Ühenduse Tähevärav kaebus Harku Vallavalitsuse ehitus- ja kasutuslubade komisjoni 17.06.2020 otsuse nr 153 punkti 2 ning kasutusloa nr 2012371/10588 tühistamiseks lisatingimuse osas (seada 1 aasta jooksul isiklik kasutusõigus imbväljaku kasutajate kasuks, nõude täitmata jätmisel on Harku Vallavalitsusel õigus tunnistada kasutusluba kehtetuks), vastustaja kohustamiseks korraldada reovee ärajuhtimine kaebaja kinnistult ning Harku Vallavalitsuselt kahju hüvitamise nõudes summas 200 000 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – Ühendus Tähevärav, esindaja Margus Aru Vastustaja – Harku vald, esindaja Hannes Raudleht
Asja läbivaatamine
Kohtuistungid 11. veebruar 2021 ja 11. märts 2021
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harku Vallavalitsuse ehitus- ja kasutuslubade komisjoni 17.06.2020 otsuse nr 153 punkt 2 ning kasutusloa nr 2012371/10588 lisatingimus „seada 1 aasta jooksul isiklik kasutusõigus imbväljaku kasutajate kasuks, nõude täitmata jätmisel on Harku Vallavalitsusel õigus tunnistada kasutusluba kehtetuks“.
2.Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista Harku vallalt Ühenduse Tähevärav kasuks välja menetluskulud 15 eurot.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD
1.Püramiidmaja OÜ (edaspidi: Püramiidmaja) tegevuse tulemusel tekkis Harku valla äärealal olevale hajaasustusalale (Adra küla) väike elurajoon viie püramiidikujulise üksikelamuga ning ühe püramiidikujulise vabaajakeskusega. Püramiidmaja pankrot kuulutati välja 2010. a. 16.10.2012 on Püramiidmaja äriregistrist kustutatud. Margus Aru oli Püramiidmaja OÜ juhatuse liige ja ainuosanik. Muu hulgas ehitas Püramiidmaja Harku valda, Adra külla, Rohumaa tee 2 (edaspidi: Rohumaa tee 2) 9485 m2 suurusele kinnistule ilma ehitusloata hoone, mis valmis aastal 2006. Kinnistusregistri järgi on kinnisasja sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa.
2.Harku Vallavolikogu kehtestas 22.05.2008 otsusega nr 55 Niliske ja Krõua-2 maaüksuste detailplaneeringu1 (edaspidi: detailplaneering), mis hõlmas ka Rohumaa tee 2 kinnistut. Detailplaneeringu kohaselt on Rohumaa tee 2 sihtotstarve sotsiaalmaa ning krundile on lubatud püstitada kultuuri- ja kogunemisasutus. Detailplaneering nägi ette, et detailplaneeringu kohased avalikult kasutatavad rajatised ehitab välja piirkonna arendaja Püramiidmaja OÜ (pankrotis alates 2010. a ja äriregistrist kustutatud 16.10.2012).
3.Püramiidmaja OÜ esitas 20.10.2008 Harku vallale ehitusloa taotluse. Ehitusluba ei väljastatud ehitusprojektis esinevate puuduste tõttu. Ehitusluba jäigi väljastamata.
4.Kinnistusregistri järgi on Rohumaa tee 2 kinnistu omanik alates 20.12.2011 Ühendus Tähevärav (edaspidi: Tähevärav).
5.Harku Vallavalitsus tegi Täheväravale 11.12.2017 ettekirjutus-hoiatuse nr 14-3.2/17/20, mille punkti 4.1 kohaselt oli isik kohustatud tagama ehitusloa püramiidhoonele hiljemalt 31.12.2018 ja punkti 4.2 kohaselt oli kohustatud esitama Harku Vallavalitsusele ehitusteatise ja ehitusprojekti varikatuse kohta hiljemalt 31.12.2018.
6.Kaebaja esitas 27.03.2018 ehitisregistri kaudu kasutusloa taotluse nr 1811371/05480. Taotlusega sooviti Rohumaa tee 2 kinnistul asuvale hoonele (ehitusregistrikoodiga: 120856887) saada läbi auditi kasutusluba.
7.Harku Vallavalitsuse ehitus- ja kasutuslubade komisjoni 17.06.2020 otsusega nr 153 otsustati anda kasutusluba Rohumaa tee 2 hoonele (kui vabaajakeskusele; punkt 1); kooskõlastada tingimisi: kohustusega seada 1 aasta jooksul isiklik kasutusõigus imbväljaku kasutajate kasuks, nõude täitmata jätmisel on Harku Vallavalitsusel õigus tunnistada kasutusluba kehtetuks (punkt 2); ning sätestati, et valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel (punkt 3).
8.Harku Vallavalitsus väljastas 18.06.2020 kasutusloa nr 2012371/10588 vabaajakeskusele tingimusega seada 1 aasta jooksul isiklik kasutusõigus imbväljaku kasutajate kasuks ning hoiatusega, et nõude täitmata jätmisel on Harku Vallavalitsusel õigus tunnistada kasutusluba kehtetuks.
9.Tähevärav esitas 20.07.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavalitsuse ehitus- ja kasutuslubade komisjoni 17.06.2020 otsuse nr 153 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks väljastada kaebajale kasutusluba ilma lisatingimusteta. Kohus tõlgendas kaebust 2.10.2020 menetlusse võtmise määruses viisil, et kaebaja soovib Harku Vallavalitsuse ehitus- ja kasutuslubade komisjoni 17.06.2020 otsuse nr 153 punkti 2 ning kasutusloa nr 2012371/10588 tühistamist lisatingimuse osas (seada 1 aasta jooksul isiklik kasutusõigus imbväljaku kasutajate kasuks, nõude
http://atp.amphora.ee/harkuvv/?o=903&o2=1&u=null&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=act&at=50159&sbrq=detailplaneering&itm=229824&clr=history& pageSize=20&page=39, samuti vastustaja 10.11.2020 vastuse lisa 14.
täitmata jätmisel on Harku Vallavalitsusel õigus tunnistada kasutusluba kehtetuks: haldusasi nr 320-1369), märkides, et kohtu tõlgendamisega mittenõustumisel tuleb sellest kohtule kohe teada anda. Kaebaja nõude ulatusele vastu ei vaielnud.
10.Tallinna Halduskohtule saabus 10.08.2020 Ühenduse Tähevärav kaebus Harku Vallavalitsuselt kahju hüvitamise nõudes summas 200 000 eurot (haldusasi nr 3-20-1466).
11.Tallinna Halduskohus liitis 11.02.2021 määrusega haldusasjad nr 3-20-1369 ja 3-20-1466 ühte menetlusse haldusasjaks 3-20-1369.
KAEBAJA SEISUKOHAD
12.Kaebaja kinnistul paikneb küla (6 elamu) kanalisatsioonitrassi imbväljak. Krundile suubuv küla kanalisatsioonitrass paikneb Rohumaa tee kinnistul, mis on 2012. aastast vastustaja omandis. 26.02.2018 esitas kaebaja vastustajale andmete esitamise teatise ja kasutusloa taotluse eesmärgiga kanda 2006. a ehitatud hoone ehitisregistrisse ja määrata sellele ehitise kasutamise otstarbeks puhkemaja (ehitise kasutamise kood 12121). 28.03.2018 võeti kasutusloa taotlus menetlusse. Vastustaja viivitas kasutusloa andmisega, seades erinevaid põhjendamata tingimusi, kuid kaebaja täitis need tingimused. 15.04.2019 kohustas vastustaja kaebajat seadma imbväljaku kasutusõigus naabrite kasuks. Kaebaja püüdis naabritega tulemusteta läbirääkimisi pidada.
13.Vastustaja ei ole täitnud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg-st 1 tulenevaid ülesandeid. Kaebajaga ei ole sõlmitud ühtegi lepingut ega kasutusõigust, mis lubaksid juhtida reovett Rohumaa tee 2 kinnistule. Samuti puudub Rohumaa tee 2 kinnistul talumiskohustus. Kui tehnorajatis on avalikes huvides, siis tekib talumiskohustus juhul, kui tehnorajatis on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1.04.1999. Kanalisatsioonitrass on ehitatud 2007. aastal. Vastustaja pole näidanud üles huvi läbirääkimisteks, vaid on survestanud oma eksimuse ja vastutuse varjamiseks. Õigusvastane on seada kasutusloa väljastamine sõltuvusse kaebaja ja kaebaja naabrite eraõiguslike vaidluste lahendamisest. Eraõiguslike vaidluste olemasolu või puudumine ei saa mõjutada kasutusloa väljastamist, kuna ehitusseadustik (EhS) sellist võimalust ette ei näe. Küla trasside omanikuna on vastustajal kohustus sõlmida vajalikud lepingud ja kasutusõigused kaebajaga ja sõlmida külaelanikega eraldi trassi kasutamise lepingud. Selle kokkuleppeni ka jõuti, kuid see jäi ellu viimata.
14.Vastustaja seadis 13.02.2020 uueks tingimuseks muuta hoone uueks sihtotstarbeks klubi, rahvamaja. Põhjendatud ei ole seada kaheaastase menetlemise järel ootamatult uueks tingimuseks kasutusotstarbe muutmine endise puhkemaja asemel klubiks, rahvamajaks (ehitise kasutamise kood 12615). Vastustajal pole nimetatud tingimuse seadmise jaoks põhjendust.
15.Vastustaja viivitas kaebajale hoone kasutusloa väljaandmisega 2 aastat, takistades sellega hoone müüki ja hoone tagatisel võetud laenu tasumist. Vastustaja tekitas eelnevaga kaebajale otsest kahju soovimatute intresside, laenulepingu muutmiste tasude ja leppetrahvide põhjustamisega ja kaudset kahju äriprojekti nurjamisega.
