ROVOLER OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 02.11.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/048809-30 tühistamise nõudes osas, millega ROVOLER OÜ-le määrati tasumiseks käibemaks summas 48 165,07 eurot ja tulumaks summas 34 557,4 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – ROVOLER OÜ, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margo Karu
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 05.03.2021 ja 05.04.2021
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu - ja Tolliamet (edaspidi: MTA) kontrollis 17.04.2019 teate nr 12.2-3/048809-1 alusel ROVOLER OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar– veebruar 2019. MTA laiendas 05.07.2019 korraldusega nr 12.2-3/048809-2 kontrolli perioodile märts 2019 ja 18.12.2019 korraldusega nr 12.2-3/048809-3 kontrolliperioodile aprill–mai 2019. Samas alustas MTA perioodi jaanuar–mai 2019 tulumaksuseaduse (TuMS) § 48-52 alusel tulumaksu kontrolli.
2.MTA kohustas 02.11.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/048809-30 (edaspidi: MO) ROVOLER OÜd tasuma 83 042,33 eurot. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud MTA 09.09.2020 kontrollaktis nr 12.2-3/048809-28 (edaspidi: KA), mis on MO lahutamatu osa.
3.MTA-le esitatud andmetest nähtub, et ROVOLER OÜ on kontrollitaval perioodil ostnud äriühingult WT Haldus OÜ ehitusjäätmete veo, ladustamise ja konteineri rendi teenust ning arvestanud arvetel märgitud käibemaksu jaanuar–mai 2019 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas. MTA tuvastas, et arvetel kajastatud teenuste osutajaks ei olnud WT Haldus OÜ ja ROVOLER OÜ oli sellest teadlik. ROVOLER OÜ ei ole soetanud arvetel kajastatud teenuseid WT Haldus OÜ-lt järgmistel põhjustel: a) ROVOLER OÜ ei täitnud jäätmete käitlemisega sätestatud korda (KA p 1.1.2.1 alapunkt a); b) ROVOLER OÜ esitatud WT Haldus OÜ arved on üldsõnalised ja alusdokumendid puuduvad (KA p 1.1.2.1 alapunkt b); c) ROVOLER OÜ aktsepteeris väidetavalt WT Haldus OÜ väljastatud arved, mis olid vormistatud ainult nende kajastamiseks raamatupidamises (KA p 1.1.2.1 alapunkt c); d) arvel märgitud müüja ei deklareerinud KMD INF A osal ROVOLER OÜ-le väljastatud arveid (KA p 1.1.2.2 alapunkt a); e) WT Haldus OÜ pole peale arvete esitanud alusdokumente, et tõendada veoste toimumist (KA p 1.1.2.2 alapunkt b); f) WT Haldus OÜ ei esitanud tõendeid, millistesse prügilatesse arvetel kajastatud ehitusjäätmed ladustati (KA p 1.1.2.2 alapunkt c); g) Tuukri 1b Tallinn kasutusloa taotlusele lisatud WT Haldus OÜ 04.07.2019 tõendil/jäätmeõiendil kajastatud informatsioon on ebausaldusväärne (KA p 1.1.2.2 alapunkt d). MTA leiab eeltoodu põhjal, et kogutud tõendid ei kinnita teenuse osutamist (KA p 1.1.2.2 alapunkt e).
4.MTA-le esitatud andmetest nähtub (KA p 1.2.1), et ROVOLER OÜ ostis kontrollitaval perioodil ja detsembris 2018 Daugastin Group OÜ-lt ehitusteenust ning arvestas arvetel märgitud käibemaksu perioodi jaanuarist 2018 kuni maini 2019 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas. MTA tuvastas, et Tuukri 1 b objektil ei ole osutanud Daugastin Group OÜ arvetel näidatud teenust. Lüüsi 4 ehitusobjektil oli teenuse osutajaks S. N. töömeeste brigaad. Arvetel kajastatud teenuste osutajaks ei olnud Daugastin Group OÜ ja ROVOLER OÜ oli sellest teadlik järgmistel põhjustel: a) ROVOLER OÜ ei tundnud huvi, kes on teenuse tegelik osutaja (KA p 1.2.2.2 alapunkt a); b) Tuukri 1b ehitusobjektil tööde teostamine perioodil detsembrist 2018 kuni märtsini 2019 ei ole tõendatud (KA p 1.2.2.2 alapunkt b 1); c) detsembri 2018 tööde teostamine objektil arve DG-2718/3 alusel Tuukri 1 ei ole tõendatud (KA p 1.2.2.2 alapunkt b 1.1); d) ROVOLER OÜ poolt Tuukri 1b 6 ja 7 korruse terasside, korterite vannitubade remonttööde ja korterites kipsitööde soetamine arvete DG-2734/3, DG-2867, DG-2735/3, DG-2872, DG2885 ja DG2873 alusel ei ole tõendatud (KA p 1.2.2.2 alapunkt b 1.2); e) ROVOLER OÜ poolt Tuukri 1b ehitustööde päevikusse tehtud kanded ei kinnita Daugastin Group OÜ töötamist Tuukri 1b objektil (KA p 1.2.2.2 alapunkt b 1.3); f) Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (edaspidi: TLPA) esitatud ehitustööde päevikus ei nähtu ei Daugastin Group OÜ töötamine Tuukri 1 objektil ega ka arvetel näidatud tööde teostamine (KA p 1.2.2.2 alapunkt b 1.4); g) ROVOLER OÜ esitatud alusandmed arvetel DG-2885 ja DG-2873 osutatud praaktööde likvideerimise kohta ei ole usaldusväärsed (KA p 1.2.2.2 alapunkt b 1.5); h) MTA ei sea kahtluse alla, et Daugastin Group OÜ arvetel DG-2874, DG-2886, DG-2978, DG2998, DG-2892 näidatud tööd Lüüsi 4 objektil on tehtud ja müüdud Skinest Arendus OÜ-le (KA p 1.2.2.2 alapunkt b 2);
i) Daugastin Group OÜ poolt Lüüsi 4 objektil ehitustööde teostamine ei ole tõendatud (KA p 1.2.2.2 alapunkt b 2.1); j) objekti ehituspäevikusse tehtud kanded kasutatud tööjõu kohta ei ole usaldusväärsed (KA p 1.2.2.2 alapunkt b 2.2); k) Daugastin Group OÜ ei ole reaalselt tegutsev ettevõte (KA p 1.2.2.2 alapunkt c); l) Daugastin Group OÜ endine juhatuse liige ei kinnitanud ROVOLER OÜ-ga tehingute tegemist (KA p 1.2.2.2 alapunkt d); m) S. N. töösuhe on formaalne ja tal puudus õigus esindada Daugastin Group OÜ-d (KA p 1.2.2.2 alapunktid e, e 1, e 2); n) ROVOLER OÜ on ka varasemalt kasutanud/kajastanud tehinguid äriühingutega, mille toimumine ei ole kinnitust leidnud (KA p 1.2.2.2 alapunkt f). ROVOLER OÜ ei ole esitanud usaldusväärseid andmeid arvetel näidatud töid teostanud isikute kohta (KA p 1.2.2.4). Tegelikku teenuse osutajat ei tuvastatud (KA p 1.2.2.5). MTA tuvastas, et Daugastin Group OÜ-ga tehtud tehingud on maksupettus ja ROVOLER OÜ teadliku tegevusega (KA p 1.2.2.6). MTA hinnangul on ROVOLER OÜ seega perioodi detsembrist 2018 kuni maini 2019 sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud WT Haldus OÜ väljastatud arvel märgitud käibemaksu 2149,10 eurot, Daugastin Group OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu 46 015,97 eurot ning isikustamata kuluarvetel ja arvel, mis ei ole käive, märgitud käibemaksu summas 276,43 eurot, kokku 48 441,50 eurot, kuna täitmata on sisendkäibemaksu maha arvamise tingimused. Seega puudub ROVOLER OÜ-l õigus MTA hinnangul WT Haldus OÜ-st ja Daugastin Group OÜ-st teenuse soetamisel ning isikustamata kuluarvetel ja arvel, mis ei ole käive, tasutud käibemaksu enda sisendkäibemaksuna maha arvata.
5.MTA tuvastas, et ROVOLER OÜ on teinud tehinguid WT Haldus OÜ-ga, Daugastin Group OÜga, Nomalen OÜ-ga ning ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, MTA seisukoht tugineb alljärgneval: a) ROVOLER OÜ on teinud väljamakseid; b) ROVOLER OÜ ei ole arvetel näidatud müüjalt teenust saanud; c) algdokument ei vasta nõuetele; d) ROVOLER OÜ on tegutsenud teadlikult; e) hindamine ei ole võimalik. Kuna arved ei vasta nõuetele, siis oli ROVOLER OÜ-l kohustus deklareerida maksustamisperioodi jaanuar–juuni 2019 deklaratsiooni TSD lisa 6 kood 6160 tulumaksu 34 600,83 eurot.
