Kanaste OÜ kaebus Saue Vallavalitsuse 9. detsembri 2020. a korralduse nr 1273 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27. jaanuari 2021. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – Kanaste OÜ, esindaja Kaspar Kamsakann Vastustaja – Saue vald, esindajad Kristi Saar, v.adv Ramil Pärdi ja v.adv Sandor Elias
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kanaste OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Kanaste OÜ määruskaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 27. jaanuari 2021. a määruse haldusasjas nr 3-202535 resolutsiooni punkt 1 Suve tee 24 kinnistut puudutavas osas ja jätta selles osas jõusse Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 2020. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.
Muus osas jätta Kanaste OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
27.jaanuari 2021. a määrus muutmata.
Ringkonnakohtu määruse tagajärjel kehtib haldusasjas nr 3-20-2535 kohaldatud esialgne õiguskaitse järgmiselt:
4.1.Peatada Saue Vallavalitsuse 9. detsembri 2020. a korralduse nr 1273 kehtivus Suve tee 24 kinnistut (registriosa nr 13756302; katastritunnus 72701:003:0359; pindala 1599 m2; sihtotstarve 100% üldkasutatav maa) puudutavas osas kuni haldusasja nr 3-20-2535 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
4.2.Keelata Saue Vallavalitsuse 9. detsembri 2020. a korralduse nr 1273 täitmine Suve tee L1 (registriosa nr 6958002; katastritunnus 72701:003:0398; pindala 2155 m2; sihtotstarve 100% transpordimaa), Suve tee L2 (registriosa nr 13759102; katastritunnus 72601:001:1494; pindala 11 052 m2; sihtotstarve 100% transpordimaa) ja Kevade tee (registriosa nr 13759202; katastritunnus 72601:001:1495; pindala 4891 m2; sihtotstarve 100% transpordimaa) kinnistute ning neil asuvate rajatiste ja trasside osas kuni haldusasja nr 3-202535 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni tingimusel, et Kanaste OÜ tagab Saue Vallavalitsuse 6. oktoobri 2009. a korraldusega nr 629 kehtestatud
3-20-2535 Aila küla Kanaste, Heinatee 21 ja Heinatee põik 5 maaüksuste detailplaneeringu ala elanikele alal väljaehitatud vee- ja kanalisatsioonitrassi kaudu vee- ja kanalisatsiooniteenuse kasutamise (kas ise teenust osutades või valla vee-ettevõtjale trasside üleandmise kaudu).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saue Vallavalitsus sundvõõrandas 09.12.2020 korraldusega nr 1273 kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 3 lg 2 ja § 4 lg 1 p 7 ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 12 alusel Kanaste OÜ-le kuuluvad Saue vallas Aila külas asuvad Suve tee L1 (registriosa nr 6958002; katastritunnus 72701:003:0398; pindala 2155 m2; sihtotstarve 100% transpordimaa), Suve tee L2 (registriosa nr 13759102; katastritunnus 72601:001:1494; pindala 11 052 m2; sihtotstarve 100% transpordimaa), Kevade tee (registriosa nr 13759202; katastritunnus 72601:001:1495; pindala 4891 m2; sihtotstarve 100% transpordimaa) ja Suve tee 24 (registriosa nr 13756302; katastritunnus 72701:003:0359; pindala 1599 m2; sihtotstarve 100% üldkasutatav maa) kinnistud koos maaüksustel asuvate rajatiste ja trassidega ning määras sundvõõranditasu suuruseks 0 eurot ja sundvõõrandatava valduse vabatahtliku üleandmise tähtajaks 31.12.2020. Korralduse kohaselt on sundvõõrandamise eesmärk ehitada sundvõõrandatavatel kinnistutel välja avalikud teed ja puhkepark/väljak ning tagada piirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) häireteta töö. Kõik korraldusega hõlmatud kinnistud asuvad Saue Vallavalitsuse 06.10.2009 korraldusega nr 629 kehtestatud Aila küla Kanaste, Heinatee 21 ja Heinatee põik 5 maaüksuste detailplaneeringu (DP) alal. DP-ga nähti planeeringualale ette 30 elamukrundi moodustamine ja sinna elamute rajamine ning planeeringu elluviimiseks sõlmiti 18.09.2009 kokkulepe nr 16-8/226/2009 ning 10.09.2015 ja 24.08.2016 lisakokkulepped, millega arendaja võttis kohustuse ehitada välja planeeringuala avalikult kasutatavad kinnistud koos tehnilise infrastruktuuri ja rajatistega (sh ÜVK, avalikult kasutatavad teed ja heakorrastus/rekreatsioon) enne DP kohastele hoonetele ehituslubade taotlemist ning andma need Saue vallale tasuta üle. DP kehtestamisest on möödunud üle 11 aasta, kuid tähtaegade korduvatele pikendamistele vaatamata ei ole DP avaliku ruumi kinnistutel siiani lõpuni välja ehitatud DP-ga ettenähtud rajatisi ja infrastruktuuri. DP ala elanikud pöördusid 2020. a-l Saue valla poole palvega, et vald võtaks arendajalt tema kohustused üle ja täidaks neid ise, kuna planeeringualal elamine on elanike ja arendaja vaheliste tülide tõttu muutunud võimatuks, sh on arendaja jätnud sihilikult ilma veeta väikelastega majapidamisi, lõhkudes juba väljaehitatud vee- ja kanalisatsioonitrasse. DP piirkonna elanike hulka arvestades esineb avalik huvi võimaldada neile juurdepääs ÜVK-le ning seega võib nimetatud kinnisasjasid sundvõõrandada ÜVK väljaehitamise ja kasutamise võimaldamise eesmärgil. Kuigi ÜVK trassid olid 22.09.2020 seisuga põhimõtteliselt valmis, ei olnud võimalik kasutusluba väljastada, sest Kanaste OÜ lõikas 14.10.2020 läbi ühe krundi ÜVK torud ja seega ei vasta torustik enam ehitusloa nõuetele. Saue vald on esitanud Kanaste OÜ-le 21.10.2020 pakkumise kinnistute tasuta võõrandamiseks, kuid sellest on keeldutud. Ebaõnnestunud on ka sellele järgnenud kompromissläbirääkimised. Kuna Kanaste OÜ oleks pidanud kokkulepetest tulenevalt andma sundvõõrandatavad kinnistud koos infrastruktuuriga niikuinii vallale tasuta üle, siis ei kaasne talle sundvõõrandamisega kahju ega esine ka põhjust maksta talle sundvõõrandamise eest tasu.