16.Vastustaja andis kasutusloa õigusvastaste tingimustega, mis piiravad kaebaja õigusi ja loovad lisapiiranguid. Vastustaja keeldus küla kanalisatsioonitrassi korrashoiu korraldamisest, millega piiras kaebaja vabadusi ja seadis kaebaja krundile piiranguid. Kasutusloa menetluse algusest alates on vastustaja jätnud tähelepanuta, et hoonet on kasutatud 2008.-2010. aastal lastehoiuteenuse pakkumiseks selliselt, et vastustaja on määranud kohatoetust. Sellega on avalik võim hoone olemasolu tunnustanud.
17.Vastustaja seadis õigusvastaselt kaebajale kuuluva hoone kasutusloa saamise tingimuseks küla kanalisatsioonitrassi ja imbväljaku kordategemise, mille täitmine on kohaliku omavalitsuse kohustus. Rohumaa tee kinnistul paiknev kanalisatsioonitrass kuulub vallale ja Rohumaa tee 2 kinnistu omanikuga ei ole sõlmitud ühtegi lepingut ega kasutusõigust, mis lubaksid juhtida reovett
Rohumaa tee 2 kinnistule. Samuti puudub Rohumaa tee 2 kinnistul talumiskohustus. Vastustaja seadis kaebajale mitmeid lisatingimusi, millega rikkus uurimispõhimõtet.
18.Vastustaja määras õigusvastaselt sunniraha ehitusloa puudumise eest, viidates haldusaktis kasutusloale. Vastustaja lisas 2018. aasta ehitusregistrisse märke “kasutusel”. Kaebaja sai eelnevast aru, et menetlustoiming on tehtud, ning hoonet võib kasutada. Vastustaja kõrvaldas ehitusregistrist märke “kasutusel” ilma kaebajat sellest informeerimata.
19.Vastustaja kohtles kaebajat ebavõrdselt kasutusluba taotlenud naabriga. Vastustaja sundis kaebajat tema krundil paiknevale imbväljakule sõlmima isiklikke kasutusõigusi naabritega, olles ise küla trassi valdaja. Vastustaja kasutas survestamist ja hirmutas kaebajat uue sunnirahaga, et kaebaja alluks korraldustele. Vastustaja manipuleeris tingimuste esitamisega.
20.Vastustaja ei olnud kasutusloa menetluses aktiivne, ei selgitanud kaebajale, milliseid tegevusi on vaja teha selleks, et jõuda hoonele kasutusloa väljastamiseni. Vald viis kasutusloa menetluse läbi vastuolus haldusmenetluse põhimõtetega ning on kahjustanud kaebaja õigusi.
21.Kasutusloa väljastamise menetluse viibimine takistas kaebajale kuuluva hoone müüki. Kasutusloa lisatingimuste tõttu ei ole ka praegusel ajal võimalik hoonet müüa. Kaebaja soovis hoone müügist saadava tuluga toota filmi. 150 000 eurot on saamata jäänud tulu filmitootmisest ning turustamisest. Kaebaja oleks teeninud filmi müümisega tulu u 500 000 eurot.
22.Lisaks soovib kaebaja otsest kahju 35 000 eurot ning kanalisatsioonirajatise ümberehituse eest hüvitist 15 000 eurot.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
23.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kasutusloa andmine kestis tavapärasest kauem, kuid põhjustega. Kasutusloa andmise muutis keerulisemaks asjaolu, et Rohumaa tee 2 hoonele ei olnud kunagi antud ehitusluba. Kinnistu omanik oli hoone püstitanud ehitusloata ajavahemikus 2004-2006 ning hoone ei olnud kantud ehitisregistrisse. Kasutusloa menetluses lähtuti seetõttu mh ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-s 29 kehtestatud erandkorrast. Kasutusloa taotlemisel telliti EhSRS § 29 lg 6 alusel ehitise audit.
24.Olukorda raskendas ka kinnisasja reovee käitlemise süsteemi eripära. Alal kehtiv detailplaneering näeb ette, et kanalisatsioon lahendatakse biopuhastite baasil, paigaldades igale krundile tehasevalmidusega ja sertifitseeritud biopuhasti vajaliku võimsusega. Taotletud kasutusloa andmise eeldusena tuli tuvastada, et varem kavandatud reovee käitlemise lahendus ka kaasajal toimib, et ennetada keskkonna kahjustamist.
25.Vastustaja tuvastas menetluse käigus erinevaid puudusi, mille kõrvaldamiseks määras tähtajad. Vastustaja ei saanud anda hoonele kasutusluba mh enne, kui tal oli tekkinud veendumus, et kasutusel olev reovee puhastamise ja heitvee ärajuhtimise lahendus on võimaluste piires keskkonnale ohutu ning tagatud on tuleohutus.
26.Vastustaja töötajad ja kaebaja esindaja viibisid 29.03.2018 Rohumaa tee 2 kinnistul. Eeldatava imbväljaku alale lähenedes oli selgelt tunda fekaalide lõhna, mis viitas asjaolule, et reovee käitlemine ei ole nõuetekohane. Vastustaja nägi ühe lahendusena nõuetekohaselt mittetoimiva imbväljaku töökorda viimist.
27.Kaebajale anti 19.04.2018 reovee kohtkäitlusluba Rohumaa tee 2 kinnisasjal. Luba kohustas kaebajat mh eemaldama imbväljakul ladustatud puud ja rekonstrueerima imbväljaku. Kaebaja ei asunud kohe imbväljakut rekonstrueerima ning puid eemaldama. Vastustaja palus kaebajal 09.07.2018 lisada (ehitisregistrisse) fotod imbväljakult eemaldatud puudest ning lisada imbväljaku rekonstrueerimisprojekt ja tööde teostamise aeg. Kaebaja teatas 26.04.2019, et projekt on ehitisregistrisse lisatud.
28.Kaebaja teostatud reovee käitlemise lõpplahendus ei näinud enam ette heitvee täiendavaks puhastamiseks imbväljaku kasutamist. Kaebaja rajatud heitvee ärajuhtimise lahendust võib pidada mööndustega heitvee juhtimiseks veekogusse ehk Humala tee ääres olevasse väikesesse kraavi.
29.Päästeamet ei kooskõlastanud esmalt kasutusloa andmist. Päästeamet andis 08.04.2019 kasutusloale tingimisi kooskõlastuse. Kaebaja teatas tuletõrje veevõtukoha korrastamisest ehitisregistrisse 23.12.2019. Päästeamet kooskõlastas kasutusloa andmise 31.01.2020.
30.Vastustaja ei ole keeldunud Rohumaa tee 2 paikneva, talle kuuluva rajatise korrastamisest. Kaebuse väited ei anna alust järeldada, et vastustaja ei oleks soovinud kanalisatsioonisüsteemi korrashoidu korraldada. Asjaolu, et Rohumaa tee 2 asuvat hoonet on kasutatud lühiajaliselt lapsehoiuteenuse osutamiseks, ei tähenda, et hoonele kasutusloa taotlemisel peaks vastustaja jätma mõned nõuded tähelepanuta. Rohumaa tee kinnistul paiknev kanalisatsioonitrass kuulub vallale ja Rohumaa tee 2 kinnistu omanikuga ei ole sõlmitud ühtegi lepingut ega kasutusõigust, mis lubaksid juhtida reovett Rohumaa tee 2 kinnistule. Samuti puudub Rohumaa tee 2 kinnistul talumiskohustus.
31.Ehitisregistris salvestatud märkuste koondlehest ei nähtu, et vastustaja oleks seadnud kaebajale kasutusloa saamise tingimuseks küla kanalisatsioonitrassi kordategemise. Kaebaja kinnisasjal paiknevate ning kaebaja tegevuse tulemusena tekkivat reo- ja heitvett juhtivate rajatiste (torustikud, biopuhasti, imbväljak) nõuetekohane toimimine oleks olnud kasutusloa andmise üheks eelduseks. Vastustaja pidi hoonele kasutusloa andmise eeldusena veenduma, et hoone kasutamisega ei kaasne keskkonnareostuse ohtu ega riski. Seda ka olukorras, kus heitvee ärajuhtimiseks ettenähtud rajatisi kasutasid ka teised Rohumaa teeäärsete kinnisasjade omanikud.
32.Vastustajal oli õigus kasutusloa andmise eeltingimusena nõuda, et Rohumaa tee 2 hoone oleks kasutatav, st et heitvesi oleks ärajuhitav ning tagatud oleks tuleohutus. Samuti, et hoone kasutamisega ei reostataks keskkonda. Kaebaja hoonet teenindavad rajatised paiknesid kaebaja kinnisasjal ning teenindasid ühtlasi ka teisi Rohumaa teel paiknevaid kinnisasju. Seda põhjusel, et Rohumaa tee 2 kinnisasja eelmiseks omanikuks oli Rohumaa tee piirkonna arendaja Püramiidmaja OÜ.
33.Vastustaja kasuks ei olnud Rohumaa tee 2 kinnisasjale seatud isiklikku kasutusõigust. Nimetatud küsimus oleks võinud saada lahenduse paralleelselt Rohumaa tee 2 kinnisasjal paikneva hoone seadustamisega. Kaebaja esitas 28.05.2019 taotluse Rohumaa tee 2 kinnisasjale kanalisatsioonitrassi ja tuletõrjeveemahuti osas Harku valla kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Kuna vastustaja ei loobunud järelevalvemenetluses kaebaja suhtes määratud sunniraha nõudest, võttis kaebaja taotluse tagasi. Alternatiiv Rohumaa tee 2 kinnisasjale vastustaja kasuks isikliku kasutusõiguse seadmisele oleks olnud isikliku kasutusõiguse seadmine Rohumaa tee teiste kinnisasjade omanike kasuks.