6.ROVOLER OÜ esitas 02.10.2020 oma eriarvamuse KA-le, millele MTA esitas MO-s omapoolsed seisukohad. MTA hinnangul ei ole ROVOLER OÜ eriarvamuses tõendanud, et maksusumma määrati valesti ning ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber KA-s toodud põhjendatud järeldused vaidlusaluste teenuse osutamise mittetoimumise kohta.
7.Tallinna Halduskohtule saabus 02.12.2020 ROVOLER OÜ kaebus MTA 02.11.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/048809-30 tühistamiseks osas, millega ROVOLER OÜ-le määrati tasumiseks käibemaks summas 48 165,07 eurot ja tulumaks summas 34 557,40 eurot.
KAEBAJA SEISUKOHAD
8.Maksuhalduri etteheide, et kaebaja ei täitnud jäätmete käitlemisega seotud korda, põhineb ebaõigel õigusaktil. Maksuhaldur viitab majandus- ja taristuministri 04.09.2015 määruse nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“ (edaspidi: määrus nr 115) § 7 lg 4 p-le 9 ja J. G. 11.06.2020 protokollis (edaspidi: 11.06.2020 protokoll) küsimusele 34 esitatud vastusele. Määruse nr 115 ülesandeks ei ole kehtestada jäätmete käitlemisega seotud nõudeid. Jäätmete käitlemise nõuded Tallinnas on sätestatud jäätmeseaduses (JäätS) ja Tallinna 08.09.2011
määruses nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ (JHE). Maksuhaldur ei ole näidanud, kuidas andmete valikuline, st osaline kajastamine õigustab sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamist ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu määramist WT Haldus OÜ-le tasutud kogu summa ulatuses.
9.Maksuhaldur ei ole näidanud normi, mida kaebaja rikkus. JäätS ega JHE ei nõua jäätmete üleandmise-vastuvõtmise akti koostamist. Kaebajal puudus kohustus koostada arvete aluseks olevaid alusdokumente. Samuti ei ole maksuhaldur näidanud ühtegi normi, millest tuleneks kaebaja kohustus viidatud alusdokumentide koostamiseks või selle kontrollimiseks, kas WT Haldus OÜ-le üle antud jäätmed on viidud sihtkohta. Jäätmekäitlus (vt JäätS § 13) koosneb erinevatest etappidest. Jäätmekäitlus ei hõlma ainult jäätmete kõrvaldamist, vaid ka jäätmete kogumist, vedamist ja taaskasutamist. Kaebaja kui jäätmevaldaja (vt JäätS § 9) annab tema valduses olevad jäätmed üle jäätmevedajale (vt JäätS § 14 lg-d 1 ja 2), mitte prügilale. Ebaõige on maksuhalduri väide, et jäätmevaldaja vabaneb JäätS § 28 lg 1 ja lg 4 kohaselt vastutusest jäätmete eest ainult siis, kui ta annab jäätmed üle isikule, kellel on jäätmete ladestamise õigus. Ka Keskkonnaamet on 31.01.2020 kirjas nr 8-2/20/1561-2 kinnitanud, et WT Haldus OÜ-l on 22.04.2010 registreerimistõendi alusel õigus ehitusjäätmeid vedada. Seega andis kaebaja ehitusjäätmed üle nende käitlemiseks õigustatud isikule ning vabanes JäätS § 28 lg 1 ja lg 4 koosmõjus vastutusest jäätmete edasise käitlemise eest. Kaebajal ei pidanudki olema andmeid selle kohta, kas ja millisesse prügilasse WT Haldus OÜ kaebajalt saadud jäätmed üle andis. Kaebaja ei vastuta selle eest, et WT Haldus OÜ 04.07.2019 tõendi andmed ei ole kooskõlas Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-i andmetega.
10.Asjaolu, et WT Haldus OÜ ei deklareeri kaebajale väljastatud andmeid enda käibemaksu arvestuses ning WT Haldus OÜ ei esita maksuhaldurile dokumente, ei mõjuta kaebaja maksuarvestust. Maksuhalduri väide, et WT Haldus OÜ ei ole kaebajale WT Haldus OÜ arvetel näidatud teenust osutanud, on vastuolus ka WT Haldus OÜ juhatuse liikme H. Õ. 19.01.2020 ekirjaga, milles viimane kinnitab maksuhaldurile, et WT Haldus OÜ osutas kaebajale arvetel näidatud teenust. Kaebajale käibemaksu ja tulumaksu määramine WT Haldus OÜ-ga tehtud tehingute osas on õigusvastane.
11.Põhjendamatu on maksuhalduri väide, et kaebaja ei kontrollinud Daugastin Group OÜ tausta ja esindusõigust. Maksuhaldur heidab kaebajale ette hoolsuskohustuse rikkumist. Samas ei näita maksuhaldur, millise seaduse või heade äritavadega on kaebajale vastav kohustus pandud. Maksuhalduri põhjendused kontrollikohustuse rikkumise kohta ei seondu kriteeriumiga ”teadis”, vaid ”pidi teadma”.
12.Ebaõige on maksuhalduri väide, et ehitustööde teostamine Tallinn, Tuukri 1b ehitusobjektil ei ole tõendatud. U. K. ilmselt eksis Daugastin Grupp OÜ tööde alustamise ajaga. S. N. ei mäletanud 18.08.2020 suulise seletuse andmisel (edaspidi: 18.08.2020 protokoll) Tuukri 1 ehitusobjekti tööde alustamise aega. Samas S. N. ütlused Tuukri 1 ehitusobjekti tööde kohta on arvel DG-2718/3 tooduga kooskõlas. Seetõttu on maksuhalduri väide arve DG-2718/3 kohta alusetu.
13.U. K. on 05.06.2020 vastustes kaebaja juhatuse liikmele T. P. seletanud, et ta on küsinud arve nr DG-2734/3 aluseks olevat lepingut nr 25 Daugastin Grupp OÜ-lt, kuid ei ole seda senini saanud. Teistes arvetes kirjeldatud tööde tegemiseks tehti suuline korteripõhine kokkulepe. Kuna kaebaja tarnis materjale ning tööde eest tasuti Daugastin Group OÜ-le alles pärast viimase poolt tööde tegemist, siis ei olnud kirjalik leping vajalik. Tegemist on põhjendatud riskide maandamisega.
14.Ehituspäeviku pidamine ei seondu maksuarvestusega ning ehituspäeviku ebakohane pidamine: 1) ei kinnita Daugastin Group OÜ poolt ehitusteenuse mitte osutamist; 2) ei võta kaebajalt õigust arvata Daugastin Group OÜ arvetel näidatud käibemaksu enda poolt tasumisele kuuluvast käibemaksust sisendkäibemaksuna maha. Daugastin Grupp OÜ esitatud arved vastavad
käibemaksuseaduse (KMS) nõuetele ning Daugastin Grupp OÜ nimel tööde teostamist juhtinud isik S. N. kinnitab tööde teostamist.
15.Daugastin Grupp OÜ töötajaid juhendas J. G. ja teostatud tööde aktid allkirjastas J. G. T. P. ei olnud tööde fikseerimise kohta nii täpseid andmeid kui U. K., mistõttu maksuhalduri viidatud vastuolu U. K. ja T. P. ütluste vahel puudub. U. K. ütluste kohaselt maksti Daugastin Grupp OÜ-le alles pärast tööde teostamist. Seoses arvetega DG-2885 ja DG-2873 ei oma ehituspäevikus kajastamine tähtsust. Maksuhalduri väited ei tõenda järeldust, et Daugastin Group ei osutanud kaebajale Tallinn, Tuukri 1b ehitusobjektil ehitusteenust.
16.Ebaõige on maksuhalduri väide, et Tallinn, Lüüsi 4 ehitusobjektil teostas ehitustöid S. N. juhitud töömeeste brigaad, mitte Daugastin Group OÜ. Ehituspäevikut peeti ebakohaselt. Seega ei kinnita ehituspäeviku kanne Daugastin Grupp OÜ töö kohta alates 19.03.2019 seda, et Daugastin Grupp OÜ ei teinud tööd Tallinn, Lüüsi 4 ehitusobjektil juba alates jaanuari lõpust 2019. Tulenevalt asjaolust, et Daugastin Grupp OÜ peab 24.05.2019 arvel nr 2892 näidatud käibemaksu riigieelarvesse ära maksma, on kaebajal õigus arvata arvel näidatud käibemaks enda poolt tasumisele kuuluvast käibemaksust maha.
17.Maksuhalduri viidatud asjaolud ei piira kaebajal Daugastin Grupp OÜ esitatud arvetel näidatud käibemaksu sisendkäibemaksuna mahaarvamist. Kaebaja ei saa kontrollida, kas ja milliseid maksudeklaratsioone Daugastin Grupp OÜ esitab ega seda, mida Daugastin Grupp OÜ tema arvelduskontole makstud rahaga teeb. Daugastin Grupp OÜ endise juhatuse liikme väidetav mitteteadmine kaebajaga tehtud tehingutest olukorras, kus sama juhatuse liige on kaebajaga seoses allkirjastanud erinevaid dokumente, ei kinnita maksuhalduri seisukohti. Kaebaja ja Daugastin Grupp OÜ vahelised lepingud ja kaebajale tehtud hinnapakkumised on allkirjastanud Daugastin Grupp OÜ tolleaegne juhatuse liige V. T. Seetõttu on asjakohatu arutelu S. N. väidetavalt formaalsest töösuhtest ning temal õiguse puudumisest esindada Daugastin Grupp OÜ-d. Maksuhalduri väited ei tõenda maksuhalduri järeldust, et Daugastin Grupp OÜ ei osutanud kaebajale Tallinn, Lüüsi 4 ehitusobjektil ehitusteenust.