2(10)
3-20-2535
2.Kanaste OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 17.12.2020 kaebuse Saue Vallavalitsuse 09.12.2020 korralduse nr 1273 tühistamiseks. Pöördumise esitanud elanike (9 leibkonda) kruntidele on tagatud ligipääs sõidukitega ja enamik teedest on välja ehitatud. Samuti on arenduspiirkonnas täielikult valmis ehitatud vee- ja kanalisatsioonitrass, mis on juba füüsiliselt ühendatud valla vee-ettevõtja AS Kovek hallatava piirkonna ühisveevärgiga, kuid ühendust ei ole tarbevee osas veel käiku antud. Elanikele on tagatud tarbeveega varustamine kaebaja puurkaevu kaudu ja ühtlasi heitvee äravool kaebaja tühjendatavasse pumplasse. 2020. a suvest toimub reovee äravool AS Kovek kanalisatsioonivõrku. Liitumine AS Kovek veevärgiga seisab valla enda tegevusetuse taga, sest vald ei ole väljastanud trassile kasutusluba. Kuigi kaebaja katkestas tõepoolest kahe kinnistu ühenduse trassiga, tuleb märkida, et need kaks kinnistut kuuluvad samale omanikule, kes on enda kinnistutel toimunud ehitustööde käigus korduvalt lõhkunud kaebaja välja ehitatud trassi maakraani ning keeldunud parandustööde eest tasuma. Üks neist kinnisasjadest on hoonestamata ja teisel asub ehitusjärgus hoone, kus ei elata. Kõnealune kinnistuomanik ei ole lisaks esitanud vajalikku dokumentatsiooni liitumispunktiga ühinemiseks, kuid vajalike eelduste täitmise korral on tal võimalus ÜVK-ga koheselt ühineda. Üldkasutatava maa otstarbega Suve tee 24 kinnistu sundvõõrandamine on arusaamatu, sest elanikud on soovinud hoopis sotsiaalmaa ala väljaehitamist koos pinkide ja parkimisplatsiga, mitte mänguväljakut ega puhkeparki. Kaebaja on pidanud vallaga läbirääkimisi üldkasutatava maa viimiseks teise asukohta. Kaebaja kinnistute sundvõõrandamine ilma tasu maksmata on ilmselgelt õigusvastane, sest vallaga sõlmitud kokkulepped kinnistute tasuta üleandmisest on kohustusliku vorminõude järgimata jätmise tõttu tühised (asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1; tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 ja § 84 lg 1; haldusmenetluse seaduse § 103 lg-d 1 ja 2). Esialgse õiguskaitse taotluses palus Kanaste OÜ peatada vaidlustatud korralduse kehtivus ja täitmine kuni haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. KAHOS § 35 lg 2 kohaselt on Saue vallal õigus esitada kinnisasjade omandi ülekandmiseks kinnistamisavaldus, millele lisatakse sundvõõrandamise otsus. Seega on 09.12.2020 korraldus kinnistamise alusdokument, mille alusel kustutatakse kaebaja omanikukanded ja kantakse kinnistusraamatuse omanikuna Saue vald. Sellega omandab vald kinnistusraamatu kannete õigsuse eeldusest lähtuvalt omandi ühes õigusega kinnisasju vabalt vallata ja käsutada. Saue vald on viidanud kavatsusele anda kinnisasjadel olevad vee- ja kanalisatsioonitrassid üle AS-le Kovek. Samuti on vald seadnud kinnistute vabatahtliku üleandmise tähtajaks 31.12.2020 ning hoiatanud, et kui kaebaja seda ei tee, siis võetakse valdus temalt ära kohtutäituri abil. Järelikult puuduks Kanaste OÜ-l võimalus teha arenduspiirkonnas ehitustöid (nt teede pindamine, tänavavalgustuse paigaldamine, uute klientide ÜVK-ga ühendamine) ja neid asuks tegema hoopis Saue vald. Eelnevast tulenevalt võib kaebaja õiguste hilisem kaitse osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse rakendamine seevastu ei kahjustaks valla õigusi, sest vaidlusalustele kinnisasjadele on juba27.10.2020 avalduse alusel 09.11.2020 kinnistusraamatusse sisse kantud omandamise märkused Saue valla kasuks.
3.Tallinna Halduskohus võttis 18.12.2020 määrusega Kanaste OÜ kaebuse menetlusse ja peatas HKMS § 252 lg 4 alusel Saue Vallavalitsuse 09.12.2020 korralduse nr 1273 kehtivuse 30 päevaks.
4.Saue vald palus 11.01.2021 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Sundvõõrandamiseks esineb piisav avalik huvi ja korraldus on nõuetekohaselt motiveeritud. Vastustajal ülesandeks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt mh korraldada oma haldusterritooriumil veevarustust ja kanalisatsiooni, ruumilist planeerimist ning teede ehitamist ja korrashoidu. Kuigi ÜVK kasutamise tagamiseks oleks võimalik seada sundvaldus piirkonna vee-ettevõtja kasuks, ei ole see otstarbekas, sest kaebajal ei oleks ka sel juhul enam võimalik 3(10)
3-20-2535 kasutada nimetatud kinnistuid oma erahuvides. Sundvõõranditasuks on õiguspäraselt määratud 0 eurot, sest selleks esinevad kohtupraktikas võimalikuks peetud erandlikud asjaolud.