34.Vastustaja ei ole uurimispõhimõtet rikkunud. Vastustaja ei leppinud kasutusloa andmisel dokumentide formaalse kontrolliga, pidades oluliseks, et hoone kasutamine vastaks ettenähtud nõuetele. Vastustaja tellis 2018. a oktoobris mh looduses valitseva olukorra selgitamiseks maamõõtjalt topo-geodeetilise alusplaani koostamise. Koostatud geoalusest nähtuv olukord Rohumaa tee 2 maaüksusel erineb oluliselt reovee kohtkäitlusloa taotluses kirjeldatust ja taotluse lisadest nähtuvast. Rohumaa tee 2 kinnisasjal ei paikne helihargi kujulist imbväljaku augustatud torustikku. Heitvee torustiku jaotuskaevust suundub vaid üks sirge toru, tehes ühe käänaku lõunasse, madalasse kraavi. Toru kuju ja asukoht erineb imbväljaku torustiku omast. Olukord Rohumaa tee 2 heitvee ärajuhtimisel ei olnud selge ning kaebaja väljendatud vastuoluline või ebatäpne teave ei soodustanud vastustaja jaoks olukorrast arusaamist ja selle kiiret lahendamist.
35.Kaebaja tegevusetus ei soodustanud kasutusloa taotluse lahendamist. Kaebaja ei ole olnud piisavalt aktiivne vastustaja märkustele reageerimisel. Seda ei vabanda ka asjaolu, et kaebaja arvas 2018. a aprillis ekslikult, et hoonele on kasutusluba antud.
36.Vastustaja nõustub, et 11.12.2017 ettekirjutus-hoiatuses määrati kohustus tagada püramiidhoone ehitusluba hiljemalt 31.12.2018. Kaebaja seda kohustust ei täitnud, samuti ei esitanud põhjendatud taotlust ettekirjutuses määratud tähtaja pikendamiseks. Kasutusloa menetluse asjaoludele viidati 03.04.2019 täitekorralduses põhihoone osas seetõttu, et kaebaja oli esitanud 2018. a taotluse kasutusloa saamiseks. Alles kasutusloa menetluse edukalt lõppemise järel saab olla lõplikult kindel, et ehitusloa andmise vajadus on ära langenud. Kaebajale esitati 28.11.2017 teade riikliku järelevalvemenetluse alustamise kohta ning ettekirjutus-hoiatus tehti 11.12.2017 ning see on kehtiv.
37.Juhul kui kaebaja sai ehitisregistris hoone andmete juures olnud märkest „kasutusel“ aru selliselt, et hoonele on kasutusluba antud, siis on kaebaja olnud eksituses. Juhul kui on esitatud kasutusloa taotlus, siis tähendab menetluse edukat lõppu kasutusloa andmine, millest vastustaja taotlejat teavitab. 2018. a puudus ehitisregistris viide kasutusloa olemasolule. Kasutusloa olemasolu kohta kindlama teabe saamiseks oli kaebaja esindajal võimalik pöörduda erialateadmistega isiku M. Miku poole või võtta ühendust vastustaja töötajatega.
38.Ehitisregistrist nähtub ka ehitise ajalugu. Arvestades, et kaebaja esitas andmete esitamise teatise 27.03.2018, siis pidi kaebajal tekkima kahtlus, kas ehitise seisund „kasutusel“ tähendab kasutusloa olemasolu. Kuna hoone oli püstitatud ebaseaduslikult ja puudus ehitisregistrist, siis tuli kasutusloa taotluse menetlemiseks kanda selline hoone ehitisregistrisse andmete esitamise teatise alusel. Vastustaja töötajate kinnitusel ei saa andmete esitamise teatise alusel hoone andmeid ehitisregistrisse kandes määrata hoone seisundit, ehk hoone seisund on vaikimisi „kasutusel“. Vältimaks asjaolu, et kolmandad, kasutusloa menetlusega mitteseotud isikud võiksid mõista ehitisregistrisse kantud hoone seisundit ekslikult, tegi vastustaja 06.12.2018 ehitisregistrisse paranduskande, millega muutis hoone seisundiks "määramata". Kaebaja esindajaid teavitati 23.07.2018, et „kasutusloa taotlus nr 1811371/05480 on tagastatud märkuste lahendamiseks“ ning 18.06.2020 kasutusloa andmisest.
39.Võrdlusaluste hoonete kasutamise otstarve oli erinev. Ühel juhul (Rohumaa tee 2) oli tegemist avalikkuse poolt kasutatava vabaajakeskusega. Teisel juhul (Rohumaa tee 6) oli tegemist üksikelamuga. Erinevalt vabaajakeskusest oli Rohumaa tee 6 üksikelamu püstitatud ehitusloa alusel. Rohumaa tee 6 kinnisasja omanik näitas välja huvi heitvee ärajuhtimise ja tuletõrje veevarustusega seotud probleemide lahendamiseks, kuid ei saanud seda teha ilma Rohumaa tee 2 kinnisasja omaniku loata, kuna nimetatud kinnisasjal paiknesid tuletõrje veemahuti ja imbväljak.
40.Vastustaja nõustub, et esitas 15.04.2019 tingimuse „seada isiklikud kasutusõigused huvitatud isikutele tuletõrjevee mahuti ja reoveesüsteemi kasutamise kohta“. Kaebaja nimetatud tingimust ei vaidlustanud. EhS § 54 lg 3 võimaldab vastustajal kasutusloa andmisel kõrvaltingimusi seada. Kõrvaltingimuse määramisel lähtuti asjaolust, et Rohumaa tee 2 kinnisasja kaudu toimub Rohumaa tee 3, Rohumaa tee 4, Rohumaa tee 5 ja Rohumaa tee 6 kinnisasjadelt tuleva heitvee ärajuhtimine. Nimetatud kinnisasjade omanikud peaksid üheskoos omama õigust ja kohustust heitvee ärajuhtimise süsteemi kasutada ja korras hoida, sh korrashoidu rahastada. See peaks vähendama heitvee ärajuhtimisel keskkonna reostuse riski. Hetkel toimub puhastatud heitvee juhtimine Rohumaa tee 2 kinnisasjal olevasse kraavi ja seejärel Humala tee ääres olevasse väikesesse kraavi, mis ei ole maaparanduse eesvool ega peakraav. Väike kraav ei ole veeseaduse tähenduses maapõu ega tõenäoliselt ka veekogu. Seega on heitvee Humala tee äärsesse kraavi juhtimise lubatavus küsitav. Vastustajale teadaolevalt ei ole veeluba Rohumaa tee 2 kinnisasjal heitvee veekogusse juhtimiseks taotletud.
41.Vastustaja mõistab, et puhastatud reovee pinnasesse immutamise asemel kohapealsesse kraavi juhtimine on mõneti hädalahendus, kuna Rohumaa tee 2 kinnisasja pinnas ei ole heitvee immutamiseks sobiv. Alternatiiviks oleks reovee kogumiseks kogumismahutite kasutamine. Nende rajamine tähendaks Rohumaa tee 2 kinnisasja ja ka teiste Rohumaa tee äärsete kinnisasjade omanikele lisakulu.
42.Kaebaja jättis vastustaja 11.12.2017 ettekirjutus-hoiatuse nr 14-3.2/17/20 hiljemalt 31.12.2018 täitmata. Kaebajal on olnud võimalus tema suhtes antavaid haldusakte või tehtavaid toiminguid vaidlustada, kui ta on pidanud neid ebaõigeteks. Vastustaja töötajad on kaebaja esindajaga toimunud kohtumistel selgitanud õigusest ja haldusaktidest tulenevaid kaebaja õigusi ja kohustusi. Järelevalve raames sunniraha määramise tõi kaasa kaebaja ebapiisav tegevus hoone seadustamisel.
43.Kaebaja oli 17.02.2020 nõuet esitades ekslikul seisukohal, justkui takistaks vastustaja 12.02.2020 märkus „seada 1 aasta jooksul isiklik kasutusõigus imbväljaku kasutajate kasuks, nõude täitmatajätmisel on Harku Vallavalitsusel õigus tunnistada kasutusluba kehtetuks“ kasutusloa andmist. Lisaks 1 olevast märkuste koondlehest nähtub, et märkus on suunatud haldusaktile ning kasutusloa andmine on sellega kooskõlastatud tingimisi. Vastustaja 26.02.2020 vastuses kaebaja nõudele on vastustaja selgitanud kasutusloa andmata jätmise põhjuseid. Vastustaja on 04.03.2020 esitanud nimetatud märkused ka ehitisregistris, välja arvatud auditis ehitusloa kajastamise ja ehitise detailplaneeringule vastavuse kontrollimise puudumise kohta.
44.Vastustaja töötajad on kaebajale andnud juhiseid ja esitanud märkusi, mida kasutusloa menetluses tuleb teha. Lisaks sellele on vastustaja töötajad suhelnud kaebajaga mitmeid kordi nii vallamajas kohapeal kui ka telefoni teel. Vastustaja on seisukohal, et ei ole käitunud Rohumaa tee 2 vabaajakeskuse kasutusloa menetluses kaebaja suhtes õigusvastaselt.
45.Kaebaja soovis Rohumaa tee 2 kinnisasja võõrandada, kuna tema majandustegevuses oli vaja raha. Kaebaja ei kohandanud filmiprojekti vastavaks tegelikele oludele, enda majanduslikule olukorrale, vaid eeldas, et tal on võimalik kinnisasja müügi kaudu saada kiiresti juurde suur summa raha. Samas pidas kaebaja esindaja võimalikuks 2019. a kahe lühifilmi tootmist, mis eeldatavalt nõudis sarnaselt pikale filmile raha.
