Maksuõigus › Maksuotsused

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

7) äriühingu majandus- ja äritegevuse eesmärgiks on läbi tegevuse kasumi teenimine. Tavapäraselt annab ettevõte laenu eesmärgiga teenida tulu. Laenu andmisel on tulu teenimise võimaluseks intressitulu saamine. OÜ-l Fort Holding puudub analüüs, kui kasumlik on kõnealune laenu andmine ja kui palju sellega teenib; 8) raha tagastamist kontrollitaval perioodil praktiliselt ei toimunud.

19.08-03.09.2019 (peale kontrollaktiga tutvumist) sõlmitud lepingutega. MTM OÜ oli 2019. aastaks mittetegutsev ettevõte. Äriühing ei ole 2019 deklareerinud käivet ning tema juhatuse liige J.Hunt saatis 09.11.2019 e-kirja, milles teatas, et ta viibib välismaa kinnipidamisasutuses. Kuna J.Hunt on K.Uwaydahi õemees, siis oli K.Uwaydah teadlik J.Hundi asukohast ning ei ole usutav, et ta ei teadnud 2019 septembris, et MTM OÜ ei ole enam tegutsev ettevõte; 2) väidetavate nõuete loovutamised ja tasaarvestused toimusid peale kontrolliaktiga tutvumist; 3) Ventura Collection & Management LLC, Walnut Capital Inc, Blue Oak Medical Group, Accounts Receivable Acqusition LLC, Controlled Health Management LLC tasusid MTM OÜle teenuste eest, mitte ei andnud laenu; 4) MTM OÜ laenukohustused pole kontrollitavad, kuivõrd: a) äriühing ei ole esitanud tõendeid laenude kajastamise kohta raamatupidamises; b) MTM OÜ bilansis puuduvad 31.05.2018 seisuga Ventura Collection & Management LLC, Walnut Capital Inc, Blue Oak Medical Group, Accounts Receivable Acqusition LLC, Controlled Health Management LLC nõuded; c) MTM OÜ perioodi 2012-2016 aastaaruandes kajastatud laenukohustused ei ole seotud Ventura Collection & Management LLC, Walnut Capital Inc, Blue Oak Medical Group, Accounts Receivable Acqusition LLC, Controlled Health Management LLC nõuetega.

360 000 eurot ning tasaarvestama ka selle nõude. Juhul, kui MTA ei muuda kontrollaktis ja selle lisas tehtud järeldusi tema maksukohustuse osas, palub OÜ Fort Holding pikendada eriarvamuse ning täiendavate dokumentide esitamise tähtaega ühe kuu võrra, et kaebajal oleks võimalik asjakohased dokumendid kokku koondada. OÜ Fort Holding selgitas täiendavalt, et ebaõigesti antud laenu tagastamine on võimalik vaid nõuete tasaarvestuse teel, kuna äriühingul puudub alates 2018 aasta sügisest pangakonto ning uue pangakonto avamine ei ole hetkel valitsevat eriolukorda, liikumispiiranguid ja viimasel ajal üha karmistuvaid rahapesu tõkestamise reegleid arvestades lihtsalt mõistlikult võimalik. OÜ Fort Holding emaühing on Liibanoni äriühing ning tema tegelik kasusaaja on Liibanoni resident. Seetõttu on nõuete tasaarvestamine sisuliselt ainus võimalik viis tühise laenulepingu alusel saadu tagastamiseks. Asjaolu, et nõuete loovutused ja tasaarvestused on tehtud 2019 aasta sügisel (maksumenetluse käigus), ei tohi tõlgendada negatiivse asjaoluna, kuna oleks vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Lisaks märkis OÜ Fort Holding, et K. Uwaydahil on olemas kõik dokumendid, mis puudutavad kontrolliakti lisas toodud USA äriühingute nõuded MTM OÜ vastu ning nende loovutamist K. Uwaydahile. Kuna K. Uwaydahi seisukoht on, et need dokumendid ei oma OÜ Fort Holding maksumenetluse kontekstis vähimatki tähendust, ei ole ta olnud nõus neid dokumente esitama ning haldusasja nr 3-20-65 tulemusest selgub, kas need dokumendid on OÜ Fort Holding maksumenetluse kontekstis asjakohased või mitte.