5.Saue vald esitas halduskohtule 26.01.2021 taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Arenduspiirkonna elanikud on 04.01.2021 ja 25.01.2021 pöördumistes palunud vastustaja abi ÜVK teenuse tagamisel kõnealuses piirkonnas. ÜVK trassi sundvõõrandamise eesmärk oli tagada piirkonnas ÜVK häireteta töö, sest kohalikele elanikele oli ÜVK kasutamise võimalus õiguslikult tagamata. Kaebaja on vaidlusaluse torustiku kaudu osutanud juba aastaid piirkonna elanikele omaalgatuslikult vee- ja kanalisatsiooniteenust, kuid on asunud elanikke survestama ja ähvardama ning katkestanud mitme planeeringuala elaniku ÜVK teenuse kättesaadavuse. Kaebaja soovis 22.01.2021 uuesti sulgeda Kevade põik 2 vee- ja kanalisatsiooniühenduse, kuigi on teinud ühenduse sellel aadressil ise kättesaadavaks ning tekitanud kolmandale isikule ootuse ÜVK teenust saada. Esialgse õiguskaitse tõttu ei ole vallal võimalik piirkonna elanike õiguste ja avalike huvide kaitseks sekkuda ning sundvõõrandamismenetlusega jätkata, et tagada ÜVK teenuse kättesaadavus piirkonna elanikele. Kaebaja enda pahatahtlik käitumine on seadnud ohtu elanike (kokku 39 isikut) õiguse saada ÜVK teenust. Veega varustamine ja kanalisatsioon on elutähtsad teenused, mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist. Elutähtsad teenused peavad olema tarbijatele katkematult kättesaadavad. Seega esineb asjas oluline avalik huvi, mis kaalub üles kaebaja õiguse oma omandit vabalt vallata ja käsutada.
6.Tallinna Halduskohus muutis 27.01.2021 määrusega Tallinna Halduskohtu 18.12.2020 määrusega kohaldatud esialgset õiguskaitset selliselt, et keelas Saue vallal vaidlustatud Saue Vallavalitsuse 09.12.2020 korralduse nr 1273 täitmise seniks, kuni kaebaja tagab vaidlusaluse ala elanikele alal väljaehitatud vee- ja kanalisatsioonitrassi kaudu vee- ja kanalisatsiooni kasutamise (kas ise teenust osutades või valla vee-ettevõtjale trasside üleandmise kaudu). Vastustaja esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebaja asunud arenduspiirkonna elanikke survestama ja ähvardama vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamisega ning sellest tulenevalt on elanikud palunud vastustaja sekkumist vee- ja kanalisatsiooniteenuse häireteta tagamiseks. Sellest võib järeldada, et trassid on välja ehitatud ja põhimõtteliselt tehniliselt toimivad. Veega varustamine ja kanalisatsioon on elutähtsad teenused, mis on vajalikud inimeste esmavajaduste rahuldamiseks ning elu ja tervise kaitseks. Kohaliku omavalitsuse üksusel korraldada oma haldusterritooriumil veega varustamise ja kanalisatsiooni toimepidevust (hädaolukorra seaduse (HOS) § 36 lg 4 p 3). Elutähtsa teenuse kättesaadavus ja häireteta toimimine on oluline avalik huvi, mida ei saa mõõta pelgalt teenuse kasutajate arvuga. Küll aga on vaieldav, kas eeltoodud kohustuse täitmiseks oli vajalik kinnisasjad sundvõõrandada või pidanuks vastustaja kasutama muid õiguskaitsevahendeid. Ilmselt ei ole vaidlust, et kaebaja peab tagama DP realiseerimise ja täitma sõlmitud halduslepingud ning seda ka juhul, kui kohus vaidlustatud korralduse tühistab. Tagamaks kaebuse eesmärgi saavutamise võimalikkus ning arvestades lisaks avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi, tuleb varasemat määrust muuta ja kohaldada esialgset õiguskaitset tingimuslikult. Kui kaebaja jätab täitmata kohustuse tagada piirkonna elanikele veega varustamine ja kanalisatsiooni kasutamine, siis võib vastustaja jätkata vaidlustatud korralduse alusel toiminguid sundvõõrandamise lõpuleviimiseks (st kaevatava haldusakti täita). Kui vastustaja soovib jätkata vaidlustatud haldusakti täitmisega, siis tuleb tal koguda tõendid, mis kinnitavad kaebaja poolt kohustuse mittetäitmist. Kui kaebaja täidab esialgse õiguskaitse saamise tingimust, siis kehtib esialgne õiguskaitse kuni haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Küsimus, kes peab kandma vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulud (sh juhul, kui kaebaja keeldub trasside vee-ettevõtja AS Kovek kasutusse andmisest), tuleb lahendada teenuse kasutajaga tsiviilõiguse normide alusel (st kas kaebajal või trasside üleandmise korral veeettevõtjal). Kui kaebaja nõuab teenuse osutamise eest ebamõistlikkult suurt tasu, mis muudab
4(10)
3-20-2535 trassi kasutamise piirkonna elanikele võimatuks, võib see kujutada endast esialgse õiguskaitse määruse mittetäitmist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kanaste OÜ palub 11.02.