütre nime, seetõttu ei vasta lisatud kulutõend nõuetele.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
5.Kaebaja nõudeks on tühistada toimetulekutoetuse maksmisest keeldumise otsus ja kohustada Tallinna linna vaatama kaebaja taotlus uuesti läbi. Samuti on kaebaja nõudeks tühistada toimetulekutoetuse maksmisest keeldumise otsus ja kohustada Tallinna linna vaatama kaebaja taotlus selles osas uuesti läbi.
6.Kaebaja leibkonnaks on tema ja ta tütar, kes õpib Tallinna Kunstigümnaasiumis. Kaebaja on lõpetanud varasemalt (2001) Tallinna Majanduskooli raamatupidamise erialal ja EBS magistriõppe ärijuhtimise erialal (2005). Ta ei saa õpitud erialal tööd, sest tema kohta on avaldatud alates novembrist 2016 erinevates meediaväljaannetes ebaõigeid andmeid, mille 3(12)
ümberlükkamiseks on kaebaja esitanud hagiavalduse Harju Maakohtule. Kuna kaebaja ei ole suutnud leida palgatööd, on kaebaja proovinud ennast teostada ettevõtluses, kuid edutult. Kaebaja on osanik mitmes ettevõttes, millel tegevus puudub ja mille osad on arestitud, st kaebajal puudub tulu ettevõtlusest. Kaebaja on olnud aastaid Eesti Töötukassas arvel ja otsinud erialast tööd. Erialast tööd leidmata, on kaebaja kooskõlas Eesti Töötukassa juhtumiplaaniga asunud uut eriala omandama, mis võimaldaks tulevikus tööle asuda. Jaanuaris 2024 on kaebaja täitnud Tallinna Tervishoiukõrgkoolis 6 kuu õppekava ja saanud kätte 30 ainepunkti.
7.Kaebaja esitas 2024 aasta jaanuari taotlused talle toimetulekutoetuse määramiseks, kuna kaebajal puudub sissetulek, mis võimaldaks eluasemekulude eest tasuda. Kaebaja üürib juba kümme aastat 121,70 m2 suurust korterit asukohaga Xxxxx-Xxxxx x-x, mille üürihind on 800 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed, talvel küttekulud 450- 650 eurot kuus, suvel 250-350 eurot. Kaebaja on kohustatud tagama oma alaealisele puudega tütrele ja täisealisele, kuid hariduse omandamist jätkavale pojale piisava ülalpidamise. Kaebaja maksab pojale elatist 300 eurot kuus.
8.Kaebaja on esitanud ammendava teabe oma sissetulekute kohta ja tema perekonna netosissetulek on alla toimetulekupiiri. Vastustaja ei nõua taotluse vormil ametlikult saadud sissetulekute esitamist, sest need on vastustajale kui taotluse menetlejale STAR-süsteemist näha. SHS § 131 lõike 2 kohaselt on toimetulekutoetuse õiguse tekkimiseks oluline tuvastada isiku või perekonna netosissetulekud ja eluasemekulude suurus. Muude andmete, nt pangakonto väljavõtete, esitamist seadus ette ei näe. Seetõttu ei saa keelduda toimetulekutoetuse maksmisest, kui isik ei esita dokumente, mida seadus ette ei näe.
9.Vastustaja on tuvastanud, et kaebaja perekonna puhul on tegemist toimetulekuraskustes perega. See tähendab, et abivajadus on tuvastatud ja hinnatud.
pikaajalistes
10.Vastustaja peamine etteheide on, et kaebaja ei ole talle antud tähtaja jooksul astunud piisavaid samme tasustatud tööle asumiseks, et tagada oma perele vahendid toimetulekuks. Seda olukorda reguleerib toimetulekutoetuse maksmisest keeldumise alusena SHS § 134 lg 4 p 1-5, millest ühtki pole võimalik kaebaja suhtes kohaldada: ta on töötuna arvel, läinud Eesti Töötukassa suunamisel haridust omandama, on nõustunud kõikide nõustamistega, KOV ei ole talle tööd pakkunud ja ta ei ole tööst keeldunud.