18.Põhjendamatud on maksuhalduri väited selle kohta, et Daugastin Group OÜ ei osutanud kaebajale ehitusteenust Tallinnas Tuukri 1b ja Lüüsi 4 ehitusobjektidel. Tööde teostamine on tõendatud asjaosaliste (J. G., T.P., U. K. ja N. N.) ütlustega, Daugastin Group OÜ ja kaebaja vaheliste lepingute, üleandmise-vastuvõtmise aktide, Daugastin Group OÜ arvete ja nende tasumisega. Maksuhaldur on otsinud vastuolusid ja puudusi sealt, kus need puuduvad, selleks, et põhjendada kaebajale maksu määramist. Kaebajale on käibemaksu ja tulumaksu määramine Daugastin Group OÜ-ga tehtud tehingute osas õigusvastane.
19.Ebaõige on maksuhaldur väide, et Nomalen OÜ arved on üldsõnalised ja alusdokumendid puuduvad. Maksuhaldur jätab arvestamata, et tegemist oli vana alltöövõtjaga, mistõttu oli poolte vahel usaldus ning puudus vajadus omavahelisi suhteid kirjalikult vormistada. Maksuhaldur ei ole näidanud, millisest õigusaktist ja -normist tuleneb sellise teenuse osutamiseks töölehe koostamise või alusdokumentide koostamise või säilitamise nõue. Väljamakse tegemise aluseks on Nomalen OÜ arve, mitte kulutšekid. Nomalen OÜ poolne teenuse osutamine, sh materjalide müük kaebajale, ei sõltu sellest, kas ja kuidas on teenust arvel kirjeldatud, vaid kuidas on teenuse osutamine tõendatud. Nomalen OÜ poolset teenuse osutamist, sh teenust on kirjeldanud U. K.05.06.2020 vastustes, Nomalen OÜ juhatuse liige I. T. 12.03.2020 kirjalikes vastustes ning Nomalen OÜ töötaja A. A. 11.06.2020 suuliste seletuste protokollis.
20.Maksuhalduri väited on otsitud ega tõenda Nomalen OÜ poolset teenuse mitteosutamist. Asjaolu, kas Nomalen OÜ kasutas ehituspoodidest kauba soetamisel oma vahendeid või mitte, ei tõenda Nomalen OÜ arvetel näidatud teenuse maksumuse ebaõigsust. Samuti asjaolu, et kaebaja poolt Nomalen OÜ-le üle kantud summad on Nomalen OÜ poolt arvelduskontolt sularahas välja võetud,
ei kinnita Nomalen OÜ arvetel näidatud teenuse mitteosutamist ega nende teenuste suuremat või väiksemat väärtust. Olukorras, kus tehingupoolte esindajad kinnitavad tehingu olemasolu ja teenuse osutamist, kus teenuse kohta on väljastatud arved ja kus arved on makstud, puudub alus maksuhalduri väitel, et Nomalen OÜ arvetel kajastatud maksumuses ei ole tegelikkuses kaebaja poolt tõendatud ning ei ole teada, mille eest tegelikkuses arvetel näidatud ülekanded on osaliselt teostatud. Seetõttu on kaebajale tulumaksu määramine Nomalen OÜ-ga tehtud tehingute osas õigusvastane.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
21.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja jääb kõigi MO-s toodud seisukohtade juurde. WT Haldus OÜ arvetel kajastatud teenuste osutajaks ei olnud WT Haldus OÜ ja kaebaja oli sellest teadlik. Kaebaja ei ole arvetel kajastatud teenuseid WT Haldus OÜlt soetanud, mistõttu puudub kaebajal õigus perioodil jaanuar–mai 2019 kajastada WT Haldus OÜ nimel väidetavalt väljastatud arvetel näidatud käibemaksu oma sisendkäibemaksu hulgas.
22.Maksukontrolli perioodil kehtinud määruse nr 115 § 7 lg 4 p 97 kohaselt kantakse ehituspäevikusse andmed ehitusplatsi koristamise ja jäätmete äraveo kohta. Kaebaja on kinnitanud, et kaebaja ei järginud ehituspäevikute täitmisel nimetatud korda. Seega kaebaja ei täitnud määruses nr 115 sätestatud kohustust ehituspäevikute täitmise nõuete täitmise osas ning ehituspäevikud ei tõenda asjaolu, et WT Haldus OÜ oleks kaebajale teenust osutanud.
23.Väidetavalt kaebajale osutatud teenus koosneb mitmest komponendist: vedu, rent ja prügi ladustamine. Kaebaja ei esitanud kontrolli käigus arvete aluseks olevaid alusdokumente, mis võimaldaksid kontrollida, kas arvetel viidatud kuupäevadel, arvetel viidatud mahus on jäätmed vastu võetud, jäätmete vedu sihtkohta on toimunud, mis omakorda tõendaksid arvetel näidatud tehinguid. Kaebaja ei ole maksuhaldurile ega kohtule esitanud andmeid, millal kaebaja jäätmed üle andis ja kelle poolt kaaluti väidetavalt ehitusjäätmed, veendumaks arvetel näidatud mahu/kaalu õigsuses. Seega on tõendamata nii jäätmete olemasolu kui ka selle transportimine ja sihtkohas vastuvõtmine. Kaebaja ei ole täitnud maksukorralduse seaduse (MKS) § 56 lg 2 ja MKS § 57 sätestatud kohustusi, mis võimaldaks sisuliselt kontrollida kaebaja maksuarvestust.
24.Kaebaja esitatud registreerimistõend nr JÄ/318705 annab WT Haldus OÜ-le õiguse loal märgitud jäätmete veoks jäätmekäitluskohta, kuid jäätmete käitlemise, sh ladustamise õigus, äriühingul puudub. Vaidlus JäätS § 28 tõlgendamise osas ei muuda olematuks asjaolu, et vaidlusalused WT Haldus OÜ arved on üldsõnalised. Kaebaja ei ole tõendanud teenuse osutamist WT Haldus OÜ poolt, sest vaidlusaluste tehingute sisu ja selle osutamine WT Haldus OÜ poolt ei ole kontrollitav.
25.Kaebaja kasutas raamatupidamises ja maksuarvestuses kajastatud arveid eesmärgiga vähendada sisendkäibemaksu suurendamise kaudu kaebaja äriühingu poolt tasumisele kuuluvat käibemaksu ning alusetute arvete alusel viidi ettevõttest maksuvabalt raha välja. Tegemist on ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega ning see kuulub täies ulatuses maksustamisele tulumaksuga.
26.Vaadeldavatel arvetel näidatud teenuse osutajaks Tuukri 1 ja Lüüsi 4 ehitusobjektidel ei olnud Daugastin Group OÜ ja kaebaja oli sellest teadlik. Tuukri 1 objektil ei ole kaebajale Daugastin Group OÜ arvetel näidatud teenust tegelikkuses osutatud ning Lüüsi 4 ehitusobjektil oli kaebajale teenuse osutajaks S. N. (kel puudub seos Daugastin Group OÜ-ga) töömeeste brigaad.
27.Kaebaja ei ole olnud tehingupartneri isikusamasuse tuvastamisel piisavalt hoolas. Kui tehingupartneriks on juriidiline isik, tuleb partneri isikusamasuse tuvastamiseks tuvastada, et juriidilise isiku nimel tegutseval inimesel on esindusõigus. Kuigi tegemist ei ole otsesõnu seadusesse kirjutatud nõudega, siis võttes aluseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse mitme poolsete tehingute regulatsiooni (TsÜS § 129 ja 130), samuti võlaõigusseaduse §-i 14 ning äriseadustiku §-i 187, siis on äriühingu juhatuse liige kohustatud kontrollima tehingupartneri esindusõigust ning seda juba lepingueelsete läbirääkimiste ajal.
28.Maksuhaldur on õigesti kaebaja osas tuvastanud „pidi teadma“ kriteeriumid. Kaebaja tunnistab asjaolu, et ta ei ole järginud Daugastin Group OÜ osas hoolsusnõudeid ning tegelikkuses Daugastin Group OÜ-ga tehinguid ei toimunud.