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu 27.01.2021 määruse resolutsiooni p 1 ja jätta jõusse halduskohtu 18.12.2020 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse. Kaebaja jäeti enne esialgse õiguskaitse muutmist ära kuulamata, mis tõi kaasa vastustaja esitatud valikulisel ja kontrollimata ühekülgsele teabele tugineva ebaõige lahendi. Kaebajal on tekkinud vaidlused arendusala kahe kinnistuomanikuga (Kevade tee 4 omanik ST ning Kevade põik 2 ja Kevade põik 4 omanik TM), kes on oma kinnistutel toimuvate ehitustööde käigus rikkunud kaebaja teemaal olevaid trassi osasid (nt maakraane) ja keeldunud kahju hüvitamisest ning eiravad ka järjepidevalt nõudeid esitada dokumendid, mis kinnitaksid nende kinnistute sisese vee ja kanalisatsiooni lahenduse nõuetekohasust, et kaebajal oleks võimalik veenduda nende ÜVK-ga ühendamise lubatavuses. Nende kinnistutel paiknevatel hoonetel puuduvad seejuures kasutusload, mis võimaldaks seal üldse elada ning vee- ja kanalisatsiooniteenust kasutada. Asjaoludest nähtuvalt on väidetavalt piirkonna elanike kaebused koostanud ST, kes manipuleerib teiste elanikega, väites, et sellisel juhul vabanevad nad ÜVK liitumistasu maksmise kohustusest. Kaebaja ei ole kordagi katkestanud ST veevarustust, kuigi teda on projektdokumentatsiooni puudumise tõttu sellega hoiatatud. Kaebaja katkestas pärast korduvaid hoiatusi 14.10.2020 TM-le kuuluvate kinnistute veevarustuse, kuid vastustajale on teada, et TM on veevarustuse juba 18.11.2020 omavoliliselt taastanud (sh keelatud liitmikku kasutades) ning 22.01.2021 ei olnud kaebajal plaanis mitte TM veevarustust uuesti lahti ühendada (kuna kaebaja teada oligi see lahti ühendatud), vaid üksnes korrigeerida liitumispunkti asukohta, kuid TM tegevus muutis kavandatud kaevetööde tegemise võimatuks. Kaebaja ei saa trasside omaniku ja vee-ettevõtjana lõpmatuseni taluda olukorda, kus toimub tavapärane veetarbimine ja reovee kanaliseerimine, kuid pole teada ega kontrollitav, kuidas ja millises koguses seda kinnistu siseselt tehakse. Ühegi teise kinnistuomaniku veevarustust ei ole suletud ja enamik neist on vajaliku dokumentatsiooni esitanud. MR’le saadetud teadet, milles palutakse võtta kaebajaga ühendust seoses ÜVK lepingu sõlmimisega, ei saa käsitada survestamise või ähvardamisena, sest liitumisleping on vajalik isiku varustamiseks vee- ja kanalisatsiooniteenusega. Kokkuvõtlikult on vastustaja taotlus esialgse õiguskaitse tühistamiseks alusetu ja põhineb kahe kinnistuomaniku tekitatud infomüral. Sisuliselt ei esine ühtegi uut asjaolu, mis tinginuks esialgse õiguskaitse muutmise, sest TM-ga seotud episood puudutab ühte isikut ja ei saa kujutada kaalukat avalikku huvi. Sisuliselt on vastustaja soovinud taotluse abil ennistada mööda lastud tähtaega 18.12.2020 määruse vaidlustamiseks. Kaebaja on arenduspiirkonna kinnistud müünud hoonestamata kujul ja ilma ÜVK liitumiseta. Vastustaja on sisuliselt asunud lahendama kasutusloata elamute omanike vaidlusi kaebajaga, tuginedes seejuures paljasõnalistele väidetele ja tegelikke asjaolusid välja selgitamata. Kaebaja on ÜVVKS § 2 lg 1 ning § 7 lg-te 1 ja 5 kohaselt vee-ettevõtja, kuna puudub vaidlus, et kaebaja varustab Aila küla elanikke veega ja korraldab reovee ärajuhtimist ning tema haldab ja temale kuulub ka vaidlusalustel kinnistutel asuv veega varustamise ja reovee ärajuhtimise süsteem (nt Riigikohtu 17.12.2014 otsus nr 3-2-1-131-14, p 20). Teadmata põhjusel on vastustaja asunud piirkonna elanikele sisendama, et kaebaja ei ole vee-ettevõtja ja tema ei saa ÜVK teenuse eest mingit tasu nõuda ning ainus lahendus on kaebaja varad sundvõõrandada. Samas on vastustaja seni aktsepteerinud kaebaja tegutsemist arendusala vee-ettevõtjana, nõudes temalt elanikele ÜVK-ga liitumise tehniliste tingimuste väljastamist ja nende täitmise kontrolli. Teisiti polekski olnud võimalik, sest valla vee-ettevõtja AS Kovek poolt loodi võimalus piirkonna liitumiseks 5(10)
3-20-2535 Saue linna veevärgiga alles ca aasta tagasi, kuid elamute ehitamist alustati juba 2016. a-l. Täiesti arusaamatuks jääb, millel põhineb vastustaja väide, et kaebaja pidanuks ÜVK trassi välja ehitama ja vastustajale tasuta üle andma juba 2014. a oktoobris. Halduskohtu 27.01.2021 määrusega on kaebajale sisuliselt pandud kohustus varustada arenduspiirkonna elanikke veeja kanalisatsiooniteenusega katkematult ning seda isegi juhul, kui teenuse osutamine või sellega jätkamine oleks õigusaktidega vastuolus (nt ÜVVKS § 10 lg 3; Saue Vallavolikogu 24.05.2007 määruse nr 5 „Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ § 11 lg 2). Seega tooks mistahes veekatkestus (nt avarii kõrvaldamiseks või omavolilise veevõtu katkestamiseks) kaasa esialgse õiguskaitse kaotuse ja kaebaja oleks kohustatud võimaldama trassiga liitumist ka isikutele, kes ei ole enda kinnistutel loodud selleks tehnilisi ja õiguslikke eeldusi (vt eeskirja § 8 lg-d 4 ja 5). Selline kõrvaltingimus ei ole proportsionaalne ja ei arvesta kaebaja tegutsemist vee-ettevõtjana. Halduskohus on 27.01.2021 määruses lisaks piiranud kaebaja õigusi teenuse hinna määramisel, kusjuures tegemist on kontrollimatu piiranguga, sest määratletud ei ole tasu mõistlikku suurust ega ka selle kindlaksmääramise aluseid. ÜVK teenusega liitumise ja teenuse kasutamise tasud on reguleeritud ÜVVKS-s. Kaebajale esialgse õiguskaitse saamiseks seatud kõrvaltingimus on ebaproportsionaalne ka põhjusel, et puudutatud isikute õigused on tagatud ÜVVKS-ga ning nad saavad oma õiguste kaitseks pöörduda vajaduse korral tsiviilkohtusse, taotledes samuti esialgset õiguskaitset. Praegune vaidlus toimubki kahe õigusvastaselt käituva isiku initsiatiivil, kelle eesmärgiks on, et kohalik omavalitsus asuks ise kaitsma nende õigusi ja võimaldaks neil jätkata ÜVK teenuse kasutamist vastuolus õigusaktide nõuetega. Kaebaja on esitanud 02.02.2021 ja 03.02.2021 vastustajale ettepanekud kompromissläbirääkimisteks, kuid ei ole sellele vastust saanud.