11.Kaebaja poeg ei ole alates 2023.a augustist kaebaja leibkonna liige. Ühes korteris elamine ei tähenda, et majapidamine on ühine. Kuna poeg ei ole leibkonna liige, ei ole vastustajal õigust nõuda kaebajalt tema pangakonto väljavõtte esitamist. Poja pangakonto väljavõttega ei saa tõendada kaebaja sissetulekuid ega nende puudumist. Alates 15.01.2024 on poeg sõjaväes ja teda ei saa leibkonnaliikmena arvestada.
12.Õiguspärane ei ole toimetulekutoetuse maksmise sidumine kaebaja osaluse võõrandamisega äriühingutes. Äriühingu, millel puudub tegevus ja vara, osa on väärtusetu ja kuigi kohtutäiturid on püüdnud kaebajale kuuluvaid osi võõrandada, ei ole see õnnestunud.
13.Kaebajale on Eesti Töötukassa poolt pandud kohustus olla tööturul aktiivne. Kaebaja on pidevalt püüdnud leida erialast tööd. Vastustajal ei ole võimalik väita, et kaebaja ei ole teinud töö leidmiseks piisavalt pingutusi. Lihttööd on oluliselt raskem leida.
4(12)
14.Kaebajal on Eesti Töötukassa 10.04.2024 otsusega tuvastatud osaline töövõime ja määratud töövõimetoetus. Kuigi kaebaja osaline töövõime tuvastati 31.03.2024, siis tema terviseprobleemid avaldusid juba mitme kuu eest.
15.Vastustaja on jätnud arvestamata, et tütrele on ette nähtud 51 m 2 pinda, sest tegemist on puudega ja osalise töövõimega isikuga. Kui kohus arvab leibkonna suuruseks 3 inimest, on normpind 51+18+18+15, st 102 m2. Nüüd on kaebaja osalise töövõimega isik, kellele on ette nähtud 51 m2 normpinda. Kaebaja leibkonnale on normpind ka C. C. C arvestamata 51+51+15, st 117 m2.
16.Vastustaja tegevus on vastuolus Euroopa sotsiaalharta ja Eesti Vabariigi põhiseadusega. Tänased toimetuleku määrad ei taga toimetulekut, mistõttu tuleb toimetuleku piir tunnistada põhiseaduse vastaseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
17.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Ehk toimetulekutoetuse maksmine ei saa kesta lõputult. Kaebaja on olnud toimetulekutoetuse saaja perioodidel 01.01.2021-30.04.2021, 01.01.2022- 31.05.2022 ning 01.09.2022-13.06.2023. Seega on kaebajast kujunenud pikaajaline toimetulekuraskustes pere. Esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul on isikul endal (SÜS § 5 lg 1). Kaebaja ei ole teda ja tema perekonda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul vajalikku vastutust võtnud. Kaebaja on asunud õppima Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, mis võimaldaks tal tulevikus tööle asuda. Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole õppimise toetamine. Selleks on ette nähtud teised toetusmeetmed õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel. Kui kaebajal on soov õppida uut eriala ja kaebaja sõnul ei ole see tema esimene kõrgharidus, on tal võimalik otsida õpingute kõrvalt osakoormusega tööd. Sellest ei ole kaebaja ilmselgelt huvitatud. Vastustaja on soovitanud kaebajale leida osakoormusega tööd, et perekonna sissetulekuid suurendada, mitte nõudnud liikumist osakoormusega õppele, mida kaebaja väidab. Kaebaja on küll esitanud andmed selle kohta, et ta on otsinud tööd, kuid on kandideeritud vaid töökohtadele, kuhu saamine on kaebaja väitel tema kohta meedias avaldatud ebaõige teabe tõttu vähetõenäoline. Puuduvad andmed, et kaebajal on tööle kandideerimine ükskõik mis valdkonnas ebaõnnestunud. Kaebajal oleks võimalik kandideerida ka nö lihtsamatele töökohtadele, et perekonna majanduslikku toimetulekut parandada kooli kõrvalt kasvõi osalise koormusega. Kaebaja soovib küll täita Eesti Töötukassaga tehtud kokkuleppeid, asudes sügisest 2023 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppima, kuid on keeldunud täitmast vastustaja 11.04.2023 suuniseid ja võtmata vastutust asuda tööle või võõrandada äriühingute osalused. Seega ei ole ta mõelnud ja kaalunud, kuidas tuleb üksnes täiskoormusega õppides toime enda perekonna ülalpidamisega. Alates 11.04.2023 taotlejale teatise tegemist kolme kuu jooksul ehk antud tähtajaks 11.07.2023 ei asunud kaebaja tööle ning ei ole seda teinud kuni tänaseni. Samas pidi kaebaja õppimise kasuks valikut tehes arvestama, et see vähendab tema võimalust tööle asuda ehk kaebaja jättis teadlikult kasutamata võimaluse parandada oma perekonna materiaalset olukorda. 5(12)
