Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar 14. mai 2021, Tartu 3-20-2489 Xi kaebus Maanteeameti 8. detsembri 2020. a otsuse nr 28-7/20/52615-5 õigusvastasuse tuvastamiseks ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks väljastada kaebajale juhikaart Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 5. jaanuari 2021. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Transpordiamet (kuni 31. detsembrini 2020 Maanteeamet)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xi määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 5. jaanuari 2021. a määrus.
2.Saata haldusasi tagasi esimese astme kohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva möödumisel määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maanteeamet keeldus 8. detsembri 2020. a otsusega nr 28-7/20/52615-5 väljastamast digitaalse sõidumeeriku juhikaarti Xile, kes oli eelnevalt vastava taotluse Maanteeametile esitanud. Asja materjalidest nähtuvalt ei tõendanud X Maanteeametile, et omab püsivat elukohta Eestis vähemalt 185 päeva kalendriaastas.
2.X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles kohtult Maanteeametile kohustava ettekirjutuse tegemist – väljastada talle dokument. Lisaks palus X tunnistada kohtul õigusvastaseks dokumendi väljastamata jätmine ja lõpliku vastuse andmata jätmine. Kaebuse kohaselt pöördus X Maanteeameti poole taotlusega dokumendi väljastamiseks. Talle selgitati reegleid ja nõudeid ning kaebaja täitis need, kuid sellest hoolimata taotletud dokumenti ei väljastatud.
3.Halduskohus tõlgendas kaebust nii, et X taotleb Maanteeametile kohustava ettekirjutuse tegemist väljastada kaebajale juhikaart ja tuvastada Maanteeameti 8. detsembri 2020. a vastuse nr 28-7/20/52615-5 õigusvastasus.
5.jaanuari 2021. a määrusega tagastas halduskohus Xi kaebuse.
3.1.Määruse põhjenduste kohaselt tagastas halduskohus kohustamisnõude halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja õiguste riivet ei saa pidada intensiivseks. Kaebaja on töötu ja seetõttu juhikaardi väljastamata jätmisest tulenev negatiivne mõju kaebaja õigusele on minimaalne. Kaebaja ei ole esitanud andmeid, et juhikaardi puudumine mõjutas kaebaja ja tööandja vahelisi suhteid või, et lähiajal on kaebajal tarvis juhikaardi olemasolu teiste lepinguliste või muude ülesannete täitmiseks. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta ei soovi kanda enda elukoha andmeid rahvastikuregistrisse, kuigi ta elab Ida-Virumaal. Kaebaja õiguste riive ei jõudnud sellisesse staadiumi, mis oleks intensiivselt avaldanud kaebajale negatiivset mõju. Liiklusseaduse § 132 lg 2 sätestab, et digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juhikaarti võib taotleda alalist elukohta omav isik, mistõttu keeldus vastustaja õigustatult kaebajale juhikaarti väljastamast. Menetluse kestvuse ajal puudus kaebajal registreeritud elukoht. Kaebaja esitatud tööleping, mis lõppes 30. novembril 2020, ei kinnita seda, et kaebaja hakkab jätkuvalt viibima Eestis.
3.2.Maanteeameti 8. detsembri 2020. a vastus nr 28-7/20/52615-5 omab kaebaja õigustele regulatiivset toimet ja siduvat tähendust, mistõttu on tegemist haldusaktiga. Kaebus on alusetu selles osas, et Maanteeamet ei andnud kaebaja taotlusele vastust, kuna keelduv otsus tehti enne kaebuse esitamist halduskohtule. Alust on arvata, et kaebaja sai vaidlusaluse vastuse kätte või vähemalt oli teadlik selle olemasolust. Tuvastamisnõue seonduvalt lõpliku vastuse väljastamata jätmisega ei ole asjakohane ja kaebajal puudub nimetatud nõude osas kaebeõigus. Selle nõude osas kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
3.3.Nõude osas, tuvastada Maanteeameti keelduva vastuse õigusvastasus, puudub kaebajal kaebeõigus ja nõue kuulub tagastamisele juhindudes HKMS § 45 lg-st 2 ja § 121 lg 2 p-st 1. Kaebaja võeti töötuna arvele 9. detsembril 2020, mistõttu ei saanud kaebaja tõendit töötuna arvele võtmise kohta esitada Maanteeametile enne keelduva vastuse koostamist ja Maanteeamet ei saanud seda asjaolu vastuse koostamisel arvestada. Arvestades, et kaebaja töötuna arvele võtmisega saab tõendada, et kaebaja hakkab alaliselt viibima Narva linna piirkonnas, on kaebajal vaidemenetluses head perspektiivid saada juhikaart 30 päeva jooksul pärast Maanteeametile vaide esitamist. Seevastu kohtumenetlus kestab kauem ja kohus saab ainult Maanteeametit kohustada vaatama kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebaja saab saavutada kaebuse eesmärgi vaidemenetluses. Sellel põhjusel ei ole põhjendatud anda kaebajale võimalus muuta vaidlusaluse Maanteeameti otsuse õigusvastasuse tuvastamisnõue tühistamisnõudeks. Kaebajal on vähemalt kuni 8. jaanuarini 2021 aega vaide esitamiseks. Kui kaebaja vaie jääb rahuldamata, on kaebajal õigus pöörduda riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 alusel kohustamiskaebusega halduskohtusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 5. jaanuari 2021. a määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega tagastada kaebus halduskohtule menetlusse võtmiseks. Kaebaja soovib kaebust täiendada kahju hüvitamise nõudega.