29.Tegelikkuses tehinguid Daugastin Group OÜ-ga ei toimunud ning kaebaja oli sellest teadlik järgmistel põhjustel: a) kaebaja projektijuhi U. K. saadud kirjaliku teabe kohaselt võttis tema Daugastin Group OÜ alltöövõtjana objektile teenust osutama ning tema antud ütluste kohaselt alustas Daugastin Group OÜ väidetavalt töötamist objektil 2019. a jaanuari lõpus. Seega ei ole eluliselt usutav, et äriühing esitab samas esimese teenusearve DG-2718/3 juba 15.12.201815; b) projektijuht U. K. väitel võeti Daugastin Grupp OÜ tööle maalritööde ja Netholder OÜ praaktööde ümbertegemiseks, kuid objektijuhi J. G. väitel võeti tööle katusetööde teostamiseks; c) kaebaja Tuukri 1b ehitustööde päevikusse tehtud kanded ei kinnita Daugastin Group OÜ töötamist Tuukri 1b objektil; d) vaidlusalustel arvetel märgitud korterite tööde teostamine ei kajastu Tuukri 1b ehitustööde päevikus; e) kaebaja ei ole tõendanud praaktööde mahtu ja tegelikku maksumust; f) kaebaja esitatud Lüüsi 4 perioodi veebruar–mai 2019 ehitustööde päeviku kandeid analüüsides nähtub, et fassaaditöödega alustati 04.02.2019, kuid Daugastin Group OÜ asus objektil tööle alates 19.03.2019. Seega ei saanud Daugastin Group OÜ 15.05.2019 arve DG 2874 juurde esitatud 25.02.20 19 aktis nr 1 märgitud perioodil 01–25.02.2019 tööd teha ja teostatud töid kaebajale üle anda ning selle kohta 15.03.2019 arvet nr DG-2874 väljastada; g) kaebaja ei ole esitanud usaldusväärseid andmeid arvetel näidatud töid teostanud isikute kohta. Tuukri 1b ehitusobjektil tööde teostamine perioodil detsembrist 2018 kuni märtsini 2019 ei ole tõendatud.
30.Detsembri 2018. a tööde teostamine objektil arve DG-2718/323 alusel Tuukri 1 ei ole tõendatud. Kaebaja projektijuhi U. K. saadud kirjaliku teabe kohaselt võttis tema Daugastin Group OÜ alltöövõtjana objektile teenust osutama ning tema antud ütluste kohaselt alustas Daugastin Group OÜ väidetavalt töötamist objektil 2019 a jaanuari lõpus. Seega ei ole eluliselt usutav, et äriühing esitab samas esimese teenusearve DG-2718/3 (korterite muutmine) juba 15.12.2018. Kaebaja on arvel viidanud lepingule nr 24 ja aktile, mis kannab sama numbrit nagu arvegi. Kaebaja ei ole MTAle esitanud alusandmeid peale arve. Toodu ei kinnita tööde reaalset teostamist detsembris 2018.
31.Kaebaja poolt Tuukri 1b 6 ja 7 korruse terrasside, korterite vannitubade remontööde ja korterites kipsitööde soetamine arvete DG-2734/3, DG-2867, DG-2735/3, DG-2872, DG-2885 ja DG-2873 alusel ei ole tõendatud. Kaebaja projektijuhilt U. K. saadud kirjaliku teabe kohaselt alustas Daugastin Group OÜ Tuukri 1 b objektil töödega 2019. a jaanuari lõpus. Esmalt maalritööde ja Netholderi OÜ tööde ümbertegemisega. Projektijuhi seletused on objektijuhi omadega võrreldes vastuolulised. Projektijuht U. K. väitel võeti Daugastin Group OÜ tööle maalritööde ja Netholder OÜ praaktööde ümbertegemiseks, kuid objektijuhi J. G. väitel võeti OÜ tööle katusetööde teostamiseks. Asjaolu, et tehingu tellijad annavad erinevaid ütlusi, ei ole need tõendina usaldusväärsed ega kinnita arvetel näidatud tehinguid, vaid viitavad faktile, et tehingud ei ole meile väidetud viisil toimunud.
32.Vaidlusalusel arvel DG-2734/3 on viidatud teenuse üldsõnalisele nimetusele, lepingule nr 25 ja aktile ADG2734/3 so akt kannab sama numbrit, mis arvegi. Arvel viidatud alusdokumente kaebaja maksuhaldurile esitanud ei ole. Arvetel nr DG-2867, DG-2872, DG-2735/324 on samuti välja toodud teenuse üldsõnaline nimetus. Arvetel viidatud akte kaebaja ei ole esitanud. 18.02.2019 arve nr DG2735 kohaselt teostati korteris nr 50 kipsitöid. 04.02.2019 ehituspäeviku kohaselt teostati korteris nr 50 koristustöid. Seega oli korteris nr 50 seisuga 04.02.2019 kõik tööd teostatud. Järelikult puudus ka vajadus hilisemate kipsitööde tegemiseks korteris nr 50.
33.05.03.2019 arve nr DG-2872 kohaselt teostati väidetavalt remonditöid korteris nr 44. Tuukri 1b 05.03.2019 ja 06.03.2019 ehituspäeviku kohaselt teostati nendel kuupäevadel korteris nr 44 viimistlustöid. Märgitud ehituspäevikutes on ära toodud ehitustöid teostanud äriühingute nimed. Ehituspäevikutest ei nähtu, et Daugastin Group OÜ oleks Tuukri 1b ehitusobjektil töid teostanud.
34.Kaebaja on ise pidanud ehituspäevikuid olulisteks dokumentideks, kus on fikseeritud tööde iseloom ja nende teostajad. Kaebaja ei ole ehituspäevikutes Daugastin Group OÜ töötamist Tuukri 1b objektil fikseerinud. Seetõttu kaebaja poolt Tuukri 1b ehitustööde päevikusse tehtud kanded ei kinnita Daugastin Group OÜ töötamist Tuukri 1b objektil. Kui Daugastin Group OÜ oleks tegelikult objektil tööd teinud, kajastuks see ka ehituspäevikus. Samuti ei kajastu ehitustööde päevikus ka arvetel märgitud tööde teostamine arvetel märgitud korterites.
35.Kaebaja objektijuhi J. G. 06.11.2019 saadud teabe kohaselt oli Daugastin Group OÜ esindaja S. N.
36.Kaebaja esitatud arvetel DG-2885 ja DG-287329 osutatud praaktööde likvideerimise kohta alusandmed ei ole usaldusväärsed. Arvetel DG-2885 ja DG-2873 on viidatud üldsõnaliselt fassaadide remont- ja parandustöödele, lepingule nr 2630 ja aktile nr 1. Arvetel on välja toodud tööde üldmaksumus, vastavalt 5000 eurot ja 21500 eurot, millele lisandub käibemaks vastavalt 1000 eurot ja 4300 eurot. Tööde summale 5000 eurot kaebaja akti esitanud ei ole. Kaebaja on esitanud lepingu lisana 21.01.2019 sõlmitud hinnapakkumise.
38.Kuigi arvetel märgitud fassaadi remontööd on ehitustööde päevikus kajastatud, andis kaebaja selles osas vastuolulisi selgitusi. Kaebaja esitatud ehituspäevikutest ei nähtu, et OÜ Netholder oleks kaebajale ehitusteenust osutanud. Kaebaja ei ole tõendanud praaktööde mahtu ja tegelikku maksumust. Ei ole eluliselt usutav, et sellises maksumuses praaktööd jäetakse fikseerimata ja süüdlastelt kahju sisse nõudmata. Seega on vastuolu väites, et tööde eest tasumine alles pärast tööde teostamist annab suurema kontrolli tööde teostamise ja kvaliteedi eest kui kirjalikus lepingus kokku lepitud garantii. Arvele nr DG-2873 lisatud aktis nr 1 märgitud perioodil 05–25.02.2019 Tuukri 1b objektil fassaadi remonttöid ei teostatud. Nendega alustati alles 27.02.2019. Seega ei saanud Daugastin Group OÜ mainitud töid 25.02.2019 kaebajale üle anda. Daugastin Group OÜ ei ole kaebajale Tuukri 1b objektil perioodil detsembrist 2018 kuni märtsini 2019 arvetel nr DG-2718/3, DG-2734/3, DG-2867, DG-2735/3, DG-2872, DG-2885, DG-2873 kajastatud teenust osutanud.
39.Daugastin Group OÜ arvetel DG-2874, DG-2886, DG-2978, DG-2998, DG-2892 näidatud tööd on Lüüsi 4 objektil tehtud ja müüdud Skinest Arendus OÜ-le, kuid tööde teostajaks ei olnud Daugastin Group OÜ. Kaebaja esitatud Lüüsi 4 perioodi veebruar–mai 2019 ehitustööde päeviku kannetest nähtub, et fassaaditöödega alustati küll 04.02.2019, kuid Daugastin Group OÜ asus väidetavalt objektil tööle alates 19.03.2019. Seetõttu ei saanud Daugastin Group OÜ 15.05.2019 arve DG 2874 juurde esitatud 25.02.2019 aktis nr 1 märgitud perioodil 01-25.02.2019 tööd teha ja teostatud töid kaebajale üle anda ning selle kohta 15.03.2019 arvet nr DG-2874 väljastada. Samal põhjusel ei saanud Daugastin Group OÜ töid teostada arvete DG2886 ja DG-2978 alusel perioodil 01–25.03.2019.