46.Kaebaja poolt 2019. a ja 2020. a Rohumaa tee 2 kinnisasja eest soovitud ostuhind ei pruukinud vastata turuolukorrale ehk nõudluse ja pakkumise vahekorrale tollel ajahetkel. Hoonele oli 2020. a juunis väljastatud kasutusluba. Seega ei saanud alates nimetatud hetkest olla kasutusloa puudumine takistuseks hoone võõrandamisele. Rohumaa tee 2 kinnisasi oli 2020. a kinnisvaraportaalides City24, kv.ee, flatfy.ee ajavahemikus 18. juunist 24. novembrini müügil hinnaga 179 000 eurot. Kinnisasja ostuhind kinnisvaraportaalides muudeti ära 2020. a novembri lõpus. Sellele vaatamata ei õnnestunud kaebajal ka väiksema hinna eest Rohumaa tee 2 kinnisasja müüa.
47.Kaebaja ei ole kanalisatsioonirajatise ümberehituseks 15 000 eurot kulutusi kandnud ja kaebajal puudub lepinguline kohustus kanalisatsioonirajatise ümberehituse eest 15 000 eurot töövõtjale tasuda. Kaebaja soovib kahjuhüvitist saada eesmärgil, et ehitada lähitulevikus heitveetrass ja tuletõrje veevõtukoht, kuna küla vajab toimivat lahendust, mis ei kahjusta kaebaja huve.
KOHTU PÕHJENDUSED
48.Kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Harku Vallavalitsuse 17.06.2020 otsuse nr 153 punkt 2 ning kasutusloa nr 2012371/10588 lisatingimus „seada 1 aasta jooksul isiklik kasutusõigus imbväljaku kasutajate kasuks, nõude täitmata jätmisel on Harku Vallavalitsusel õigus tunnistada kasutusluba kehtetuks“ on õigusvastane ja tuleb tühistada. Muus osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
49.Kohtu menetluses on kaebaja nõuded Harku Vallavalitsuse ehitus- ja kasutuslubade komisjoni 17.06.2020 otsuse nr 153 punkti 2 ning kasutusloa nr 2012371/10588 tühistamiseks lisatingimuse osas (seada 1 aasta jooksul isiklik kasutusõigus imbväljaku kasutajate kasuks, nõude täitmata jätmisel on Harku Vallavalitsusel õigus tunnistada kasutusluba kehtetuks), vastustaja kohustamiseks korraldada reovee ärajuhtimine kaebaja kinnistult (kaebaja täiendas kaebust selles osas kohtu ettepanekul 11.03.2021 istungil) ning Harku Vallavalitsuselt kahju hüvitamise nõudes summas 200 000 eurot. Kaebaja on esitanud vastuväiteid ka Rohumaa tee 2 hoone kasutusotstarbe osas, kuid kohtu menetluses ei ole taotlust kasutusotstarbe äramuutmiseks, kuna kaebaja on nõustunud kohtunik
Anu-Maria Brenneri 02.10.2020 haldusasja menetlusse võtmise määruses toodud nõuete määratlemisega ja oli vaidlustanud vaid 17.06.2020 otsuse nr 153 punkti 2. Nõue kasutada hoonet vastavalt selle kasutusotstarbele (17.06.2020 otsuse nr 153 punkti 3) tuleneb iseenesest EhS § 16 lõikest 2 ning selle puntkiga ei ole määratud kaebaja hoone kasutusotstarvet.
50.KOKS § 6 lg 1 järgi korraldab kohalik omavalitsus oma territooriumil veevarustust ja kanalisatsiooni, juhul kui need ülesanded ei ole antud seadusega kellelegi teisele. Riigikohtu 14.10.2015 otsuse järgi asjas 3-4-1-23-15 (p 79) tuleneb KOKS § 6 lõikest 1 kohaliku omavalitsuse üldisem ülesanne korraldada kohalike teede ehitamine, mitte kohustus neid ise ehitada või seda finantseerida. Kohaliku omavalitsuse planeeringute kehtestamise pädevus tervikuna on osa kohaliku omavalitsuse autonoomiast ja õigusest suunata kohalikku elu. Kinnistut üleriigilise teedevõrgustikega ühendavate teede jm rajatiste väljaehitamine on vajalik eeskätt kohalike elanike ja kohaliku kogukonna huvides. Seega sätestab KOKS § 6 lg 1 kohaliku omavalitsuse kohustuse korraldada reovee käitlust, aga mitte tingimata vastavat taristut ise ehitada ja finantseerida.
51.Kuni 31.12.2002 kehtis planeerimis- ja ehitusseadus (PES) § 47 järgmises sõnastuses: „Detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kuni ehituskrundini tagab kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist, kui ehitusloa taotleja ja kohalik omavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti.“ 01.01.2003 jõustunud detailplaneeringu kehtestamise ajal (2008) kehtinud ehitusseaduse § 13 sätestas tehnovõrkude väljaehitamise kohustuse varasema PES §-ga 47 võrreldes kitsamalt ega hõlmanud enam reoveekanalisatsiooni. Säte tagas detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei olnud kokku leppinud teisiti. Ehitusseadus ei käsitlenud reoveekanalisatsiooni väljaehitamise kohustust.
52.Rohumaa tee alal kehtiv detailplaneering (vt kohtuotsuse p 2) näeb ette, et “kanalisatsioon lahendatakse biopuhastite baasil, paigaldades igale krundile tehasevalmidusega ja sertifitseeritud biopuhasti vajaliku võimsusega. Heitvee maksimaalse puhastuse saavutamiseks ja seadme võimalikust rikkest tuleneva reostuse vältimiseks suunatakse puhastatud reovesi rajatavale liivaimbväljakule (umbes 12 m2) ja sealt edasi kraavi, kust suundub vesi edasi Keila jõkke“ (vastustaja 10.11.2020 vastuse lisa 13, lk 8; kaebuse lisa 27 (0a), lk 1).
53.Detailplaneering nägi ette, et detailplaneeringu kohased avalikult kasutatavad rajatised ehitab välja piirkonna arendaja Püramiidmaja OÜ, kes on aga pankrotis alates 2010. a ja kustutatud äriregistrist 2012. a. Riigikohus on leidnud 02.12.2019 otsuses asjas 3-17-1909 (p 21): „Volikogu otsuse p-s 2 viidatud lepingu täitmata jäämine arendaja pankroti tõttu ei tähenda selle punkti muutumist ainetuks ega valla kohustuse lõppemist kinnistuomanike ees. Punkti 2 põhimõte, et „tehnovõrkude väljaehitamine tagatakse“, kehtib endiselt. Pankrot tähendab vaid, et kohustuse täitmiseks tuleb vallal leida teine lahendus. Kui detailplaneeringut on asutud ellu viima, peab kohalik omavalitsus tagama, et detailplaneeringuga ettenähtu viiakse ellu nii, nagu planeering naabrite õigusi või avalikke huve kaitsvaid tingimusi silmas pidades kindlaks määras (otsus nr 3-13-385/90, p 12).“ Lisaks on Riigikohus leidnud 05.03.2019 otsuses haldusasjas nr 3-13-385 (p 12), et kohalik omavalitsus peab väljastatud lubadega ja sõlmitud lepingutega tagama, et detailplaneeringuga ettenähtu viiakse ellu nii, nagu planeering naabrite õigusi või avalikke huvi kaitsvaid tingimusi silmas pidades kindlaks määras.
54.Püramiidmaja OÜ-l õigusjärglast ei ole. Kuna Harku vald ei ole sõlminud kellegagi lepinguid detailplaneeringukohase reovee ärajuhtimise lahenduse elluviimiseks, ei ole see kohustus läinud üle ei kaebajale ega kellelegi teisele. Sellisel juhul tuleb kohustus üle Harku vallale. Antud juhul on aga küsimus taandunud hoopis sellele, et detailplaneeringukohase lahenduse elluviimisest ei ole praegu enam Harku vald huvitatud ning seda ei soovi (ega nõua vallalt) ka kaebaja.
55.Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on alal ette nähtud reovee käitlemise lahendusena selle pärast puhastamist kaebaja kinnistu imbväljakule ja sealt edasi kraavi juhtimine, kust vesi suundub edasi Keila jõkke (vt vastustaja 10.11.2020 lisa 13, lk 8). Praegusel ajal juhitakse puhastatud heitvesi aga hoopis Rohumaa tee 2 kinnisasjal olevasse kraavi ja seejärel Humala tee ääres olevasse väikesesse kraavi (vt vastustaja 10.11.2020 lisad 5, 24, 52 ja lisa 42 seletuskiri), mis ei ole maaparanduse eesvool ega peakraav. Schöttli Keskkonnatehtnika AS T. V. 24.08.2018 e-kirja järgi on kaebaja imbväljakul 3,5–4,5 m3 heitvee korrektne immutamine ööpäevas tõenäoliselt võimatu. Ka tõstetud väljaku rajamisel nõrguks vesi ikka kraavi.
56.Vastustaja 10.11.2020 vastuse lisa 42 koosseisus oleva seletuskirja punkti 2.2.1 kohaselt on Rohumaa tee 2, Rohumaa tee 3, Rohumaa tee 4, Rohumaa tee 5 ja Rohumaa tee 6 kinnistutelt tuleva heitvee maksimaalne vooluhulk 1,6 m3 ööpäevas. Veeseadus annab õiguse juhtida heitvett suublasse, s.o veekogusse või maapõue (VeeS §-d 18 ja 19, § 124 lg 6). Selleks on üldjuhul vajalik veeluba (VeeS § 187 p 4). Veeseadus võimaldab veeloata kuni ühe kuupmeetri heitvee veekogusse juhtimist ööpäevas (VeeS § 188 lg 1 p 6). Kraav on veeseaduse tähenduses mitte maapõu, vaid veekogu (VeeS § 3 lg 1, lg 4). Seega ületab heitvee hulk 1,6 m3 ööpäevas veeloata heitvee veekogusse juhtimise piirmäära. Kaebaja ei ole veeluba Rohumaa tee 2 kinnisasjal heitvee veekogusse juhtimiseks taotlenud.