alustas maksumenetlust 2018 aasta augustis ning esmakordselt sai OÜ Fort Holding laenukeelust teada 06.09.2018 seletuse andmisel, kus viibis ka tema maksunõustaja. Maksustamise asjaolud said OÜ-le Fort Holding teatavaks 22.07.2019 kontrolliaktist. Seega ei ole eluliselt usutav, et ligi kahe aasta jooksul ei ole olnud võimalik avada ettevõttele pangakontot ning K.Uwaydahil tagastada saadu. Selle asemel on sõlmitud erinevaid lepinguid nõuete ülevõtmiseks kogusummas 2,7 mln eurot, mille ülevõtmise võimekust samas K.Uwaydah ei soovi tõendada; 5) OÜ Fort Holding poolt koos eriarvamusega esitatud nõuete loovutamise lepingud on sõlmitud K.Uwaydahiga seotud ettevõtetega (Pergola S.A.L., OÜ Haakla) ja K.Uwaydahi ettevõtete juhatuse liikmete või nendega seotud ettevõtetega (L.M. Büschner, OÜ Reval Pro Team). Enamus nõuetest on loovutatud eriarvamuse esitamise päeval või vahetult enne seda, kusjuures kõik dokumendid on vormistatud paberkandjal. Kuna nõudeid loovutanud isikud ja ettevõtted on seotud K.Uwaydahiga tema ettevõtete kaudu, siis on võimalik alati koostada paberkandjal vajalik dokument mis võimaldab andmetega manipuleerida, et vältida võimaliku maksukohustuse tekkimist. OÜ Fort Holding väidet, et kõik nõuded on kajastatud tema raamatupidamises, ei ole võimalik kontrollida. OÜ Reval Pro Team ja K.Uwaydahi vahel 27.03.20 sõlmitud nõude loovutamise lepingu kohaselt on OÜ Reval Pro Team täitnud OÜ Fort Holding rahalisi kohustusi kokku summas vähemalt 246 669,57 eurot. Lepingu lisas toodud arvete loetelu kohaselt on OÜ Reval Pro Team tasunud OÜ Fort Holding eest arveid juba alates oktoobrist 2018. Tavapäraselt nõuab ettevõte laenatud raha tagastamist, kui tal on raskusi arvete tasumisega. Asjaolu, et OÜ Fort Holding ei nõudnud K.Uwaydahilt laenu tagastamist, kui OÜ Fort Holding puudusid vahendid arvete tasumiseks, kinnitab seisukohta, et tegelikkuses laenutehingut OÜ Fort Holding ja K.Uwaydahi vahel ei olnud. Kas ja millises summas oli OÜ Fort Holding võlgu OÜ-le Reval Pro Team ei ole teada, sest ettevõte ei ole esitanud alates 2017 äriregistrile aastaaruandeid. Samas Reval Pro Team OÜ ei ole deklareerinud KMD-l käivet alates aprillist 2018, seega on kaheldav, kas ettevõttel oli rahalisi vahendeid OÜ Fort Holding arvete tasumiseks. OÜ Fort Holding väitis eriarvamuses, et teised isikud ja ettevõtted on tasunud tema kohustusi summas vähemalt 350 000 eurot ja need nõuded on üle läinud K.Uwaydahile. Lepingu kohaselt K.Uwaydah tasub nõude eest OÜ-le Reval Pro Team vastavalt sellele kuidas saab OÜ-lt Fort Holding raha kätte, kusjuures nõue on summas 256 669,57 eurot ja lõplikku tasumise tähtaega ei ole määratud. Väidetavalt on B.A. White on nõuded OÜ Fort Holding vastu summas 12 920,53 eurot loovutanud K.Uwaydahile tasuta. Võttes arvesse, et K.Uwaydah elab Liibanonis ja tema varaline seis on teadmata, on selge, et nõuete realiseerimine OÜ Fort Holding vastu on reaalsem kui Liibanonis asuva eraisiku vastu. Seega pole usutav, et antakse nõuded üle tasuta või siis ollakse nõus tasu saama viitega; 6) OÜ-le Fort Holding eriarvamuse esitamiseks antud tähtaeg on olnud piisav seisukoha avaldamiseks ja dokumentide esitamiseks. Kuna K.Uwaydah keeldub nõuete ülevõtmist tõendavate dokumentide esitamisest ja OÜ Fort Holding vormistab pidevalt uusi dokumente, siis ei pea maksuhaldur mõistlikuks anda OÜ-le Fort Holding aega täiendavate ebaõigete dokumentide vormistamiseks. Juhul, kui OÜ-l Fort Holding oleks esitada reaalseid tegelikkuses aset leidnud tehingute kohta koostatud dokumente, oleks ta seda juba teinud. Kõige lihtsam viis oleks olnud esitada esimeste nõuete ülevõtmist tõendavad dokumendid, kuid seda ei soovinud OÜ Fort Holding teha. Selle asemel esitas järgmiste isikutega vormistatud nõuete ülevõtmist tõendavad dokumendid, kuid seekord on need sobilikult võetud üle tasuta või on nõude ülevõtmise tasu maksmine seatud sõltuvusse sellega, kuidas K.Uwaydah saab OÜ-lt Fort Holding raha või on maksete tähtaeg lükatud kaugesse tulevikku. Selline olukord ei ole eluliselt usutav, sest kui pädeks OÜ Fort Holding esimene väide, et K.Uwaydah omandas juba 2019 septembris OÜ Fort Holding tollases eriarvamuses toodud ulatuses nõuded kokku summas 2

708 522,25 eurot, mis ületas OÜ Fort Holding poolt K.Uwaydahile välja makstud summat 1 136 257,81 eurot, siis puudub reaalselt vajadus võtta üle nõudeid OÜ Fort Holding vastu 2020 märtsis, mille eest K.Uwaydah ei suuda koheselt tasuda; 7) K.Uwaydahi ja J.Hundi seotus nõudeid loovutanud USA ettevõtetega tekitab kahtlusi nõuete õigsuses ja loovutamises, sest sellest tulenevalt võidi dokumendid koostada tehingute kohta, mis tegelikkuses aset ei leidnud; 8) asjaolu, et USA ettevõtted ei andnud OÜ-le MTM laene, on otseselt seotud OÜ Fort Holding maksustamisega, sest sellest tulenevalt K.Uwaydah ei saanud teostada nõuete tasaarveldust OÜ-ga Fort Holding. Kui USA ettevõtted ei andnud väidetavate krediidilepingute alusel laenu MTM OÜ-le, ei olnud neil nõudeid viimase vastu, mida K.Uwaydah oleks saanud üle võtta, mis tähendab, et MTA-le esitatud lepingud ei vasta tõele. Kui K.Uwaydahil ei olnud eelnevast tulenevalt nõudeid MTM OÜ vastu, tähendab, et MTM OÜ-l puudus ka põhjus oma OÜ Fort Holding vastu oleva nõude loovutamiseks; 9) haldusasja nr 3-20-65 raames ei anta hinnanguid OÜ Fort Holding kontrollimenetluses kogutud tõendite ja maksustamise osas, sest lõplik hinnang OÜ Fort Holding maksustamise osas antakse käesolevas maksuotsuses. Seetõttu ei saa K.Uwaydah haldusasjas nr 3-20-65 väita seda, et võimalikud tema käsutuses olevad dokumendid ei oma OÜ Fort Holding maksumenetluse kontekstis vähematki tähendust ega mõjuta tema maksustamist. Olenemata haldusasja 3-20-65 tulemusest olukorras, kus K.Uwaydahi ei ole soovinud MTA-le esitada tõendeid, mis võimaldaks kontrollida raha päritolu, mille eest K.Uwaydahi omandas väidetavad nõuded MTM OÜ vastu, on põhjendatud kahtlus, et K.Uwaydahi nõuded OÜ Fort Holding vastu ei ole õigustatud.

