Korrakaitse › Vanglad

kohtuotsused vene keeles ja anda talle koopiad tema esitatud dokumentidest, et ta saaks Euroopa Kohtusse pöörduda, vaadata kaebus läbi suulises menetluses, nõuda välja sektsiooni P3 valvekaamerate videosalvestus. Kohus palus 18.11.2020 kohtunõudega Tallinna vanglal teatada, kas X on ülaltoodud teemadega seonduvalt, Tallinna vanglale kaebusi, taotlusi, avaldusi, kahjunõudeid esitanud ning kas Tallinna vangla 21.10.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/662 määratud distsiplinaarkaristus on täitmisele pööratud/täidetud. Tallinna vangla 02.12.2020 vastuses kohtunõudele juhtis muu hulgas tähelepanu järgmistele asjaoludele: Tallinna Halduskohtu menetluses on antud haldusasjaga kattuvaid nõudeid. Haldusasjas 3-20-2056 vaidlustas X kontaktisik J. Smola tegevusega seonduvad asjaolud. Haldusasjas 3-20-2279 X soovis Tallinna vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamist ning Tallinna vangla kohustamist väljastada nimeline silt eesti keele tasemele „0“, jalutuskäigu võimaldamist värskes õhus ja vangistusseaduse jt õigusaktide tutvustamist. Erinevate haldusasjade raames on kohtute poolt kindlaks tehtud, et X on võimeline esitama pöördumisi ka eesti keeles, kui ta seda soovib või tasuma võõrkeelselt esitatud pöördumiste tõlkimise eest. Tallinna vangla on oma ettepanekutes esitada vanglale kirjalik tõlge vaide- või kahjunõude menetluses toetunud haldusasjale 3-18-478, kus Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2018 määruse punktis 5 on sedastatud, et olukorras kus kaebajale on eesti keele õpet võimaldanud ja ta varasemalt korduvalt on esitanud vanglale eesti keelseid pöördumisi, on vangla õiguspäraselt kaebuse tagastanud, sest kaebaja ei kõrvaldanud avalduse puuduseid ega vaielnud vastu tõlkimise kohustusele. Tallinna Halduskohtu 01.06.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-558 ei võetud X kaebust menetlusse, märkides punktis 4, et läbida tuleb kohustuslik kohtueelne menetlus ning punktis 7 tõi kohus konkreetselt välja, et nõuded jalutuskäikude osas on puuduste kõrvaldamise taotluste vastuvõtmisest keeldumise tõttu tagastatud õiguspäraselt. Kohtumääruse punktis 13 andis kohus hinnangu, et kaebaja on vajadusel võimeline koostama eestikeelseid vaideid ja kaebusi. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.09.2020 määrusega X määruskaebuse rahuldamata (Riigikohus 21.12.2020 määrusega X määruskaebusele menetlusluba ei andnud).

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-le 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p 21 alusel. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Sama paragrahvi lõike 41 kohaselt tuleb vaie vangla direktori käskkirja või toimingu peale esitada Justiitsministeeriumile. Muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaided vaatab läbi vanglateenistus. VangS § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

Tallinna vangla kinnitusel 21.10.2020 käskkirjaga 5-2/20/662 Xle määratud distsiplinaarkaristusena määratud kartserikaristus on kantud 01.11.2020 - 07.11.2020. Vaiet käskkirjale Tallinna vanglas registreeritud ei ole. X väide, et talle ei ole tutvustatud Tallinna vanglas kehtivat korda, ei vasta tõele. Tallinna vangla 28.07.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/494 on määratud distsiplinaarkaristus seoses võõras kambris viibimisega. Käskkirja punktis 2 on välja toodud, et Xle on pakutud ka venekeelseid õigusakte, kuid ta on nende vastuvõtmisest keeldunud, samuti on kaebaja olnud samalaadsete sündmuste tunnistajaks, kus valvur on võõras kambris viibimise keelatust selgitanud teistele kinnipeetavatele ning sama keeld oli ka Tartu vanglas, kus kinnipeetav viibis varasemalt. Vaiet käskkirjale ei ole X esitanud. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (vangiregister) andmetel on kaebaja tolleaegne kontaktisik, praeguseks teenistusest lahkunud, Karl-Hindrek Kask kaebajaga 18.12.2019 vestelnud ja tutvustanud, mh Xle Tallinna vanglas kehtivaid õigusakte. Seoses J. Smola tegevusega toob Tallinna vangla välja, et tõele ei vasta kaebaja väited, et J. Smola temaga ei kohtu. Seda kinnitavad ka kaebaja enda väited, kus ta kirjeldab erinevat suhtlust J. Smolaga, seda nii käesoleva haldusasja kui teiste kattuvate nõuetega haldusasjade raames. Lisaks toimuvad vangiregistri andmete kohaselt igakuised vestlused. Näiteks 31.08.2020 on sedastatud, et kinnipeetav on üldiselt rahulik, kuid pole nõus eesti keeles suhtlema ega pöördumisi esitama ning lahendati igapäevaseid muresid, nt arsti vastuvõtud. 24.09.2020 on kinnipeetav kõigega rahul olnud, kuid on mõned igapäevased mured nt arsti vastuvõtud, kokkusaamiste taotlemine. X 28.10.2020 pretensioonide näol vanglale oli tegemist jätkuvalt igapäevaste muredega. Arsti visiitidele on X registreeritud, kuid soovimatusest kanda nimesilti on ta keeldunud neile ise minemast (ettekanne 27.10.2020 ja 31.10.2020). Samuti ei takista konkreetselt kontaktisik J. Smola teiste kambrite külastamist, vaid tegemist on kõikidele kinnipeetavatele kehtiva keeluga, mis on kehtestatud Tallinna vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna vangla kodukorra punktis 1.14.10. Juhtkonna vastuvõtule registreerimine on reguleeritud kodukorra punktis 20.1 ja selleks peab olema isiku põhjendatud (eesti keelne) taotlus. Vangla kinnitusel jalutuskäikudele minemisest on X ise loobunud, põhjuseks soovimatus kanda nimesilti (ettekanded 17.10.2020 ja 21.10.2020). Tallinna vangla selgitustest ilmneb, et juhul kui konkreetsetel kuupäevadel ei ole X erinevad olmeküsimused lahenenud, siis on need lahendatud hilisemalt, nt 16.10.2020 telefonikõnesid ei toimunud, kuid teistel kuupäevadel on X olnud aktiivne suhtleja ning Vabariigi Presidendi kantselei numbrile on ta saanud 19.10.2020 helistada. X on esitanud kaebuses taotluse mõista välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kõigi tema õiguste ja vabaduste rikkumise eest. Kohus selgitab, et VangS § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Vangla on esitanud andmed selle kohta, et X on esitanud 15.10.2020 vanglale võõrkeelse mittevaralise kahju hüvitamise nõude (reg nr 5-37/20/109-1). Tallinna vangla selgitas 20.10.2020 kirjas nr 5-37/20/109-2 Xle, et vangla ei menetle võõrkeelseid pöördumisi, mistõttu tuleb tal endal võõrkeelne pöördumine ära tõlkida või esitada nõuetekohane taotlus võõrkeelse pöördumise tõlkimiseks saatmiseks ning märkida, kas ta nõustub kandma tõlkega kaasnevad kulud või mitte. Xle anti 10-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Xt hoiatati, et juhul, kui ta ei kõrvalda pöördumises esinevat puudust 10 päeva jooksul, jätab Tallinna vangla tema võõrkeelse pöördumise läbi vaatamata. Tallinna vangla andmetel sai X 20.10.2020 kirja nr 5-37/20/109-2 kätte 21.10.2020. X puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu vangla tagastas 11.11.2020 (nr 5-37/20/109-3) Xle võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse (reg nr 5-37/20/109-1) läbivaatamatult. Kohus leiab, et Tallinna vangla on tagastanud X kahju hüvitamise nõude õiguspäraselt. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lg 1 kohaselt

saadab vangla võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused vanglale koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. VSkE § 491 lg 5 kohaselt kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale, kes põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. Vangla on Xle selgitanud, et vangla on Xle riigikeele õpet võimaldanud ja ta on omandanud eesti keele A1 tasemel. Edasised õpingud on X omal soovil katkestanud. Vaatamata sellele on ta varasemalt Tallinna vanglale pöördumisi eesti keeles esitanud, mistõttu on alust arvata, et ta on võimeline enda õiguste kaitseks eestikeelseid pöördumisi ka esitama. Kui X oma keeleoskust siiski piisavaks ei pidanud, oli tal võimalik taotleda tõlketeenuse korraldamist ja anda teenuse eest tasumiseks nõusolek. K-Raha andmetel on Xl regulaarselt sissetulekud, mis võimaldavad tal isiklike