XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti ning Lasnamäe Linnaosa Valitsuse tegevuse peale
Menetlusosalised
Kaebaja XX
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 04.02.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.02.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-196 menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata, kuid muuta Tallinna Halduskohtu 04.02.2021 määruse haldusasjas nr 3-21-196 põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul määruskaebuse määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4; § 235 lg-d 1 ja 3).
XX edastas 30.01.2020, 27.02.2020, 14.05.2020 Lasnamäe Linnaosa Valitsusele (LLOV) kirjalikud pöördumised, milles kokkuvõtlikult kirjeldati probleemi selle kohta, kuidas ema jättis lapsele sünnipäevakingituse üle andmata.
2.XX esitas 09.10.2020 Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroole avalduse, milles märkis, et tema tütrel oli sünnipäev ning ta tegi tütrele kingituse. Kingituse võttis vastu tütre ema, kes selle hävitas. Kuna lastekaitseametnik ei reageerinud, esitas XX PPA-le avalduse, millele PPA vastas kirjadega. XX polnud kirjades kajastatuga nõus, kuna kingi hävitamine oli väärtegu ning PPA keeldus väärteomenetluse algatamisest. Samuti ei arvestanud PPA sellega,
3-21-196 et postkaardil oli sõnum, mis oli kaitstud sõnumisaladusega. PPA seisukohad olid meelevaldsed ning XX ja tema tütre õigused tuleb tagada.
3.PPA vastas 21.02.2021 kirjaga nr 1.3-1/80-2 XX avaldusele, milles märkis, et XX on varem PPA-sse pöördunud kahel korral. XX väitis 06.07.2020 pöördumises, et lapse ema on tütre suhtes pannud toime õigusvastase teo. Pöördumises ei täpsustatud õigusvastase teoga seonduvaid asjaolusid. Noorsoopolitseinik ja lastekaitsespetsialist kontrollis lapsega seonduvat olukorda ning selle käigus tuvastati, et lapsega on kõik korras. XX väitis 17.08.2020 pöördumises, et lapse ema hävitas kingituse ära. XX-le vastati, et politsei ei teosta kontrolli kingituste saatmise ega kättesaamise üle ning tütre kasvatajal ja hooldajal ehk lapse emal on õigus otsustada lapse heaolu üle. Väärteomenetluse mittealustamise teatist ei koostatud põhjusel, kuna pöördumised ei sisaldanud konkreetset süüteoteadet ning lisaks kingituse hävitamise puhul pole tegemist õigusvastase teoga, mida PPA lahendab. XX ei ole varasemates pöördumistes postkaardiga seonduvat probleemi maininud. Lisaks ei nähtu selles osas süüteotunnuseid, mille suhtes tuleb PPA-l võtta vastu otsus menetluse alustamiseks või mittealustamiseks. Tuvastamist ei ole seega leidnud asjaolu, et politseiametnik oleks rikkumise toime pannud. Tegemist on peresiseste probleemidega. Lapse ema otsustega mittenõustumise korral on kaebajal õigus pöörduda lastekaitsespetsialisti poole või tsiviilkohtusse.