ümberarvutus ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Kui maksudeklaratsioonis näidatud andmed muutuvad, on maksumaksja kohustatud esitama selle kuu kohta korrigeeritud deklaratsiooni ning kui rakendatakse eelnimetatud korrigeerimisõigust, ei parandata eelmiste kuude deklaratsioone, vaid tulumaksukohustuse vähendamine deklareeritakse jooksva kuu deklaratsioonis (vt TlnRKo 3-13-2103, p-d 10-13). Arvestades eelnevat, ei saa asjaolu, kas nõuete loovutamine ja tasaarvestamine 12.09.2019 lepingute alusel tegelikkuses toimus või mitte, mõjutada väljamaksete tegemise ajal s.o perioodil oktoober 2016 kuni juuli 2018 tekkinud maksukohustust ning seega ka maksuotsuse õiguspärasust. Seetõttu ei pea vaide lahendaja vajalikuks analüüsida vaides esitatud väiteid nõuete loovutamise ja tasaarvestamise kohta ega ka vaidele lisatud sellekohaseid tõendeid, kuna tegemist ei ole asjakohaste tõenditega maksukohustuse tekkimise seisukohast. Kui OÜ Fort Holding on seisukohal, et maksustamise aluseks olnud asjaolud on nõuete loovutamise ja tasaarvestamise tõttu 12.09.2019 ära langenud, on tal TuMS § 54 lg 6 kohaselt õigus teha tulumaksu ümberarvutus septembri 2019 TSD-s, esitades selle kuu kohta korrigeeritud maksudeklaratsiooni tagastusnõudega, mida maksuhalduril on õigus seejärel kontrollida. 6.3 Samuti ei nõustu vaide lahendaja väitega maksukohustuse osalisest aegumisest. Olukorras, kus OÜ Fort Holding võttis ise laenu OÜ-lt MTM, mida OÜ Fort Holding volitatud esindaja J. Hundi seletuste kohaselt pidi kasutatama Päärdu mõisa renoveerimistöödeks, jooksvateks kuludeks ja ettevõtluse kuludeks ning kandis selle asemel laenuna saadud raha edasi K. Uwaydahile, mida viimane kasutas isiklikeks kulutusteks ning samal ajal jättis jooksvad maksukohustused õigeaegselt tasumata, saab tegemist olla üksnes tahtliku ja teadliku ettevõtlusest raha väljaviimisega, mille eesmärgiks oli maksude tasumisest kõrvalehoidmine. Vaide lahendaja ei pea eluliselt usutavaks OÜ Fort Holding väidet, justkui oleks K. Uwaydah alles maksumenetluse käigus saanud teada laenukeelu rikkumisest ja laenutehingu tühisusest. Vaide lahendaja osundab, et maksuhaldur on ÄS § 159 lg 1 p-s 4 sätestatud laenukeelu ja sellest tuleneva laenulepingu tühisuse toonud välja üksnes ühe asjaoluna asjaolude kogumis, millele on rajanud oma järelduse, et K. Uwaydahile ülekantud rahasummade puhul ei olnud tegelikult tegemist laenuga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8.1 Kaebaja hinnangul tuleb käesoleval juhul lähtuda MKS § 83 lg-st 3, mis sätestab, et tehingu tühisust ei võeta maksustamisel arvesse, kui pooled ei tagasta tühise tehingu läbi saadut või ei taasta muul viisil tehingu tegemisele eelnenud olukorda. K. Uwaydahile formaalselt tühise tehingu alusel antud laen on kaebajale tagastatud ning vara ei ole kaebaja ettevõtlusest välja läinud. Maksuotsusega maksustatav väljamakse on tasaarvestusega lõppenud ja seega tagasipööratud. Kaebaja kohustused K. Uwaydah ees vähenesid n.ö laenu väljamaksmisega ning kokkuvõttes ei ole raha ettevõtlusest välja läinud. MTA poolt maksu määramisel aluseks olnud sätete eesmärk ja mõte on maksustada vara, mis ettevõtlusest välja viiakse. Seda käesoleval juhul tehtud ei ole. Seega puudub alus kaebajale täiendavate maksukohustuste määramiseks. 8.2 Alternatiivselt, kui kaebajale etteheidetava väljamakse tõttu tekkinud kohustus ei peaks mingil põhjusel olema tasaarvestusega lõppenud, on see lõppenud seeläbi, et väljamakse saaja K. Uwaydahi abikaasa (kellega tal ühisvara režiim) on perioodil 20182019 finantseerinud kaebaja ja selle Saksamaa filiaali (st õiguslikus mõttes kaebaja) tegevust kokku ca 4 mln euro ulatuses, st sisuliselt on K. Uwaydah tasunud laenu tagasi muul viisil kaebaja eest kohustusi täites ning investeeringuteks raha andes. Seega tegelikult on K. Uwaydah täitnud kaebaja eest kohustusi juba enne etteheidetavate väljamaksete tegemist ning kaebaja võlgnes juba enne mainitud väljamaksete tegemist K. Uwaydahile abikaasa kaudu suuremaid summasid, kui kaebaja tehtud väljamaksed olid. MTA on jätnud olulised asjaolud välja selgitamata. Ka ei ole MTA põhjendanud, miks ta jättis tähelepanuta sisuliselt kõik asjas olulist tähtsust omavad põhjendused ning tõendid. 8.3 Kaebaja selgitab, et tema tahe on olnud ja on jätkuvalt igal juhul taastada väljamaksetele eelnenud olukord ning sellist tahet on kaebajale väljendanud ka väljamakse saaja K.Uwaydah. MTA kaebaja seisukohtadega ei arvestanud ega kaebajal täiendavaid dokumente esitada ei võimaldanud ning samas jättis kaebaja poolt omaalgatuslikult esitatud täiendavad tõendid täiesti alusetult või otsitud põhjustel tähelepanuta ja arvestamata. 8.4 Tegemist on sisult karistusliku maksuotsusega, milles MTA on kaebajale ette heitnud, et kolmas isik (K. Uwaydah) on kasutanud seaduses sätestatud võimalust seaduse piirest väljuva teabenõude vaidlustamiseks kohtus (haldusasi 3-20-65). Vastav tegevus ei ole kaebaja kontrolli all ning kaebaja on maksukohustuslasena teinud kõik võimaliku asjaolude selgitamiseks ning esitanud asjassepuutuvad tõendid väljamakse tagasipööramise kohta. MTA on teinud maksuotsuse ilma kolmandalt isikult (st K. Uwaydahilt) nõutava teabe osas kohtulahendit ära ootamata. Seega ei pidanud ka MTA nõutavat informatsiooni maksuotsuse tegemiseks vajalikuks ning korraldus teabe nõudmiseks oli seega põhjendamatu. 8.5 MTA kutsus alles vaideotsuses kaebajat üles muutma TSD-sid selliselt, et maksukohustus nö lõpetada, st näidata seal, et nö aruandev isik K. Uwyadah on täitnud kaebaja eest kohustusi ning et selle tulemusel saab maksukohustust vähendada. Kuigi kaebaja hinnangul ei olnud see üldse vajalik, on kaebaja seda praeguseks ka teinud ning neist tuleneb, et tegelikult võlgnes kaebaja K.Uwaydahile raha juba enne talle n.ö ebaseaduslike väljamaksete tegemist.