19.Äriregistri andmete kohaselt on kaebaja otseselt seotud ettevõtetega Insomnia OÜ (50 % omanik ning esindusõigus ja kasusaaja X. X – likvideerimisel, likvideerija X. X) ja Suhkruvaba MTÜ (juhatuse liige ja esindusõigus X. X). Alates 28.11.2023 on AU Online Marketing OÜ juhatuse liige X. Xi asemel V. H (lisa 27), kes on ühtlasi üürilepingu alusel eluruumi XxxxxXxxxx x-x, Tallinn üks elanikest. Alates 29.11.2023 on Fonte Corporation OÜ X. Xile kuulunud 40% osaluse omandanud samuti V. H. Aadressile Xxxxx-Xxxxx x-x, Tallinn, kus taotleja ja tema pere elab, on registreeritud lisaks veel Maauurija OÜ (registrikood 14640631, kehtetu ärinimi Golden Stevia OÜ), kus taotleja tegutseb enda sõnul vabatahtlikuna, Facebookis on märkinud kaebaja ennast selle ettevõtte töötajaks. Kokku on kaebaja elukohta registreeritud kuus ettevõtet, millest neli kuuluvad V. Hle. Vastustaja hinnangul on tavapärane, et äriühingud kannavad ka enda asukohaga seotud kulud, kui mitte täies ulatuses siis osaliselt. Tekib küsimus, miks kõnealused äriühingud nimetatud aadressile on asukoha registreerinud, kui asukohaga seotud kulusid nende poolt ei kanta. Kaebaja ei ole selle kohta selgitusi andnud, mistõttu puudub selgus kaebaja kohustuste tegelikus ulatuses eluasemekulude tasumisel.
20.Kaebaja poeg tuleb lugeda leibkonna liikmeks, kuna 05.10.2023, 06.10.2023 ja 11.01.2024 on kaebaja viidanud, et poja elukoht on aadressil Xxxxx-Xxxxx x-x, Tallinn. Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et poja pangakonto väljavõtte esitamist ei ole temalt õigust nõuda. Perekonna majapidamine toimub poja pangakonto kaudu. Seda tõendavad kaebuse lisad 27 ja 29. On kaheldav, kas kaebajal on kohustus maksta pojale elatist, kuna poeg saab kaebajalt ülalpidamist ühise majapidamise kaudu. Elatist maksab üldjuhul lapsest lahus elav vanem. Alates 15.01.2024 viibib poeg ajateenistuses. Samas pool kalendrikuud sh taotluse esitamisel oli poeg veel kodus. Lisaks ei sätesta SHS, et ajateenistuses olev perekonnaliige tuleb perekonna koosseisust välja arvata, kodus olles saab ta endiselt ülalpidamist emalt.
21.Kaebaja on jätnud märkimata perekonna sissetulekud ning esitanud pangakontode väljavõtted, kus ei kajastu ei perekonna sissetulekud ega väljaminekud. Tallinna Halduskohus leidis 21.02.2024 otsuses haldusasjas nr 3-23-2201 punktis 16, et pereliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekute kindlaksmääramiseks tuleb kaebajal esitada vastustajale kõikide pereliikmete eelmise kuu arveldusarved, millelt oleks näha sissetulekud ja väljaminekud. Seaduses ei ole sõnaselgelt nõutud kulutuste näitamist. Kui aga lähtuda sätte eesmärgist, siis oli vastustajal õigus toimetulekutoetuse vajaduse määramiseks hinnata kaebaja vajadusi mitte üksnes tema netosissetulekute järgi, vaid ka kulutusi arvesse võttes. Toimetulekutoetuse mõttes kuuluvad nendest sissetulekute hulka lapsetoetus, töövõimetoetus, tulu Eesti Töötukassalt ehk stipendium ja elatis. Kaebaja tütrele makstav puudetoetus ei lähe küll sissetulekuna toimetulekutoetuse mõttes arvesse, kuid on ettenähtud tütre puudest tingitud lisakuludeks. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et kaebajal ja tema perekonnal detsembris 2023 sissetulekud puudusid. Ilmselgelt kaebajale ja tema perekonnale sissetulekud laekuvad ja kindlasti on ka kulutused, kuid asjakohaseid andmeid on kaebaja keeldunud edastamast.