57.Vaidlust ei ole selles, et Rohumaa tee kinnistu (transpordimaa, 1947 m2) ja seega ka seal paiknev torustik ja puurkaev kuulub vastustajale ja kaebajaga ei ole sõlmitud ühtegi lepingut ega kasutusõigust, mis lubaksid juhtida reovett Rohumaa tee 2 kinnistule. Samuti puudub Rohumaa tee 2 kinnistul asjaõiguslik talumiskohustus.
58.Seega detailplaneeringus märgitud reovee ärajuhtimise süsteem läbi imbväljaku ei toimi. Seetõttu ei saa ei kaebaja ega ka vastustaja enam detailplaneeringust tulenevat reovee ärajuhtimist nõuda. Detailplaneering on küll kehtiv, kuid selline lahendus loodusse ei sobi. Kaebaja õigusi see antud juhul aga ei riku, kuna kaebaja ise ei soovigi enam reovee tema kinnistul oleva imbväljaku kaudu käitlemist. Kaebaja teostatud reovee käitlemise lõpplahendus (otsuse p 62) ei näinud enam ette heitvee täiendavaks puhastamiseks imbväljaku kasutamist. Kaebaja kinnitas ka 11.03.2021 kohtuistungil, et ei soovi, et tema kinnistut läbiks kraav, mida mööda jookseb biopuhastitest läbi käinud reovesi Keila jõkke. Seega ei nõua kaebaja vastustajalt detailplaneeringukohase reoveekäitluse korraldamist. Järelikult ei ole vaidlust selles, et selline reovee kanalisatsiooni lahendus, nagu see on ette nähtud detailplaneeringus, ei ole kohane lahendus, mida ei soovi käesoleval hetkel ei kaebaja ega vastustaja. Korrektne oleks detailplaneeringut selles osas kogu Rohumaa tee kinnistute osas muuta.
59.Samuti ei ole keskkonnale ohutu biopuhastitest läbi käinud reovee laskmine kraavi, mida kaebaja praegu kasutab. Harku Vallavolikogu 26. jaanuari 2017 määruse nr 2 „Harku valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“ § 5 lg 2 kohaselt oli reovee kohtkäitlusluba vajalik isikliku majapidamise heitvee või ööpäevas vähem kui viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks. Eeskirja § 2 p 3 kohaselt on reovee kohtkäitlus reovee kogumine kogumismahutisse või puhastamine omapuhastis, sh selle tulemusena tekkiva heitvee immutamine pinnasesse või juhtimine suublasse, p 4 kohaselt on reovee kohtkäitlusrajatis reovee kogumismahuti või omapuhasti (sh septik) ja p 11 kohaselt reovee kogumismahuti – pealt suletav lekkekindel äravooluta rajatis reovee kogumiseks.
60.03.04.2018 esitas kaebaja taotluse Rohumaa tee 2 maaüksusel reovee kohtkäitlusloa saamiseks (vastustaja 10.11.2020 vastuse lisa 29). Taotluses oli märgitud, et heitvesi juhitakse elamust biopuhastisse EKOL-5, sealt edasi imbväljakule. Taotlusele oli lisatud Schöttli Keskkonnatehnika AS 2010. a juhend reoveepuhasti EKOL PK-5 kohta (vastustaja 10.11.2020 lisa 30). Juhendi punkti 5 kohaselt tuleb hooldada biopuhastit järgmiselt: 1) kontrollida iga päev biorootori tööd; 2) jälgida iga nädal: visuaalselt väljuva vee kvaliteeti (värvus, lõhn, sade); et järelselgiti pinnale ei oleks kogunenud ujuvmuda ning et väljavoolurennis olev läbivooluava oleks puhas ; 3) 3 kuu möödudes:
määrida biorootori tugilaagreid; kontrollida ajami rihma pingsust; võtta väljuvast veest proov ning määrata järgmised reostusnäitajad: hõljuvained, bht7; 4) 6 kuu möödudes eemaldada eelselgitist jääkmuda, mille eemaldamise perioodilisus määrata vastavalt jääkmuda tasemele järelselgitis ; 5) 1 aasta möödudes vahetada reduktori õli (1 l reduktsiooniõli).
61.19.04.2018 andis Harku Vallavalitsus kaebajale reovee kohtkäitlusloa Rohumaa tee 2 kinnisasjal 120 m3 /a reovee omapuhastiga käitlemiseks (vastustaja 10.11.2020 vastuse lisa 18). Loa kohaselt võis (puhastatud) heitvett immutada pinnasesse, kuid ei tohtinud juhtida kraavi. Luba kohustas kaebajat mh eemaldama imbväljakul ladustatud puud (vt vastustaja 10.11.2020 vastuse lisad 24 ja 25) ja rekonstrueerima imbväljaku (vt vastustaja 10.11.2020 vastuse lisad 32 ja 33). Kaebaja ei asunud kohe imbväljakut rekonstrueerima ega puid eemaldama. Samas ei ole kaebaja reovee kohtkäitlusloa kõrvaltingimusi vaidlustanud. Asjaolu, et kaebajal on reovee kohtkäitlusluba, ei tähenda samas, et kaebaja peaks reovett tingimata sel viisil käitlema. Sellist kohustust kaebajale ühegi haldusaktiga pandud ei ole. Samas nähtub, et kaebaja ise on loobunud samuti detailplaneeringukohasest reovee ärajuhtimise lahendusest.
62.09.03.2018 viibisid vastustaja töötajad ja kaebaja esindaja Rohumaa tee 2 maaüksusel. Eeldatava imbväljaku alale lähenedes oli selgelt tunda fekaalide lõhna, mis viitas asjaolule, et reovee käitlemine ei ole nõuetekohane. Sellele ei ole ka kaebaja vastu vaielnud.
63.Vastustaja märkis kirjalikus vastuses kohtule, et heitvee pinnasesse immutamine on lahendus, mida Harku vallas elamurühmade moodustamisel enam ei kasutata, kuna biopuhasti kasutamise ja heitvee loodusesse juhtimisega kaasnev keskkonnareostuse risk ületab teiste reovee käitlemise viisidega (kogumismahuti, ühiskanalisatsioon) kaasneva riski. Vastustaja on osutanud, et Maa-ameti mullastiku ja geoloogia kaardirakendustest nähtub, et Rohumaa tee 2 maaüksusel paiknevad mullad Kh’’(õhuke paepealne muld), K (rähkmuld) ja Gh’’(õhuke paepealne gleimuld) (vastustaja 10.11.2020 lisad 20 ja 21); ning põhjavesi on nõrgalt kaitstud, põhjaveekihte ümbritsevad lõhelised ja karstunud kivimid, reostusohtlikkuse tase on kõrge (vastustaja 10.11.2020 lisad 22 ja 23). Selliste alade olemasolu ei soodusta heitvee loodusse, nt pinnasesse või kraavi juhtimist. Veeseaduse § 103 p 7 kohaselt tuleb reoveepuhasti valikul arvesse võtta heitvee pinnasesse juhtimise korral põhjaveekihi kaitstust. Kohus nõustub vastustajaga selles, et reoveepuhasti juhendist, eelnimetatud kaardirakendusest ja paikvaatluse tulemustest nähtuvalt on selle turvalise töötamise jälgimine sedavõrd sagedane (igapäevane) ja aeganõudev, et on liiga suur risk selleks, et see jääb eratarbijal kohati tegemata ning loodusse pääseb nõuetekohaselt puhastamata reovesi (nagu paikvaatlusel ka tõdeti ning seejuures ei ole oluline, milliselt kinnistult see vesi pärines, kui iseenesest kasutati samadel toimemehhanismidel põhinevaid biopuhasteid). Seega ei ole vaidlust selles, et vastustaja ei nõua kaebajalt detailplaneeringukohast reoveekäitlust.
64.Tõdemusele, et reovee juhtimine loodusse peale biopuhasti läbimist ei ole sobilik lahendus, jõudis vastustaja kasutusloa menetluse ajal. Vastustaja lähtus reovee kohtkäitlusloa menetluses tuvastatust kasutusloa menetluses 09.07.2018 märkuse esitamisel, märkides: „palun lisada fotod omapuhasti imbväljakult eemaldatud puudest. Lisada omapuhasti imbväljaku rekonstrueerimisprojekt ja tööde teostamise aeg“. Kaebaja huvides tegutsenud M. Mikk on 08.04.2019 märkusele vastanud, et „lahendatakse 2019. aasta jooksul“ (vt lisa 1, lk 3). Vastustaja on 16.04.2019 esitanud märkuse: „kui heitvett planeeritakse juhtida kraavi, siis on vajalik selleks vee erikasutusluba. Palun näidata ära üks väljalask. Rohumaa tee 7 lahendus ei puutu hetkel Teie esitatud kasutusloa menetlusse. Palun lasta koostada projekteerijal isikliku kasutusõiguse ala plaanid, kanalisatsioonitrassile ning lisaks tuletõrjeveemahutile. Sõlmida isiklik kasutusõigus.“ Vastustaja viide erikasutusloa vajalikkusele tulenes tollal kehtiva veeseaduse § 8 lg 2 punktist 4, mis kohustas omama vee erikasutusluba, kui juhitakse heitvett või saasteaineid suublasse, sealhulgas põhjavette, seda sõltumata kogusest. Erinevalt heitvee pinnasesse juhtimisest (veeseaduse § 8 lg 3) ei sisaldunud tollal kehtivas veeseaduses väikese koguse heitvee veekogusse juhtimisel erisust vee erikasutusloa kohustusest.