8.6 Maksuotsuses kajastatud maksunõue on 107 900,95 euro ulatuses aegunud. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, millistele asjaoludele tuginedes on ta jõudnud seisukohale, et käesoleval juhul on toime pandud tahtlik maksupettus ning kohaldamisele kuulub MKS § 98 lg 1 teises lauses sätestatud viieaastane aegumistähtaeg. Nii kaebaja kui K. Uwaydah said laenutehingu tühisusest teada alles maksumenetluse käigus ning K. Uwaydah avaldas juba 30.01.2019, et soovib tühise tehingu igal juhul tagasi täita. Eeltoodud asjaolud viitavad selgelt, et tühise tegemine oli ekslik ning mingil juhul ei saa pidada vastavat tegevust kaebaja või K. Uwaydah poolt tahtlikuks tegevuseks.

võimalik MTM OÜ juhatuse liikmena 12.09.2019 sõlmida K. Uwaydah nõude loovutamise lepingut. Seetõttu ei vasta kaebaja poolt 12.09.2020 eriarvamusega esitatud lisade (nõude loovutamise leping, teade nõude loovutamisest ja tasaarvestuskokkulepe) sisu tegelikkusele ja need on koostatud eesmärgiga, et vältida maksukohustust. 9.5 Vastustaja on maksuotsuse koostamisel lähtunud õiguspäraselt maksuõigusnormidest mitte kaebaja poolt viidatud VÕS §-st 170. Kuna on tõendamata laenu tagastamine kaebaja ja K.Uwaydahi vahel tasaarvelduse teel, siis jääb vastustaja seisukoha juurde, et tasaarveldusi ei ole toimunud ning ettevõtluses on raha välja viidud makse maksmata. Kuivõrd tehingu tagasitäitmist toimund ei ole, on maksustamise alus reaalselt olemas ja see tuleb ka vastavalt maksustada. Seetõttu puudub alus MKS § 83 lg 3 rakendamiseks. 9.6 Vastustaja jääb seisukoha juurde, et olenemata haldusasja nr 3-20-65 tulemusest olukorras, kus K.Uwaydah ei ole soovinud MTA-le esitada tõendeid, mis võimaldaks kontrollida raha päritolu, mille eest ta omandas väidetavad nõuded OÜ MTM vastu, on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et K.Uwaydahi nõuded kaebaja vastu ei ole õigustatud. Äriühing ei saa ennast vabastada vastutusest viitega sellele, et juhatuse liige füüsilise isikuna ei soovi või ei pea vajalikuks tõendite esitamist. 9.7 Vastustaja palub jätta arvestamata kaebaja poolt esitatud kaebuse lisaga 8, kuivõrd tõendite hilisem esitamine on põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest ja tegemist on tagantjärgi vormistatud dokumentidega. Kaebajale väljastati esmane kontrollakt 11.07.2019, mille kohta 12.09.2019 esitatud eriarvamuses ei väitnud kaebaja, et K.Uwaydahi abikaasa ise või läbi oma USA advokaadi on tasunud kaebaja Saksamaa filiaali eest aastatel 2018-2019 kulusid ca 4 mln euro eest, mille tulemusel on kaebajal omakorda K.Uwaydahi abikaasa ees 2019 aasta lõpu seisuga kohustus kokku pisut üle 4,17 mln eurot. Kaebaja ei ole nimetatud tõendeid esitanud kontrollmenetluse käigus ega eriarvamustega, kuigi tegemist peaks olema kaebaja valduses olevate dokumentidega. Lisaks nähtub esitatud dokumentidest, et need on allkirjastatud alles 18.05.2020. 9.8 Vastustaja kordab, et kaebaja poolt esitatud täiendavad nõuete loovutamise lepingud on sõlmitud K.Uwaydahiga seotud ettevõtetega (Pergola S.A.L., OÜ Haakla) ja K.Uwaydahi ettevõtete juhatuse liikmete või nendega seotud ettevõtetega (L.M.Büschner, OÜ Reval Pro Team). Enamus nõuetest on loovutatud eriarvamuse esitamise päeval või vahetult enne seda, kusjuures kõik dokumendid on vormistatud paberkandjal. Kuna nõudeid loovutanud isikud ja ettevõtted on seotud K.Uwaydahiga tema ettevõtete kaudu, siis on võimalik alati koostada paberkandjal vajalik dokument, mis võimaldab andmetega manipuleerida.