22.Vastustaja soovitas 13.06.2023 toimetulekutoetuse otsuses kaebajal leida soodsama üüritasuga elamispind, tähtajaks anti kolm kuud. Tallinna Linnavolikogu 16.12.2021 määrusega nr 32 "Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad" kehtestatud toimetulekutoetuse määramisel on aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad, mis on väiksemad kui üüritasu Xxxxx-Xxxxx x-x, Tallinn, korteri eest, mis käesoleval ajal on 800 eurot, toimetulekutoetuse vahenditest kuulub kompenseerimisele vaid 600 eurot. 200 euro suurune vahe on vastustaja hinnangul märkimisväärne, eriti kui kaebajal rahalisi vahendeid enda sõnul üldse ei ole. 27.07.2023 vastuvõtul selgitati kaebajale võimalust saada üürimise nõustamise ja toetamise teenust, mille eesmärk on abistada inimest võimetekohase (sobiv suurus, üür jms) eluruumi leidmise ja 6(12)
üürimisega, millest ta tookord suuliselt keeldus. Viimasest üürinõustamise 15.02.2024 kokkuvõttest nähtub, et nõustamise tulemusena on selgunud, et kaebaja ei soovi hetkel oma eluruumi vahetada ja on väljendanud selgeid põhjendusi selle otsuse kohta. Kaebaja on seisukohal, et tema jaoks ei ole mõistlik eluruumi väiksema vastu vahetada, kuna üürisummade vahe ei paku arvestatavat väärtust. Täiendavalt ei ole ta valmis kolima ka seetõttu, et tal puuduvad selle jaoks rahalised vahendid. Samuti tõi ta välja, et on elanud praeguses üürikorteris juba 10 aastat ning see on nii temale kui ka ta lapsele kodu ja elukoha vahetus avaldaks negatiivset mõju tema tütrele. Seega puudub kaebajal soov senises harjumuspärases elustandardis mööndusi teha ning eluasemekulusid vähendada.
23.Sissetulekust sõltuva universaaltoetuse puhul on tegemist vajaduspõhise toetusega, mille eesmärk on isiku toimetulekuraskuste leevendamine. Toetuse määramiseks on vajalik taotleja ja tema perekonna abivajaduse terviklik hindamine lähtudes Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (kord) § 9 lg-test 1 ja 2. Samuti kohaldub SHS § 15 lg 1, mille kohaselt selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks vajalikes tegevustes. Kaebaja jättis esitamata tähtsust omavad andmed perekonna koosseisu ja dokumendid majandusliku toimetuleku osas, mistõttu ei olnud võimalik kaebaja abivajadust terviklikult hinnata. Korra § 14 lg 11 ja 12 kohaselt käsitletakse toetuse maksmisel perena inimesi, kes elavad koos ja majandavad ühiselt ning toetuse arvestamisel võetakse inimese või pere sissetulekuna arvesse kogu eelmisel kuul laekunud netosissetulek. Kaebaja perekonda kuuluvad lisaks kaebajale tütar ja poeg ning neil on ühine majapidamine, mis toimub läbi poja pangakonto. Seetõttu jättis vastustaja kaebaja 10.01.2024 taotluse rahuldamata korra § 10 lg 3 p 3 alusel (inimene keeldub mõjuva põhjuseta abivajaduse hindamisest ja/või koostööst, sealhulgas kodukülastusest ja/või lisateabe esitamisest). Kulutused spordiklubile ei ole kulutused esmavajadusteks. Tütre diabeediga seotud tarvikute kulutusi saab katta puudega tööealise inimese toetusest, kuna see on ette nähtud ravimite ja muude puudest tingitud kulude sh abivahendite ostmisega seotud kulude katmiseks. Seega esineb selles osas keeldumise alusena (kui kaebaja oleks kõik vajalikud andmed ja dokumendid esitanud) korra § 10 lg 3 p 6 (abivajaduse katab riigi toetus või teenus või linna muu toetus või teenus).
