Korrakaitse › Vanglad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-2067 5) kohustada vanglat täitma vangistusseadust (VangS), vangla sisekorraeeskirju, põhiseadust ja Rec(2006)2 ning tutvustama kaebajale Tallinna Vangla reglementi ja kehtivaid norme, samuti ennetama diskrimineerimist; 6) mõista välja mittevaralise kahju eest õiglane hüvitis. Kaebajale pole tutvustatud kehtivaid õigusnorme. Kontaktisiku tegevuse tõttu ei ole võimalik esitada kaebusi, vaideid, avaldusi. Vangla administratsioon ei reageeri kaebaja pöördumistele. Kaebaja ei oska riigikeelt ning kontaktisik kaebajaga suhtlemisel teist keelt ei kasuta. Kontaktisik diskrimineerib seeläbi kaebajat. See on karistusseadustiku § 152 ja § 324 alusel karistatav. Kaebaja pole A1 taseme eksamit sooritanud, tulemus oli 18%. Kaebajal vahetati nimesilt, anti tähistusega „A“. Vastavalt reglemendi punktile 4.10.3 nõudis kaebaja nimesildi viimist andmetega vastavusse. Vanglatöötajad, kasutades ära oma võimu ja kaebaja riigikeele mittetundmist, korraldasid repressioone. Kaebaja on nimesildi pärast töölt vallandatud, ta suleti kinnisesse kambrisse, toodi käskkiri kuue ööpäeva pikkuseks kartserisse paigutamiseks, 16., 17., 18. ja 21. kuupäeval ei lastud jalutama. 16. kuupäeval ei lastud kaebajal avaldusest hoolimata helistada advokaadile ja presidendi kantseleisse. Sellel kuupäeval ei antud menüü kohaselt toitu ja jäeti näljaseks. 19. kuupäeval ei vahetatud voodipesu. Nõudmisele anda kirjalik selgitus vastatakse, et see on üksuse ülema käsk. Veebruaris, olles sektsioonis P-2, palus kaebaja kontaktisikul registreerida aeg direktori vastuvõtule. Põhjuseks oli kaebus kontaktisiku tegevuse peale. Kaebaja vastuvõtule ei jõudnud. Pidevast diskrimineerimisest on kaebaja stressiolukorras ja see tekitab hingelist ja füüsilist valu. Määrata tuleb uus kontaktisik, kes täidab seadust ja valdab vene keelt.

2(5)

3-20-2067 õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2) ja esitatud dokumentidest koopiate väljastamiseks (resolutsiooni p 3). Tallinna Vangla 21.10.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/662 määratud karistus on kantud. Kaebaja pole selle käskkirja peale vaiet esitanud. XX-le on tutvustatud kehtivat korda. Tallinna Vangla 28.07.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/494 on määratud distsiplinaarkaristus seoses võõras kambris viibimisega. Käskkirja p-s 2 on välja toodud, et XX-le on pakutud venekeelseid õigusakte, kuid ta on nende vastuvõtmisest keeldunud. Kaebaja tolleaegne kontaktisik on praeguseks teenistusest lahkunud. Uus kontaktisik on kaebajaga vestelnud ja tutvustanud vanglas kehtivaid õigusakte. Kontaktisik on kaebajaga kohtunud. Kaebajaga toimuvad igakuised vestlused. Kontaktisik ei takista teiste kambrite külastamist. Jalutuskäikudele minemisel on kaebaja keeldunud nimesilti kandmast. Kui konkreetsetel päevadel pole kaebaja olmeprobleeme lahendatud, on seda tehtud hiljem. Kaebus mõista välja hüvitis mittevaralise kahju eest pole lubatav, kuna kaebaja pole kahju hüvitamist eelnevalt taotlenud vanglalt (VangS § 11 lg 8). XX esitas 15.10.2020 vanglale võõrkeelse mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille vangla tagastas. Kaebajal tuli võõrkeelne pöördumine tõlkida või taotleda selle tõlkimist, seejuures tuli märkida, kas ta on nõus kandma tõlkega seotud kulud. Kaebajat hoiatati puuduse kõrvaldamata jätmise korral pöördumise läbi vaatamata jätmisega. Kuna kaebaja puudusi ei kõrvaldanud, jättis vangla pöördumise läbi vaatamata. Kahju hüvitamise nõue on tagastatud õiguspäraselt. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 491 lg 5 sätestab, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Kaebajale on võimaldatud riigikeele õpet ja ta omandas eesti keele A1 tasemel. Kaebaja katkestas edasised õpingud. Kaebaja on esitanud Tallinna Vanglale pöördumisi ka eesti keeles, mistõttu on alust arvata, et ta on võimeline enda õiguste kaitseks esitama eestikeelseid pöördumisi. Kui kaebaja ei pidanud, oma keeleoskust piisavaksoli tal võimalik taotleda tõlketeenuse korraldamist ja anda teenuse eest tasumiseks nõusolek. K-Raha andmetel on kaebajal regulaarsed sissetulekud, mis võimaldavad tal isiklike vahendite arvelt tõlketeenuse eest tasuda. Kuna XX pöördumist ise ära ei tõlkinud, nõuetekohast tõlketaotlust ei esitanud ja Tallinna vangla võõrkeelseid pöördumisi ei menetle, jättis vangla õiguspäraselt taotluse läbi vaatamata. Kaebaja võõrkeelsete pöördumistega seonduvat on varem hinnanud Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus haldusasjas 3-18-478, kus vangla tegevuses õigusvastatust ei tuvastatud. Samuti on sama teemat käsitlenud Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-20-558. Kaebusest ei nähtu, et XX oleks ülejäänud kaebuse väidetega seoses esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlusi. Kaebusest ega Tallinna vangla vastusest ei nähtu, et kaebuses nimetatud kohustamisnõuete osas oleks kaebaja pöördunud konkreetsete nõuetega vangla poole enne kohtule kaebuse esitamist, mistõttu on selles osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebus tuleb selles osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja ei ole vastustaja 28.07.2020 käskkirja nr 5-2/20/494 (määrati noomitus võõras kambris viibimise eest) ja 21.10.2020 käskkirja nr 5-2/20/662 (määrati arest, mis on käesolevaks ajaks kantud) vaidega vaidlustanud. 3(5)