enne etteheidetavate väljamaksete tegemist K. Uwaydahile suuremaid summasid, kui tehtud etteheidetavate väljamaksete summad kokku. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et käesoleval juhul ei ole raha tegelikult ettevõtlusest välja läinud ning kaebajale etteheidetavate väljamaksete tõttu tekkinud kohustus on lõppenud seeläbi, et väljamakse saaja abikaasa on perioodil 2016-2019 (kaebuses on ekslikult märgitud alates 2018, kuigi tegelikult on alguseajaks 2016) finantseerinud kaebaja ja selle Saksamaa filiaali tegevust kokku ca 4 mln euro ulatuses. See tähendab, et sisuliselt maksis kaebaja nende väljamaksetega K. Uwaydahile laenu tagasi ning vähendas oma kohustusi tema ees. Isegi, kui asuda seisukohale, et kaebajal ei olnud enne väljamaksete tegemist K. Uwaydahi ees kohustusi ning isegi kui käsitleda etteheidetavate väljamaksete tegemist laenuna, on väidetavate alusetute väljamaksetega K. Uwaydahile makstud summad tagastatud hiljemalt 12.09.2019 toimunud tasaarveldustega. Kaebaja peab oluliseks rõhutada, et tema seaduslik esindaja K. Uwaydah ei ole õigusteadmistega isik ega teadnud seetõttu pöörata tähelepanu sellele, et ta oleks võinud juba alguses öelda MTAle, et tal on abikaasaga ühisvara suhe ning et kaebaja poolt temale tehtud väljamaksed, mida praegu käsitletakse õigusvastase laenutehinguna, olid tegelikult kaebaja poolsed võlgnevuse tagastused K. Uwaydahile. Asjaolu, milleks K. Uwaydah oma pangakontol olevaid rahalisi vahendeid kasutas, ei oma tähtsust. Maksuhaldur on jätnud uurimiskohustust rikkudes välja selgitamata tehingu tegeliku sisu. 10.2 MTA väited, et K. Uwaydah ei saanud omandada nõudeid kaebaja vastu, on põhjendamata ning väärad. Seadus ei nõua nõude loovutamise eest rahalist vastusooritust ning võrdlus laenutehinguga on seetõttu kohatu. Asjaolu, kas maksuotsuses viidatud USA äriühingud maksid MTM OÜ-le mingite teenuste eest arvete alusel või andsid laene, ei oma kaebaja maksustamise aspektist vähimatki tähendust. Ainus, mis omab tähendust, on see, et MTM OÜ-l oli nõue kaebaja vastu, mille ta loovutas K. Uwaydahile. Samuti ei oma käesolevas asjas mitte mingit tähendust vastustaja seisukoht, et OÜ MTM laenukohustused ei ole kontrollitavad, sest kaebaja raamatupidamises on kohustused K. Uwaydah ees vähenenud. Kaebajal oli koos K. Uwaydahiga on lepinguvabaduse ja tahtevabaduse printsiibist tulenevalt õigus vabalt valida, millisel viisil etteheidetavatele väljamaksetele eelnenud olukord taastada. Asjaolu, et K. Uwaydah omandas nõuded kaebaja vastu enne eriarvamuse esitamist, ei saa tõendada maksupettuse toimepanekut. Pigem kinnitab see varasemalt öeldut, et kaebaja ja K. Uwaydah on soovinud täiesti õiguspäraselt pöörata tagasi etteheidetavat väidetavalt tühist tehingut ning on toonud MTA ette asjaolud ja tõendid, mis tõendavad kohustuse tagasitäitmist ka juhul, kui OÜ MTM ees oleva kohustusega tasaarvestus ei peaks mingil põhjusel siiski olema kehtiv või õiguspärane. Mis puudutab vastustaja etteheidet, et kaebaja tõi alternatiivseid asjaolud ja tõendid välja hilisemas faasis, selgitab kaebaja, et ta ei saanud varem teada, milliste argumentidega MTA kaebaja seisukohtadele vastu vaidleb. 10.3 Kaebaja kohustused MTM OÜ ees on vähenenud ning kaebaja on esitatud eeltoodud asjaolu tõendamiseks arvukalt tõendeid. Lisaks on kaebaja esitanud MTA-le nõude loovutamise ehtsust tõendavad dokumendid, mille esitamise osas oli MTA-l K. Uwaydahiga vaidlus. MTA on põhjendamatult jätnud kõik tõendid tähelepanuta ja rajanud oma seisukoha vaid negatiivsele asjaolule, et OÜ MTM ei ole ühele maksuhalduri korraldusele vastanud. Kaebaja poolt koos vaidega dokumendist nähtub, et kaebaja abikaasa on nõuete loovutamise eest ka reaalselt nõuded loovutanud USA

