Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
10. mai 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2056
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 3. detsembri 2020. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 3. detsembri 2020. a määruse peale haldusasjas nr 3-20-2056.
Jätta XX riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
Jätta Tallinna Halduskohtu 3. detsembri 2020. a määruse haldusasjas nr 3-20-2056 resolutsioon muutmata, kuid täiendada halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3; RÕS § 15 lg 8).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kohaldas 14.10.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/249 kuni asjaolude äralangemiseni kinnipeetav XX suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p-des 1, 3 ja 4 sätestatud täiendavaid julgeolekuabinõusid (vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine). Käskkirja kohaselt rikub XX süstemaatiliselt vanglas kehtestatud korda ning tema suhtes on alates 22.09.2020 koostatud mitu ettekannet seoses kinnipeetavale mitte ette nähtud kambris viibimise keeluga (25.09.2020 ettekanne), samuti nimesildi korraliku kandmise eiramise ja korduvatele korraldustele allumatusega (22.09.2020 ja 13.10.2020 ettekanded). Vangla vestles XX-ga 14.10.2020 ja teavitas teda täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisest. XX märkis
3-20-2056 vastuväites, et ta ei saa eesti keelest aru ja palus selgitusi temale arusaadavas keeles. Distsiplinaarkaristustele vaatamata ei ole kinnipeetav oma käitumist parandanud ning ta on oma käitumisega negatiivseks eeskujuks kaaskinnipeetavatele, millele võib potentsiaalselt järgneda kinnipeetavate massiline rikkumiste toimepanemine. Vangla julgeoleku tagamiseks on vajalik piirata XX kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega.
2.XX esitas Tallinna Halduskohtule 15.10.2020 kaebuse Tallinna Vangla tegevuse peale, mille kohaselt paigutati ta 14.10.2020 teadmata põhjusel lukustatud kambrisse, sest talle esitati allkirjastamiseks Tallinna Vangla 14.10.2020 käskkiri nr 1-20/1-2/249, mille sisu temale aga ei tõlgitud. Kaebaja keeldus käskkirja allkirjastamast ning nõudis selle sisu selgitamist vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 36 ja tõlgi kaasamist vastavalt HMS §-le 21. Kontaktisik suhtles sellele vaatamata kaebajaga üksnes eesti keeles, kuigi teadis hästi, et kaebaja riigikeelt ei valda. Kaebaja on jäetud ilma võimalusest vaidlustada vangla tegevust. Kaebaja palub tunnistada kontaktisiku tegevus õigusvastaseks ja kohustada kontaktisikut täitma temale õigusaktidega pandud kohustusi. Kontaktisiku tegevusetus põhjustab kaebajale füüsilist valu ja psühholoogilisi kannatusi. Kaebaja soovib algatada kontaktisiku suhtes kriminaalasja seoses tema diskrimineerimisega keele ja rahvuse põhjal (karistusseadustiku §-d 152, 291, 324). Kaebaja taotleb Tallinna Vangla 14.10.2020 käskkirja tühistamist ja temale tekitatud kahju hüvitamist õiglases suuruses.
3.Tallinna Vangla märkis 18.11.2020 seisukohas, et XX ei ole esitanud vaiet Tallinna Vangla 14.10.2020 käskkirja nr 1-20/1-2/249 peale, kuid on korduvalt esitanud vanglale võõrkeelseid pöördumisi erinevatel teemadel, mis on temale tagastatud tõlkimise taotlemiseks kinnipeetava kulul. Tallinna Vangla menetluses ei ole hetkel XX pöördumisi 14.10.2020 käskkirjaga seotud teemal.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 03.12.2020 määrusega XX kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel läbivaatamatult, sest kaebaja ei ole pidanud kinni VangS § 11 lg-s 5 ettenähtud kohustuslikust kohtueelsest menetluskorrast. Tallinna Vangla esitatud informatsiooni kohaselt ei ole kaebaja esitanud 14.10.2020 käskkirja peale vanglale vaiet ning seega ei ole tal tekkinud kaebeõigust käskkirjaga kohaldatud julgeolekuabinõude vaidlustamiseks, sest kohtueelne vaidemenetlus on läbimata. Samuti ei ole vangla menetluses muid kaebaja pöördumisi kaebuses nimetatud teemadel ja ka hüvitamisnõue ei ole lubatav kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (VangS § 11 lg 8).