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja esitas taotluse perekonnale toimetulekutoetuse saamiseks (SHS § 131 lg 2). Taotlus on puudustega, mistõttu oli vastustajal õigus jätta taotlus rahuldamata. Kaebaja perekonnale toimetuleku määramine ei vasta kaebaja tegevusest tulenevalt SHS § 131 lg 1 eesmärgile – anda ajutise abimeetmena abi selle vajajatele. Vastustaja selgitas 11.04.2023 kaebajale, et lõpetab toimetulekutoetuse maksmise, kui kaebaja ei lähe 3 kuu jooksul tööle. Sellele vaatamata alustas kaebaja 23.08.2023 õpingutena, see tähendab ei asunud oma perekonna materiaalset olukorda parandama (SHS § 134 lg 4 p 8). Vastustajal puudus võimalus hinnata kaebaja perekonna abivajadust, mistõttu jättis vastustaja õiguspäraselt sotsiaaltoetuse määramata. Kohus nõustub nimetatud otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid oma otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Puudustega toimetulekutaotlus 7(12)
25.Kohus analüüsis 27.02.2024 kohtuotsuses asjas nr 3-23-2405 p-s 21 kaebaja väidet, et poeg ei ole kaebaja perekonna liikmeks alates 2023.a augustist. Kohus hindas tõendeid kogumis, seejuures kaebaja ja tema esindaja 31.01.2024 istungil antud seletusi. Kohus leidis, et septembris 2023.a maksti perekonna sissetulekuid jätkuvalt poja pangakontole, mille poeg andis kaebajale. See näitab, et septembris 2023.a jätkus perekonna ühine majapidamine. Selle seisukoha kasuks räägib ka asjaolu, et poeg õppis ülikoolis ega käinud tööl, mistõttu tal puudus iseseisev sissetulek. Kohtu jaoks on eluliselt usutav, et septembris 2023.a jätkas poeg elamist koos ema ja õega aadressil Xxxxx-Xxxxx x-x. Järelikult oleks kaebaja oleks pidanud taotluses kajastama poega kui perekonnaliiget SHS § 131 lg 7 p 2 mõttes. Järelikult on 15.10.2023 taotlus puudustega taotlus. Kaebaja ei ole käesolevas asjas esitanud tõendeid, mis annaksid aluse kohtu varasema seisukoha muutmiseks. Seega järeldab kohus sama tõendikogumi alusel, et 10.01.2024 taotlus on puudustega taotlus. Kohtu järeldust kinnitavad kaebuse lisad 27 ja 29 (dtl 98, 101), mis näitavad, et 2023.a detsembris laekusid kaebaja ja tütre toetused poja pangakontole.
26.Kaebaja esitas 10.01.2024 taotluse 2023.a detsembri kulutuste hüvitamiseks. Kaebajal tuli esitada dokumendid, mis tõendavad perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid (SHS § 132 lg 3). Seega ei oma 10.01.2024 taotluse lahendamise osas tähendust, et alates 15.01.2024 on poeg ajateenistuses. Vastustajal tuli taotlust hinnata 2023.a detsembri andmete seisuga.
27.10.01.2024 taotluse lisaks olevad pangakontod (dtl 11,13) ei kajastanud kaebaja perekonna sissetulekuid. SHS § 132 lg 3 ei jäta kaebajale õigust otsustada, kas ta esitab dokumendid netosissetulekute kohta või mitte. Seda ka olukorras, kus väidetavalt on tema sissetulekuks üksnes riiklikud toetused. Toimetulekutoetuse määramine on hindamisotsus, kas kaebaja vastab SHS-s nimetatud eeldustele. Toetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist (SHS § 134 lg 2). Eeltoodust saab teha järelduse, et KOV uurimiskohustus on piiratud ning toetuse üle otsustamisel lähtutakse eelkõige taotleja poolt esitatust. Vastustaja on haldusaktis põhjendatult viidanud SÜS § 21 lg 1 p-le 1, mille kohaselt on isik kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks. Kohtu seisukohta toetab Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-1739, p 15: toimetulekutoetuse määramiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et isik vastab seaduses toimetulekutoetuse saamiseks ettenähtud tingimustele, vaid toimetulekutoetuse määramiseks tuleb kohaliku omavalitsuse üksusele esitada SHS § 132 nõuete kohane taotlus koos vajalike tõenditega (sh sissetulekute või nende puudumise kohta – SHS § 132 lg 3; SÜS § 21 lg 1 p 1 ja § 24 lg 1).