äriühingutele tasunud. Lisaks esitas kaebaja koos vaidega MTM OÜ juhatuse liikme J. Hundi seletuse OÜ MTM ja USA äriühingute vaheliste suhete ning nõuete kujunemise asjaolude kohta. MTA ei ole eeltoodud dokumentidega arvestanud. Ühestki õigusaktist ei tulene, et seotud isikute vahel ei oleks nõuete loovutamine või tasaarvestuse tegemine võimalik. Samuti ei tulene mitte ühestki õigusaktist, et isikute seotus omaks mõju tasaarvestuse kehtivusele, st et sellisel juhul ei ole tasaarvestus kehtiv. Seetõttu ei oma vastav asjaolu tähendust ning MTA vastupidised väited tuleks jätta tähelepanuta. 10.4 Mis puudutab MTA poolt kahtluse alla seatud J. Hundi võimekust allkirjastada USA vanglas nõude loovutamise leping ning teade, selgitab kaebaja, et J. Hunt allkirjastas nõude loovutamise lepingu ja teate USA aja järgi 12.09.2019 hommikul, Eesti aja järgi 12.09.2019 lõuna ajal, mida tõendab notariaalselt kinnitatud J. Hundi kinnitus nõude loovutamise lepingu ja teate allkirjastamise kohta. Seega on kaebaja ka nõuete loovutamise ehtsust tõendanud. Kaebajat tol ajal esindanud lepinguline esindaja H. Pikmets digiallkirjastas eriarvamuse kontrollaktile küll 12.09.2019 kl 12.57, kuid MTA-le edastas selle varem digitaalselt allkirjastatud eriarvamuse H. Pikmetsa kolleeg S. Jegorov alles 12.09.2019 õhtul kl 17.52. MTA etteheited on otsitud ja pahatahtlikud. 10.5 MTA ei ole põhjendanud, millistel kaalutlustel jätab ta kaebuse lisana 8 esitatud dokumendid arvestamata. Kaebaja Saksamaa filiaali majandusaasta aruanded ei ole käesoleva vaidluse kontekstis uus asjaolu, vaid üksnes varasemat informatsiooni kinnitav tõend. Kaebaja ei saanud ette näha, et MTA peab kaebaja selgitusi ja varasemalt esitatud tõendeid ebapiisavaks. 10.6 Pangakonto puudumise asjaolusid on kaebaja ja majandustegevuse jätkumise võimalusi on kaebaja korduvalt selgitanud ning tegemist ei ole maksuvõla sissenõudmise takistamisega. 10.7 MTA väited, et nõuete loovutamine on ebausutav, kuna nõuete maksmapanek K. Uwaydahi vastu on väidetavalt keerulisem kui kaebaja vastu, on uued ja otsitud ega vasta tõele. Esiteks on MTA andnud põhjendamatu hinnangu K. Uwaydahi majanduslikule seisundile ning teiseks rõhutab kaebaja, et tegemist on isikutega, kes on majanduslikes suhetes kaebajaga, kelle juhatuse liikmeks on K. Uwaydah ja seetõttu on nõuete loovutajad ka K. Uwaydahi ja majandusliku seisundiga kursis. Seetõttu ei ole nõuete loovutamine füüsilisele isikule, kellel on rahalisi vahendeid kohustuse täitmiseks, eluliselt ebausutav ega viita mingil juhul tehingute ebaehtsusele. 10.8 OÜ Reval Pro Team on reaalselt kaebaja eest kohustusi täitnud, mida tõendab äriühingu pangakonto väljavõte ning 2019 aastaaruanne. Lisaks esitab kaebaja tõendid, mis kinnitavad, et ka OÜ Haakla on reaalselt kaebaja eest kulusid tasunud ning tõendid selle kohta, et K. Uwaydah koos oma abikaasaga läbi oma USA advokaatide on kandnud kaebaja eest ulatuslikult kulusid. 10.9 Kaebaja märkis juba oma 27.03.2020 eriarvamuses, et kui MTA jääb seisukohale, et K. Uwaydah poolt 12.09.2019 tehtud tasaarvestus ei ole kehtiv, on K. Uwaydahil kaebaja vastu veel täiendavaid nõudeid, millega tal on võimalik kaebaja nõue tasaarvestada. Seejuures palus kaebaja, et MTA annaks sellisel juhul Kaebajale

võimaluse esitada ühe kuu jooksul täiendavaid dokumente. Seega olid MTA-le K. Uwaydahi täiendavad nõuded kaebaja vastu juba enne maksuotsuse tegemist teada, kuid MTA jättis need täielikult tähelepanuta ning tegi asjaolusid välja selgitamata põhjendamatu maksuotsuse. Eeltoodud väidete täiendavaks kinnitamiseks esitab kaebaja juba ennetavalt tõendid kulude osas, mida USA advokaadid M. D. Rifat ja P. Mayer oma ametialastelt kontodelt sinna K.Uwaydah ja tema abikaasa poolt kantud vahenditest on kaebaja eest kandnud (kokku rohkem kui 2,3 miljoni euro ulatuses). Seega on kaebaja igakülgselt tõendanud, et K. Uwaydah ja tema abikaasa on läbi oma USA advokaatide täitnud ulatuslikult kaebaja kohustusi nii enne etteheidetavate väljamaksete tegemist kui nende tegemise ajal ja ka pärast seda. Seetõttu vähenes kaebaja poolt tehtud väljamaksete tulemusel kaebaja võlgnevus K. Uwaydah ees ning raha ei ole ettevõtlusest välja viidud