8.Saue vald palub 22.02.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 27.01.2021 määrus muutmata. Kaebaja ei ole ÜVVKS § 2 lg 1 ning § 7 lg-te 1 ja 5 koostoimest tulenevalt arenduspiirkonnas vee-ettevõtjaks, sest selleks peaks tema omandis või valduses olev ÜVK teenindama vähemalt 50 inimest. Rahvastikuregistri andmetel elab arendusalal kokku 39 inimest. Saue Vallavolikogu 29.12.2016 kinnitas otsusega nr 95 vaidlusalust arendusala hõlmava Mäe tegevuspiirkonna vee-ettevõtjaks AS-i Kovek. Kuna kaebaja ei ole täitnud halduslepinguga võetud kohustusi, siis ei saa tegelik vee-ettevõtja AS Kovek kõnealuses piirkonnas oma õigusi ja kohustusi täita. DP ja halduslepingu kohaselt pidanuks kaebaja ehitama trassi välja ja andma vastustajale tasuta üle juba 2014. a oktoobris, kuid ei ole seda praeguseni teinud ja ÜVK häireteta töö tagamiseks tuli vastustajal algatada sundvõõrandamise menetluse. Kuna kaebaja on piirkonna elanikele omaalgatuslikult vee- ja kanalisatsiooniteenust osutanud, siis ei ole lubatud seda ühepoolselt katkestada, sest tegemist on eluks vajaliku teenusega. Veeühenduse sulgemist ei saa õigustada TM poolt koostöö puudumine või lõhutud maakraani hüvitamisest keeldumine. Tekkinud erimeelsused tuleb lahendada selleks ettenähtud korras. Vastustaja ei ole asunud lahendama kasutusloata elamute omanike vaidlusi kaebajaga, vaid tema eesmärk on välistada piirkonna elanike ÜVK teenuse katkemine. Arendusala elanike 31.12.2020 pöördumine ja TM 25.01.2021 pöördumine andsid vastustajale alust järeldada, et kaebaja jätkab elanike survestamist ja ähvardab jätta neid veevarustuseta. Eluks vajaliku teenuse sulgemise ohtu tunnevad ka teised piirkonna elanikud lisaks TM-le ja ST-le ning kaebaja väide nende eksitamisest on paljasõnaline. Eluks vajaliku teenuse kättesaadavus ei saa sõltuda kellegi isiklikest konfliktidest. Asjaolu, et TM on kaebaja poolt katkestatud veeühenduse omaalgatuslikult taastanud, ei tähenda, et kaebaja ei oleks veeühendust katkestanud ja jätnud lastega peret veeta. ÜVVKS ei näe ette, et arendusala arendaja peaks osutama arendusala elanikele ÜVK teenust, sest selline kohustus on ÜVVKS § 2 lg 1ja § 7 lg 1 järgi üksnes vee-ettevõtjal. Kaebaja omaalgatuslik tegevus ei muuda teda vee-ettevõtjaks. Kaebajal puudub ka tegelik võimekus elanikele ÜVK teenust pakkuda, sest reoveekanalisatsiooni eelvoolu magistraaltoru kuulub AS-le Kovek ning kaebaja puurkaevu tootlikkus ei võimalda osutada veeteenust suuremale hulgale elanikele. Kuna kaebaja ei ole 6(10)
3-20-2535 vee-ettevõtja, siis ei saa kohalikud elanikud nõuda temalt ÜVVKS alusel liitumislepingu sõlmimist. Elamutel kasutuslubade puudumine seisab nõuetekohase ÜVK ühenduse puudumise taga ja kasutuslubade puudumine ei lükka ümber asjaolu, et elamutes faktiliselt elatakse.
9.Saue vald esitas halduskohtule 20.03.2021 taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 22.03.2021 määrusega vastustaja taotluse rahuldamata, leides, et esialgse õiguskaitse määruse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Esialgse õiguskaitse määrusega kohustati piirkonna elanikele tagama kohtumenetluse ajaks ÜVK teenuse osutamine vastavalt kehtivale õigusele (sh joogivee kvaliteedi näitajatele) ja ilma selle eest ebamõistlikku teenustasu nõudmata. Kui Kanaste OÜ ei ole eeltoodud tingimustel võimeline teenust osutama, tuleb võimaldada teenust osutada selleks eelduslikult võimelisel vee-ettevõtjal AS Kovek. Esialgse õiguskaitse määrusega ei ole kaebaja õigusi ülemääraselt piiratud. Määrus ei takista pädevatel haldusorganitel (nt Terviseametil) Kanaste OÜ-le ettekirjutuse tegemist, sest kohus ei ole andnud kaebajale õigust osutada kehtivale õigusele mittevastavat teenust.