40.Ostjal ei ole õigust toimumata tehingute arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata, seda enam kui ostja teadis, et arvetel müüjana näidatud isik ei ole tegelik müüja või kui ta osales maksupettuses. Maksumenetluse käigus on tuvastatud, et kaebaja ja Daugastin OÜ vahel ei ole tehingud reaalselt toimunud ja kaebaja oli sellest teadlik. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja ei küsinud varasemalt kaebaja ehitusobjektil Alival Ehitus OÜs töötanud ja seda esindanud S. N., kuidas ta on seotud Daugastin Group OÜ-ga ja kas tal on õigus äriühingut esindada. Daugastin Group OÜ-l puudus reaalne majandustegevus ning arvetele märgitud käibemaks on riigieelarvesse tasumata. Müüja isiku tuvastamine on eriti oluline, sest sellest sõltub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.
41.ROVOLER OÜ juhatuse liige võttis teadlikult põhjendamatult suure riski ehitusteenuse soetamisel Daugastin Group OÜ-lt asudes tehingusse tundmatu äriühinguga. Asjaolu, et ROVOLER OÜ aktsepteeris väidetavalt Daugastin Group OÜ esitatud hinnapakkumisi, teenusearveid ja tasus teenuse osutamise eest, uurimata teenuse osutamist pakkuva osaühingu tausta, viitab kaebaja teadmisele, et reaalseid tehinguid ei ole toimunud Daugastin Group OÜ rekvisiitidega dokumentide alusel. Hinnates maksumenetluse käigus kogutud tõendeid ja seletusi kogumis ja vastastikuses
seoses, on Daugastin Group OÜ nimel koostatud dokumendid fabritseeritud ning tegelikke tehinguid kaebaja vahel toimunud ei ole.
42.Daugastin Group OÜ rekvisiitidega arvetel kajastatud käibemaksu arvestamisega perioodil detsembrist 2018 kuni maini 2019 sisendkäibemaksu hulgas vähendas kaebaja tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku summas 46 015,97 eurot ning kaebaja tekitas võimaluse maksuvabade väljamaksete tegemiseks kaebaja pangakontolt kokku summas 109 184,64 eurot.
43.Töid teostanud isikud töötasid ROVOLER OÜ juhtimise ja kontrolli all, kuid ROVOLER OÜ ei ole esitanud andmeid, mis võimaldaksid isikuid tuvastada ja saada neilt teavet. Ei ole eluliselt usutav, et sellises mahus teenuse osutamise korral puudub teenuse tellijal teave tegelikkuses töid teostanud isikute kohta. ROVOLER OÜ kasutas arvete alusel ettevõttest väljaviidud raha tema poolt palgatud ja Lüüsi 4 objektil tegelikkuses töid teostanud isikutele töötasu maksmiseks. Väljamaksetelt on jäetud arvestamata ja tasumata tööjõumaksud ning sisulist kontrollimist võimaldavate andmete esitamine maksuhaldurile ei ole ROVOLER OÜ-le kasulik. Tegelik teenuse osutaja ei leidnud tuvastamist, mistõttu on ehitusteenuse osutajaks Lüüsi 4 objektil tundmatu kolmas isik (S. N. brigaad). Daugastin Group OÜ arvetel Lüüsi 4 objektil nimetatud tööde teostamine toimus (teadmata mahus) tegelikult Rovoler OÜ enda kontrolli all. Kaebajale on käibemaksu ja tulumaksu määramine Daugastin Group OÜ-ga tehtud tehingute osas õiguspärane.
44.MTA-le esitatud arvetest nähtub, et kaebaja on väidetavalt kontrollitaval perioodil ostnud äriühingult Nomalen OÜ varustus-, transpordi- ja ehitusteenust. Kaebaja ei ole tõendanud teenuse soetamist arvetel kajastatud maksumuses ning ei ole teada, mille eest tegelikkuses arvetel näidatud ülekanded on osaliselt teostatud. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud asjaolusid ega tõendeid, mis kinnitaks asjaolusid, mille eest tegelikkuses arvetel näidatud ülekandeid on teostatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
45.MTA on vaidlustatud 02.11.2020 maksuotsuses nr 12.2-3/048809-30 ning selle aluseks olevas MTA 09.09.2020 kontrolliaktis nr 12.2-3/048809-28 piisavalt põhjendanud, miks kaebajale maksud määrati. Kuna MO on piisavalt põhjendatud, on tõendamiskoormus läinud üle maksukohustuslasele, kuna MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus analüüsib kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama MO põhjendusi, kuna nii KA-s kui ka MO-s tehtud järeldused on seotud tõenditega, MO on hästi struktureeritud ja loetav ning maksuhalduri järeldused tuvastatud asjaoludega seostatavad. HKMS § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.
46.MO ei ole õigusvastane, sisaldades faktilist ja õiguslikku alust, arusaadavat resolutsiooni, tõendite kirjeldust ja neist tehtud maksuhalduri järeldusi koos põhjendustega. MTA tuvastas õigesti, et ROVOLER OÜ ei ole teinud tehinguid WT Haldus OÜ-ga, Daugastin Group OÜ-ga ja Nomalen OÜ-ga.
47.Rovoler OÜ osutas kontrolliperioodil peatöövõttu läbi allhankijate aadressil Tallinn, Tuukri 1b ja Lüüsi 4. Tellija oli Skinest Arendus OÜ. Maksuhaldur tugineb kaebaja teadlikule ja tahtlikule tegevusele ehk sisuliselt maksupettusele. Maksumenetlusega ja maksuotsusega ei pea aga tuvastama, et maksukohustuslane osales maksupettuses. Piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus maksukohustuslase maksupettuses osalemise kohta, läheb tõendamiskoormis üle maksukohustuslasele, ning sellisel juhul tuleb maksukohustuslasel esitada täiendavaid tõendeid, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud (Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13). Kohus märgib,
et samasugusele maksuõiguslikule järeldusele oleks pidanud kaebaja puhul jõudma ka vaid hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamisel.
48.MO-s on leitud, et WT Haldus OÜ arvetel kajastatud teenuste osutajaks ei olnud WT Haldus OÜ ja kaebaja oli sellest teadlik. Kaebaja ei ole arvetel kajastatud teenuseid WT Haldus OÜ-lt soetanud, mistõttu puudub kaebajal õigus perioodil jaanuar–mai 2019 kajastada WT Haldus OÜ nimel väidetavalt väljastatud arvetel näidatud käibemaksu oma sisendkäibemaksu hulgas.
49.Kaebaja ei ole täitnud maksukorralduse seaduse (MKS) § 56 lg-s 2 ja MKS §-s 57 sätestatud kohustusi, mis võimaldaks sisuliselt kontrollida kaebaja maksuarvestust. MO-s on ette heidetud, et kaebaja ei esitanud kontrolli käigus arvete aluseks olevaid alusdokumente, mis võimaldaksid kontrollida, kas arvetel viidatud kuupäevadel ja arvetel viidatud mahus on teenus osutatud.
50.Vaidlusalused WT Haldus OÜ arved on üldsõnalised. Kaebaja ei ole tõendanud teenuse osutamist WT Haldus OÜ poolt, sest vaidlusaluste tehingute sisu ja selle osutamine WT Haldus OÜ poolt ei ole kontrollitav. Kaebajal on iseenesest õigus selles, et JäätS ega arvete esitamise ajal kehtinud Tallinna jäätmehoolduseeskiri ei nõudnud otsesõnu jäätmete üleandmise-vastuvõtmise akti koostamist. See aga ei tähenda, et kaebajal puudus kohustus koostada arvete aluseks olevaid alusdokumente nii maksuarvestuse korrektsuse kui ka korrektse jäätmekäitluse kontrolliks. Ostja täidab hoolsuskohustust, kui ta säilitab kõik kauba/teenuse saamist tõendavad dokumendid, sh nt veoselehed, sertifikaadid, hinnapakkumised, kaalulehed, üleandmise-vastuvõtmise aktid (ka juhul kui müüja ülesanne oli anda kaup kolmandale isikule), ja dokumendid, mille olemasolu nõuab eriseadus (ehitusseadustik, metsaseadus, jäätmeseadus, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus jne).
51.Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend (raamatupidamise seaduse § 7 lg 1). Ühte tehingut võib tõendada ja tihti tõendabki ühtse algdokumendi asemel mitu õigusaktides ja igapäevases praktikas tavapäraselt koostatavat dokumenti (näiteks ostu-müügileping, kauba saateleht, arve, maksekorraldus, pangakonto väljavõte). Käibemaksuarvestuses on peamiseks, kuid tihti mitte ainsaks tõendiks arve, mis vastab KMS §-s 37 sätestatud nõuetele. Sooritatud tehingu võimalikult täpne fikseerimine on oluline ja seda ka juhul, kui tehingu täiendav dokumenteerimine ei ole õigusaktidest tulenevalt kohustuslik (koostatud on raamatupidamise seaduses nõutud algdokumendid, näiteks arve). Vastasel juhul võtab maksukohustuslane endale riski, et ta ei suuda maksuhaldurile tehingu toimumist tõendada.