65.Seega puudub kaebajal hetkel Rohumaa tee 2 kinnistul keskkonnanõuete kohane reovee ärajuhtimise lahendus. Iseenesest puudub see ka teistel Rohumaa tee kinnistutel, ent kohus saab selles kohtuasjas vaadata läbi vaid kaebaja enda subjektiivsete õigustega seonduvat. Ühest küljest ei saa kaebaja esitada väiteid tema naabrite reoveejuhtimise korraldamise nõudes, teisalt ei ole vastustajal alust panna kaebajale selles osas ka mingeid kohustusi.
66.Kohus kontrollib järgnevalt, kas vastustajal on kohustus võimaldada kaebaja kinnistuni ühisveevärk ja -kanalisatsioon kui tarbija jaoks kõige soodsam ja ka keskkonnaohutum lahendus. Kaebaja ei ole iseenesest taotlenud Harku vallalt tema kinnistu hõlmamist reoveekogumisalaga ja tema kinnistu ühendamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Kui vastustajal iseenesest selline kohustus oleks, lahendaks see kaebaja reovee ärajuhtimise probleemid. Sellist kohustust vastustajale aga õigusaktidest ei tulene.
67.Harku Vallavolikogu 28.07.2016 määrusega nr 20 kinnitatud Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2016-20172 p 2.4 kohaselt on Keila-Joa reoveepuhasti piirkonna (Türisalu) põhiliseks probleemiks see, et Harku valla territooriumil asuvas Türisalu külas puudub peaaegu kogu ulatuses ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Piirkond asub üle 2000 ie reoveekogumisalal.
68.VeeS § 93 kohaselt on reoveekogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisalade moodustamise eesmärk on määrata alad, kus lähtuvalt asustuse tihedusest, sellega seotud reostuskoormuse suurusest ning põhjavee kaitstusest on keskkonnakaitse eesmärkide tagamiseks tarvis reovesi kokku koguda ja puhastada. Reoveekogumisalade määramise kohustus tuleneb asulareovee puhastamise direktiivist (91/271/EMÜ, 21.05.1991). Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. Reoveekogumisala määramiseks või muutmiseks tuleb esitada taotlus. 27.03.2019 seisuga on Eestis 57 reoveekogumisala, mille reostuskoormus on üle 2000 inimekvivalendi (ie), ja 463 reoveekogumisala, mille reostuskoormus on alla 2000 ie. Keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1079 on moodustatud reovee kogumisala (üle 2000 inimekvivaldendi) ka Türisalus.3
69.Harku valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavas 2021-2032 on kavandatud rajada Türisallu reovee kogumise ala, ent kaebaja kinnistu jääb sellest väljapoole (Künni teest kagu suunas).4 Töid alustati juunis 2020.5 Seega ei lahenda ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamine kaebaja kinnistu lähistele siiski kaebaja enda kinnistu reovee ärajuhtimist.
70.Harku valla üldplaneering (2013)6 Rohumaa teele reoveekogumisala ning ühiskanalisatsiooni ette ei näe ja sealse reoveekäitlusega seoses mingeid lahendusi ei sätesta. Vastustaja kinnitas 11.03.2021 istungil, et kaebaja kinnistu asub väljaspool reovee kogumisala (see jääb u 900 m kaugusele; vt ka vastustaja 04.01.2020 seisukoht, lk 4).
71.VeeS § 94 kohaselt on reoveekogumisala koormus reoveekogumisalal tekkiv aastaajast sõltuv suurim reoveest põhjustatud saastatuse kogus, mis on väljendatud inimekvivalentides ja mille arvutamisel võetakse arvesse püsielanike, turistide ning tööstus- ja muude ettevõtete reovesi, sõltumata sellest, kas see juhitakse ühiskanalisatsiooni või mitte. Reoveekogumisala koormuse hulka ei arvata tööstusreovett, mida käideldakse tööstusreoveepuhastis. VeeS § 95 järgi on inimekvivalent ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku reostuskoormuse ühik. VeeS § 100 lg 1 järgi
lähtutakse reoveekogumisala moodustamisel põhjaveekihi kaitstusest ja reoveekogumisala koormusest, arvestades sotsiaalmajanduslikku kriteeriumi, pinnavee seisundit ja veekaitse eesmärke; lg 2 järgi peab reoveekogumisala suurus olema vähemalt viis hektarit.
72.VeeS § 101 lg 1 järgi tuleb nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega piirkonnas moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on kümme inimekvivalenti või suurem. Kuna kaebaja kinnistu on 9485 m2 ja ka teised kinnistud Rohumaa tee ääres on keskmisest elamukrundist märksa suuremad, ei ole vaidlust selles, et Rohumaa tee kinnistud kokku ei anna välja VeeS § 101 lõike 1 märgitud reoveekogumisala miinimumkoormust, seda ka põhjavee nõrka kaitstust arvestades. Kaebaja kinnistu osas ei ole seega täidetud veeseadusest tulenevad eeldused reovee kogumisala moodustamiseks ja seeläbi ühiskanalisatsiooniga liitumiseks.
73.Vastustaja hinnangul on kaebaja jaoks reovee ärajuhtimise alternatiiviks reovee kogumiseks kogumismahutite kasutamine. VeeS § 124 lg 1 kohaselt tuleb (ühiskanalisatsiooni puudumisel) reovesi puhastada kohapeal, juhtida reoveepuhastisse või koguda kogumismahutisse ja vedada purgimissõlme, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti. VeeS § 124 lg 2 kohaselt peab reoveekogumisalal ja väljaspool reoveekogumisala sellisel alal, kus puudub ühiskanalisatsioon, reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Seega kohustab VeeS § 124 lg 2 selleks kinnistu omanikku kui reovee tekitajat. Arusaadavalt tähendab reoveemahutite rajamine ja tühjendamine Rohumaa tee 2 kinnisasja ja ka teiste Rohumaa tee äärsete kinnisasjade omanikele lisakulu. Igal kinnisasja omanikul tuleks osta ja paigaldada kogumismahuti ning korraldada ka selle regulaarset tühjendamist. Selline vastustaja eeldus on aga VeeS § 124 lg-ga 2 kooskõlas, kuna sättes pannakse vastav kohustus otsesõnu reovee tekitajale. Sarnane regulatsioon oli ka kuni 30.09.2019 kehtinud veeseaduses (vt § 241 lg 7).
74.VeeS § 105 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud rajama reoveekogumisalale koormusega 1000 inimekvivalenti või rohkem purgimissõlme tekkinud ja kogutud reovee juhtimiseks reoveepuhastisse. Lõike 2 kohaselt reoveekogumisalale koormusega alla 1000 inimekvivalendi on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud rajama purgimissõlme, kui lähim purgimissõlm asub kaugemal kui 30 kilomeetrit. Vastustaja kinnitusel pidigi see lähedusse tulema ja vastustaja nägi ühe lahendusena kaebajale kogumismahuti paigaldamist ning kaebajale võimaldamist korraldada kogumismahuti tühjendamine purgimissõlme.
75.Seega jääb rahuldamata kaebaja taotlus vastustaja kohustamiseks korraldada reovee ärajuhtimine kaebaja kinnistult.
76.Kasutusluba sisaldas kõrvaltingimust seada ühe aasta jooksul isiklik kasutusõigus imbväljaku kasutajate kasuks, mis on aga kohtu hinnangul õigusvastane.
77.EhS § 54 lg 3 võimaldab vastustajal kasutusloa andmisel kõrvaltingimusi seada. HMS § 53 lg 2 kohaselt võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse: 1) seaduses või määruses sätestatud juhul; 2) kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata; 3) kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Kohus leiab, et kõrvaltingimuse kehtestamiseks puudus seaduslik alus ning see ei olnud lisaks eesmärgipärane ning on seetõttu vastuolus haldusmenetluse seaduse § 5 lõikega 2 (haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt).
78.Rohumaa tee 2 kinnisasja kaudu toimub hetkel Rohumaa tee 3, Rohumaa tee 4, Rohumaa tee 5 ja Rohumaa tee 6 kinnisasjadelt tuleva reovee ärajuhtimine. Vastustaja mõte, miks seati kasutusloale tingimus seada teiste kinnistuomanike kasuks isiklik kasutusõigus, oli see, et nimetatud kinnisasjade omanikud oleksid üheskoos omanud õigust ja kohustust heitvee ärajuhtimise süsteemi kasutada ja korras hoida, sh korrashoidu rahastada (vt nt vastustaja 10.11.2020 lisa 8, lk 5). Kokkuleppest (halduslepingust), mis on eelduslikult sõlmitud detailplaneeringuala eelmise omaniku Püramiidmaja OÜ ja vastustaja vahel, ei saa aga tulla juriidilisi kohustusi kaebajale, kes omandas
detailplaneeringuala, sh vaidlusaluse imbväljaku Püramiidmaja OÜ-lt. Kehtivates seadustes (PlanS, HMS, halduskoostöö seadus) ja ka kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud seadustes (nt ehitusseadus) puuduvad normid, mis lubaksid pidada konkreetse arendajaga sõlmitud kokkulepet detailplaneeringu osaks või veelgi enam, annaksid alust väitele, et kokkulepe läheks automaatselt üle igakordsele detailplaneeringuala omandajale.