vahendite arvelt tõlketeenuse eest tasuda. Kuna X pöördumist ise ära ei tõlkinud, nõuetekohast tõlketaotlust ei esitanud ja Tallinna vangla võõrkeelseid pöördumisi ei menetle, tagastas vangla õiguspäraselt taotluse Xle läbivaatamatult. Kohus selgitab, et X võõrkeelsete pöördumistega seonduvat on varasemalt hinnanud Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus haldusasjas 3-18-478, kus vangla tegevuses õigusvastatust ei tuvastatud. Samuti on sama teemat käsitlenud Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-20-558, millises Riigikohus kaebaja määruskaebust menetlusse ei võtnud. Kohtule ei nähtu kaebusest ega Tallinna vangla vastusest, et X oleks ülejäänud kaebuse väidetega seoses esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlusi. Kuna 15.10.2020 vanglale esitatud võõrkeelse mittevaralise kahju hüvitamise nõude (reg nr 5-37/20/109-1) vangla tagastas õiguspäraselt, siis ei ole kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise taotlemise osas kohustuslikku kohtueelset korda läbinud ja kaebus tuleb selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Samuti kohtule ei nähtu kaebusest ega Tallinna vangla vastusest, et kaebuses nimetatud kohustamisnõuete osas X oleks pöördunud konkreetsete nõuetega vangla poole enne kohtule kaebuse esitamist, mistõttu on selles osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebus tuleb selles osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Vangla on selgitanud, et X pöördumistele, sh korduvatele olmeküsimustele (nt seoses helistamisega, arsti visiitidele registreerimisega, jalutuskäikudele minemisega) on vastatud ja lahendus leitud. Tallinna vangla 28.07.2020 käskkirja 5-2/20/494 (määratud noomitus seoses võõras kambris viibimisega) ja 21.10.2020 käskkirja nr 5-2/20/662, millega kaebajale oli määratud distsiplinaarkaristuseks arest (mis on käesolevaks ajaks kantud) kaebaja vangla kinnitusel vaide korras vaidlustanud ei ole. Kohus märgib täiendavalt, et kontaktisik J. Smola tegevusega seoses on kohus lahendanud X kaebuse haldusasja nr 3-20-2056 raames, mille menetluses Tallinna vangla kinnitas, et X ei ole vanglale J. Smola tegevusega seoses kahjunõudeid ega teisi avaldusi/kaebuseid esitanud. Ka käesoleva asja menetluses ei ole vangla esitanud andmeid selle kohta, et X kontaktisik J. Smola tegevust enne kohtule kaebuse esitamist oleks vaidlustanud. Nimesildi väljastamisega seonduvat (sooviga väljastada nimesilt eesti keele tasemele „0“) ja jalutuskäikudele võimaldamist ning õigusaktide tutvustamise küsimust vaidlustas X ka haldusasjas nr 3-20-2279. Vangla kinnitusel on Xle Tallinna Vangla õigusakte tutvustatud kontaktisik Karl-Hindrek Kase (Kask) poolt 18.12.2019. Seega on väide, et Xle ei ole vangla õigusakte tutvustatud alusetu. Haldusasjas nr 320-558 on käsitlemist leidnud muu hulgas X võõrkeelsed pöördumised vanglale ja nende tõlkimise korraldamisega seonduv, tervishoiuteenuse osutamisega seonduv, jalutuskäikudega seotud kahju hüvitamise nõuete tagastamine, kuna kohtueelne kord on läbimata jm. Nimetatud

asjas Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse, Tallinna Ringkonnakohus jättis halduskohtu määruse muutmata ja Riigikohus jättis kaebaja määruskaebuse (21.12.2020 määrusega) menetlusse võtmata. Kohus selgitab, et ainuke kaebuses nimetatud teema, millega seoses X on läbinud kohtueelse menetluse on vangla kinnitusel seotud X töölt vabastamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt Tallinna vangla lubas 09.09.2020 käskkirjaga nr 5-3/20/20/1041 X käitisesse (AS Eesti Vanglatööstus) tööle. Tallinna vangla 25.09.2020 käskkirjaga nr 5-3/20/1134 lõpetati X tööle lubamise käskkiri tulenevalt tema kohta 22.09.2020 kirjutatud ettekandest nr 1-20-5952, millest sisuliselt nähtub, et kinnipeetav ei allunud ametniku korduvatele korraldustele kanda nimesilti. 