52.Äris nõutav hoolsus on seadusest ja äriühingu sisekorraeeskirjades sisalduvatest nõuetest tulenev hoolsuskohustus. Seadusest tulenevate nõuete all tuleb mõista nii maksuseadusi kui ka kindlas valdkonnas tegutsemist reguleerivaid eriseadusi (näiteks ehitusseadustik, metsaseadus, jäätmeseadus jne). Seadusest tulenevate nõuetega peavad kõik maksukohustuslased ennast ise kursis hoidma ja nende täitmist eeldatakse kõigilt vastavas valdkonnas tegutsevatelt isikutelt. Äris tavapärane hoolsus on isiku enda või samas valdkonnas tegutsevate äriühingute poolt tavaliselt samasugustes tehingutes rakendatud hoolsus.
53.Ehitusseadustiku § 15 lg 3 p 2 kohaselt on kohustus pidada ehituspäevikut. Andmete loetelu, mis ehitustööde päevikus kajastuma peavad, on välja toodud ehitusseadustiku § 15 lg 5 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 12.09.2015 määruse nr 115 “Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded” §-s 7. Nõuetekohaselt täidetud ehitustööde päeviku alusel on võimalik ka tagantjärele tuvastada arvetel näidatud kuupäevadel objektil tehtavad tööd, töid teostanud isikud ning muud tehinguid iseloomustavad ja nende toimumist kinnitavad asjaolud. Määruse nr 115 § 7 lg 4 p 97 kohaselt kantakse ehituspäevikusse andmed ehitusplatsi koristamise ja jäätmete äraveo kohta. Puuduvad adekvaatsed põhjused, miks kaebaja ei ole kajastanud ehituspäevikus ei jäätmete äravedu ega ka teenuse osutajana WT Haldus OÜ-d. Seejuures nähtuvad
ehituspäevikust teiste teenust osutanud äriühingute (alltöövõtjate) nimed.1 Maksuhaldur tuvastas vaid ühe kande 07.01.2019 Tuukri 1b objektil. Kuna ka muud asjaolud räägivad vastu teenuse ostmisele WT Haldus OÜ-lt, on ka ehituspäevikus kannete puudumine üks tõend selle kohta, et vaidlusalust jäätmete vedu ei toimunud.
54.Kaebaja esitatud registreerimistõend nr JÄ/318705 annab WT Haldus OÜ-le õiguse loal märgitud jäätmete veoks jäätmekäitluskohta, kuid jäätmete ladustamise õigus äriühingul puudub. Ometi on vaidlusalustel arvetel kõigil märgitud ka jäätmete ladustamine. Kaebaja väitis, et tema kui jäätmevaldaja andis tema valduses olevad jäätmed üle jäätmevedajale, mitte prügilale, ning edasise eest ei vastuta. Kohus sellega ei nõustu. JäätS § 14 lg 3 sätestab, et jäätmete vedajat ei loeta jäätmevaldajaks, kui tema ülesandeks on ainult üleantud jäätmesaadetise toimetamine üleandja poolt määratud sihtpunkti või selle edastamine esialgsel kujul saadetise vastuvõtmiseks volitatud isikule, juhul kui jäätmete üleandja ja vedaja vahel sõlmitud veolepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Sellist välistavat asjaolu kaebaja ega WT Haldus OÜ tõendanud ei ole, kuna mingit kirjalikku lepingut jäätmeveo kohta maksuhaldurile esitatud ei ole. JäätS § 28 lg 2 kohaselt peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba või kompleksluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. JäätS § 28 lg 3 sätestab, et kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba või kompleksluba vaja ei ole, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. JäätS § 13 kohaselt on jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus. JäätS § 17 lg 1 kohaselt on jäätmete kõrvaldamine nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol. Vaidlust ei ole selles, et WT Haldus OÜ-l ei olnud õigust jäätmete ladestamiseks, ometi arvetel on kirjas ka jäätmete ladustamine. Seega pidi WT Haldus OÜ andma jäätmed üle isikule, kellel on jäätmete ladustamise õigus (prügilale) ning kaebajal oli JäätS-st tulenevalt kohustus veenduda selles, kuhu WT Haldus OÜ kaebaja ehitusobjektil tekkinud jäätmed üle annab, kuna see tegevus on hõlmatud JäätS §-s 13 toodud jäätmete kõrvaldamisega ja kaebaja vastustab JäätS § 28 lg 2 kohaselt selle eest, et ta annab jäätmed üle isikule, kellel on pädevus need muuhulgas nõuetekohaselt kõrvaldada.
55.Peale selle ei ole tõendatud üleantud jäätmete kogus. WT Haldus OÜ enda poolt koostatud 04.07.2019 kirjaliku kinnituse (mis esitati kasutusloa lisana Tallinna Linnaplaneerimisametile, vastustaja lisa 18) andmete järgi on WT Haldus OÜ andnud Tuukri 1b ehitusobjektilt 139,66 tonni jäätmeid Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusse. Õiendi on kasutusloamenetluses kinnitanud kaebaja juhatuse liige T. P. WT Haldus OÜ arvetel olevate jäätmekoguste liitmisena tuleb jäätmete kogukaaluks 106,47 tonni (tabel KA lk 3-4). Kui maksuhaldur pöördus üleantud jäätmekoguse kontrolliks omakorda Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS poole, vastas viimane, et WT Haldus OÜ on andnud üle 1.01–31.05.2019 jäätmeid ja segaprahti vaid 9,48 tonni. Seejuures ei ole koostatud arvete aluseks mingeid jäätmete üleandmise akte ning WT Haldus OÜ ei ole väljastanud maksuhaldurile täiendavat teavet selle kohta, millistesse prügilatesse ta jäätmed viis. Kaebaja nimel on U. K. väitnud (vastustaja lisad 12 ja 13), et summad tekkisid arvetele jäätmete kaalumise teel, ent samas ei ole esitatud maksuhaldurile ühtegi dokumenti jäätmete kaalumise kohta, samuti seda, millisesse jäätmejaama jäätmed viidi. Juba käesolevas lõigus toodu näitab, et jäätmete äravedu arvetel näidatud mahus toimuda ei saanud, kuna WT Haldus OÜ-l endal jäätmete ladestamise õigus puudus ja seda ei ole keegi maksu- ega kohtumenetluses ka väitnud, jäätmete üleandmine nende kõrvaldamiseks aga tõendatud ei ole. Kaebuses toodud vastuväited ei ole eelnimetatud vasturääkivusi kõrvaldanud.
Tuukri 1b jaanuar-märts: vastustaja lisa 10.
56.Olukorras, kus maksuhaldur heidab ette maksupettust, ei piisa tehingu toimumise tõendamiseks WT Haldus OÜ juhatuse liikme H. Õ. 19.01.2020 e-kirjast, milles viimane kinnitab maksuhaldurile, et WT Haldus OÜ osutas kaebajale arvetel näidatud teenust, samuti WT Haldus OÜ enda koostatud jäätmete üleandmise kinnitusest.
57.Kuna kaebaja ei saanud nimetatud mahus jäätmeid WR Haldus OÜ-le üle anda, pidi ta olema sellest ka teadlik. Seega on maksuhalduril õigus selles, et kaebaja oli teadlik sellest, et WT Haldus OÜ talle arvetel näidatud teenust ei osutanud.
58.Maksuotsuses on leitud, et Daugastin Group OÜ arvetel näidatud teenuse osutajaks Tuukri 1 objektil ei ole olnud Daugastin Group OÜ ning arvetel näidatud teenust osutas kaebajale S. N. (kel puudub õiguslik seos Daugastin Group OÜ-ga) töömeeste brigaad. MO p 2.2.3. viimases lõigus on maksuhaldur väljendanud põhjendatud kahtlust, et kaebaja osales Daugastin Group OÜ arvetega seoses maksupettuses.
59.Vaidlust ei ole selles, et Daugastin Group OÜ-l puudus reaalne majandustegevus ning vaidlusalustel arvetel märgitud käibemaks on riigieelarvesse tasumata. Kui äriühingul reaalne majandustegevus puudus, siis ei saanud ka ükski füüsiline isik Daugastin Grupp OÜ nimel kaebajale teenuseid osutada. Küsimus on, kas on piisavalt tõendeid, et kaebaja pidi olema sellest teadlik.