8(12)
Kuna poeg oli 10.01.2024 taotluse esitamise seisuga perekonnaliige, siis ei olnud kaebajal õigust taotlust esitades jätta poja pangakonto väljavõte esitamata. See on dokument sissetulekute kohta SHS § 132 lg 3 mõttes. Järelikult on 10.01.2024 taotlus puudustega taotlus. Vastustaja on selle haldusaktis tuvastanud: esitatud pangakontode väljavõtetelt ei nähtu perekonna tulusid (taotleja stipendium koolist, tütre riiklik lapsetoetus, tütre töövõimetoetus, tütre riiklik puudetoetus, elatis (vastavalt 6. oktoobri 2023 kodukülastusaktile maksab elatist 500 eurot isa eest vanaema). Puudustega toimetulekutaotluse lahendamine
28.SHS § 2 kohaselt kohaldatakse SHS-s ettenähtud sotsiaalkaitsele SÜS sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Kohus leiab, et selle sätte mõte on viidata nii sotsiaalkaitse põhimõtetele (SÜS 1. ptk 2. jagu), isiku õigustele ja kohustustele (SÜS 2. ptk), aga ka menetlustele (SÜS 3. ptk). Menetluse näiteks on hüvitise andmisest keeldumine haldusaktiga (SÜS § 23 lg 2 p 4). SÜS-s ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust (HMS), arvestades SÜS erisusi (SÜS § 3 lg 6). SHS § 134 ega SÜS ei näe regulatsiooni puudustega taotluse lahendamiseks. Kohus leiab, et SHS § 2 viitest SÜS-le ning omakorda SÜS § 3 lg 6 viitest tuleneb, et puudustega toimetulekutaotlust saab lahendada HMS § 15 lg 2 alusel: taotlejale tuleb puuduste kõrvaldamiseks anda tähtaeg ja nende kõrvaldamata jätmisel on õigus jätta taotlus läbi vaatamata. Vastavalt on varasemas praktikas Tallinna linn tegutsenud (Kristiine Linnaosa Valitsuse otsus ja Tallinna Linnavalitsuse korraldus, haldusasi nr 3-20-1739). Seega oleks vastustaja võinud jätta kaebaja taotluse läbivaatamata. Kohus leiab, et vastustaja lahendus jätta puudustega taotlus rahuldamata SHS § 134 lg 1 alusel ei ole õigusvastane. Kaebaja vaatest on mõlema otsuse tagajärg sama – toetust ta ei saa. Samuti on mõlemat otsust võimalik halduskohtus vaidlustada. Toimetulekutoetuse määramise eesmärk
29.Kaebaja perekond kasutab eluruumi üldpinnaga 121,7 m2, mille igakuine üür on 800 eurot, talvel küttekulud 450-650 eurot kuus, suvel 250-350 eurot (kaebuse p 2.13, dtl 35). Kohus loeb küttekulude väite tõendatuks 2023.a detsembri kommunaalkulude arve alusel (dtl 16). Seega on kaebaja perekonna eluasemekulud (SHS § 132 lg 2) 1050-1450 eurot. Kaebaja ja tütre sissetulek oli 2023.a detsembris 1261,42 eurot: kaebajale on määratud riiklik lapsetoetus 80 eurot (dtl 156), tütrele puudega tööealise inimese toetus 36,31 eurot; tütrele töövõimetoetus 318,06 eurot (dtl 160); kaebajale stipendium 327,05 eurot (dtl 162); kaebaja kinnitusel maksab laste vanaema isa eest elatist/toetust 500 eurot (06.10.2023 kodukülastusakt, dtl 163). Perekonna esimese liikme toimetulekupiir 200 eurot kalendrikuus (SHS § 131 lg 3, 2023. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2), perekonna teise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist (SHS § 131 lg 4), perekonna lapse toimetuleku piir 120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist (SHS § 131 lg 5). Seega on kaebaja perekonna (tema, täisealine poeg, alaealine tütar) toimetulekupiiriks 200+160+240=600 eurot.