võimalik enne eriarvamuse allkirjastamist esitada 12.09.2019 nõude loovutamise leping. 11.4 Vastustaja leiab, et kaebaja Saksamaa filiaale aruanded ei mõjuta kaebaja maksukohustust. Osadest kaebuse lisa 8 dokumentidest ei ole võimalik järeldada, millal need on koostatud ning osaliselt on dokumendid allkirjastatud 18.05.2020 s.o peale maksuotsuse koostamist. 11.5 Vastustaja ei pea eluliselt usutavaks kaebaja väiteid, et ta ei ole pangakontosid Eesti Vabariigis avanud seoses krediidiasutuste rahapesutõkestamise reeglite jäikusega. 11.6 Vastustaja hinnangul ei saa välistada, et Reval Proteam OÜ ja Fort Holding OÜ näol oli tegemist ühise majandusüksusega. 11.7 Vastustaja jääb vaideotsuses esitatud seisukoha juurde, et vaide lisadena esitatud tõendite näol ei ole tegemist asjakohaste tõenditega. J. Hundi vaide lisana 6 esitatud seletuskirja osas toob vastustaja täiendavalt välja, et nimetatud selgituste usaldusväärsust kahandab väide, et OÜ MTM sai laenu Controlled Health Management LLC-lt ja Ventura Collection & Management LLC-lt. MTM OÜ pangakontodel on Controlled Health Management LLC-lt laekumise selgituseks märgitud „BILLING SOFTWARE SERVICES“ ja Ventura Collection & Management LLC-t laekumise selgituseks märgitud „MEDICAL TRANSCRIPTION“ ja „AGREEMENT FOR TECHNICAL SERVICES“. Pangakontole laekunud ülekannete summad ei ühti J.Hundi selgituse lisas 1 toodud pearaamatus kajastatud summadega. Näiteks Controlled Health 15.10.12 pearaamatus laekumine 41 342,71$, pangakontol laekumine 59 545.85 $. Seega ei saa raamatupidamisaruandeid pidada usaldusväärseks. Kontrollimenetluse ajal ei esitanud OÜ MTM tõendeid laenude kajastamise kohta raamatupidamises. Vaidega esitatud tõendid ei pruugi olla tõesed ja neid sai vastavalt vajadusele „korrigeerida“. Seega ei tõenda vaidega esitatud dokumendid, et USA firmadelt laekumiste puhul oli tegemist laenudega. Samuti väidab J.Hunt, et Accounts Receivable Acquisitions LLC tegi üks kord laenu ülekande novembris 2017 summas 426 685,44 eurot. Pangakontole sellise summa laekumist ei nähtu. J. Hunt väidab, et Walnut Capital Inc-le ja Blue Oak Medical Group Inc-le tegi teenust ja sai neilt laenu. Need ettevõtted nõuavad tagasi võltsitud kindlustusteenuse eest makstud raha ja detsembris 2018 sõlmiti nendega võlgade tasumise leping, st MTM OÜ peab tagastama raha. Vastustajale teadaolevalt viibib J.Hunt alates 24.11.2018 USA-s kinnipidamisasutuses, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et J.Hundil oli võimalik sõlmida ettevõtetega lepinguid.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

ja vaideotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2).

vahel tegelikkuses ei toimunud. Asjas puudub vaidlus ka selles, et kaebaja ja K.Uwaydahi vahel 12.09.2019 sõlmitud tasaarvelduse kokkulepe vormistati eesmärgiga näidata, et K.Uwaydah on saadud laenu kaebajale koos intressiga tagastanud. Olukorras, kus kaebaja on nõustunud maksuhalduriga, et laenutehingut poolte vahel ei toimunud ning väidab, et K.Uwaydahile tehtud väljamaksete tegelikuks majanduslikuks sisuks oli hoopis kaebaja kohustuste vähendamine K.Uwaydahi ees, ei saanud toimuda ka laenu tagasipööramist nõuete tasaarveldamise teel. Eeltoodust tulenevalt taandub kohtu hinnangul käesolev vaidlus küsimusele, kas maksuhaldur on õigesti tuvastanud vaidlusaluste väljamaksete tegeliku majandusliku sisu ehk teisisõnu kas maksukohustuslase eesmärk tehingule moonutatud vormi andmisel oli viia ettevõtlusest maksuvabalt raha välja või mitte. 14.2 Kohus leiab, et maksuhaldur ei ole vaidlusaluste väljamaksete tegeliku majandusliku sisu kindlakstegemisel eksinud. Esiteks puudus maksuhalduril maksumenetluses igasugune teave vaidemenetluses ilmnenud asjaolu kohta, et kaebajal võis olla enne vaidlusaluste väljamaksete tegemist võlgnevus juhatuse liikme kui väljamaksete saaja ees ning tehingu osapooled näitasid vaidlusaluseid väljamakseid laenuna (sh on K. Uwaydah näidanud laenuna vaidlusaluseid laekumisi ka vastuses Swedbank AS-i 06.12.2017 päringule ning esitanud laekumise alusdokumendina laenulepingu). Väite, et kaebaja juhatuse liikme K. Uwaydahi abikaasa (kellega tal on ühisvara režiim) on finantseerinud perioodil 2016-2019 kaebaja ja tema Saksamaal oleva filiaali tegevust kokku ca 4 mln euro ulatuses ning vaidlusalused väljamaksed kujutavad endast kõnealuse finantseeringu tagasimakseid, esitas kaebaja esmakordselt alles 21.05.2020 vaides maksuotsusele. MKS § 102 lg 1 p 2 kohaselt on maksuotsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks võimalik, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavaks saamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Haldusasjas nr 3-3-1-47-07 tehtud lahendis sisalduvast Riigikohtu seisukohast tuleneb, et eelviidatud säte tähendab muuhulgas seda, et maksukohustuslane ei saa hilisemas vaidemenetluses või kohtumenetluses esitada asjaolusid ja tõendeid asjaolude kohta, mis tal jäid maksumenetluses esitamata kaasaaitamiskohustuse tahtliku või hooletusest tingitud rikkumise kohta. Kohtu hinnangul asjaolu, et kaebaja juhatuse liikme abikaasa on finantseerinud perioodil 2016-2019 kaebaja ja tema Saksamaal oleva filiaali tegevust kokku ca 4 mln euro ulatuses ning vaidlusalused väljamaksed olid tegelikult kõnealuse võlgnevuse tagastamine juhatuse liikmele, ei oleks tegelikult aset leidnud sündmuste puhul saanud olla kaebajale teadmata. Arusaamine sellest, kas kaebaja annab juhatuse liikmele laenu või hoopis tagastab, ei eelda õigusalaseid teadmisi, nagu ka kaebaja juhatuse liikme teadmine asjaolust, et tal on oma abikaasaga ühisvara režiim. Seega ei ole kaebaja poolt maksumenetluses ebaõigete andmete esitamine vaidlusaluste väljamaksete majandusliku sisu kohta vabandatav sellega, et kaebaja juhatuse liige ei ole õigusteadmistega isik. Kuivõrd kaebaja vabandab maksuhalduri eksitamist õigusteadmiste puudumisega, siis on kohane siinkohal välja tuua asjaolu, et asja materjalidest nähtuvalt on kaebajat maksumenetluse algusest alates esindanud õigusteadmistega isikud (06.09.2018 maksukohustuslase suuliste seletuste protokollist nähtuvalt esindas kaebajat maksunõustaja, kaebajapoolsed eriarvamused kontrollaktidele on esitanud vandeadvokaadid). Samuti ei ole õigusteadmiste puudumine takistanud sedasama juhatuse liiget vaidlustamast MTA 21.11.2019 korraldust nr 12.2-3/045275-21, millega teda kohustati andma teavet ja esitama dokumente seonduvalt käesolevas asjas vaidluse all olevate väljamaksetega.