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.XX palub 28.12.2020 määruskaebuses tühistada halduskohtu 03.12.2020 määrus ja võtta kaebus menetlusse. Halduskohus on moonutanud kaebaja pretensioonide sisu. Vangla ei ole esitanud kohtule sisulisi andmeid, mistõttu tuleb vanglalt nõuda välja kõik tema pöördumised alates 10.10.2020 kuni 13.11.2020. Kaebajat on karistatud ebaseaduslikult, sest temale ei ole tutvustatud vangla kodukorda (VangS § 105 lg 22). Kaebaja suulisi ja kirjalikke pöördumisi ignoreeritakse, kuid samas pannakse talle süüks kodukorra rikkumist. Kaebajat on ilmselgelt diskrimineeritud keeleoskuse alusel, sest ta ei tea senini, mida 14.10.2020 käskkiri sisaldab. Kaebaja ei valda eesti keelt, kuid kontaktisik keeldus kaebajale käskkirja selgitamast. Üksikud eestikeelsed pöördumised on kaebaja esitanud eestlastest kinnipeetavate abi kasutades. Vangla ei ole ühtegi kaebaja pöördumist tagastanud, sest kaebaja oleks need kõik vaidlustanud. Kaebajale antud eestikeelsetele dokumentidele on ta alati kirjutanud, et nende sisu ei ole temale tõlgitud. Kaebaja ei pea paluma, et vangla tema pöördumised tõlgiks, sest justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 491 lg 4 kohaselt juhul, kui arvel 2(4)
3-20-2056 raha pole, tõlgitakse pöördumised vangla kulul. Isegi kui kaebaja taotleks pöördumise tõlkimist, oleks nimetatud taotlus esitatud võõrkeeles ja vangla ei võtaks seda vastu. Kuna kaebaja esitas tuvastusnõude, siis ei ole kohtueelne menetlus nõutav. Lisaks on kohtueelne menetlus Tallinna Vanglas kasutu, mistõttu võib kaebusega pöörduda otse kohtusse. Halduskohus tagastas sellele vaatamata kaebuse, õigustades vangla poolset survestamist ja ignoreerides kaebaja nõudmisi. Kaebaja palub lisaks võimaldada talle juristi abi ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kuna määruskaebuses ei ole esitatud uusi sisulisi väiteid, ei pea ringkonnakohus vajalikuks nõuda selle lahendamiseks Tallinna Vanglalt seisukohta.
7.Kuna kaebaja taotles riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist juba halduskohtus ning määruskaebuse esitamine on lõivuvaba, tõlgendab ringkonnakohus määruskaebust selliselt, et kaebaja vaidlustab muu hulgas riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse halduskohtu poolt lahendamata jätmist. Määruskaebuses on kaebaja täiendavalt taotlenud riigi õigusabi andmist. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb riigi õigusabi taotlus jätta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, sest kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tegemist ei ole faktiliselt ega õiguslikult keeruka vaidlusega ning kaebaja esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt suudab kaebaja oma taotlusi ja väiteid vene keeles piisavalt arusaadavalt väljendada.
8.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel põhjusel, et Tallinna Vangla kinnitusel ei olnud kaebaja 18.11.2020 seisuga esitanud vanglale ühtegi vaiet seoses 14.10.2020 käskkirjaga ja kontaktisiku tegevusega, samuti ühtegi kahju hüvitamise taotlust. Seega ei olnud kaebaja enne kaebusega halduskohtusse pöördumist läbinud VangS § 11 lg-tes 5 ja 8 ettenähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Tallinna Vangla kinnitusel on kaebaja esitanud vanglale korduvalt venekeelseid pöördumisi erinevatel teemadel, mis on temale tagastatud tõlkimise taotlemiseks kinnipeetava kulul, kuid kaebaja ei ole esitanud vaiet Tallinna Vangla 14.10.2020 käskkirja vaidlustamiseks ja vangla menetluses ei ole kaebaja pöördumisi seoses kontaktisiku tegevusega. Kuigi selgitusest, et vangla menetluses ei ole kaebaja pöördumisi kontaktisiku tegevuse peale, pole võimalik järeldada, et selliseid pöördumisi pole üldse esitatud, omab asja lahendamise seisukohalt esmajoones tähtsust, et XX ei ole esitanud Tallinna Vangla 14.10.2020 käskkirja peale vaiet ega kahju hüvitamise taotlust. Seda saab järeldada ka XX määruskaebuse väidetest, et kuna käskkirja ei tõlgitud temale vene keelde, siis polnud kaebajal võimalik seda sisuliselt vaidlustada, ja kohtueelne vaidemenetlus ei oleks niikuinii tulemuslik.