9(12)
Isegi kui üürisumma puhul võtta arvesse, et vastustaja hüvitab maksimaalselt 600 eurot üüri (Tallinna Linnavolikogu 16.12.2021 määruse nr 32 Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad), siis tekib perekonnal regulaarseid sissetulekuid ja eluasemekulusid arvestades igakuiselt õigus toimetulekutoetusele (SHS § 131 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole sellises olukorras kaebaja perekonnale toimetulekutoetuse määramine põhjendatud.
30.Esiteks, seetõttu et kaebajal on võimalik eluasemekulusid vähendada. Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks on 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m 2 perekonna kohta (Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrus nr 38 p 2, https://www.riigiteataja.ee/akt/ 119122017011?leiaKehtiv). Kaebajale 3-liikmelise perekonna puhul on seega eluruumi sotsiaalseks normiks 69 m2 (18+18+18+15). Väiksemas korteris oleksid perekonna kommunaalkulud väiksemad. Kaebaja arvutuskäik, mille järgi on 3-liikmelise perekonna eluruumi sotsiaalseks normiks 102 m 2 (51+18+18+15), on ekslik. Kaebaja tütar on osalise töövõimega, kuid normpind kuni 51 m2 on üksnes eluruumis üksinda osalise töövõimega inimestele (määrus nr 38 p 21). Kaebaja on küll väitnud, et perekonnale sobivate korterite üürihinnad on 600-700 eurot, kuid ei ole välja toonud kommunaalkulude suurust. Kohus leiab, et vastustaja tegevus on suunatud sellele, et kaebaja leiaks perekonnale eluruumi, mille eluasemekulud oleksid väiksemad. Haldusaktis toob vastustaja välja, et kaebajale pakuti 27.07.2023 vastuvõtul võimalust saada üürimise nõustamise ja toetamise teenust, mille eesmärk on abistada inimest võimetekohase (sobiv suurus, üür jms) eluruumi leidmise ja üürimisega, millest ta suuliselt keeldus. Kaebaja väide, et kolimisele tuleb teha kulutusi, on arusaadav. Kui aga kaebaja keeldub elukohta vahetamast, siis peab ta arvestama eluasemekulude suurusest tulenevalt, et perekonnale ei määrata toimetulekutoetust.
31.Teiseks, kaebaja allkirjastas 11.04.2023 teatise, millega võttis kohustuse asuda tööle 3 kuu jooksul, et tagada perekonnale esmane sissetulek. Kaebajat hoiatati, et juhul kui ta seda kohustust ei täida, siis lõpetab vastustaja toimetulekutoetuse määramise. SHS § 134 lg 4 p 8 kohta on selgitatud, et KOV peab selle sätte alusel toimetulekutoetuse määramata jätmise korral selgelt põhjendama, miks ta sätet kasutanud on ja millised on KOV-i hinnangul need võimalused, kuidas isik peaks oma materiaalset olukorda parandama (SHS muutmine, 490 SE seletuskiri, www.riigikogu.ee). Haldusaktis on viidatud, et kaebaja on jätnud SHS § 134 lg 4 p 8 kohustuse täitmata. Samuti on haldusaktis välja toodud, et Kodukülastusel 13. aprillil 2023 oli näha, et aadressil Xxxxx-Xxxxx x-x, Tallinn toimub Golden Stevia OÜ (uus ärinimi oktoobrist 2023 Maauurija OÜ) äritegevus, mida taotleja suuliselt kinnitas. Korteris oli palju erinevaid kaubakaste, pakendeid, toidunõusid jne. Täiendavalt selgitas taotleja 27. juulil 2023 vastuvõtul, et juhatuse liikme tasusid, autoritasusid enda kirjutatud raamatute „Suhkruvaba“, „Suhkruvaba. Jõulud“ osas, töötasu Golden Stevia OÜ-st (uus ärinimi Maauurija OÜ) ja dividenditulusid ta ei saa. Ettevõtte Golden Stevia OÜ osas selgitas taotleja, et tegeleb vabatahtliku tegevusega.
10(12)
Seejuures on vastustaja tõendanud, et õpingute ajal Tallinna Tervishoiukõrgkoolis on kaebaja 2023.a detsembris jätkuvalt seotud Golden Stevia OÜ-ga (Facebooki kuvakõmmise kohaselt töötab ta äriühingu heaks, vastus kaebusele lisa 29, dtl 301). Seega töötas kaebaja äriühingu huvides vahatahtlikuna ajal, kui ta oli võtnud kohustuse asuda tööle. Vaba eneseteostus on isiku põhiseaduslik õigus (PS § 19 lg 1). Selle alla kuulub õigus vabatahtlikult töötada ja õppida. Kuid kaebaja pidi õppimise kasuks valikut tehes arvestama (12.05.2023 Eesti Töötukassa tegevuskava, dtl 63), et see vähendab tema võimalust tööle asuda. Seejuures on tegevuskavas märgitud, et töö leidmine eelistatud valdkonnas on keeruline. Seega ei ole Eesti Töötukassa märkinud, et kaebajal on tööle kandideerimine ükskõik mis valdkonnas ebaõnnestunud. Sellises olukorras leiab kohus, et kaebaja jättis teadlikult kasutamata võimaluse parandada oma perekonna materiaalset olukorda.
32.Kolmandaks, oli vastustajal, arvestades kaebaja eluasemekulude ja sissetulekute suurust õigus SHS § 134 lg 4 p 8 alusel siduda toetuse maksmise määramisest keeldumine tingimusega, kui kaebaja ei asu tööle. Seda põhjusel, et vastasel juhul peaks vastustaja püsivalt jätkama – vähemalt kaebaja ja tema poja õpingute ajal – toimetulekutoetuse maksmist. Selliselt on vastustaja toiminud 01.01.202130.04.2021, 01.01.2022 - 31.05.2022 ning 01.09.2022-13.06.2023. Järelikult ei ole kaebaja toimetulekuraskused ajutised. Toimetulekutoetus on aga mõeldud ajutise meetmena, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Kohus tuvastas 27.02.2024 kohtuotsuses asjas nr 3-23-2405 p-s 27, et vastustaja maksis juunis 2023 kaebajale toimetulekutoetust 450,84 eurot. Seega on aastane toimetulekutoetus ca 5000 eurot. Tegemist on piiratud avalike vahenditega, mida tuleb kasutada sihtotstarbeliselt. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et lähtudes SHS § 131 lg 1 eesmärgist, avalike vahendite piiratusest ja konkreetse juhtumi asjaoludest oli vastustajal õigus nõuda kaebaja tööle asumist. See ei olnud kaebaja jaoks välistatud. Kaebaja aga eelistas õppima asumist. Seetõttu on toimetulekutoetuse määramata jätmise otsus õiguspärane haldusakt, mille tühistamiseks puudub alus. Eeltoodust tulenevalt puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
33.Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). 10.01.2024 otsuse tegemise ajal ei olnud Eesti Töötukassa tuvastanud, et kaebajal on osaline töövõime.
34.Toimetuleku määramise otsus on hindamisotsus, mitte kaalutlusotsus. Seega ei saa teatud haldusakti ebaõiged seisukohad kaasa tuua haldusakti tühistamise nõude rahuldamist. Kohus leiab, et vastustaja oleks saanud tugineda SHS § 131 lg 4 p-le 7 juhul, kui oleks olnud alust eeldada, et kaebajale kuuluvate äriühingute osad oleks omanud teatud väärtust. Vaid sel juhul oleks nende võõrandamine saanud kaasa aidata perekonnale toimetulekuks piisavate elatusvahendite saamisele. Sellist hinnangut haldusaktist ei nähtu.
35.Kohtul on võimalik hinnata konkreetse õigusnormi põhiseadusevastasust, millest sõltub kaebuse lahendamine. Kaebaja ei ole sellist õigusnormi välja toonud. Toimetulekutoetuse piirmäärade suurus ei oma kaebuse lahendamisel tähendust. Vastustaja jättis toimetulekutoetuse määramata kaebaja tegevusest lähtuvalt (abivajaduse hindamise võimatus, vastustaja poolt pandud 11(12)
kohustuste täitmata jätmine). Sellises olukorras puudub vajadus hinnata vastustaja tegevuse kooskõla Euroopa Sotsiaalhartaga, mis näeb ette üldiselt isikute õigused.
36.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
37.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema laste nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.