4.XX esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis LLOV ja PPA vastuste tühistamist ning nende kohustamist menetlema kaebaja pöördumisi ja tagama kaebaja ja tema tütre õigused. Kaebaja märgib, et ta tegi 2020 tütrele kingituse, mille tütre ema hävitas. Kaebaja teavitas sellest lastekaitseametnikku ja PPA-d, kes probleemi ei näinud. Kaebaja pöördus PPA sisekontrollibüroo poole. Ametnikud eiravad kehtivat õigust. Lisaks taotles kaebaja tütrele advokaadist esindaja määramist ning tema menetlusseisundi väljaselgitamist.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 04.02.2021 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus jättis määruse resolutsiooni p-ga 2 taotluse määrata tütrele advokaadist esindaja ja teha kindlaks tema menetlusseisund läbi vaatamata. Vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1 ja § 121 lg 1 p 1). Kaebaja pöördus PPA poole põhjusel, et viimane ei alustanud väärteomenetlust ega väljastanud väärteomenetluse mittealustamise teatist. PPA vastusest selgub, et väärteomenetluse mittealustamise teatist ei koostatud kaebajale põhjusel, et tema 06.07.2020 ning 17.08.2020 pöördumised ei sisaldanud konkreetset süüteoteadet ning lisaks pole kingituse hävitamise puhul tegemist õigusvastase teoga, mida PPA lahendab. Kaebusest nähtub, et kaebaja leiab endiselt, et lapse ema on rikkumise toime pannud ja ei ole nõus sellega, et PPA probleemi ei näinud. Halduskohtu pädevuses ei ole PPA üle järelevalve teostamine süüteoasjade menetlemisel ega menetluse alustamata jätmisel. Väärtegude kohtuvälise menetluse ja kohtumenetluse kord on sätestatud väärteomenetluse seadustikus (VTMS). Väärteoteade on teade, milles kirjeldatakse sündmust, fakti või tegevust, milles võivad esineda väärteotunnused (VTMS § 59 lg 1). Kui väärteo toimepanemise kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja kohustatud väärteoteate kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul alustama väärteomenetluse või otsustama väärteomenetluse alustamata jätmise ning teatama väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteoteate esitajale (VTMS § 59 lg 2). Pärast väärteomenetluse alustamata jätmise teate saamist võib väärteoteate esitaja esitada kaebuse kohtuvälise menetleja juhile väärteomenetluse alustamata jätmise peale VTMS §-s 76 ettenähtud korras (VTMS § 59 lg 4). Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendab kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise 2(5)
3-21-196 menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametnik kaebuse kättesaamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses (VTMS § 77 lg 1). Kui isik ei nõustu VTMS § 77 lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule (VTMS § 78 lg 1). VTMS ei näe ette võimalust pöörduda halduskohtusse. Seega ei ole halduskohtu pädevuses kontrollida, kas PPA pidi väärteomenetlust alustama ja kas PPA 21.01.2021 vastus nr 1.3-1/802 on õiguspärane. Lapsele kingituse tegemisest ja selle üleandmisest tekkinud vaidluse on vanemate ühise hooldusõiguse teostamist puudutav vaidlus. Kuna kaebaja viibib kinnipidamisasutuses, elab laps emaga, kellel on ka õigus otsustada lapse igapäevaelu puudutavaid küsimusi ainuisikuliselt ning lastekaitse vanemspetsialistil puudub õigus sekkuda hooldusõiguse teostamisse. Lastekaitse vanemspetsialist osutas omalt poolt igati kaasabi kaebaja poolt lapsele tehtud kingituse üleandmiseks lapse emale, kuid kingituse sobivuse ja faktilise üleandmise lapsele otsustab teda kasvatav vanem. Vaidluse lahendamine eeldab hinnangu andmist, kas hooldusõiguse teostamisse tuleb sekkuda, mis ei ole halduskohtu pädevuses. Hooldusõiguse teostamist reguleerib perekonnaseadus (PKS). PKS § 118 lg 1 kohaselt teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus tulenevalt PKS §-st 119 vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Perekonnavaidlused on eraõigussuhtest tulenevad vaidlused ehk tsiviilasjad, mida vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 9 lg 1 kohaselt lahendavad tsiviilasju maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Seega, kui kaebaja leiab, et lapse ema on hooldusõiguse teostamisel rikkunud lapse õigusi, siis on tal õigus pöörduda avaldusega Harju Maakohtusse. Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus läbi vaatamata taotluse määrata kaebaja tütrele advokaadist esindaja ja selgitada välja tema menetlusseisund.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.XX taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist, võtta kaebus menetlusse, saata asi halduskohtule menetlemiseks, kaasata menetlusse kaebaja tütre ema ja määrata tütrele advokaadist esindaja. PPA 21.02.2021 vastus on haldustoiming, millega kontrolliti asutuse sisest tööd. PPA ei ole kaebajale väljastanud dokumenti, mida oleks saanud VTMS-i alusel ja korras vaidlustada. Kaebaja ei vaidlusta väärteomenetluse mitte alustamist, vaid PPA sisekontrollibüroo seisukohti ja menetluse käiku kui haldustoimingut. Halduskohus eksis, kui jättis lapse õigused kaitseta. Kui kaebaja maakohtusse ei pöördu, kuidas on lapse huvid kaitstud. Lünga täitmiseks on möödapääsmatu määrata advokaadist esindaja. Halduskohtu määrust tuleb parandada osas, milles viimane märkis, et kaebaja on kinnipeetav. Kaebaja on vahistatu. Selline eksimus on kohtuniku taandamise aluseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1).