Teiseks nähtub asja materjalidest, et kaebaja juhatuse liige kasutas vaidlusalust raha isiklikuks otstarbeks. Swedbank AS-i 04.07.2019 vastusest MTA korraldusele nr 12.2-3/045275-9 nähtuvalt on K.Uwaydah 22.12.2017 Swedbank AS-le selgitanud pangakontodelt väljavõetud sularaha kasutamist järgnevalt: “Elan perega Liibanonis, mul on ka olemas konto Liibanoni pangas aga kuna kanded Eestist Liibanoni võtavad keskmiselt nädala või rohkem on minu jaoks mugavam kasutada eesti kontot. Minu peres on kokku 8 liiget ja 3 koduabilist. 2017 aastal sai remonditud korter, palju kulusid oli seotud ehitajatega (tehtud tööde eest tasutud sularahas). Igakuiselt tasun 4 poni ja 2 hobuse ülalpidamise eest orjenteeruvalt 4900 USD kuus. Peres on 5 last kes käivad IC International College erakoolis, mille aasta maks kokku on 54,270.36 USD. Ettevõtted ja eraisikud kellega arveldan sularahas on lisatud PDF tabelina emailile. Seal on ära toodud suurem enamus ettevõtete/ eraisikute nimed koos toodete ja teenuste kirjeldusega. Samuti olen alles hoidnud kõik tsekkid toiduainetele ja muudele majapidamis tarvetele mida olen tasunud 2017 aastal. Olemas on ka enamik kulude arved muudele ostudele ja teenustele. Olen seotud Saksamaal asuva farmiga. Farmi põhitegevuseks on sporthobuste treenimine ja tõuaretus. Minu kulud saksamaal on seotud mulle kuuluva 5 sporthobuse kuludega (võistluskulud, ratsastamine, söödad, veterinaaria, ülalpidamine). OÜ Fort Holdinguga on sõlmitud laenulepingud. Laenulepingud on lisatud emailile.“ (vt Swedbank AS 04.07.2019 vastus MTA korraldusele nr 12.2-3/045275-9). K. Uwaydah ei väida vastuses AS-le Swedbank, et sularaha kasutamine oli seotud kaebaja kulutuste ja/või kaebaja kohustuste vähendamisega K. Uwaydah ees. Kohus ei nõustu kaebajaga, et asjaolu, milleks K. Uwaydah oma pangakontol olevaid rahalisi vahendeid kasutas, ei oma tähtsust. Asjaolu, et juhatuse liige kulutab saadud raha ära ja kannab tema kontrolli all oleva ettevõtte pangakontolt enda isiklikule pangakontole pidevalt raha juurde koosmõjus kohtumenetluses esitatud uue versiooniga sellest, kuidas juhatuse liige ei osanud väidetavalt tähelepanu pöörata sellele, kas vaidlusalune 1 136 257,81 eurot oli ettevõtte poolt talle antud laen või vastupidi, saab kohtu hinnangul järeldada üksnes seda, et juhatuse liige on ajanud segamini enda kui füüsilise isiku ja tema kontrolli all oleva juriidilise isiku rahakotid. Seega nähtub tuvastatud asjaoludest, et tehingu tegelikuks majanduslikuks sisuks on raha väljaviimine ettevõtlusest. Kuivõrd ettevõtlusest raha väljaviimine ilma raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastava algdokumendita kuulub maksustamisele tulumaksuga (TuMS § 51 lg 2 p 3) ning laenu andmine on oma olemuselt ettevõtlus, mistõttu väljamaksetelt maksukohustust ei teki, sai kaebaja väljamaksete majanduslikule sisule mittevastava vormi näitamisega maksueelise. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus maksuhalduri seisukohaga, et vaidlusalustele väljamaksetele anti tehinguosaliste poolt moonutatud õiguslik vorm maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil. 14.3 Kuivõrd antud juhul on õigesti tuvastatud, et kaebaja tegevus vastab MKS § 84 tunnustele ehk tegemist on maksude kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehinguga, siis on ühtlasi tõendatud, et kaebaja tegevus oli tahtlik (vt RKHKo 3-3-1-62-06, p 13). Seega on õige ka maksuhalduri seisukoht aegumistähtaja kohaldamisel.

/allkirjastanud digitaalselt/

Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.