10.Saue vald teavitas 09.04.2021 täiendavas seisukohas, et Terviseamet kohustas 05.04.2021 ettekirjutusega nr 12.2-1/21/1217-1 Kanaste OÜ-d viivitamata lõpetama Suve tee 2 puurkaevu kasutamine joogiveeallikana elanikele joogivee varustamiseks, sest ettevõtte veevärgis tuvastati piirnorme ületaval määral Escherichia coli ja coli-laadseid baktereid. Ettekirjutuse kohaselt on puurkaev mõjutatud keskkonnast tulenevast reostusest (sh fekaalsest reostusest), mistõttu ei ole see sobilik kasutamiseks joogiveeallikana. Isegi pärast veevärgi ja puurkaevu desinfitseerimist esineb jätkuv oht puurkaevu uueks reostumiseks ja reostunud joogivee tõttu tarbijate tervise halvenemiseks. Kanaste OÜ selgitas 09.04.2021 täiendavas seisukohas, et pöördus pärast ettekirjutuse saamist koheselt Saue valla ja AS-i Kovek poole taotlusega, et AS Kovek alustaks viivitamata piirkonna varustamist joogiveega kooskõlas Kanaste OÜ-ga sõlmitud liitumislepinguga. Samuti avaldas Kanaste OÜ nõusolekut, et AS Kovek asub Kanaste OÜ trasse kasutama ja valdama juba enne kasutuslepingu sõlmimist. Üllatuslikult on AS Kovek sellest keeldunud, nõudes enne veega varustamise alustamist Kanaste OÜ torustiku omandiõiguse üleandmist AS-le Kovek ja isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimist. Kuna AS Kovek ainuaktsionäriks on Saue vald, siis on valla käitumine vastuoluline ja oma menetlusõigusi kuritarvitav, sest ühelt poolt soovitakse tagada elanike veega varustamine, kuid teiselt poolt keeldutakse sellest enne, kui vaidlusalune trass on antud vee-ettevõtja omandisse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
12.Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest tema kinnisasjade sundvõõrandamise menetluse lõpuleviimine ja kinnistute omandiõiguse vallale ülekandmine kujutaks endast HKMS § 249 lg 1 tähenduses tagajärge, mille hilisem kõrvaldamine võib olla märkimisväärselt raskendatud. Kaebust ei ole seejuures alust pidada ilmselgelt perspektiivituks ega välistada sellel põhjusel esialgse õiguskaitse kohaldamist. Küsimust, kas vastustaja on tekkinud probleemi lahendamiseks õiguspäraselt otsustanud kaebajale kuuluvate kinnisasjade sundvõõrandamise (koos neile seni rajatud taristuga, sh vee- ja kanalisatsioonitorustik), tuleb halduskohtul hinnata asja sisulise läbivaatamise käigus. Määruskaebuse lahendamisel on seetõttu eelkõige oluline, kas halduskohus on 27.01.2021 määrusega esialgse õiguskaitse abinõu muutmisel võtnud õigesti arvesse vastanduvaid huvisid ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 ls 1). 7(10)
3-20-2535
13.Tallinna Halduskohus kohaldas 18.12.2020 määrusega ajutist õiguskaitset ja peatas Saue Vallavalitsuse 09.12.2020 korralduse nr 1273 kehtivuse. Tallinna Halduskohtu 27.01.2021 määruse järgi on Saue vallal keelatud üksnes Saue Vallavalitsuse 09.12.2020 korralduse nr 1273 täitmine, kuid seda tingimusel, et kaebaja tagab elanikele arendusalal olemasoleva vee- ja kanalisatsioonitrassi kaudu vee- ja kanalisatsiooniteenuse kättesaadavuse, kusjuures kaebaja võib teenust osutada ise või anda trassid teenuse osutamiseks üle piirkonna vee-ettevõtjale AS Kovek. Tallinna Halduskohus on 22.03.2021 määruses lisaks selgitanud, et esialgse õiguskaitse määrust ei saa tõlgendada viisil, et see annaks kaebajale õiguse või paneks kohustuse osutada ÜVK teenust vastuolus õigusaktide nõuetega (v.a ulatuses, milles määrus võimaldab kaebajal tegutseda vee-ettevõtjana ning kasutada teenuse osutamiseks olemasolevat lõpetamata taristut). Ehitisregistri andmetel on Suve tee L1 kinnistul paiknevale külmaveetorustikule (EHR kood 221271936) antud kasutusluba 21.01.2019 ning Saue Vallavalitsuse 10.02.2021 korralduse nr 152 p-de 1.7 ja 2 alusel on 17.02.2021 väljastatud osaline kasutusluba Kevade tee, Suve tee L1 ja Suve tee L2 kinnistutele rajatud kanalisatsioonitorustikule (EHR kood 220676168) ning osaline kasutusluba Kevade tee ja Suve tee L2 kinnistutele rajatud külmaveetorustikule (EHR kood 220676182) tingimusel, et torustiku igakordne omanik taastab hiljemalt 30.05.2021 Kevade põik 2 kinnistu ajutiselt taastatud vee ühenduse keevismuhvidega. Viimati nimetatud kõrvaltingimus on tunnistatud kehtetuks Saue Vallavalitsuse 31.03.2020 korraldusega nr 333 (vaideotsus), sest vald luges Kevade põik 2 kinnistu ühenduse projektile vastavaks. Kasutusload on väljastatud osaliselt, sest Suve tee ja Suve põik kinnistutel on torustik välja ehitamata.