3-20-2067 Kohus on kontaktisiku tegevusega seoses lahendanud XX kaebuse haldusasja nr 3-20-2056. Viidatud haldusasja menetluses kinnitas vangla, et kaebaja ei ole vanglale kontaktisiku tegevusega seoses kahjunõudeid ega teisi avaldusi esitanud. Vangla ei ole ka praegu esitanud andmeid, et XX oleks kontaktisiku tegevust enne kohtule kaebuse esitamist vaidlustanud. Nimesildi väljastamisega seonduvat (sooviga väljastada nimesilt eesti keele tasemele „0“) ja jalutuskäikudele võimaldamist ning õigusaktide tutvustamise küsimust vaidlustas XX ka haldusasjas nr 3-20-2279. Vangla kinnitusel on XX-le Tallinna Vangla õigusakte tutvustatud 18.12.2019. Haldusasjas nr 3-20-558 on käsitlemist leidnud muu hulgas XX võõrkeelsed pöördumised vanglale ja nende tõlkimise korraldamisega seonduv, tervishoiuteenuse osutamisega seonduv, jalutuskäikudega seotud kahju hüvitamise nõuete tagastamine, kuna kohtueelne kord on läbimata jm. Nimetatud asjas Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse, Tallinna Ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse muutmata ja Riigikohus jättis kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata. XX on läbinud kohtueelse menetluse töölt vabastamisega seoses. Tööle lubamise käskkirja lõpetamise eelduseks ei olnud distsiplinaarmenetluse eelnev läbiviimine, vaid selle tegemise tingisid julgeolekukaalutlused ja distsipliini tagamise vajadus, mille eest vastutab vangla. Vangla ei ole käskkirja andmisel kehtivat korda rikkunud, mistõttu oleks XX tööle lubamise lõpetamise asjaolude edaspidine kohtus vaidlustamine (kaebaja väide, et teda on nimesildi pärast töölt vallandatud) vaidemenetluse läbimisest olenemata perspektiivitu, mistõttu tuleb kaebus selles osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada. Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. Kohus tõlgib kaebajale üksnes määruse ning muud menetlusdokumendid jäävad tõlkimata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-2067 väljastamise taotluse rahuldamata jätmise määrus on korraldav määrus HKMS § 11 lg 2, § 12 lg 1, § 178 lg 1 ja § 188 lg 3 mõttes ning see ei ole edasi kaevatav (Riigikohtu 08.09.2015 määrus asjas nr 3-7-1-502-15). Määruskaebus kuulub tagastamisele halduskohtu määruse resolutsiooni p 3 vaidlustamist puudutavas osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.