79.Asjaolu, et detailplaneeringu kehtestamise otsuses oli sellele kohustusele viidatud, ei tee detailplaneeringuala omandajat kokkuleppe osapooleks varasema omandaja asemel ega pane talle kokkuleppest tulenevaid kohustusi. Selline käsitus ei ole ühitatav võlaõiguse põhimõtetega, mis seavad kohustuste ülemineku sõltuvusse võlgnikevahelisest kokkuleppest ja võlausaldaja nõusolekust (vt võlaõigusseaduse § 175 lg-d 1 ja 2, § 179). Halduslepingule kohaldub võlaõiguslike lepingute regulatsioon (HMS § 101 lg 1, § 102 lg 1, § 105 lg 1), kui seadus ei näe halduslepingule ette erisusi, mida kohustuste ülemineku osas seadused ette ei näe. Seetõttu puudub õiguslik alus, mille alusel saanuks kokkuleppes fikseeritud kohustused kaebajale üle minna. Vaidlust ei ole selles, et puudub võlaõiguslik või asjaõiguslik kokkulepe, mis kõrvaltingimuse kehtestamisele õigusliku aluse looks. Samuti ei tulene kõrvaltingimuseks õiguslikku alust detailplaneeringust ega selle seletuskirjast (vt ka Tallinna Halduskohtu 22.06.2017 otsus asjas 3-17-586). Kaebaja kinnistul oleva kanalisatsioonitrassi ja tuletõrjeveemahuti osas ei ole kellelgi isiklikku kasutusõigust. Kaebajaga ei ole sõlmitud kinnistu kasutamise tagamiseks tsiviilõiguslikke lepinguid. Kaebajal ei ole kohustust võimaldada läbi oma kinnistu teiste majapidamiste heitvee äravoolu. Kohalik omavalitsus ei saa korraldada eraõiguslikke suhteid.
80.Teiseks ei oleks sellel ka eesmärki, kuna vastustaja on möönnud, et reovee loodusesse juhtimine on suur keskkonnarisk ja vastustaja soovib selle asemel hoopis kogumismahutite kasutamist (kohtuotsuse p 65). Seega ei leiaks imbväljak ja sinna suubuvad torud ning ka kraav tegelikkuses kasutust ja kaebajale sellega seoses kohustuste panemine oleks igal juhul eesmärgitu.
81.Kokkuvõtlikult puudub mistahes õiguslik alus, millele tuginedes vastustaja saaks nõuda, et kaebaja peab hoidma oma kinnisasjal töös imbväljaku, mis teenindaks lisaks kinnistunaabreid, ning seadma oma kinnistul olevale imbväljakule tasuta isiklik kasutusõiguse imbväljaku kasutajate kasuks. Selline kasutusloa kõrvaltingimus on õigusvastane ja tuleb tühistada.
82.Järgnevalt analüüsib kohus kaebaja väidet, et vastustaja menetles kasutusloa taotlust lubamatult kaua ja põhjustas sellega kaebajale kahju. Kaebaja esitas kasutusloa taotluse 27.03.2018 ja kasutusloa menetlus lõppes vaidlustatud 17.06.2020 Harku Vallavalitsuse ehitus- ja kasutuslubade komisjoni otsusega. Seega kestis kasutusloa menetlus 1 aasta ja 9 kuud ning kaebaja ei ole seejuures toonud välja, millisel perioodil oli viivitus või millised haldustoimingud oleksid olnud mittevajalikud.
83.Kaebaja kinnisasjal paiknevate ning kaebaja tegevuse tulemusena tekkivat reo- ja heitvett juhtivate rajatiste (torustikud, biopuhasti, imbväljak) nõuetekohane toimimine oli kasutusloa andmise üheks eelduseks. Vastustaja pidi hoonele kasutusloa andmise eeldusena veenduma, et hoone kasutamisega ei kaasne keskkonnareostuse ohtu ega riski. Kohus leiab, et vastustaja ei oleks pruukinud ka praeguse seisuga kaebajale veel kasutusluba anda, kuna kaebajal ei ole senimaani toimivat keskkonnaohutut reoveekäitlusviisi. Harku valla nõusolek kasutusluba lõpuks siiski väljastada oli selles osas vastutulek kaebajale. Kuna kohus tühistab kasutusloa kõrvaltingimuse, ei ole kaebajale kohustuslikku reoveekäitlusviisi haldusaktiga määratud. Vastustaja peab selle edaspidi lahendama.
84.Kasutusloa menetlus ei kestnud üleliia, kuna kasutusloa menetluses tuli teha tavapärasest oluliselt enam menetlustoiminguid. Esiteks puudus ehitisel ehitusluba ja tuli viia läbi ehitusaudit. Kindlasti raskendas menetlust ka see, et ehitis oli ehitatud juba aastatel 2004-2006. Vastustaja tuvastas menetluse käigus erinevaid puudusi, mille kõrvaldamiseks määras tähtajad (vastustaja 10.11.2020 lisad 2 ja 3). Üheselt mõistetav ei olnud ehitise kasutusotstarve ja ka tuletõrje veevõtukoht ei
vastanud nõuetele. Vastustaja nägi algselt tõenäoliselt ühe lahendusena nõuetekohaselt mittetoimiva (vt lisa 6 ning ka täpsustatud käsitlus jaotises c.5) imbväljaku töökorda viimist.
85.Kaebaja esitas muu hulgas 28.05.2019 taotluse Rohumaa tee 2 kinnisasjale kanalisatsioonitrassi (vastustaja 10.11.2020 lisa 33) ja tuletõrjeveemahuti (vt lisad 55 ja 56) osas Harku valla kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks (vastustaja 10.11.2020 lisa 10). Kuna vastustaja ei loobunud paralleelselt toimunud järelevalvemenetluses kaebaja suhtes määratud sunniraha nõudest, võttis kaebaja taotluse tagasi (vt lisa 10).
86.19.04.2018 andis vastustaja kaebajale reovee kohtkäitlusloa (vastustaja 10.11.2020 lisa 18). Luba kohustas kaebajat mh eemaldama imbväljakul ladustatud puud (vt lisad 24 ja 25) ja rekonstrueerima imbväljaku (vt lisad 32 ja 33). Kaebaja ei asunud kohe imbväljakut rekonstrueerima ning puid eemaldama. Vastustaja palus kaebajal 09.07.2018 lisada (ehitisregistrisse) fotod omapuhasti imbväljakult eemaldatud puudest, ning samuti lisada imbväljaku rekonstrueerimisprojekt ja tööde teostamise aeg (vt lisa 1, lk 3). Kaebaja huvides tegutsev M. Mikk (vt lisa 11) vastas märkusele 08.04.2019, märkides, et see lahendatakse 2019. aasta jooksul (vt lisa 1, lk 3). 12.04.2019 on kaebaja (M. Mikk) teada andnud, et reovee imbväljak rekonstrueeritakse 2019. a jooksul (vt lisa 1, lk 3). 26.04.2019 on kaebaja (M. Mikk) teada andnud, et projekt on ehitisregistrisse lisatud. Probleemset olukorda Rohumaa tee 2 kinnisasjalt heitvee ärajuhtimises kirjeldatakse Schöttli Keskkonnatehnika AS töötaja T. V. 05.02.2019 meilis Keskkonnametile (vastustaja 10.11.2020 lisa 6). Kaebaja kinnitas ka kohtuistungitel, et need puud on senimaani eemaldamata. Vastav nõue oli juba kaebajale 19.04.2018 antud reovee kohtkäitlusloa kõrvaltingimuseks, mida kaebaja ei vaidlustanud.
87.Kaebaja selgitab kokkuvõttes heitvee ärajuhtimises teostatut ehitisregistrisse 23.12.2019 esitatud kausta (vt vastustaja 10.11.2020 lisa 4) koosseisus olevas tegevuse selgituses (vastustaja 10.11.2020 lisa 5), aga ka biopuhasti tehnilise seisukorra kontrollimise aktis (vastustaja 10.11.2020 lisa 16). 02.12.2019 on kaebaja märkinud, et paneb krundile isikliku biopuhasti äravoolu. See aga ei töötanud (mootor jäi vee alla). Nii rajas kaebaja vee äravoolu kraavi.
88.Kasutusloa andmist ei ole pikka aega kooskõlastanud Päästeamet (vt vastustaja 10.11.2020 lisa 1, lk 2; lisa 2, lk 2). 10.07.2018 on Päästeamet esitanud märkuse „hoone ei vasta osaliselt ehitusprojektile. Alus: Ehitusseadustik § 12 lg 1. Selgitus: Kasutusloa komisjonis tuvastati, et hoone ei vasta IV kasutusviisi nõuetele vastavalt päästeasutusega kooskõlastatud ehitusprojektile. Ehitusprojektis kajastatud tuletõrje veevõtukoht ei vasta EVS 8126:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus standardi nõuetele.“ (vt lisa 1, lk 2). 08.04.2019 andis Päästeamet kasutusloale tingimisi kooskõlastuse. Tingimuse sisuks oli, et „tuletõrje veevõtukoht ei vasta nõuetele. Aasta 2019 lõpuks peab olemasolev veevõtukoht vastama standardi EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 – „Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus“ nõuetele.“ Kaebaja teatas vastustajale tuletõrje veevõtukoha korrastamisest ehitisregistrisse 23.12.2019 esitatud kausta (vt lisa 4) koosseisus olevas tegevuse selgituses (vt lisa 5), samuti biopuhasti tehnilise seisukorra kontrollimise aktis (vt lisa 16). Selle põhjal kooskõlastas Päästeamet kasutusloa andmise 31.01.2020 (vt lisa 2, lk 1).