4.1.Määruskaebuses leiab kaebaja, et kohtunikul ei olnud õigust antud kaebust menetleda, uurida ja motiveeritud kohtumäärust teha, sest kohtunik isiklikult rikkus Põhiseaduse (PS) §-e 3, 11, 12, 14, 15, 17, 18, 19, 24, 146 ja teisi seadusi, mille alusel on kõik kohtunikud kohustatud
tegutsema. Kuna kohtunik oli eelnevalt teise kohtuasja menetlemisel kohtu põhjendustena esitanud valeandmeid, võis kaebaja avaldada kohtuniku taandamise.
4.2.Kaebuses on kirjeldatud vastustaja rikkumisi, kuid kohus neid ei kontrollinud ning asus sellega vastustaja poolele, tegutsedes kallutatult. Kohus ei tuvastanud kaebaja tõelist tahet, millega rikkus HKMS § 2 lg-eid 3 ja 4. Kohus piiras kaebaja õigust esitada tõendeid ja vastuväiteid teisele osapoolele. Kohus ei tuvastanud kõiki vastustajaid, kuna rikkumisi panid toime mitmed riigiasutused ja kaebaja esitas kaebuses teise haldusorgani, mis tema õigusi rikkus. Kohus ei võimaldanud tutvuda dokumentidega, et kaebaja saaks muuta või täiendada kaebust või nõuda vastustajalt tekitatud kahju hüvitamist. Kohus ei esitanud kaebajale vastustaja vastust kohtunõudele, mistõttu kaebaja ei teadnud vastustaja motiive. Samuti jättis kohus kaebaja ilma õigusest osaleda kohtus ja anda selgitusi. Kohus ei tuvastanud kriminaalkuritegude kaasosalisi, kes andsid korraldusi kaebaja suhtes seadusevastaselt käituda. Kohus väljastas kohtumääruse ilma tõlketa kaebaja emakeelde.
4.3.Kaebaja esitas tööandja nõudmisel avalduse Maanteeametile juhikaardi saamiseks ning tööandja tasus riigilõivu dokumendi saamiseks. Kaebaja täitis ametliku blanketi ja pani sinna kirja kõik andmed, mida küsiti. Kaebaja on sünnijärgselt Eesti kodanik ja tal on isikukood, kuid linnaametnikud kandsid tema alalise sissekirjutuse aadressi rahvastikuregistrist maha. Kaebajal oli õigus saada dokument ilma piirangute ja lisanõudmisteta, aga dokumendi väljastamisest keelduti ja kaebaja vallandati töölt, kuna tal puudus vastav dokument. Kogu edaspidine ametnike tegevus oli surve osutamise vormis ja nõudmistega tegevusteks, mis ei vasta seaduse nõuetele. Kaebajale ei antud esialgse akti tõlget, mistõttu kaebaja ei saanud sellega tutvuda ja lõplik otsus edastati samuti arusaamatus keeles.
4.4.Kaebaja leiab, et nõuda temalt tõestust, et ta elab Eestis enam kui 185 päeva on õigusvastane, kuna ta on Eestis sündinud ja elab siin. Samuti oli õigusvastane nõuda temalt töölepingu esitamist. Narva linna ametnikud on rikkunud seadust ja tekitanud kaebajale kahju ning nende tegevus on kriminaalkorras karistatav.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tartu Ringkonnakohus leiab, et Xi määruskaebus kuulub rahuldamisele.
6.Vaidlus puudub asjaolu üle, et X esitas Transpordiametile taotluse digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juhikaardi väljastamiseks ning Transpordiamet keeldus soovitud juhikaarti väljastamast. X vaidlustas Transpordiameti tegevuse Tartu Halduskohtus.