60.Kohus ei leia, et maksuhaldur oleks teinud KA p-s 2.2.1. Daugastin Grupp OÜ esitatud arvete osas valesid järeldusi. Isegi kui väita, et kaebaja ei teadnud seda, et teenuse osutaja ei ole Daugastin Grupp OÜ (mis ei ole KA p-s 2.2.1. toodud asjaolude kogumi tõttu eluliselt usutav), ei ole kaebaja olnud tehingupartneri isikusamasuse tuvastamisel piisavalt hoolas. Kui tehingupartneriks on juriidiline isik, tuleb partneri isikusamasuse tuvastamiseks tuvastada, et juriidilise isiku nimel tegutseval inimesel on esindusõigus. Võttes aluseks TsÜSi mitmepoolsete tehingute regulatsiooni (TsÜS § 129 ja 130), samuti VÕS § 14 ning ÄS § 187, siis on äriühingu juhatuse liige kohustatud kontrollima tehingupartneri esindusõigust ning seda juba lepingueelsete läbirääkimiste ajal. Äriühing saab sisendkäibemaksu arvata vaid selliselt äriühingult kaupa või teenust ostes, kes on käibemaksukohuslane. Seetõttu on sisendkäibemaksu mahaarvamiseks vaja alati veenduda, et ostja ostab kauba või teenuse just sellelt müüjalt, kes on müüjana arvele märgitud. See eeldab selle tuvastamist, et müüjana tegutsev firma ka reaalselt kaupa müüb või teenust osutab ja füüsilisel isikul, kes müüja nimel tegutseb, selline esindusõigus ka tegelikult olemas on.
61.Daugastin Grupp OÜ juhatuse liige oli kontrolliperioodil V. T. (lepingu sõlmimise ajal perekonnanimega G., vastustaja lisa 36), kes on allkirjastanud ka kaebaja ja Daugastin Grupp OÜ vahelised lepingud ja kaebajale tehtud hinnapakkumised. Kaebaja esindajad ei ole temaga kunagi kohtunud ja ka peale eelnimetatud dokumentide ei ole V. T. Daugastin Grupp OÜ nimel mingeid toiminguid teinud. V. T. kinnitas maksuhaldurile (vastustaja lisa 36), et ei ole kuulnud Oü Rovoler nime ning allkirjastas dokumendid ning tegi pangaülekanded V. R. nimelise mehe korraldusel.
62.Nii kaebaja objektijuhi J. G. 06.11.2019 saadud teabe kui U. K. kirjalike vastuste (vastustaja lisa 12) kohaselt oli Daugastin Group OÜ esindaja hoopis S. N. Tööülesannetest tulenevalt on põhjust eeldada, et nii projekti- kui ka objektijuht on väga hästi kursis sellega, millised isikud ehitusobjektil tegutsevad. J. G. ei ole maininud S. N. kui ehitajat, vaid pigem kui Daugastin Grupp OÜ kontaktisikut ja esindajat (vastustaja lisa 9, küsimused 9 ja 12). U. K. selgitusel (vastus küsimusele 5) oli S. N. „meievahelistes lepingutes kõikide tööde juht ja vastutav isik. Tema ei olnud meile enam võõras, sest oli ennast tõestanud eelnevalt omaenda firmaga meile alltöövõttu tehes.“ 05.04.2021 kohtuistungil ülekuulamise algul ei mäletanud S. N. esialgu isegi Daugastin Grupp OÜ nime, V. T. ja V. R. nimesid ta ei teadnud. Vastustajale maksumenetluses selgitusi andes (vastustaja lisa 40) ta veel V. R. nime mäletas ja vastas, et juhatuse liige oli keegi tütarlaps, kellega ta korra kohtus Lasnamäel, kirjalikku lepingut tal Daugastin Grupp OÜ-ga ei olnud, samuti puudus tal volitus esindada Daugastin Grupp Ü-d. Ka kohtule ei näi eluliselt usutav, et kaebaja ei küsinud varem kaebaja ehitusobjektil hoopis Alival Ehitus OÜ-s töötanud ja seda esindanud S. N., kuidas ta on
seotud Daugastin Group OÜ-ga ja kas tal on õigus seda äriühingut esindada. Seega on tõendatud, et kaebaja ei ole järginud Daugastin Group OÜ osas vähemasti hoolsusnõudeid, kuna kaebaja jaoks oli igapäevaselt Daugastin Grupp OÜ esindaja S. N., kellel aga igasugune esindusõigus ja töösuhe Daugastin Grupp OÜ-ga puudus ja kaebaja seda välja ei selgitanud. Halduskohtupraktikas on läbivalt leitud, et ostja peab veenduma selles, et müüja nimel tegutseval isikul on esindusõigus. Müüja isiku tuvastamine on eriti oluline käibemaksu puhul, sest sisendkäibemaksu saab maha arvata vaid käibemaksukohustuslaselt teenust või kaupa ostes.
63.Kaebaja heidab ette, et maksuhalduri põhjendused kontrollikohustuse rikkumise kohta ei seondu kriteeriumiga ”teadis”, vaid ”pidi teadma”. Maksuhaldur on küll maksuotsuses leidnud, et kaebaja osales maksupettuses, ent kaebajale maksu määramiseks piisab antud juhul kaebajale ka „pidi teadma“ kriteeriumi omistamisest. Ka hoolsuskohustuse rikkumine toonuks kaebajale kaasa samad maksuõiguslikud tagajärjed. Kohus nõustub aga maksuhalduriga selles, et kaebaja pidi olema teadlik sellest, et teenuse osutaja ei ole Daugastin Grupp OÜ. Peale probleemi esindusõigusega esineb hulgaliselt vastuolusid selles, millal ja milliseid töid Daugastin Grupp OÜ kaebajale väidetavalt teostas.
64.Vastuoluline on teenuse osutamise aeg. Kaebaja projektijuhilt U. K. saadud kirjaliku teabe kohaselt (vastustaja vastus 12) alustas Daugastin Group OÜ töötamist objektil 2019. a jaanuari lõpus. Projektijuhil peaks olema adekvaatne teave selle kohta, millal alltöövõtja tööd alustas, eriti kui see toimus vaid 1,5 aastat enne selgituste võtmist ning kirjaliku vastuse andmisel sai projektijuht teabe enne maksuhaldurile edastamist üle kontrollida. Seega ei ole eluliselt usutav, et äriühing esitab esimese teenusearve DG-2718/3 juba 15.12.2018. Kaebuses on aga väidetud, et kuna kaebaja tarnis materjale ning tööde eest tasumine Daugastin Group OÜ-le toimus alles pärast viimase poolt tööde tegemist, siis ei olnud kirjalik leping vajalik. Seega on kaebaja ütlused vastuolulised. Kaebaja on arvel viidanud lepingule nr 24 ja aktile, mis kannab sama numbrit nagu arvegi. Kaebaja ei ole MTAle esitanud alusandmeid peale arve. Ei ole tõendeid tööde teostamise kohta detsembris 2018.
65.Ebaselge on teenuse osutamise aeg. Kuna kaebaja väitel toimus tööde eest tasumine Daugastin Group OÜ-le alles pärast viimase poolt tööde tegemist, siis ei olnud kirjalik leping vajalik. Kaebaja esitatud Lüüsi 4 veebruari–mai 2019 ehitustööde päeviku kannetest nähtub, et fassaaditöödega alustati 04.02.2019, kuid Daugastin Group OÜ asus objektil tööle alates 19.03.2019. Seega ei saanud Daugastin Group OÜ 15.05.2019 arve DG 2874 juurde esitatud 25.02.2019 aktis nr 1 märgitud perioodil 01–25.02.2019 tööd teha ja teostatud töid kaebajale üle anda ning selle kohta 15.03.2019 arvet nr DG-2874 väljastada. Seetõttu ei ole Tuukri 1b ehitusobjektil tööde teostamine perioodil detsembrist 2018 kuni märtsini 2019 tõendatud.
66.Vastuoluline on teenuse sisu: projektijuht U. K. väitel võeti Daugastin Grupp OÜ tööle maalritööde ja Netholder OÜ praaktööde ümbertegemiseks, kuid objektijuhi J. G. väitel katusetööde teostamiseks. Nii projektijuht kui ka objektijuht peaksid ehitusobjektil tehtava töö sisuga aga väga hästi kursis olema. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja ei ole tõendanud praaktööde mahtu ja tegelikku maksumust. On ebausutav, et praaktöid ei fikseeritud kirjalikult. Samuti puudub põhjendus selle kohta, miks Netholder OÜ ise oma praaktöid ei parandanud.
67.Vaidlusalusel arvel DG-2734/3 on viidatud teenuse üldsõnalisele nimetusele, lepingule nr 25 ja aktile ADG2734/3, s.o akt kannab sama numbrit mis arvegi. Arvel viidatud alusdokumente kaebaja maksuhaldurile esitanud ei ole. Arvetel nr DG-2867, DG-2872, DG-2735/324 on samuti välja toodud teenuse üldsõnaline nimetus „Tuukri 1 b vannitoa remonttööd“ ja korteri numbrid (KA lk 7 ja 8). Arvetel viidatud akte ei ole kaebaja aga esitanud. Sellise selgitusega arved oleksid aktsepteeritavad, kui tööde täpsem tegemine nähtuks tööde vastuvõtmise aktidelt. Samuti puuduvad nendel arvetel märgitud tööde kohta kirjalikud lepingud. Suuline ehitustööde leping on küll lubatud, kuid sel juhul peab isik olema muul moel võimeline hiljem tõendama, milliseid töid tehti. 18.02.2019 arve nr DG2735/3 on esitatud korteris nr 50 tehtud kipsitöödele. 04.02.2019 ehituspäeviku kohaselt teostati
korteris nr 50 aga juba koristustöid. Seega olid korteris nr 50 seisuga 04.02.2019 kõik tööd teostatud. Järelikult puudus ka vajadus hilisemate kipsitööde tegemiseks korteris nr 50. Kaebaja on kinnitanud, et arved väljastati ja raha tasuti peale tööde reaalset teostamist.