14.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et 27.01.2021 esialgse õiguskaitse määrusest ei tulene, et Kanaste OÜ peaks tagama teenuse osutamise ilma väiksemategi katkestusteta (sh avarii korral vmt), vaid osutatava teenuse sisuline n-ö standard tuleneb Saue Vallavolikogu 24.05.2007 määrusest nr 5 „Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“, samuti veeseaduse §-dest 85 ja 87 ning sotsiaalministri 24.09.2019 määrusest nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Seda olenemata asjaolust, et Kanaste OÜ-d ei saa iseenesest käsitada faktilise vee-ettevõtjana ÜVVKS § 7 lg 5 tähenduses. Vaidlust ei ole selles, et Kanaste OÜ-d ei ole määratud arenduspiirkonna vee-ettevõtjaks, vaid selleks on Saue Vallavolikogu 29.12.2016 otsusega nr 95 määratud AS Kovek. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla vastustaja väidet, et Kanaste OÜ osutab faktiliselt ÜVK teenust 39 inimesele. Kuna ÜVVKS § 7 lg-st 5 tulenevalt kohalduvad vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused sellisele isikule, keda pole vee-ettevõtjaks määratud, kuid kelle tegevus vastab ÜVVKS § 7 lg-s 1 sätestatule, ainult tingimusel, et tema omandis või valduses on ÜVK taristu, mis teenindab vähemalt 50 elanikku, siis ei ole Kanaste OÜ faktiliseks vee-ettevõtjaks ning ÜVVKS ei reguleeri tema poolt osutatavat teenust (ÜVVKS § 1 lg 1). Sellele vaatamata tuleb võtta arvesse, et kaebaja kinnistutel paiknev ÜVK taristu on Saue Vallavolikogu 30.08.2018 määrusega nr 44 kinnitatud „Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029“ järgi (p 4.1.4) osaks suuremast Aila küla Mäe tegevuspiirkonnast, kus AS Kovek peaks prognooside kohaselt hakkama teenindama ca 70 elanikku (vt tabelid 5.4 ja 5.6). Oluline on see, et kaebajal oli kohustus ehitada arendusalal välja mh ÜVK taristu ning võimaldada DP ala elanikel rajatud trasside kaudu kasutada piirkonnas määratud vee-ettevõtja osutatavat ÜVK teenust.
15.Kohalike elanike veega varustamise tagamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi. Ehkki pole alust väita, et Kanaste OÜ osutaks elutähtsat teenust HOS § 36 lg 4 p 3 tähenduses, sest temale kuuluv ÜVK taristu ei teeninda vähemalt 10 000 elanikku (vt ÜVVKS § 7 lg 11), on tegemist siiski üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisega vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 5 lg-le 3 ja ÜVVKS § 7 lg-le 12 ning ka üldhuviteenuse puhul tuleb MSÜS § 35 kohaselt tagada teenuse toimepidevus. Vaidlust ei ole selles, et 8(10)
3-20-2535 arenduspiirkonnas elavatel inimestel on praegusel hetkel olemas juurdepääs kaebaja omandis olevatele vee- ja kanalisatsioonitrassidele, olenemata sellest, kas ühendamine on toimunud õiguspäraselt või mitte. Kaebaja on küll väitnud, et Kevade põik 2 ja 4 kinnistute omanik TM on kasutanud 14.10.2020 katkestatud veevarustuse omavolilisel taastamisel 18.11.2020 keelatud liitmikku, mis võib ohustada teisi piirkonna elanikke, kuid see väide on jäänud paljasõnaliseks. Lisaks nähtub Saue Vallavalitsuse 31.03.2021 korraldusest nr 333, et Kevade põik 2 kinnistul on veeühendus taastatud keermesliitmikega ning kuigi vald nõudis esialgselt veeühenduse hiljemalt 31.05.2021 taastamist keevismuhvidega, loeti kasutatud liitmik hiljem projektile vastavaks, sest selles ei olnud määratletud liitepunktide tehnilisi nõudeid. Torustikele kasutuslubade väljastamisega on langenud ära õiguslik takistus vaidlusalustel kinnistutel asuva ÜVK taristu liitmiseks AS Kovek hallatava ÜVK süsteemiga.
16.Halduskohus on asjakohaselt rõhutanud, et avalikku huvi veevarustuse tagamiseks ei saa mõõta teenuse kasutajate arvuga. Avalik huvi on seotud üldiste hüvedega, millest on huvitatud kas ühiskond või kogukonna liikmed tervikuna või suur osa neist. Avalik huvi on suunatud avaliku hüve loomisele või säilitamisele. Avaliku hüve puhul on iseloomulik, et seda ei ole võimalik üksikute isikute vahel „laiali jaotada“ ja hüve kasutamist ei saa valikuliselt kellegi jaoks välistada. Avalikuks hüveks on mh avalike teenuste (sh ÜVK teenuse) kättesaadavus. Kuna avalik hüve on jagamatu, ei saa see olla üksikisikute erahuvide summa. KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks mh korraldada vallas või linnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Seetõttu olukorras, kus kaebaja ei ole vähemasti osaliselt täitnud 18.09.2009 kokkulepe ning selle 10.09.2015 ja 24.08.2016 lisadega võetud kohustusi mh ÜVK rajatiste väljaehitamiseks, kuid rajatud elamupiirkond on juba suures osas asustatud, tuleb vastustajal astuda samme, et tagada elanikele veevarustuse kui üldhuviteenuse kättesaadavus. Asjaolu, et kohaliku omavalitsuse üksus on andnud tehnorajatiste väljaehitamise kohustuse lepinguga üle arendajale, ei välista üksikisiku õigust nõuda temalt KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud ülesannete täitmist (nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2012 otsus nr 3-09-1814, p 18; 01.06.2011 otsus nr 3-09-1796, p 8).