7.Halduskohus tagastas Xi kaebuse Transpordiameti kohustamiseks väljastada soovitud juhikaart, kuna kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline. Halduskohtu hinnangul on kaebaja töötuna arvele võtmise tõttu juhikaardi väljastamata jätmisel tekkinud kaebaja õigustele minimaalne negatiivne mõju. Kaebaja nõude, tuvastada Transpordiameti keelduva vastuse õigusvastasus, tagastas halduskohus kaebajal kaebeõiguse puudumise alusel. Halduskohus leidis, et kaebajal on pärast töötuna arvele võtmist Transpordiametile vaide esitamise järgselt head perspektiivid saada taotletud juhikaart.
8.Ringkonnakohus eeltoodud halduskohtu seisukohtadega ei nõustu ja leiab, et halduskohus tagastas kaebuse ekslikult.
9.Ringkonnakohtu hinnangul on ekslik halduskohtu määruses väljendatud seisukoht, et digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juhikaardi väljastamata jätmisel riivati kaebaja õigusi väheintensiivselt. Liiklusseaduse § 132 lg 1 kohaselt peab digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juhil olema juhikaart, mis võimaldab sõltuvalt kaarti otstarbest selle kasutajat kindlaks teha ning andmeid salvestada ja säilitada. Määruskaebuses väidab kaebaja, et ta vallandati töölt, kuna tal puudus vastav dokument, s.t digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juhikaart. Juhikaardi väljastamine on Transpordiameti pädevuses. Eelnevast on selge, et juhikaart on vajalik teatud tööülesannete täitmiseks. Kaebaja sõnul suunas juhikaardi
saamiseks Transpordiametile taotlust esitama just tema tööandja ning tööandja tasus taotluse esitamisel seadusega ettenähtud riigilõivu. Kaebaja sooviks on juhikaardi väljastamisest keelduva otsustusega lõppenud Transpordiameti tegevuse vaidlustamine halduskohtus, kuna kaebaja vajas juhikaarti tööülesannete täitmiseks. Vaidluse asjaolude pinnalt ei saa väita, et kaebajale juhikaardi väljastamata jätmisel oli kaebaja õiguste riive vähene. Juhikaardi olemasolust sõltus kaebaja töökoha säilimine ning ta pöördus juhikaardi saamiseks selleks pädeva haldusorgani poole.
10.Samuti ei saa ringkonnakohus nõustuda halduskohtu seisukohaga, et kaebaja saab oma õigusi kaitsta efektiivsemalt Transpordiametile vaide esitamise ja vaidemenetluse läbimise kaudu. HKMS § 45 lg 2 sätestab tõesti, et tuvastamisnõude võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, kuid nimetatud sätte eesmärgiks on piirata tuvastamiskaebuse esitamise võimalusi (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 189). Seega kehtib väljatoodud kaebeõiguse piirang siiski kohtumenetluses esitatavate nõuete kohta ning kohane ei ole seda piirangut üle kanda vaidemenetlusele. Samuti puuduvad asjas tõendid, mis kinnitaksid halduskohtu seisukohta, et kaebaja töötuna arvele võtmine tagab talle Transpordiameti poolt soovitud juhikaardi väljastamise.
11.Õige on halduskohtu järeldus, et tuvastamisnõue seonduvalt lõpliku vastuse väljastamata jätmisega ei ole asjakohane, kuna Transpordiameti tegi kaebaja taotluse osas otsuse
8.detsembril 2020. Asjaolu, kas kaebaja oli keelduvast otsusest teadlik enne halduskohtule kaebuse esitamist, saab halduskohus välja selgitada kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel nõuete täpsustamise raames.
12.Määruskaebus sisaldab kaebaja väiteid, et halduskohtu kohtunikul polnud õigust kaebust menetleda ja kaebajal on õigus esitada taandamise taotlus. Ringkonnakohus käsitleb määruskaebuses halduskohtu kohtuniku kohta käivaid väiteid kohtuniku taandamise soovina käesolevas menetluses. HKMS § 13 lg 1 kohaselt kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-e 23-30. Kohtuniku taandamise avaldus tuleb TsMS § 24 lg 2 alusel esitada kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. Seega ei ole ringkonnakohtu pädevuses lahendada kaebaja määruskaebuses esitatud halduskohtu kohtuniku taandamise taotlust, vaid kaebaja peaks selle esitama halduskohtule. Kaebaja määruskaebuses esitatud väited seoses Transpordiameti ametnike tegevusega kaebaja taotluse menetlemisel on arvestatavad ja kohtu poolt analüüsitavad asja sisulise menetluse käigus pärast seda kui halduskohus on kaebuse menetlusse võtnud.
13.Eeltoodu alusel ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 5. jaanuari 2021. a määruse. Ringkonnakohus saadab haldusasja tagasi esimese astme kohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.