89.Vastustaja tellis 2018. a oktoobris mh looduses valitseva olukorra selgitamiseks maamõõtjalt topo-geodeetilise alusplaani koostamise (vt vastustaja 10.11.2020 lisa 37; lisa 8, lk 3-4). Nimetatud alusplaan koostati vahemikus 08.10.2018–20.12.2018 (vt vastustaja 10.11.2020 vastuse lisa 36). Vaidlust ei ole seejuures selles, et koostatud geoalusest (vastustaja 10.11.2020 lisa 36) nähtuv olukord Rohumaa tee 2 maaüksusel erineb oluliselt reovee kohtkäitlusloa taotluses kirjeldatust ja taotluse lisadest nähtuvast (vt vastustaja 10.11.2020 lisad 29, 31-34). Rohumaa tee 2 kinnisasjal ei paikne helihargi kujulist imbväljaku augustatud torustikku. Heitvee torustiku jaotuskaevust suundub vaid üks sirge toru, tehes ühe käänaku lõunasse, madalasse kraavi (vt vastustaja 10.11.2020 lisa 25). Toru kuju ja asukoht erineb imbväljaku torustiku omast. Seega olid kaebaja poolt reovee
kohtkäitlusloa taotlemisel avaldatu vastuolus sellega, mida kaebaja esindaja avaldas u 6 kuud hiljem topo-geodeetilist alusplaani koostavale maamõõtjale.
90.Kaebaja nimel tegutsenud M. Mikk on 16.05.2019 ehitisregistrisse esitanud lisad, mille koosseisus on WMS Engineering OÜ poolt koostatud eelprojekt „Ühendus Tähevärav kanalisatsioonitorustike välisvõrgu lahenduse muutmine“, töö nr VK857 (vastustaja 10.11.2020 vastuse lisa 42). Eelprojekti koosseisus on mh seletuskiri ja asendiplaan. Projekti seletuskirja punkt 2.2.1 näeb ette Rohumaa tee 2, Rohumaa tee 3, Rohumaa tee 4, Rohumaa tee 5 ja Rohumaa tee 6 kinnistute heitvete juhtimise mööda rajatavat torustikku ja kraavi Humala-Keila-Joa tee (19801:011:0967) ääres asuvasse kraavi. Kinnistutelt tulev maksimaalne vooluhulk on 2,1 l/s; 1,6 m3 / ööp. Heitvee veekogusse juhtimise eelduseks oleks 2019. a mais olnud veeseaduse kohase erikasutusloa olemasolu. Olukord muutus alles 01.10.2019 uue veeseaduse jõustumisel. Seega oli vastustajal vähemalt kuni 01.10.2019 vajadus oodata kaebaja erikasutusluba.
91.Kohus leiab, et kaebaja väited seoses hoone kasutusotstarbega on samuti olulised kasutusloa menetluse pikkusele hinnangu andmiseks, kuivõrd ka kasutusotstarbe küsimus vajas kasutusloamenetluses täpsustamist. Kehtiva detailplaneeringu kohaselt, mis oli aluseks katastriüksuse sihtotstarbe määramisele, on Rohumaa tee 2 krundile ette nähtud püstitada külakoja kompleks abihoonetega (rahva kogunemiskoht, lastehoiu korraldamine, ürituste läbiviimine) (vt vastustaja 10.11.2020 vastuse lisa 13 p 6 ja lisa 14). Kaebaja kasutusloa taotluses oli märgitud hoone puhkemajaks, tegelikult aga kinnitas kaebaja, et kasutab seda hoonet juba 8 aastat oma perega elamuks (kaebuse lisa 0a „TOIMINGU AJALUGU“), ja soovis muuta ära kasutusotstarbe elamumaaks ja hoone elamuks. Vastustaja soovib, et hoone kasutusostarve oleks kooskõlas kinnistu sihtotstarbega, milleks on kinnistusregistri järgi ühiskondlike ehitiste maa. Seega muutis kaebaja kasutusloa aluseks olevaid andmeid ja kinnitas ühtlasi, et algselt esitatud andmed ei vastanud tegelikkusele. Ka selles osas selguse saamine võttis menetluses aega.
92.13.01.2020 Harku valla vastuskirja, kus keeldutakse kinnistu sihtotstarbe elamumaaks muutmisest, kaebaja vaidlustanud ei ole. 13.02.2020 on vastustaja esitanud märkuse: „02.04.2018 on esitatud märkus- Auditis kajastada, et ehitisel puudub ehitusluba, kontrollida ehitise vastavust detailplaneeringule- Märkus on endiselt lahendamata! Palun muuta ära hoone kasutusotstarve, hetkel on 12121 Puhkeküla või puhkelaagri majutushoone, aga majutushoone see ei saa kindlasti olla. Pakun võimalikuks kasutusotstarbeks 12615- klubi, rahvamaja“ (vt vastustaja 10.11.2020 vastuse lisa 1).
93.Vastustaja 26.02.2020 vastuses kaebaja nõudele (kaebuse lisa 25 (17b)) on vastustaja selgitanud kasutusloa andmata jätmise põhjuseid, mille hulgas oli märgitud, et kaebaja ei ole muutnud kasutusloa taotlust hoone kasutamise otstarbe osas selliselt, et otstarbeks oleks 12615 – klubi, rahvamaja. M. Mikk on vastanud vastustaja 04.03.2020 märkustele alles 15.06.2020, selgitades olukorda järgmiselt: omanik on kasutanud hoonet elamiseks ajutiselt; tekkinud olukorra tõttu ja kasutusloa viibimise tõttu polnud omanikul võimalik alustada sotsiaalse tegevusega ja leida endale uus elamispind; auditi koostaja oli teadlik, et omanik elab vaid ajutiselt hoones. Auditis on märgitud, et hoone (vabaajakeskus) vastab nõuetele ja võib väljastada kasutusloa; hoone muudatusprojekt (valminud 2018) ei erine oma põhilahenduses algsest projektist (vt vastustaja 10.11.2020 vastuse lisa 1).
94.Kasutusloa menetluse viibimisega seoses on vastustaja märkinud ka, et auditis on kirjutatud, et hoone valmis aastal 2006 ning on ehitatud projekti järgi, kasutades parimal viisil head ehitustava. Seega võiks eeldada, et ehitamise aluseks oli 2005. aastal Plesart Stuudio OÜ poolt koostatud vabaajakeskuse ehitusprojekt. Ometigi on auditi tegija koostanud muudatusprojekti aastal 2018, milles plaanilahendus erineb vastustaja sõnutsi esialgsest projektist ja kaebaja seda väidet ei vaidlustanud.
95.Lisaks eelnevale ei ole kaebaja vaielnud vastu vastustaja väitele, et kaebaja esindaja Margus Aru viibis USA-s alates aprillist kuni oktoobrini 2018, mis tõenäoliselt omakorda põhjustas kasutusloamenetluses täiendavat ajakulu.
96.Asjaolu, et vaidlusalust hoonet kasutati valla nõusolekul aastatel 2008-2010 lastehoiuna, ei ole kasutusloa kontekstis oluline. See fakt ei andnud kaebajale alust nõuda viivitamatult peale kasutusloa taotluse esitamist kasutusloa väljastamist, kui hoone juures esines puudusi. Viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-43-04 ei ole asjasse puutuv. Lahendis käsitletud olukord erineb oluliselt Rohumaa tee 2 hoone püstitamise ja seadustamise asjaoludest. Nimetatud lahendis analüüsiti omandireformi ja seal tuvastatu põhjal ei saa teha järeldust, et Rohumaa tee 2 hoone osas oleks tulnud lugeda ehitusluba antuks (vt ka AÕSRS § 14 lg 1).
97.Märge „kasutusel“ ehitusregistris ei andnud kaebajale õigustatud ootust kasutusloa väljastamisele, kuna kaebajale teadaolevalt oli kasutusloa menetluses veel lahendamata küsimusi (reoveekanalisatsioon, tuleohutus). Vastustaja selgitas, et see märge tehti ekslikult ja hiljem kustutati.
98.Viide ebavõrdsele kohtlemisele Rohumaa tee 6 kinnistu kasutusloa väljastamisega ei ole õige. Kinnistusregistri andmetel on Rohumaa tee 2 kinnistu praegusel ajal 100 % ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega. Võrdlusaluste hoonete kasutamise otstarve oli seega erinev. Ühel juhul (Rohumaa tee 2) oli tegemist olemuselt avalikkuse poolt kasutatava vabaajakeskusega. Teisel juhul (Rohumaa tee 6) oli tegemist üksikelamuga, mida üldjuhul kasutab üks leibkond. Erinevalt vabaajakeskusest oli üksikelamu püstitatud ehitusloa alusel.
99.Vastustaja ei ole kaebajale seega kasutusloa andmise viivitamisega kahju tekitanud, kuna puudub teo õigusvastasus. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise nõude eeldusteks on haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; õigusvastane kahju tekkimine; põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kohus küll tühistas kasutusloa kõrvaltingimuse, ent leiab, et vastustaja ei menetlenud kasutusluba ülemääraselt pikka aega. Kaebaja kinnistu reoveekäitlus on senimaani kohase lahenduseta, mistõttu olnuks õiguspärane ka see, kui vastustaja ei oleks veel kaebajale kasutusluba väljastanud ja nõuaks kaebajalt enne reovee kogumismahuti paigaldamist. Vastustaja tegevust kasutusloa menetlemisel ei loe kohus õigusvastaseks. Seega tuleb kahjunõue jätta rahuldamata.
100.Kaebaja etteheited Harku valla 03.04.2019 täitekorraldusele (sunniraha määramine) ei ole käesolevas vaidluses asjassepuutuvad, kuna see haldusakt on jõustunud ja kaebaja ei vaidlustanud seda
101.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas kaebuse kaebaja nõuete osas Harku Vallavalitsuse ehitus- ja kasutuslubade komisjoni 17.06.2020 otsuse nr 153 p 2 ning kasutusloa nr 2012371/10588 kõrvaltingimuse tühistamiseks. Kaebaja on tasunud liidetud haldusasjas riigilõivu kokku 765 eurot (vastavalt kahju hüvitamise nõude eest 750 eurot ning tühistamisnõuete eest 15 eurot). Kuna kohus rahuldas kaebuse tühistamisnõude osas, tuleb Harku vallalt välja mõista kaebaja kasuks menetluskulu 15 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadriann Ikkonen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.