17.Praeguse vaidluse raames ei ole võimalik lahendada Kanaste OÜ ja arenduspiirkonna elanike vahelisi tsiviilõiguslikke vaidlusi (sh küsimusi kaebaja osutatava teenuse kasutamise eest makstavast tasust või kaebajale tekitatud kahju hüvitamisest), vaid need tuleb lahendada vajaduse korral maakohtus. Ehkki kaebajale kaasnevad teenuse osutamisega kahtlemata kulud, on tal õigus nõuda teenuse kasutajatelt nende kulude hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul olukorras, kus esialgse õiguskaitse määrusega on kaebajale, kes ei ole tegelikult vee-ettevõtja, pandud sisuliselt kohustus tagada arendusala elanikele ÜVK teenuse osutamine vastavalt veeettevõtjale õigusaktides ettenähtud tingimustele, peavad kaebajal esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal olema ka vee-ettevõtja õigused, mis seonduvad teenuse n-ö igapäevase osutamisega (nt Saue valla ÜVK kasutamise eeskirja § 11). Ringkonnakohtu arvates ei oleks proportsionaalne kohustada kaebajat osutama teenust tasuta ja seda ka juhul, kui kaebaja ei ole elanikelt seni teenuse eest mingit tasu võtnud. See ei anna kaebajale siiski õigust seada teenuse osutamise jätkamise eelduseks varasemate perioodide arvestuslike võlgnevuste tasumist või minevikus põhjustatud kahju hüvitamist, vaid sellised vaidlused tuleb lahendada eraldi. Teenuslepingute puudumisele vaatamata saab kaebaja nõuda teenuse kasutajatelt üksnes põhjendatud suurusega tasu. Halduskohtu 27.01.2021 määruse resolutsiooni p-s 1 seatud tingimust tuleb sisustada hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest lähtudes. Vajaduse korral (nt kui poolte vahel tekib vaidlus, mis võiks tingida täpsustuse vajaduse) saab halduskohus esialgse õiguskaitse määrust igal ajal muuta (HKMS § 253 lg 1).
18.Määruskaebuse menetluse kestel on selgunud, et kaebajale kuuluvas torustikus avastati reostus (mh E. coli ja coli-laadsete bakterite piirnormide ületus) ning Terviseameti 05.04.2021 9(10)
3-20-2535 ettekirjutusega nr 12.2-1/21/1217-1 on Kanaste OÜ-d kohustatud viivitamatult lõpetama Suve tee 2 puurkaevu kasutamine joogiveeallikana elanikele joogivee varustamiseks. Ettekirjutuse kohaselt on Suve tee 2 puurkaev mõjutatud keskkonnast tulenevast reostusest (sh fekaalsest) ja seega ei ole see puurkaev sobilik kasutamiseks joogiveeallikana, sest isegi pärast veevärgi ja puurkaevu desinfitseerimist esineb jätkuv oht puurkaevu uueks reostumiseks ja seeläbi tarbijate tervise halvenemiseks. Kuna Terviseamet on 05.04.2021 ettekirjutusega keelanud Suve tee 2 puurkaevu kasutamise joogiveega varustamiseks (puurkaevu ja torustiku desinfitseerimisest olenemata), siis on ilmne, et Kanaste OÜ-l puudub kujunenud olukorras võimekus osutada arenduspiirkonna elanikele nõuetekohast ÜVK teenust (vt Saue valla ÜVK kasutamise eeskirja § 3 lg 3). Seega on tõenäoline, et ainus reaalne võimalus tagada elanike veega varustamine, on anda torustikud teenuse osutamiseks üle vee-ettevõtjale AS Kovek. Kui see ei osutu mõistliku aja jooksul võimalikuks Kanaste OÜ ja AS Kovek kokkuleppel, ei takistaks halduskohtu 27.01.2021 määrusega kohaldatud tingimuslik esialgne õiguskaitse Saue vallal enam kinnistute sundvõõrandamise otsuse täitmist. Kui Kanaste OÜ kaebus rahuldatakse, siis tuleb esialgse õiguskaitse määrus tagasi täita vastavalt võlaõigusseaduses alusetu rikastumise sätetele ning kohus võib otsuses või eraldi määruses näha ette, kuidas tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjed kõrvaldada (HKMS § 254 lg 2).
19.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus 27.01.2021 määrusega siiski põhjendamatult muutnud 18.12.2020 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud osas, mis puudutab Suve tee 24 kinnistut. Kõnealusele üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistule on kavas rajada avalik väljak (puhkepark ja mänguväljak) ja sellel kinnisasjal ei asu ÜVK rajatisi, mis oleksid vajalikud kohalikele elanikele ÜVK teenuse osutamiseks. Seetõttu ei esine nimetatud kinnistu sundvõõrandamise viivitamatuks lõpuleviimiseks sellist avalikku huvi, mis kaaluks üle kaebaja huvi säilitada kinnistu omandiõigus kuni sundvõõrandamise otsuse õiguspärasuse üle toimuva kohtuvaidluse lõppemiseni.
20.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus Kanaste OÜ määruskaebuse osaliselt ja tühistab Tallinna Halduskohtu 27.01.2021 määruse resolutsiooni punkti 1 osas, milles sellega muudeti Suve tee 24 kinnistuga seonduvalt Tallinna Halduskohtu 18.12.2020 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Suve tee 24 kinnistut puudutavas osas jääb seetõttu kehtima halduskohtu 18.12.2020 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse ehk Saue Vallavalitsuse 09.12.2020 korralduse nr 1273 kehtivuse peatamine. Suve tee L1, Suve tee L2 ja Kevade tee kinnistuid puudutavas osas jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 27.01.2021 määrus muutmata. Selguse huvides esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtivate esialgse õiguskaitse abinõude tervikliku sõnastuse. Käesoleva määruse resolutsiooni p 4.2 lahknevused halduskohtu 27.01.2021 määruse resolutsiooni p-st 1 on üksnes sõnastuslikud (v.a Suve tee 24 kinnistut puudutavas osas). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.