68.05.03.2019 arve nr DG-2872 kohaselt teostati väidetavalt remonditöid korteris nr 44. Tuukri 1b 05.03.2019 ja 06.03.2019 ehituspäeviku kohaselt teostati nendel kuupäevadel korteris nr 44 viimistlustöid. Ehituspäevikutes on ära toodud ehitustöid teostanud äriühingute nimed. Ehituspäevikutest ei nähtu, et Daugastin Group OÜ oleks Tuukri 1b ehitusobjektil töid teostanud. Seetõttu kaebaja poolt Tuukri 1b ehitustööde päevikusse tehtud kanded ei kinnita Daugastin Group OÜ töötamist Tuukri 1b objektil. Teised alltöövõtjad (äriühingud) on kaebaja ehituspäevikus nimeliselt kajastatud. Kui Daugastin Group OÜ oleks tegelikult objektil tööd teinud, kajastuks see ka ehituspäevikus. Samuti ei kajastu ehitustööde päevikus ka arvetel märgitud tööde teostamine arvetel märgitud korterites. Kaebaja ei ole maksuhaldurile suutnud ka usaldusväärselt selgitada, kes vaidlusalused tööd mõlemal objektil füüsiliselt tegi.
69.Kohus nõustub sellega, et Daugastin Group OÜ arvetel DG-2874, DG-2886, DG-2978, DG-2998, DG-2892 näidatud tööd on Lüüsi 4 objektil tehtud ja müüdud Skinest Arendus OÜ-le, kuid tööde teostajaks ei olnud Daugastin Group OÜ. Kaebaja esitatud Lüüsi 4 perioodi veebruari–mai 2019 ehitustööde päeviku kannetest nähtub, et fassaaditöödega alustati küll 04.02.2019, kuid Daugastin Group OÜ asus väidetavalt objektil tööle alates 19.03.2019. Seetõttu ei saanud Daugastin Group OÜ 15.05.2019 arve DG 2874 juurde esitatud 25.02.2019 aktis nr 1 märgitud perioodil 01–25.02.2019 tööd teha ja teostatud töid kaebajale üle anda ning selle kohta 15.03.2019 arvet nr DG-2874 väljastada. Samal põhjusel ei saanud Daugastin Group OÜ töid teostada arvete DG2886 ja DG-2978 alusel perioodil 01–25.03.2019.
70.Ehituspäeviku tähtsust majandustehingute toimumise tõendamisel on kohus käsitlenud eespool seoses tehingutega WT Haldus OÜ-ga ja samad järeldused kehtivad ka Daugastin Grupp OÜ puhul.
71.Nomalen OÜ arvete järgi on kaebaja ostnud sellelt äriühingult vartustus-, transpordi- ja ehitusteenust. Istungil üle kuulatud tunnistaja A. A. kinnitas selliste teenuste osutamist kaebajale. Nii kaebaja kui A. A. on kinnitanud, et neil oli pikemaajaline koostöö. Vaidlusaluste arvete esitamise ajal (1.01–6.05.2019) ei olnud Nomalen OÜ käibemaksukohustuslane. Vaidlusalused arved on toodud tabelina kontrollakti lk-l 19. Arvete numbritest on näha, et Nomalen OÜ esitas kontrolliperioodil arveid peamiselt kaebajale (kuni 8.05.2019 on puudu vaid kaks arvenumbrit, muidu jooksevad numbrid järjest). Kokku 9 arve selgitus on „varustus ja transporttööd vastavalt kokkuleppele“ ja arvete summad 400–6050 eurot (kõik arved ümardatud sajalisteni). Vaid arve 12/2019 on detailsema selgitusega, kus toodud välja nii tööd kui konkreetse töö maksumused (võetud kokku kui vaegtööd, KA lk 19). Seda arvet on maksuhaldur ka aktsepteerinud.
72.Kaebaja juhatuse liige T. P. on maksuhaldurile antud ütlustes maininud, et Nomalen OÜ osutas vaid transporditeenust ning Nomalen OÜ arve tegelikkust kinnitas kaebaja objektijuht J. G., mille peale kaebaja maksis selle arve (vastustaja lisa 45). U. K. selgituse kohaselt oli tegemist vana alltöövõtjaga. Seejuures peab U. K. silmas ilmselt A. A., mitte OÜ Nomaleni, kuna Nomalen OÜga sai kaebaja tema kinnitusel kontakti alles detsembris 2018, esindusõigust ei kontrollinud. Nomalen OÜ juhatuse liige oli hoopis I. T., kes aga äritegevuses kaebajaga kokku ei puutunud). Alltöövõtja ülesanne oli U. k. sõnul kaebaja varustamine, lisaks lihtsamate tööde tegemine ja korterite üleandmisel J. G. abiks olemine (vastustaja lisa 46). U. K. kinnitas samas, et Nomalen OÜ arvete aluseks töölehti ei esitanud. Kirjalikku lepingut Nomalen OÜ ja kaebaja vahel maksuhaldurile ei esitatud.
73.Maksuhalduri väide varustus- ja transporttööde eest esitatud arvete osas on õige: need Nomalen OÜ arved on üldsõnalised ja kuna alusdokumendid puuduvad, siis ei vasta nad RPS §-s 7 sätestatud raamatupidamise alusdokumendi nõuetele. Kaebaja vastuväide, et tegemist oli vana alltöövõtjaga, mistõttu oli poolte vahel usaldus ning puudus vajadus omavahelisi suhteid kirjalikult vormistada, ei
väära asjaolu, et majandustehingud peavad olema maksude õigeks arvestamiseks piisava detailsusega dokumenteeritud. Vastasel korral puudub äriühingul õigus käsitleda tehtud kulutust ettevõtlusega seotud kuluna.
74.Tavapärases ärisuhtes oleks kaebaja pidanud enne Nomalen OÜ arvete tasumist veenduma, et nende arvete aluseks on vastavad reaalsed kulutused ehitusmaterjalidele. Ei ole usutav, et kaebaja soostus neid lihtsalt üldsõnalise arve peale ning ilma selle aluseks olevate konkreetsete kuludokumentideta tasuma. A. A. kohtuistungil antud ütlused, et kuludokumendid on objektil asunud Rovoler OÜ kasutuses olnud soojakust kadunud, ei ole kohtule samuti veenvad. Ei ole hoomatav, miks Nomalen OÜ hoidis oma raamatupidamisdokumente kaebaja soojakus. Samas on A. A. kinnitanud 11.06.2020 maksuhaldurile (vastustaja lisa 50), et osa kuludokumente on juhatuse liikme I. T. käes ja ta esitab need vastustajale hiljemalt 29.06.2020, mida ta aga ei teinud. Kui kaebaja ei hoolitsenud selle eest, et ta suudaks tõendada majandustehingute tegelikku toimumist, on ta võtnud endale sellega riski, et neid arveid maksunduslikult arvestada ei saa. Eluliselt ei ole usutav, et Nomalen OÜ, kes ei olnud käibemaksukohustuslane, oleks ostnud enda nimel kaupu, kuna sel juhul ei oleks saanud ta sisendkäibemaksu maha arvata (vt KA 1.5.2.2. b).
75.A. A. ei eitanud 05.03.2021 kohtuistungil, et teistele (ehitusplatsil) võis jääda mulje temast kui kaebaja töötajast. Asja materjalidest (eelkõige Nomalen OÜ arvete numbrid) nähtub, et kaebaja oli sisuliselt ainus Nomalen OÜ klient ja A. A. sisuliselt ainus Nomalen OÜ nimel teenuse osutaja. Kui Nomalen OÜ esindaja A. A. oli faktiliselt kaebaja töötaja (mida maksuhaldur ei ole väitnud), ning kui kaebaja oleks A. A. maksnud hoopis töötasu ning pidanud kinni tööjõumaksud, siis ei oleks töötasu väljamakse aluseks olnud soorituse kohta selgitusi ega tõendeid vaja esitada. Kui vastustaja oleks määratlenud A. A. kaebaja faktilise töötajana ja määranud talle makstud summadelt tööjõumaksud, oleks see olnud kaebajale rahaliselt praegusest maksuotsusest koormavam.
76.Ka asjaolu, et kaebaja poolt Nomalen OÜ-le üle kantud summad on Nomalen OÜ poolt arvelduskontolt sularahas välja võetud, viitab Nomalen OÜ ebaharilikule majandustegevusele, mis kaudselt samuti näitab arvete fiktiivsust. A. A. kinnitas ka kohtuistungil, et tema juhitud Tavaral OÜle määras ca 50 000 euro suuruse maksukohustuse, mistõttu A. A. selle äriühingu hülgas ning jätkas ehitusega seotud töid hoopis Nomalen OÜ alt.
77.Eeltoodud põhjustel on vaidlustatud maksuotsus formaalselt ja materiaalselt õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
78.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.