3(5)
3-21-196
8.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et halduskohus pole pädev lahendama vaidlust selle küsimuse üle, kas PPA on õigesti keeldunud väärteomenetluse algatamisest ega korda neid seisukohti üle (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
9.Kaebaja väidab määruskaebuses, et PPA ei ole talle väljastanud dokumenti, mida ta oleks saanud VTMS-i alusel ja korras vaidlustada. Kaebaja pöördus PPA poole 06.07.2020 kirjaga, milles väitis, et tütre ema on toime pannud õigusvastase teo. PPA vastas 06.07.2020 kirjaga kaebajale, et PPA viis koos lastekaitsespetsialistiga läbi kodukülastuse ning lapse suhtes õigusvastase teo toimepanemist ei tuvastatud. Kaebaja pöördus PPA poole 17.08.2020 kirjaga, milles väitis, et tütre ema hävitas tütrele kuulunud kingitusena saadud vara. PPA vastas 17.08.2020 kirjaga, et PPA ei teosta kontrolli kingituse saatmise ega kättesaamise üle, samuti märgiti, et kingituse hävitamise fakti ei ole tuvastatud. VTMS § 59 ei sea väärteoteatele ega väärteomenetluse alustamata jätmise teatele kindlaid vorminõudeid. Kui kaebaja hinnangul tuli tema 06.07.2020 ja 17.08.2020 pöördumisi käsitada väärteoteadetena, oleks tal olnud võimalik hoolimata sellest, et PPA pole 06.07 ja 17.08.2020 vastuseid vormistanud väärteomenetluse alustamata jätmiste teadetena, esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile VTMS § 59 lg 4 alusel ja korras. PPA 06.07.2020 ja 17.08.2020 vastuskirjad kaebaja pöördumistele on üheselt mõistetavad – väärteomenetlust ei ole alustatud.
10.Ringkonnakohus ei jaga aga halduskohtu seisukohta, et halduskohus pole pädev praegust vaidlust lahendama. Kaebaja märgib määruskaebuses, et tema eesmärgiks on vaidlustada PPA sisekontrollibüroo 09.10.2020 vastust kui toimingut, milles selgitati kokkuvõtlikult kaebajale seda, et politseiametniku tegevuses ei leitud õigusrikkumist. Sealhulgas ka kaebuses väljendatud kaebaja tahtest ei ole võimalik järeldada, et ta soovib esitada kaebust tütre ema peale kingituse lapsele üle andmata jätmise tõttu. Kaebaja on vaidlustanud nii PPA kui ka LLOV tegevused. Halduskohus on pädev kontrollima seda, kas PPA ja LLOV tegevused kaebaja pöördumistele vastamisel olid õiguspärased.
11.Kuigi ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kaebuse tagastamine pädevuse puudumise tõttu õige, ei too see kaasa halduskohtu määruse tühistamist. HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel on kohtul õigus kaebus tagastada ka juhul, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline. Kaebajat ajendas nii PPA kui ka LLOV poole pöörduma asjaolu, et kaebaja tütre ema ei andnud lapsele mõeldud kingitust lapsele üle. Tegemist on kaebaja ja tema tütre ema vahelise eraõigussuhtest võrsunud vaidlusega, millesse PPA ja LLOV ei ole üldjuhul kohustatud sekkuma. Ka halduskohtult ei saa üldjuhul nõuda, et kohus kohustaks haldusorganit sekkuma eraõiguslike vaidluste lahendamisesse, v.a juhul, kui seadus sellise selgesõnalise õiguse ja kohustuse haldusorganile paneb. Seadus ei kohusta haldusorganeid lahendama vanemate vahelisi vaidlusi, mis on võrsunud vanema õigusest ja kohustusest lapse kasvatamise käigus kingituste üleandmisel. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et PPA sisekontrollibüroo algataks konkreetse politseiametniku suhtes (distsiplinaar)menetluse ja kohaldaks tema suhtes konkreetseid õiguslikke tagajärgi (riigivastutuse seadus § 6 lg 1; HKMS § 44 lg 1). