Starbunker OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 09.01.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/049152-17 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Starbunker OÜ, esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 11.06.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi: MTA) teostas koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga 06.05.2019 riiklikku järelevalvet Tallinna reidi E-piirkonnas Vene Föderatsiooni kaubalaevale STK-1008. MTA kontrollis 13.05.2019 korralduse nr 12.2-3/049152-1 alusel Starbunker OÜ varude teadetel CO V nr 18EE1210EE71277871 05.05.2018, CO V nr 18EE1210EE71946988 07.07.2018, CO V nr 18EE1210EE72056992 18.07.2018 ja CO V nr 18EE1160EE722217050 03.08.2018 kajastatud kütuse käitlemist ning varude teadete deklareerimise ja tollivormistuse õigsust.
2.MTA kohustas Starbunker OÜ-d 09.01.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/049152-17 (edaspidi: MO) tasuma 139 696,35 eurot. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad
faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud MTA 01.11.2019 kontrolliaktis nr 12.2-3/049152-16, mis on MO lahutamatu osa. MTA põhjendas MO-d järgmiselt. MTA tuvastas, et Vene Föderatsiooni kaubalaev STK-1008 võttis punkerlaevalt IKLA 05.05.2018 25 tonni vähem kütust, kui varude teatel CO V 18EE1210EE71277871 deklareeritud, 07.07.2018 50 tonni vähem kütust, kui varude teatel CO V 18EE1210EE71946988 deklareeritud, 18.07.2018 50 tonni vähem, kui varude teatel CO V 18EE1210EE72056992 deklareeritud ja 03.08.2018 50 tonni vähem, kui varude teatel 18EE1160EE722217050 deklareeritud. MTA seisukoht tugineb järgneval: - 06.05.2019 teostas MTA riiklikku järelevalvet (RJV) kaubalaevale STK-1008. STK-1008 meeskonna poolt esitatud laevadokumentide järgi võttis kaubalaev STK-1008 punkerlaevalt IKLA vastu kütust nimetusega „Gasoil“ järgmistes kogustes: 05.05.2018 40 tonni, 08.07.2018 20 tonni, 19.07.2018 25 tonni, 03.08.2018 35 tonni; - STK-1008 pardal tuvastatud punkri saatelehtede (Bunker Delivery Note, BDN) võrdlemisel Starbunker OÜ poolt varude teadete juurde üles laetud BDN-ga tuvastas MTA, et BDN-l on küll sama number ja kuupäev, aga nendel kajastatud andmed on erinevad. See tähendab, et Starbunker OÜ on vormistanud sama numbri ja kuupäevaga, aga erinevate andmetega BDN-d. STK1008 pardal tuvastatud BDN-de järgi võttis kaubalaev STK-1008 05.05.2018 25 tonni vähem kütust, kui varude teatel CO V 18EE1210EE71277871 deklareeritud, 07.07.2018 50 tonni vähem kütust, kui varude teatel CO V 18EE1210EE71946988 deklareeritud, 18.07.2018 50 tonni vähem, kui varude teatel CO V 18EE1210EE72056992 deklareeritud ja 03.08.2018 50 tonni vähem, kui varude teatel 18EE1160EE722217050 deklareeritud. Samad kütusekogused kajastuvad ka kaubalaeva STK-1008 naftaraamatus; - Starbunker OÜ seletused võltsitud punkri saatelehtede vormistamise ja tehingupartneritega sõlmitud lepingute kohta on vastuolulised ja ei ole usaldusväärsed; - Venemaa Föderaalne Tolliteenistus (edaspidi: FFT) ei kinnita varude teadetel deklareeritud kütuse koguste vastuvõtmist kaubalaeva STK-1008 poolt. - STK-1008 dokumentidel kajastatud kütuse koguste vastuvõtmist kinnitab: a) asjaolu, et vastavalt STK-1008 laevadokumentidele võeti kütus vastu tanki 3.1, mille mahutavus on väiksem (64,8m3 ehk ca 57 tonni), kui varude teadetel deklareeritud kütuse kogus; b) STK-1008 kaptenile edastatud vastuvõetud teadetel märgitud kütuse kogused kinnitavad, et kaubalaev STK-1008 kavatses vastu võtta kütuse kogused, mis on kajastatud STK-1008 laevadokumentides; c) kaubalaev STK-1008 ei saanud punkerdamisele kulunud aja jooksul vastu võtta varude teadetel deklareeritud kütuse kogust. FFT päringu vastuses on toodud, et 50 tonni kütuse vastuvõtmiseks kulub kaubaaeval STK-1008 aega ligikaudu 1 tund. MTA andmetel on kütuse pumpamiseks läinud vähem aega. Lisaks on kahel varude teadete juurde lisatud BDN-l märgitud punkerdamise aeg oluliselt pikem, kui on märgitud STK-1008 pardal oleval BDN-l; d) Starbunker OÜ ei ole IKLA logiraamatud säilitanud, mistõttu ei ole võimalik kontrollida esitatud andmete õigsust; e) Starbunker OÜ ei ole kontroll-lehte täitnud/esitanud, mistõttu ei ole võimalik kontrollida punkrit vastuvõtva laeva tankide vaba mahtu, kooskõlastatud kütuse kogust, kooskõlastatud pumpade maksimumvõimsust, punkerdamisel kasutatavat võimsust; - arvel märgitud kütuse koguse eest tasumine punkerdamist vahendanud tehingupartneri Bunkership Ltd poolt ei tõenda, et sama kütuse kogus tegelikult STK-1008 pardale jõudis. Seda enam, et Bunkership Ltd palus Starbunker OÜ-l muuta dokumentidel kajastatud koguseid (BDN-e) ning Bunkership LTD kontaktisik Vasili Vassiljev on Starbunker OÜ juhatuse liikme Juri Vassiljeviga vennad, mis annab võimaluse kokku leppida ja koostada dokumente, mis vastavad deklareeritud andmetele, ehkki tegelikult seda ei ole; - Starbunker OÜ tegevus punkerlaeval IKLA ei vasta seestöötlemise loa taotlemisel esitatud seestöötlemise protsessi kirjeldusele ja ei ole jälgitav. Kaptenite seletused annavad alust arvata, et ka naftaraamatus kajastatu ei pruugi õige olla. Starbunker OÜ dokumentidest ei nähtu, millises tankis
toimub seestöötlemisel kasutatud kütuse komponentide segamine ja kuidas toimub nende komponentide liikumine punkerlaeva IKLA siseselt; - IKLA naftaraamatus ei ole kütuse sissetulek ja väljaminek kronoloogiliselt õigesti kajastatud, mistõttu ei ole IKLA naftaraamatu andmed usaldusväärsed; - Starbunker OÜ mõlemad juhatuse liikmed olid teadlikud fiktiivsete dokumentide vormistamisest, aga ei võtnud ette samme sellise tegevuse lõpetamiseks, mis annab alust arvata, et tegemist oli tahtliku omavahel kooskõlastatud tegevusega, mille eesmärgiks sai üksnes olla maksudest kõrvalehoidmine. Seda kinnitab ka asjaolu, et J. Vassiljev andis varasemas menetluses valeseletusi, et rohkem selliseid dokumente vormistatud ei ole. Valeseletuste andmise eesmärk saab olla ainult soov varjata tegelikke asjaolusid. Starbunker OÜ on takistanud ka tegelike asjaolude väljaselgitamist korralduse ettenähtud tähtajaks mittetäitmisega, ehkki vastamiseks antud tähtaeg oli piisav.
3.MTA hinnangul kuulub EL tolliterritooriumile toodud kaup saabumisest alates tollijärelevalve alla ja toll võib seda kontrollida. Vastavalt Starbunker OÜ poolt esitatud dokumentidele kasutas Starbunker OÜ seestöötlemisel ühendusvälise staatusega kütust ja ühenduse staatusega kütust. Töödeldud kaubale vormistas Starbunker OÜ varude teated CO V, mille tolliprotseduuriks on märgitud 3151 (reeksport peale seestöötlemist). RM Starbunker OÜ ei ole varude teates CO V nr 18EE1210EE71277871 05.05.2018 deklareeritud 25 tonni kerge kütteõli, varude teates CO V nr 18EE1210EE71946988 07.07.2018 deklareeritud 50 tonni kerge kütteõli, varude teates CO V nr 18EE1210EE72056992 18.07.2018 deklareeritud 50 tonni kerge kütteõli ja varude teates CO V nr 18EE1160EE722217050 03.08.2018 deklareeritud 50 tonni kerge kütteõli STK-1008 pardale toimetamist tolli rahuldavat tõendanud ja Starbunker OÜ-l on tekkinud tollivõlg vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 09.10.2013 määrusega (EL) nr 952/2013 kehtestatud liidu tolliseadustiku (edaspidi: LTS või tolliseadustik) art 79 lg 1 punktile a. Tollivõla tekkimise aeg on kütuse puudujäägi tuvastamise aeg 06.05.2019. Starbunker OÜ seestöötlemise loal on märgitud tingimus, et tollivõla tekkimisel arvutatakse tollimaksu summa vastavalt töödeldud toote maksustamiselementidele, viidates LTS art-le 85. Esitatud dokumentide alusel on töötlemise tulemusena saadud valmistoote nimetus „Kerge kütteõli (Gaasiõli väävlisisaldusega üle 0,002%, kuid mitte üle 0.1% massist)“, mille kauba kood on 2710 19 47. Tollivõlast tekkiva kauba tolliväärtuse leidmiseks kasutatakse varude teate juurde kuuluval arvel märgitud tonnihinna läbikorrutamisel tollijärelevalve alt väljunud kauba kogusega. Starbunker OÜ-l on tekkinud kütuseaktsiisi maksmise kohustus vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (ATKEAS) § 24 lõikele 7. ATKEAS § 66 lõike 71 kohaselt on kaubakoodiga 2710 19 47 klassifitseeritava kerge kütteõli aktsiisimäär tollivõla tekkimise ajal 493 eurot 1000 liitri kerge kütteõli kohta. Starbunker OÜ-l on tekkinud käibemaksu maksmise kohustus vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg 6 punktile 1.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 10.02.2020 Starbunker OÜ kaebus MTA 09.01.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/049152-17 tühistamiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.MO on nii faktilise kui ka õigusliku aluse puudumise tõttu õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja majandustegevus seisneb väljaspool Eestit sõitvate laevade varustamises kütuste segudega (kerge kütteõli), mille suhtes ei ole kehtestatud tollimaksu, ei rakendu aktsiisi ja kohaldub 0% käibemaksumäär. Kaebaja majandustegevuse teostamiseks väljastatud tolliload ei võimaldanud kontrollitud perioodil muud tegevust peale laevade varustamise. Seega ei saanud kaebajal olla huvi hoiduda maksukohustusest, mida ei oleks niigi tekkinud. Kaebaja palve vormistada ebaõigete vähendatud kütuse koguste andmetega saatelehed tuli STK-1008 punkerdamise eest vastutavalt kütuse tellijalt. STK-1008 majanduslik huvi seoses tegelikult vastuvõetud kütuse kogustest väiksemate koguste dokumenteerimisega ei ole kaebajale lõpuni arusaadav, mistõttu eeldas kaebaja eriarvamuses, et tegemist võib olla kas tegelike kütuse koguste varjamisega piiri ületamisel või taolise tegevuse taga on muu eesmärk.
6.Menetluses on tuvastatud, et kaebaja on saanud punkerdamise tellijalt raha just kaebaja poolt deklareeritud kütuste koguste eest. Tuvastatud ei ole, et kaebaja poolt punkerdamiseks soetatud kütus oleks kadunud või turustatud Euroopa Liidu (edaspidi: EL) siseturul. MO-s asus vastustaja põhjendamatult, tutvumata tõendi algallikaga (seletustega), eelistama maksuhaldurile FFT poolt lühidalt refereeritud STK-1008 meeskonnaliikmete selgitusi, kontrollimata nendes nimetatud asjaolusid ja seega veendumata vahendatud asjaolude õigsuses. Vastustaja STK-1008 pardal tuvastatud saatelehtede eelistus, mille kohta kaebaja kohe menetluse alguses selgitas, et nendel kajastatud andmed on ebaõiged, põhineb FFT poolt vahendatud ja menetluses kontrollimata jäänud selgitusel, et STK-1008 ei olnud võimeline vastu võtma kaebaja poolt deklareeritud kaubakoguseid. Kaebaja põhjendas veenvalt menetluses, et STK-1008 kütusemahutid võimaldavad vastu võtta kaebaja deklareeritud kütusekoguseid.
7.Kaebaja esitas maksumenetluses punkrisaatelehed kaebaja poolt deklareeritud andmetega, mille peal on nii kaebajale kuuluva punkerlaeva kapteni kui ka punkerdatud kaubalaeva STK-1008 meeskonnaliikmete allkirjad ja neid kinnitavad laevapitsatite jäljendid. Kaebaja poolt esitatud punkrisaatelehed kvalifitseeruvad tõendiks pardale varude toimetamise kohta. Eelistades STK-1008 pardal tuvastatud saatelehti, ei kogunud vastustaja kaubalaeva STK-1008 vastutavate meeskonnaliikmete seletusi saatelehtede vormistamise asjaolude kohta. Vastustaja ei uurinud, miks on STK-1008 vastutav meeskonnaliige allkirjastanud ja kinnitanud allkirja laevapitsatiga saatelehti, millel on kajastanud suuremad (kaebaja poolt deklareeritud) kütuse kogused. Kaebajal ei olnud võimalust tutvuda STK-1008 vanemmehaaniku poolt antud selgitustega, kuna kaebajale tutvustatud maksumenetluse materjalides ei sisaldu ütluste protokolli, millele vastustaja MO-s tugineb. Sisuliselt on üks tolliasutus koostanud kirja teisele tolliasutusele, mida ei saa vastu võtta tõendina. Kaubalaeva STK-1008 punkerdamist korraldanud ettevõte on tellinud kaubalaeva STK-1008 punkri jaoks kütust just kaebaja saatelehtedel näidatud kogustes ja tasunud just nimelt suurema koguse eest. Need saatelehed vormistati kaebaja enda poolt ja asjas kogutud tõendite (seletuste protokollid) kohaselt on STK-1008 pardal tuvastatud saatelehtedel kajastatud ebaõiged andmed kütuse koguste kohta. Menetluses tõendina kogutud seletused on antud ainult kaebaja esindaja ja punkerlaev IKLA kaptenite poolt. Kuigi kaebaja juhatuse liige ja punkerlaev IKLA kaptenid andsid maksumenetluses selgitusi saatelehtede vormistamise asjaolude kohta, ei võetud neid seletusi tõendamisel arvesse. Vastustaja valikuline lähenemine tõendite kogumisele seab kahtluse alla MO järeldused.
8.MO p 3.5. seisukoht on oletuslik järeldus, kuna kütuse eest tasutud raha ei liikunud tagasi ega ole muul viisil kütuse tellijale tagastatud. Müügitulu on kasutatud kaebaja majandustegevuses ning vastupidist pole vastustaja tuvastanud. Kaebaja juhatuse liikme ja Bunkership Ltd kontaktisiku seos on ületähtsustatud, kuna V. Vassiljevi pädevus kütuse tellija kontaktisikuna (sh tema läbirääkimispädevus tehingutingimustes) jäi vastustaja poolt samuti välja selgitamata.
9.STK-1008 laeva kütusemahutite maht on 89 tonni. Ka maksumenetluses kogutud laevadokumentidest tuleneb, et kaubalaev STK-1008 suudab ühe korraga võtta kütust kütusetanki nr 3.1 64,8 m3, kütusetanki nr 2.2 14,3 m3, kütusetanki nr 2.3 12,6 m3. Arvestades, et vastustaja põhiväiteks oli see, et kaubalaev ei ole suuteline vastu võtma kütust kogustes, mis on deklareeritud kaebaja poolt, taotles kaebaja, et maksuhaldur kontrolliks kaubalaeva STK-1008 kõigi kütusemahutite mahutavust ja seda, kuidas on laeva kütusemahutid ühendatud ühtsesse kütusesüsteemi. Arvestades asjaoluga, et vastava teabe saamine on võimalik vaid STK-1008 laeva inspekteerimisel, oleks vastustaja pidanud menetluses uurima seda, kuidas on STK-1008 laeva erinevad kütusemahutid omavahel ühendatud ühtsesse kütusesüsteemi ning kas on võimalik laeva punkerdamine selliselt, et punkerdamisel täidetakse kõik kütusemahutid. Punkerdamisele kuuluv aeg on suhteline ning see sõltub erinevatest faktoritest (ilmaolud, punkerdatava laeva kütusesüsteem, pumpade võimekus, laeva tasakaalustamine jne). Maksumenetluse venitamine oli maksuhalduri jaoks välditav, kuna vastustaja teostas 06.05.2019 kontrolli STK-1008 pardal Tallinna reidil. Maksuhalduri ametnikud ei selgitanud seda asjaolu kontrolli käigus, kuigi STK-1008 kütuse
mahutavuse ja kütuse pardale vastuvõtmise küsimuste olulisus oli maksuhaldurile teada juba varasemast kaubalaevaga STK-1007 seotud menetlusest. Vastustaja hoidub teadvalt selle asjaolu kontrollimisest.
10.MO-s tugineb vastustaja STK-1008 kaptenile edastatud teadetele kütuse koguste kohta. Selle dokumendi päritolu on ebaselge ning seda ei ole mainitud ka FFT vastuses MTA päringule. Pole selge, kellelt STK-1008 laevakapten väidetavalt sai punkerdamise „kavatsusi“ sisaldava teate ja kuidas see dokument oli vormistatud. Usutav ei ole ka see, et punkerdatava kütuse koguseid kirjutatakse laeva kaptenile ette. Vastustaja poolt MO-s välja toodud dokumentide koopiate kirjeldus ei selgita kuidagi dokumendi tähendust ja selle seost laeva punkerdamise asjaoludega. Pole selge ka see, kellele kuulub aadress [email protected], millelt saadeti dokument. See ei ole seega tõend.
11.Kütuse punkerdamiseks Tallinna reidil peab Soomest Peterburi liikuv STK-1008 tegema spetsiaalselt kõrvalekalde oma peamisest marsruudist ja kulutama selleks täiendavalt 3-4 tundi aega, mistõttu peab laevaoperaator olema huvitatud sellest, et punkerdatava kütuse kogused õigustaksid aja- ja muid kulusid. Samuti on üldteada, et Venemaal on laevakütus odavam (ca 10-15%) kui PõhjaEuroopas ja Baltikumis. STK-1008 laeva marsruudil Venemaalt Soome sadamatesse on võimalus punkerdada laeva Venemaal odavama kütusega, et ei tekiks vajadust kulutada lisaaega kõrvalekaldumiseks marsruudilt ja külastada Tallinna reidi ainukese eesmärgiga punkerdada laev väiksemates kogustes kallima kütusega. Kui usaldada FFT vahendusel saadud STK-1008 kapteni selgitusi laeva kütusekulu ja tankide mahtude kohta, siis ei oleks tohtinud laeva punkerdamisel nt Sankt-Peterburis laeval üldse tekkida vajadust täiendavaks punkerdamiseks ja seda enam marsruudil mitteolevas kohas (Tallinn). Sellest tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et STK laevad külastasid eraldi Tallinna reidi täiendamaks kütusevarusid väikestes kogustes. STK-1008 meeskonnaliikmetelt ei ole uuritud kontroll-lehe täitmise või mittetäitmise asjaolusid.
12.Kaebaja tegevus punkerlaeval IKLA kontrollitud perioodil oli vastavuses seestöötlemise loa tingimustega ning vastupidist ei ole vastustaja tuvastanud. Vastustaja ei põhjendanud MO-s, millist mõju maksukohustuse õigele määratlemisele omaks kütuse komponentide liikumise täiendav dokumenteerimine ning milliseid maksustamise seisukohalt olulisi asjaolusid võimaldaks selline dokumenteerimine tuvastada.
13.Tuginedes ühele näitele sissekannete tegemise kohta naftaraamatusse, käsitles vastustaja kaebaja naftaraamatut ebausaldusväärsena. Vastustaja ei põhjendanud MO-s, millist mõju maksukohustuse õigele määratlemisele omab MO punktis 2.2.7. välja toodud asjaolu ning milliseid maksustamise seisukohalt olulisi asjaolusid võimaldaks selline teadmine tuvastada.
14.Kui kaebajal oleks tekkinud tollivõlg, ei kaasne sellega automaatselt kaudsete maksude (aktsiis ja käibemaks) tekkimist. Maksukohustuse tekkimine eelnimetatud maksude osas eeldab, et kaup muutub ühenduse kaubaks ja suunatakse EL siseturule, jõudes liikmesriikide majanduskäibesse. Seda seisukohta kinnitas ka Euroopa Kohus 02.06.2016 otsuses liidetud kohtuasjades C-226/14 ja C-228/14. Asudes seisukohale, et kaebaja ei ole reeksportinud ega andnud STK-1008 pardale üle kütust deklareeritud kogustes, ei tuvastanud vastustaja, et kütus vaidlusalustes kogustes on jõudnud Eesti majanduskäibesse. Kaebaja kui väljaspool EL liikuvate kaubalaevade punkerdaja puhul ei ole ka alust seda eeldada. Vastustaja ei tuvastanud, et kütus vaidlusalustes koguste oleks punkerlaeva IKLA pardalt niisama kadunud. Isegi kui pidada õigeks vastustaja argumentatsiooni käibemaksukohustuse tekkimise kohta seoses kauba impordiga, on käibemaksukohustus kaebajale määratud ebaõigesti.
15.Vastustaja ei võimaldanud kaebajal impordikäibemaksu mahaarvamist sisendkäibemaksuna, mis on käibemaksu neutraalsuse põhimõtet arvestades õigusvastane.
16.MO argumentatsioon, mille alusel määrati kaebajale maksukohustused aktsiisi ja käibemaksu osas tulenevalt tollivõla tekkimist käsitletavatest maksukoosseisudest, on toonud kaasa
maksusumma ebaõige arvestuse. LTS art 70 lõige 1 ja LTS art 70 lõige 2 kohustavad vastustajat kauba tolliväärtuse määratlemisel võtma aluseks EL territooriumile eksportimiseks müüdud valmistoote komponentide müügihinna, mille kaebaja kui väidetav importija tasus müüjale kütuse komponentide sisseostmisel. Tolliväärtuse arvestamise metoodika on MO-s vale. Kui isegi eeldada, et MO õiguslikuks aluseks oleks tuvastatud õiged maksukoosseisud, on maksukohustus kaebajale ikkagi valesti määratud. Kaebaja punkerdab kütust väljaspool Euroopa Liitu liikuvatele kaubalaevadele, mistõttu kohaldub kaebaja poolt müüdavale kütusele 0% käibemaksumäär (KMS § 15 lg 3 p 3). Sellest tulenevalt ning arvestades MO järeldustega, ei oleks vastustaja üldse pidanud määrama kaebajale tasumisele kuuluvat käibemaksu (0%-määra järgi maksustatav võõrandamise käive annab õiguse impordi käibemaksu mahaarvamisele).
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
17.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Laeval STK-1008 kontrolliti punkerdamiste andmeid, tuginedes laeval olevatele dokumentaalsetele allikatele nagu punkri saatelehed (BDN) ja naftaraamatud (Oil Record Book). Laevadokumentide võrdlemisel Starbunker OÜ varude teatel deklareerituga ja lisadokumendina esitatud BDN-ga tuvastati erinevused punkerdatud kütuse koguses, kütuse näitajates ja punkerdamise kellaaegades.
18.MO p-des 2.1-2.3 on faktiline alus välja toodud, mis on seotud p-des 4.1-4.4 analüüsitud õigusliku aluse ja maksuarvestuse metoodikaga. Kuna kaebaja möönab, et STK-1008 pardale toimetatud kütuste koguste osas on vormistatud punkerdamise saatelehtedele erinevad andmed ja esinevad vastuolud, ei saa väita, et kaebaja on vaidlusaluse kütuse STK-1008 pardale toimetamist MTA-le rahuldavalt tõendanud. Vastuolude selgitamisel jäid nii laeva IKLA vahikapten A. Penkin, madrus R. Latvelis kui ka kapten A. Lavrov jänni ega osanud mõistlikult kaebaja deklareeritud kütusekoguseid välistavaid vastuolusid selgitada. Samas teadis kaebaja valedokumentide vormistamisest, kuid selle vahega, et kaebaja juhataja J. Vassiljev vihjab, justkui IKLA kapten vormistas valeandmetega saatelehed omal initsiatiivil, nii et juhtkond neid koguseid ei teadnud. Vahikapten A. Penkini selgitusel vormistati aga suuremate kogustega BDN-ide aluseks olevad sertifikaadid kontori initsiatiivil ja tema vaid allkirjastas neid. Samuti kinnitas IKLA kapten ja madrus R. Latvelis, et BDN kogused olid antud ette juhtkonna poolt, mis viitab J. Vassiljevi versiooni ebausaldusväärsusele. Vahikapten täpsustas, et väiksema koguse BDN-i aluseks oleva sertifikaadi vormistas tema, millest võib järeldada, et väiksema koguse peale laeval IKLA vormistatud dokumendid kajastavad tegelikult IKLA pardal aset leidnud olukorda laevale STK-1008 üle antud õigete kütusekoguste osas. Väiksemate koguste edastamise ajaga ühtivalt on loogiliselt seletatavad vastuolud, miks ajaliselt suuremas koguses punkerdamine välistus, s.t kütuse üleandmine deklareeritud suuremates kogustes ei olnud ei SKT-1008 pardal märgitud ega PPA fikseeritud aja jooksul võimalik. Vastuolu on selgitatav vaid vähema üleantud kogusega. Kaebaja vastupidised avaldused on ekslikud.
19.Kuigi IKLA kapten vormistas erinevate andmetega saatelehed, võib sellest järeldada, et seda tehti eelkõige kaebaja „kontori“ nõudmisel ja teadmisel. Vahikapteni kinnitusel STK-1008 meeskond ei palunud valedokumente vormistada, mistõttu on kaebuse põhiväide paljasõnaline. Vahikapteni selgitust toetab Venemaa tolliteenistuselt saadud teave. Kaebaja vastupidine hinnang on ekslik. Pärast IKLA meeskonna poolt antud selgitusi (19.09.2019, 25.09.2019) möönis kaebaja juhataja J. Vassiljev 14.10.2019, et vale tellimuse vormistamise soov tuli sõnumiga, mis ei ole säilinud. Eeltoodu kinnitab aga omakorda, et STK-1008 meeskonnal ei olnud initsiatiivi BDN-ide valevormistuseks, nagu kaebuses läbivalt rõhutada püütakse. Pigem järeldub, et kaebaja oli ise sellise teabe valdaja ja initsiatiivi hoidja ning mingit sõnumit, mis selle kahtluse kaebajalt kõrvaldaks, ei ole olemas.
20.Kaebaja veendumus, et FFT edastatud teave ei ole menetluskõlbulik tõend, keskendub otsitud argumentidele. Puudub objektiivne alus kahelda Venemaalt saadud teabe usaldusväärsuses. Esitatud
teavet ei kummuta kaebaja väide, et STK1008 meeskonna käitumine tundub talle ebaloogiline ja riskantne. Kaebaja ja Bunkership Ltd väidetud omavaheline sobing valedokumentide vormistamiseks oli kaebajale riskantne. Kaebaja oletusel, et STK-1008 soovis hoopis transpordi spetsiifikast tulenevalt Venemaal makse mitte maksta, puudub alus.
21.On ilmne, et kaebaja on läbi oma esindaja, kes viibis kaebaja töötajatega koos seletuste andmisel, kontrollinud IKLA meeskonnaliikmete seletusi. Vastustaja peab usaldusväärsemaks varem antud seletust. Kaebaja esindaja võttis esmase seletuse koopia kaasa, mis võimaldas hiljem antud ütlusi teistel kaebaja töötajatel kaebajale meelepärasemaks „parandada“.
22.MTA üldjäreldus tugineb õigel eeldusel. Aktsiisi- ja käibemaksuga maksustamata kütuse tolli järelevalve alt välja smugeldades tekkis kaebajal võimalus seda siseturul (maksukohustusi täitmata) tulusamalt võõrandada. Teadlik valedokumentide vormistamine kaebaja poolt lõi selleks eeldused. Näilikult üle antud kütus, mida tegelikult üle ei antud, väljus tolli järelevalve alt. Venemaa tolli päringu vastusest ei nähtu STK-1008 poolseid maksukohustuste rikkumisi. Kaebaja puhul seda olukorda aga täheldada ei saa. Kaebajal oli ilmne majanduslik huvi näidata üleantavat kütusekogust tegelikust suuremana. Üldteada on, et 55–60% mootorikütuste jaehinnast moodustavad maksud (käibemaks, aktsiis jne). See teeb nendest hoidumise kaebajale ahvatlevaks. Tõusetunud kahtlust ei kummuta kaebaja spekulatsioonid STK-1008 kütuse koguste oletatud varjamise soovist piiri ületamisel või muust kaebaja poolt STK-1008 seletamatust eesmärgist. Sellist eesmärki STK-1008 laeval loogiliselt olla ei saagi. Milleks võtta pardale suurem kogus kütust, kui selle peaks enne Venemaale jõudmist ära kulutama. Kaebaja arutluses puudub loogika. Seetõttu on kaebuse läbiv hüpotees põhjendamatu ja STK-1008 meeskonnale alusetute motiivide omistamine kaebajat vaid õigustav.
23.Olukorras, kus kaebaja esitas MTA-le suurema kütusekoguse üleandmist tõendavad saatelehed ja deklaratsioonid, mitte paralleelselt väiksemas koguses vormistatud dokumendid, võib vaid järeldada, et kaebaja valitud ja dubleerivalt suuremale kogusele vormistatud andmete esitamine teenis peaasjalikult vaid kaebaja maksukohustusest hoidumise huve. Kaebaja poolt teadlikult vormistatud valedokumendid viitavad kaebaja huvide teadlikule realiseerimisele. Kaebaja vastupidisel versioonil puudub majanduslikult tasuv loogika. Kaebaja vastupidine kriitika on selgitatav vaid õigustavate argumentidena tuvastatud maksukohustusest pääsemiseks. Kaebaja väide, et palve BDN valevormistuseks tuli STK-1008 punkerdamise eest vastutavalt tellijalt, on paljasõnaline. Selline väide on mh vastuolus IKLA vahikapteni selgitusega. STK-1008 meeskond ei palunud sellist tegevust.
24.Määravat tähendust ei oma maksustamisel kaebaja etteheide, et MTA ei ole tuvastanud kütuse kadu või BDN saatelehtedel ilmnenud vahemüüki EL siseturule. Kaebajal on kohustus MTA-le rahuldaval viisil tõendada BDN saatelehtedel väidetavalt punkerdatud kütusekoguste üleandmist, mida kütuse väidetav vastuvõtja, s.t STK-1008 sisuliselt kaebaja märgitud kogustes ei kinnitanud. Kaebaja maksukohustuse jaatamiseks piisab sellest, et kaebaja ei suuda järelevalveasutusele deklareeritud andmete õigsust tõendada.
25.Asjas tähendust omavaid fakte on maksuhaldur FFT vahendusel üle kontrollinud. Seetõttu on kaebaja etteheited uurimispõhimõtte olulisest rikkumisest ja väidetavalt tõendamata faktiväidetest põhjendamata. Vastustajal puudub alus kahelda FFT poolt edastatud dokumentide ja teabe usaldusväärsuses. Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja kriitika rahvusvahelise ametiabi korras saadud tõendite kohta. Edastatud andmed kattuvad 06.05.2019 MTA ja PPA koostöös teostatud riikliku järelevalve käigus kaubalaevalt STK-1008 kogutud andmetega, FFT kogutud andmed täiustavad ja kinnitavad juba kogutud teavet. Kaebaja väited, mis vastanduvad välispäringu vastusest nähtuvale STK-1008 võimekusele kaebaja deklareeritud kogustes kütust vastu võtta, on alusetud. Vastustaja on kaebaja sellesisulised avaldused eriarvamusele antud vastuses kummutanud. Vastustaja jääb oma seisukohtade juurde.
26.MTA ei ole analüüsitud seletusi paljasõnaliselt tunnistanud ebausaldusväärseteks ja vastuolulisteks. Näiteks on välja toodud, et kuigi kaebajal oli majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.03.2003 määrusest nr 43 „Logiraamatu ja masinapäevaraamatu pidamise kord ja raadiopäevaraamatu vorm ja pidamise kord“ tulenev kohustus laeva logiraamatut säilitada ja vahikapten A. Penkini seletusest ei saa tuletada logiraamatu utiliseerimist, väitis kaebaja hiljem vastupidist. Selline vastuolu viitas punkerdamise aegade ja IKLA laevavarude varjamise soovile. Sellest tulenevalt on kaebuse kriitika (punkerdamise ajaline ja varude arvestus) paljasõnaline ega kummuta MTA poolt muude andmete alusel järeldatut. Samuti tuleneb näiteks Vabariigi Valitsuse 03.03.2011 määrusest nr 32 „Nafta ja naftasaaduste merel, Peipsi-Pihkva järvel ning Narva jõel käitlemise kord“ kaebajale kontroll-lehe täitmise kohustus, mida vahikapten A. Penkin oma seletuse järgi täitis, kuid J. Vassiljevi kinnitusel seda ei tehtud. Kaebaja on ise võtnud endalt võimaluse tõendada kaebuses väidetud kütusekoguste üleandmist vastu võtva laeva vabadesse tankidesse, mis kontroll-lehele mõõdetud kujul fikseeritaks. Nii STK-1008 naftaraamatu sissekannete alusel kui ka FFT kogutud andmete järgi võeti kütust vastu vaid ühte STK-1008 tanki.
27.MTA on kaptenite seletusi punkerdamise kohta kogumis hinnanud ning versioon STK-1008 vabade tankide ja nende ühenduse arutluse osas on asjasse puutumatu. Kaebaja ei suuda kehtestatud nõudeid mitte järgides ja logiraamatut ning kontroll-lehti (Bunkering Cheklist) MTA-le mitte esitades veenvalt vastupidiseid väiteid tõendada. Seetõttu ei ole õige seisukoht, et eriprotseduuri lõppemine ja kütuse liidu tolliterritooriumilt välja viimine on tõendatud MTA-le rahuldavalt, kuna saatelehtedel on laeva esindajate allkirjad ja pitsatite jäljendid. Kaebaja teadis, et neil on esitatud dubleerivalt vastuolulised andmed, mistõttu ei ole allkirjadel ja templitel objektiivset tähendust.
28.Vastustaja ei jaga kaebaja seisukohta, et kaebaja ja Bunkership Ltd esindajate vaheline sugulusside ei tõstata täiendavat kahtlust kaebaja ja Bunkership Ltd võimalike sobingute osas ka tasumise seisukohalt võetuna. Kaebaja tehingupartnerit, kes teadlikult palub kaebajal võltsida dokumente, ei saa pidada usaldusväärseks. Selline usaldusväärsuse kadu laieneb ka nende vahel teostatud maksetele.
29.Olukorras, kus asjas esinevad tõendid, mis seavad kahtluse alla tehingute toimumise MTA-le deklareeritud ja väidetud viisil, ei saa olla määravat tähendust valedokumentide alusel teostatud maksetel nende tehingute tõendamiseks. Kuna kaebaja esindaja ja Bunkership Ltd esindaja olid vennad, ei ole välistatud olukord, et Bunkership Ltd-le saab maksta STK-1008 pardale vähem üle antud kütuse ja deklareeritud koguse vahe soetanud mõni muu menetluses tuvastamata isik. Bunkership Ltd saaks sellise võimaluse realiseerumisel teha nendest vahenditest omakorda kaebajale ülekandeid puuduoleva kütusekoguse osas, justkui kauba eest, mida STK-1008 pardale näilikult rohkem üle anti. Samas õiged maksukohustused jääksid täitmata, sest näilikult on loodud MTA-le mulje, justkui kütus reeksporditi STK-1008 pardale. Seega ei ole kaebuses teostatud maksete argumendile tuginevad väited veenvad muude tõusetunud vastuolude kõrvaldamata jätmiseni.
30.MTA peab tagama MKS §-s 10 lg-s 3 sätestatud põhimõtete rakendatavuse. On vähetõenäoline, et vend venna vastu kahtlust äratanud sobinguid üldse tunnistaks (MKS § 64 lg 1 p 6), mistõttu on kaebaja kriitika piisava uurimiskohustuste täitmata jätmise osas põhjendamatu. Olemasolevad vastuolud ei ole loogiliselt muud moodi ja uute vastuoludeta selgitatavad. Samuti on tõenäoline, et Bunkership Ltd poolt liigselt tasutud summasid saab kaebaja kokkuleppeliselt tagastada. Kaebaja arutlus sellises olukorras n-ö saadud müügitulu kasutamisest oma majandustegevuses on asjakohatu ega kahanda tõusetunud kahtlusi. Nii kaebaja koostatud dokumentides kui ka seletustes ilmnevad vastuolud, mis välistavad MTA-le väidetud viisil tehingute toimumise.
31.FFT ei kinnita, tuginedes I. V. T. selgitustele, kaebaja esitatud varude teadetel deklareeritud suuremate kütusekoguste vastuvõtmist kaubalaeva STK-1008. MTA on analüüsimisel aluseks võtnud nii STK-1008 dokumentidel kajastatud kütusekoguste vastuvõtmise andmed, mis koguti 06.05.2019 kontrolli käigus, PPA-lt saadud andmed laeva liikumise kohta kui ka Venemaa
tolliteenistuselt saadud andmed. Venemaalt saadud andmed kattusid nendes esitatud loogiliste selgitustega ja hinnati usaldusväärseteks, erinevalt kaebaja BDN-ide andmetest ja esitatud versioonist. Seega ei ole õige kaebaja hinnang, et MTA järeldus põhineb vaid Venemaa tolliteenistuse vahendusel kogutud teabel, mille tähendust püüab kaebaja kaebuses pisendada või lausa menetlusse sobimatuks tituleerida. Kaebaja on analoogse rikkumisega MTA-le ka varem silma paistnud sarnastel asjaoludel, seda maksuotsust kaebaja siis ei vaidlustanud. Ka siis võrdles MTA kaebaja esitatud andmeid mh FFT-lt saadud andmetega.
32.Vastavalt STK-1008 laevadokumentidele võeti kütus vastu tanki 3.1, mille mahutavus on väiksem (64,8 m3 ehk ca 57 tonni), kui kaebaja varude teadetel deklareeritud kütusekogus. Laeva jooniselt nähtub, et kaebaja liidetud mahutavusega mahutid paiknevad laeval eri sektsioonides, teineteisest eraldatult. Samuti puudub kaebajal objektiivne alus eelduseks, et need mahutid olid kõik tühjad. Seega ei ole võimalik mehaaniliselt liidetud mahutavusest järeldada kaebaja deklareeritud kogustes punkerdamist. Kütuse vastuvõtmine on dokumentaalselt tõendatud vaid tanki 3.1. Kaebaja sellele vastu ei vaidle. Ka FFT on kinnitanud, et punkerdamine toimus vaid kütusetanki nr 3.1. Sellega on välistatud kaebaja versioon IKLA laevalt kahe pumbaga punkerdamisest, sest Vene pool räägib ühest kütusevoolikust. Samas nähtub ka FFT vastusest, et STK-1008 pardal eraldi seisnud kütusetangid 3.1, 2.2 ja 2.3 ei olnud omavahel ühendatud. Vastasel juhul puuduks oletatav vajadus punkerdamise peatamiseks ja vooliku ümberpaigutamiseks.
33.IKLA ega ka STK-1008 meeskond ei ole kinnitanud punkerdamise peatamist ja vooliku ümberpaigutamist teise tanki. Seetõttu on välistatud võimalus STK-1008 pardale kaebaja väidetud suuremaid koguseid üle anda. Pelgalt tankide mahutavuse summa põhjal arvutatud võimekus üleandmata koguseid ei tõenda. Arvestades ka PPA ja STK-1008 pardal fikseeritud punkerdamisele kulunud aega, saab kindlalt välistada, et ka ajaliselt ei mahuks punkerdamise peatamine või vooliku ümberpaigutamine nendesse raamidesse, et kaebaja saaks veenvalt väita suurema koguse punkerdamist. Ajaliselt ei oleks sellised täiendavad toimingud mahtunud STK-1008 laevapäevikus fikseeritud punkerdamise aega. Seega ei ole kaebuse p-s 2.1.4 esitatud vastuväited punkerdamise aja, mahu ja võimekuse olemasolu osas põhjendatud ega loogilised.
34.Kaebaja väiteid (suurema koguse punkerdamine) ei toeta STK-1008 kaptenile edastatud teadetel planeeritud kogused punkerdamiseks. Edastatud andmed viitavad, et kaubalaev STK-1008 kavatses vastu võtta kaebaja deklareeritust väiksemad kütusekogused. Õiged kogused on kajastatud STK1008 laevadokumentides. Kaebaja seisukoht, et Venemaa tolliteenistuse edastatud materjalid ei kvalifitseeru tõenditeks, kuna nende kaasamine maksutoimikusse olevat ebaselge, on alusetu. Nende õigsust kinnitab edastaja asutuse pitsat ja allkiri. STK-1008 kaptenile edastatud juhised toetavad STK-1008 laevadokumentides kajastatud andmeid. Samuti ei ole midagi ebausutavat selles, et laeva kapten vastuvõetavate koguste suuruse osas plaane teeb või tööalaselt kellegagi konsulteerib.
35.Kütusekoguste üleandmise tuvastuse osas ei ole seost kaebaja arutlusel STK-1008 laeva marsruudi, Tallinnas käimise motiivide või tarnitava kauba transportimise kiiruse osas. Kaebaja arutlus, et Venemaal on kütus odavam, Eestis kallim ja Soomes veelgi kallim, ei vii järelduseni, et kaebaja andis STK-1008 pardale üle suurema koguse kütust, kui STK-1008 suutis vastu võtta, oma laevapäevikusse ülesse täheldas või FFT kinnitas. Kaebaja õigustab end küll Soome ja Eesti kütuse hinnavahega ja Eestis oleva kütuse kõrgema kvaliteediga, kuid sellised subjektiivsed argumendid ei kummuta vastuolusid objektiivsetes arvnäitajates, võrreldes kaebaja esitatud andmeid MTA-le STK1008 pardalt ja Venemaa tolliteenistuse poolt esitatud arvnäitajatega. Kaebaja ei ole esitanud oma väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit, mis tema spekulatiivset arutlust toetaks. Kaebaja peab looma oma väidete kontrollimiseks reaalse võimaluse, mistõttu ei õigusta kaebuse p-s 2.1.4 esitatud spekulatsioon STK-1008 kaheldavas majanduslikus motivatsioonis kaebaja deklareeritud valeandmeid.
36.Vastutaja ei jaga seisukohta, et IKLA logiraamatule ja kontroll-lehele on antud ebaõige tähendus. Kaebajal oli kohustus laeval toimuvat dokumenteerida. MTA viidatud nõuete täitamata jätmise tõttu ei suuda kaebaja muude andmete alusel usaldusväärselt ja MTA-d rahuldaval viisil tõendada kaebaja deklareeritud andmete (väidetavalt suuremad üleantud kütusekogused) õigsust.
37.Alusetu on kaebaja seisukoht, et tal on õigete BDN-ide, kontroll-leheta või logiraamatuta võimalik oma tõendamiskoormust objektiivselt täita. Kontroll-lehe MTA-le mitteesitamise põhjus on ilmselgelt kaebaja soov varjata punkerdamise õigeid andmeid (vt maksuotsuse p 3.4). Logiraamatu nõuete vastaselt varajase utiliseerimisega varjas kaebaja punkerdamiseks kulunud aja õigeid andmeid, mis STK-1008 laevapäeviku ja PPA andmetel tegelikult välistasid kaebaja verisooni suuremate koguste punkerdamiseks.
38.Kaebaja tegi kõik endast oleneva rikkumiste varjamiseks. Sellega on selgitatav, miks vahikapteni seletused kontroll-lehe täitmise osas erinevad kaebaja juhataja J. Vassiljevi väitest, et punkerdamisel kontroll-lehte ei vormistatud. Asjaolud koostoimes vastuoluliste ütlustega viitavad punkerdamise tegelike andmete varjamise soovile kaebaja poolt, mistõttu on alusetu kaebaja etteheide, et MTA pidanuks koguma täiendavaid tõendeid. Kaebaja enda tõendamiskoormus oli rikkumiste tulemusena täitmata. Kuna kontroll-lehe valdaja on kaebaja, on kaebaja etteheited MTA poolt läbi viidud menetluse ebaobjektiivsusest alusetud.
39.MO p-des 2.2.6-2.2.7 on selgitatud, et kaebaja laeva IKLA naftaraamatu sissekanded ja sellest tulenenud seestöötlemise protsessi vastavus olemasolevale loale ei ole usaldusväärselt tõendatud. Vastustaja ei nõustu kaebaja arvamusega, et kütuse komponentide liikumine laeval ei seostu kaebaja maksukohustusega. Kaebajale väljastatud aktsiisivabastuse luba ja seestöötlemise luba andsid kaebajale õiguse importida ja soetada kütust aktsiislaopidajalt laeva varustamiseks aktsiisivaba kütusena. Kaebaja seestöötlusloale oli märgitud punkersegude valmistamine vastavalt kliendi tellimusele. Seega, kui kaebaja tegevus naftaraamatus ka segude valmistamisel oleks olnud jälgitav, saanuks vaidlusaluse kütuse koguste osas järeldusi teha. Need andmed ei ole aga jälgitavad. Seetõttu välistus alternatiivne võimalus koguseid tõendada. IKLA naftaraamat ei käsitle kütuse liikumist õigesti. Kaebaja seestöötlemise protsess ei ole jälgitav. Koostoimes viitab see asjaolule, et kaebaja deklareeritud suuremates kogustes kütuse üleandmist ei toeta juba kaebaja enda laeval naftaraamatusse märgitu ja seestöötlemise protsess oli jälgimatu.
40.Tollijärelevalve alt välja viimise realiseerumiseks (LTS art 71 lg 1 p a) piisab sellest, et objektiivselt võttes on välistatud kauba võimalik kontrollimine. Kaebaja ei ole oma tegevuse tõttu (valedokumentide BDN-de vormistamine) võimaldanud kauba kontrollimist. Kaebaja esitatud muud andmed on kas ebausaldusväärsed või paljasõnalised, mis tekkinud kahtlusi ei kummuta. Seega on kaebaja kauba tollijärelevalve alt välja viimise realiseerinud. Rikkumisest tuleneva tollivõla seostamine importtollimaksuga ei ole korrektne. LTS art-s 79 on sätestatud rikkumisest tekkiva tollivõla tekkimise erijuhud, sh käesolev olukord, kus kaup on tollijärelevalve alt välja viidud. Arvestades seda, et kaup pidi jõudma EL majanduspiirkonnas Venemaa laevale, aga ei jõudnud ja kaup on kaebaja laoarvestusest välja läinud, võib kauba tollijärelvalve alt väljumisel eeldada, et kaup on sisenenud EL majandusringlusse. Seega ei kehti vastupidine eeldus.
41.Tollivõlale võib lisanduda ka käibemaksunõue, kui õigusvastase tegevuse põhjal, mille tõttu tollivõlg tekkis, on võimalik eeldada, et kaup on sisenenud EL majandusringlusse ja see on saanud tarbimise esemeks (Euroopa Kohtu 01.06.2017 otsus C-571/15, p 54). Kaebaja kodusadam asub EL majanduspiirkonnas. Kaebaja ei saa tõsimeeli väita, et ta kodusadamasse tagasi ei pöördunud. Kaebaja arutlus sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimisest on asjasse puutumatu. Maksukohustus on tekkinud seoses tollialase rikkumisega. MO p-s 4.3 käsitletud käibemaksu arvestamise metoodika on õige. Kaebaja ignoreerib oma vastanduvas arutluses KMS §-s 13 lg-s 1 sätestatut. Antud olukorras ei kehti kaebaja eeldus, et ta võõrandas STK-1008-le üle andmata kütuse
KMS § 15 lg 3 p 3 nõudeid täites hüpoteetiliselt mõnele teisele rahvusvahelistes vetes sõitvale laevale.
42.ATKEAS § 22 lg 1 p 2 järgi on võlgnikul tolliseadustiku mõistes kohustus maksta aktsiisi. ATKEAS § 24 lg 7 kohaselt tekib võlgnikul maksukohustus aktsiisikauba impordil ja muudel juhtudel, millega kaasneb tollivõla tekkimine tolliseadustiku mõistes. MTA on tuginenud viidatud sätte viimasele alternatiivile, kuna kaebajal tekkis tollivõlg, pidi ta maksma kütuseaktsiisi laevale STK-1008 üle andmata jäetud, kuid MTA-le deklareeritud suuremate kütusekoguste vahelt.
43.Vastustaja ei jaga kaebaja seisukohta, et tolliväärtuse arvestamise metoodika MO-s on kaasa toonud maksusumma ebaõige arvestuse. Tolliväärtuse leidmisel saab kasutada ühte kahest alternatiivsest meetodist (LTS art 85 valmistoote väärtuselt või LTS art 86 lg 3 seestöötlemise protseduurile suunatud komponentide väärtuselt). Kaebaja kaubale määrati tolliväärtus, lähtudes valmistoote väärtusest.
44.KMS §-s 13 lg-s 1 nimetatud tolliväärtuse leidmisel on MTA arvestanud kaebaja enda poolt seestöötlemise loal tollivõla tekkimise juhuks paika pandud arvutusmeetodit. Tollivõla tekkimisel soovis kaebaja arvutada väärtust valmistoodanguks olevalt kaubalt. Maksuhaldur ei ole sellest kõrvale kaldunud. Eeltoodud metoodika on kooskõlas LTS art 85 lg-s 1 sätestatuga, kus tollivõla tekkimisel impordi- või eksporditollimaksu summa määratakse nende eeskirjade alusel, mida kohaldati asjaomase kauba tollimaksusumma arvutamisel ajal, kui asjaomase kauba suhtes tekkis tollivõlg. Maksuhaldur on võtnud hinna aluseks varude teadetega samal päeval STK-1008 pardale müüdud kerge kütteõli tonni hinna, mis oli näidatud kaebaja arvetel, korrutades selle tolli järelevalve alt väljunud kauba kogustega. Maksusumma määramisel lähtuti kaebaja taotluses toodud soovist määrata maksud valmistoote väärtuselt. MTA-l puudub alus arvata, et valmistoote hind võiks vabasse ringlusse lubamisel olla teistsugune (LTS art 74 lg 3).
45.Kaebaja ei ole valmistoote komponentide koguseid ja hindu oma kaebuses esitatud väidete toetamiseks välja toonud. Seetõttu ei saa kaebaja tugineda ka alternatiivsele arvestusmetoodikale. Kaebaja ei saa tagasi võtta seestöötlemise loal varem kokkulepitud metoodikat puudutavat avaldust juhuks, kui tollivõlg tekkib. Vastasel juhul kaotaks selline avaldus oma etteulatuva tähenduse tulevikus kasutatava tollivõla leidmise metoodika osas. MO-s rakendatud metoodika edukaks vaidlustamiseks peaks kaebaja (MKS § 150 lg 1) suutma veenvalt ära näidata, et maksusumma määrati valesti. Kaebajal ei ole võimalik taotluse korral seestöötlemisele suunatud kauba suhtes rakendada alternatiivset metoodilist arvestust, s.t tariifset klassifikatsiooni koguse, liigi ja päritolu alusel. Kaebaja on seestöötlemise loal taotlenud ja märkinud tolliväärtuse arvestamise tingimuseks, et tollivõla tekkimisel arvestatakse tolliväärtus valmistoodangult (LTS art 85). Sellest kõrvale kaldumiseks puuduvad kaebuses objektiivsed andmed ja põhjendus, miks seestöötlemise loal eelnevalt paika pandud metoodika kaebajale nüüd ei sobi. On ilmne, et loal etteulatuvalt fikseeritud tollivõla arvestamise metoodilised tingimused on mõeldud just sellesisuliste metoodikal põhinevate vaidluste ärahoidmiseks, mistõttu on kaebuses esitatud avaldused otsitud. Kuna tolliväärtuse arvestamise metoodikat ei ole MO-s rakendatud valesti, on õige ka sellel tuginev kütuseaktsiisi ja käibemaksu arvestus. Kaebaja arutlus, et MTA pidanuks täiendavalt tuvastama ka kauba jõudmise Eesti majanduskäibesse, ei ole põhjendatud, sest tollijärelevalve alt välja viimise realiseerimiseks piisab sellest, et objektiivselt võttes on välistatud kauba võimalik kontrollimine.
KOHTU PÕHJENDUSED
46.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Laevadokumentide võrdlemisel Starbunker OÜ varude teatel deklareerituga ja lisadokumendina esitatud BDN-ga tuvastasid MTA ja PPA erinevused punkerdatud kütuse koguses, kütuse näitajates ja punkerdamise kellaaegades. Kaebaja on küll vaielnud kaebuses üksikutele asjaoludele vastu, kuid ei ole suutnud kummutada lõppjäreldust, et Vene Föderatsiooni kaubalaev STK-1008 võttis punkerlaevalt IKLA vahemikus 05.05.2018 kuni 03.08.2018 neljal korral kokku 175 tonni vähem kütust kui varude teadetel deklareeritud. Kaebaja ei ole tõendanud, mis sai
nimetatud 175 tonnist kütusest, seega on MTA põhjendatult eeldanud, et kütus läks sisetarbimisse (mh võis kaebaja vähemalt osa sellest ise ära tarbida). MTA on vaidlustatud 09.01.2020 maksuotsuses nr 12.2-3/049152-17 ning selle aluseks olevas 01.11.2019 kontrollaktis nr 12.23/049152-16 piisavalt põhjendanud, miks kaebajale maksud määrati. Kuna maksuotsus on piisavalt põhjendatud, läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus analüüsib kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama maksuotsuse põhjendusi, kuna nii kontrollaktis kui ka maksuotsuses tehtud järeldused on seotud tõenditega, maksuotsus on hästi struktureeritud ja loetav. HKMS § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Ka kohtumenetluses on vastustaja kõikidele kaebaja etteheidetele ammendavalt vastanud.
47.Kaebaja oletused selle kohta, kuidas kütust laevale STK-1008 teoreetiliselt siiski suuremas koguses üle anda sai, ei tee olematuks MTA tuvastatud fakte, et kütuse üleandmise kogused olid märkimisväärselt väiksemad. MTA on veenvalt tõendanud, et STK-1008 ei olnud võimeline vastu võtma kaebaja poolt deklareeritud kaubakoguseid. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kütus oleks vaidlusalustel punkerdamistel läinud laeval SKT-1008 mujale kui tanki 3.1 ning et see tank oleks olnud teiste tankidega ühendatud. Samuti nähtub FFT vastusest, et STK-1008 pardal eraldi seisnud kütusetangid 3.1, 2.2 ja 2.3 ei olnud omavahel ühendatud. Vastasel juhul puuduks oletatav vajadus punkerdamise peatamiseks ja vooliku ümber paigutamiseks. IKLA ega ka STK-1008 meeskond ei ole kinnitanud punkerdamise peatamist ja vooliku ümberpaigutamist teise tanki. Seetõttu on välistatud võimalus, et STK-1008 pardale oleks kaebaja väidetud suuremaid koguseid üle antud. Nii STK-1008 naftaraamatu sissekannete alusel kui ka FFT kogutud andmetel võeti kütust vastu vaid ühte STK-1008 tanki. Seega ei ole õiged need BDN-d, mis olid kajastatud kaebaja raamatupidamises, vaid väiksemate kogustega BDN, mille täitis SKT-1008 meeskond.
48.STK-1008 vahikapten A. Penkini kinnitusel ei palunud STK-1008 meeskond valedokumente vormistada, mistõttu on kaebuse põhiväide paljasõnaline. A. Penkini selgitust toetab Venemaa tolliteenistuselt saadud teave. FFT ei kinnita, tuginedes I.V. T. selgitustele, kaebaja esitatud varude teadetel deklareeritud suuremate kütuse koguste vastuvõtmist kaubalaeva STK-1008. MTA on analüüsimisel aluseks võtnud nii STK-1008 dokumentidel kajastatud kütuse koguste vastuvõtmise andmed, mis koguti 06.05.2019 kontrolli käigus, PPA-lt saadud andmed laeva liikumise kohta kui ka Venemaa tolliteenistuselt saadud andmed. Venemaalt saadud andmed kattusid nendes esitatud loogiliste selgitustega ja hinnati usaldusväärseteks, erinevalt kaebaja BDN-ide andmetest ja esitatud versioonist. Seega ei ole õige kaebaja hinnang, et MTA järeldus põhineb vaid Venemaa tolliteenistuse vahendusel kogutud teabel. FFT edastatud teave on menetluskõlbulik tõend, mille objektiivsuses puudub kohtul alus kahelda.
49.Olukorras, kus kaebaja esitas MTA-le suurema kütuse koguse üleandmist tõendavad saatelehed ja deklaratsioonid, mitte paralleelselt väiksemas koguses vormistatud dokumendid, on MTA põhjendatult järeldanud, et kaebaja valitud ja dubleerivalt suuremale kogusele vormistatud andmete esitamine teenis peaasjalikult vaid kaebaja maksukohustusest hoidumise huve. Kogumis näitavad tõendid, et suure hulga kütuse mitteametlikult Eestisse toimetamisega hoidis kaebaja kokku märkimisväärse summa raha.
50.MTA on veenvalt näidanud, et kütuse üleandmine deklareeritud suuremates kogustes ei olnud ei SKT-1008 pardal märgitud ega PPA fikseeritud aja jooksul võimalik (viimased olid omavahel kooskõlas). Maksuhaldur ei eelista STK-1008 pardalt saadud saatelehti, vaid hindas usaldusväärseid tõendeid kogumis. IKLA meeskond ei osanud läbivalt tõusetunud vastuolusid mõistlikult selgitada.
51.Kaebajal oli majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.03.2003 määrusest nr 43 „Logiraamatu ja masinapäevaraamatu pidamise kord ja raadiopäevaraamatu vorm ja pidamise kord“ tulenev kohustus laeva logiraamatut säilitada ja vahikapten A. Penkin ei kinnita logiraamatu utiliseerimist. Väite logiraamatu utiliseerimise kohta esitas hiljem kaebaja ise. MTA on põhjendatult leidnud, et kaebaja selline väide on ebausaldusväärne ja viitab soovile varjata tegelikke punkerdamise aegu ja koguseid.
52.Samuti tuleneb Vabariigi Valitsuse 03.03.2011 määrusest nr 32 „Nafta ja naftasaaduste merel, Peipsi-Pihkva järvel ning Narva jõel käitelmise kord“ kaebajale kontroll-lehe täitmise kohustus, mida vahikapten A. Penkin oma seletuse järgi täitis, kuid kaebaja esindaja J. Vassiljevi kinnitusel seda ei tehtud.
53.Kaebajal on kohustus MTA-le tõendada, et kaup ei ole tolli järelevalve alt väljunud. Kauba puhul, mille eest tuleb tasuda imporditollimaksu, tekib tollivõlg impordil juhul, kui jäetakse täitmata mõni tollialastes õigusaktides sätestatud kohustus, mis käsitleb liiduvälise kauba toomist liidu tolliterritooriumile, selle tollijärelevalve alt väljaviimist või sellise kauba liikumist, töötlemist, ladustamist, ajutist ladustamist, ajutist importi või käsutamist kõnealusel territooriumil (LTS art 79 lg 1 p a). Euroopa Kohus on otsuses C-75/13 p-s 32 asunud seisukohale, et tollijärelevalve alt välja viimise realiseerumiseks piisab sellest, et objektiivselt võttes on välistatud kauba võimalik kontrollimine, sõltumata sellest, kas pädev asutus tegelikult kaupa kontrollib või mitte. Praegusel juhul on objektiivselt võttes välistatud kauba võimalik kontrollimine, mistõttu on BDN-ide vahena eelanalüüsitud kaup tollijärelevalve alt välja viidud. Kaebaja vastupidised väited on alusetud. Tollijärelevalve alt välja viimise realiseerumiseks (LTS art 71 lg 1 p a) piisab sellest, et objektiivselt võttes on välistatud kauba võimalik kontrollimine. Kaebaja ei ole oma tegevuse tõttu (valedokumentide BDN-ide vormistamine) võimaldanud kauba kontrollimist. Kaebaja esitatud muud andmed on kas ebausaldusväärsed või paljasõnalised, mis tekkinud kahtlusi ei kummuta. Seega on kaebaja kauba tollijärelevalve alt välja viimise realiseerinud. LTS art-s 79 on sätestatud rikkumisest tekkiva tollivõla tekkimise erijuhud, sh käesolev olukord, kus kaup on tollijärelevalve alt välja viidud. Arvestades seda, et kaup pidi jõudma EL majanduspiirkonnas Venemaa laevale, aga ei jõudnud ja kaup on kaebaja laoarvestusest välja läinud, võib kauba tollijärelvalve alt väljumisel eeldada, et kaup on sisenenud EL majandusringlusse. Tollivõlale võib lisanduda ka käibemaksunõue, kui õigusvastase tegevuse põhjal, mille tõttu tollivõlg tekkis, on võimalik eeldada, et kaup on sisenenud EL majandusringlusse ja see on saanud tarbimise esemeks (Euroopa Kohtu 01.06.2017 otsus C-571/15, p 54). Kaebaja kodusadam asub EL majanduspiirkonnas. Nii aktsiis kui ka käibemaks on kaebajale määratud põhjendatult. EL tolliterritooriumile toodud kaup kuulub saabumisest alates tollijärelevalve alla. Olukorras, kus kaebaja vormistab tahtlikult eriprotseduuri raames valed saatedokumendid, võtab ta teadliku riski, et deklaratsiooniga seotud formaalsuse aluseks olevad dokumendid on valed ja kaebaja ei suuda rahuldaval viisil valedokumentidega tõendada deklaratsioonis esitatud andmete õigsust.
54.Kütusekoguste üleandmise tuvastuse osas ei ole seost kaebaja arutlusel STK-1008 laeva marsruudi, Tallinnas käimise motiivide või tarnitava kauba transportimise kiiruse kohta. Kaebaja arutlus, et Venemaal on kütus odavam, Eestis kallim ja Soomes veelgi kallim, ei vii järelduseni, et kaebaja andis STK-1008 pardale üle suurema koguse kütust, kui STK-1008 suutis vastu võtta, oma laevapäevikusse ülesse täheldas või FFT kinnitas.
55.Lõpetuseks ei saa vaadata mööda asjaolust, et MTA väidete kohaselt on OÜ-le Starbunker tehtud 12.04.2019 samalaadne maksuotsus, mida OÜ Starbunker tookord ei vaidlustanud. Ka siis võrdles MTA oma väidete kohaselt kaebaja esitatud andmeid mh FFT-lt saadud andmetega. Kaebaja kohtumenetluses neile väidetele vastu ei vaielnud.
56.Seega on vaidlustatud maksuotsus õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus, mistõttu jääb kaebus rahuldamata.
57.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole kohtule esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.