9.Põhiseaduse §-dest 6 ja 52, keeleseaduse § 10 lg-st 1 ja §-st 12 ning HMS § 12 lg-st 1 tulenevalt on nii haldusmenetluse keel kui ka vangla asjaajamiskeel eesti keel. Seega tuleb kinnipeetaval üldjuhul pöörduda vangla poole eesti keeles ja vanglal ei ole kohustust lahendada võõrkeelseid pöördumisi. Riik peab tõlkimise võimaluse tagama üksnes juhul, kui kinnipeetava olulised õigused võiksid saada puudulikust riigikeele oskusest tingitult kahjustada (nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2020 määrus nr 3-20-558, p 5). Selleks näevad VSKE § 491 lg-d 1, 4 ja 5 ette, et võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused koos lisadega tõlgitakse vangla kulul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid ja kinnipeetav ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal oma õigusi kaitsta.
3(4)
3-20-2056
10.Kuna XX ei ole esitanud vaiet ega kahju hüvitamise taotlust (sh mitte võõrkeelset) Tallinna Vangla 14.10.2020 käskkirja peale, siis tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õiguspäraselt, sest kaebaja ei ole pidanud kinni VangS § 11 lg-tes 5 ja 8 ettenähtud kohustuslikust kohtueelsest menetluskorrast. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui Tallinna Vangla 14.10.2020 käskkirja ei olnud tõlgitud kaebajale arusaadavasse keelde, ei saanud see asjaolu iseenesest takistada käskkirja peale vaide või kahju hüvitamise taotluse esitamist ega õigustada käskkirja tühistamise või kahju hüvitamise nõudega otse halduskohtusse pöördumist. Kaebaja oleks saanud tuua vaides või kahju hüvitamise taotluses välja kõik samad argumendid, mille ta esitas kaebuses kohtule (sh tugineda käskkirja tõlkimata jätmise õigusvastasusele). Asjaolu, et käskkirjaga piirati oluliselt tema õigusi, pidi kaebajale olema ilmselgelt äratuntav. Olukorras, kus vangla oleks tema võõrkeelse vaide või kahju hüvitamise taotluse tagastanud ning see ei oleks olnud põhjendatud (st kaebajal puudus raha pöördumise tõlkimiseks ja ta ei valda eestikeelse pöördumise koostamiseks piisavalt riigikeelt), tuleks kohustuslik kohtueelne menetluskord lugeda läbituks. Kui vaide või kahju hüvitamise taotluse tagastamine oleks olnud õiguspärane siis tulnuks tagastada ka kaebus (VangS § 11 lg 81).
11.Kaebusest saab lugeda välja ka taotluse tuvastada kontaktisiku tegevuse õigusvastasus. Kuna HMS § 72 lg 1 järgi ei saa esitada tuvastamisvaiet, siis ei laiene tuvastamiskaebusega halduskohtusse pöördumisele ka VangS § 11 lg-s 5 ettenähtud kohustuslik kohtueelne kord. Seega ei saanud halduskohus tuvastamisnõuet tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Küll aga olnuks nimetatud nõude tagastamine põhjendatud HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, sest HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tingimused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud. Kuna kaebaja on heitnud ette, et kontaktisik suhtles temaga eesti keeles ega selgitanud temale vangla käskkirjade sisu ning jättis edastamata tema venekeelsed suulised pöördumised, siis võib eeldada, et kaebaja hinnangul esineb tal preventiivne huvi tuvastada kontaktisiku tegevuse õigusvastasus. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajal kõigi eeltoodud toimingutega seonduvalt olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid, eelkõige võimalus taotleda vanglalt käskkirjade või pöördumiste tõlkimist või esitada temale arusaamatuks jääva käskkirja peale vaie ning pöörduda seejärel vajaduse korral kaebusega halduskohtusse kohustamis- või tühistamisnõuetes. Puudub põhjus arvata, et kaebaja õiguste võimalikku rikkumist ei saaks kõrvaldada või heastada tavapärase järelkontrolli vormis või oleks see ebamõistlikult keeruline (vt ka Riigikohtu 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 11). Eespool p-s 9 märgitud põhjustel ei saaks kohus üldistavalt tuvastada, et kontaktisik peaks suhtlema kaebajaga üksnes vene keeles.
12.Kuna halduskohus tagastas XX kaebuse lõppastmes õigesti, siis puudus halduskohtul ka vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust.
13.Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.12.2020 määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.