28.09.2020 esitas X Justiitsministeeriumi kaudu eestikeelse vaide, mis edastati vanglale lahendamiseks. X leidis, et töölt maha võtmise käskkiri on koostatud ennatlikult, kuna koostatud ettekande nr 1-20-5952 põhjal ei ole läbi viidud distsiplinaarmenetlust. Vangla 12.11.2020 vaideotsusega (reg nr 5-15/20/299-2) jäeti vaie rahuldamata. Vaideotsuses vangla selgitas, et kinnipeetavate tööl käimist reguleeriva justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 6 lg 1 p 1 sätestab, et kinnipeetava võib töölt vabastada ja käitises töötamise loa kehtetuks tunnistada, kui töötamine ohustab kinnipeetava enda, teiste isikute või vangla julgeolekut. 22.09.2020 koostatud ettekandest nr 120-5952 nähtub, et kinnipeetav ei allunud vanglateenistuse ametniku korduvatele korraldustele panna nimesilt kaela. Käskkirjas nr 5-3/20/1134 „Kinnipeetava X käitisesse tööle lubamise käskkirja lõpetamine“ on välja toodud, et tulenevalt ettekandest 1-20-5952 ei saa isik käitises töötada. Oma sellise käitumisega väljendab kinnipeetav vangla vastu negatiivset suhtumist, seab ohtu vanglaametnike julgeoleku ja väärikuse ning annab sellega teistele kinnipeetavatele halba eeskuju. Vangla vastutab julgeoleku ning korra tagamise eest, seega julgeolekukaalutlused ja distsiplinaarkorra tagamine on isiku töölt vabastamise aluseks. Kohus leiab, et X tööle lubamise käskkirja lõpetamise eelduseks ei olnud distsiplinaarmenetluse eelnev läbiviimine, vaid selle tegemise tingisid julgeolekukaalutlused ja distsiplinaarkorra tagamise vajadus, mille eest vastutab vangla. Kohtu hinnangul ei ole vangla käskkirja andmisel kehtivat korda rikkunud, mistõttu oleks X tööle lubamise lõpetamise asjaolude edaspidine kohtus vaidlustamine (kaebaja väide, et teda on nimesildi pärast töölt vallandatud) olenemata vaidemenetluse läbimisest, perspektiivitu, mistõttu kohus tagastab kaebuse selles osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. X taotleb riigi õigusabi, sest tal ei ole juriidilisi teadmisi. Kohus selgitab, et kuigi X ei ole esitanud nõuetekohast põhjendatud taotlust, siis kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline koostama ise tekste oma õiguste kaitseks (ka eestikeelseid) ning seetõttu on kaebaja võimeline ise oma õigusi kohtus kaitsma. Kohtule teadaolevalt on kaebaja osalenud varasemalt arvukates halduskohtumenetlustes, sh esitanud määruskaebusi ka ringkonnakohtusse ja Riigikohtusse. Seega on kohtu hinnangul tegemist isikuga, kellel on olemas piisavad teadmised ja kohtumenetluses osalemise kogemus selleks, et teha enda soovid ja taotlused kohtule vajalikul määral arusaadavaks. Käesoleval juhul on kaebuse tagastamisest tulenevalt kaebaja võimalused esitatud kaebusega oma õigusi kaitsta vähesed, mistõttu riigi õigusabi taotlus tuleb ka seetõttu rahuldamata jätta.

Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse tähelepanuta. Samuti jätab kohus kaebuse tagastamise tõttu tähelepanuta kaebaja avalduse kaebuse suulises menetluses läbivaatamiseks ja sektsiooni P3 valvekaamerate videosalvestuse väljanõudmiseks. Kaebaja soovib koopiaid tema enda poolt kohtule esitatud dokumentidest, et ta saaks Euroopa Kohtusse pöörduda. Kohus märgib, et üldjuhul ei ole põhjendatud kaebaja enda kohtule esitatud taotlustest ja avaldustest kaebajale koopiate väljastamine, kuivõrd isikule on tema enda poolt esitatud dokumendi sisu teada ning tal on enamasti enne dokumendi esitamist võimalik teha sellest ärakiri (Riigikohtu 27.10.2016 otsuse nr 3-3-1-59-16 p 13). Kuna kaebus tagastatakse, siis ei ole käesoleval juhul kohtu hinnangul täidetud tingimused Euroopa Kohtusse ega ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks ning taotlus kaebaja esitatud dokumentidest koopiate saamiseks jääb rahuldamata. Kaebaja palub saata kõik otsused talle vene keeles. Kohus selgitab, et edastab kaebajale käesoleva kohtumääruse tõlke vene keelde. Samas muude menetlusdokumentide tõlkimist kohus vajalikuks ega põhjendatuks ei pea, kuna kaebaja on erinevates kohtu- ja haldusmenetlustes näidanud, et soovi korral on ta võimeline suhtlema eesti keeles ning vajadusel tasuma ka tõlkekulud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.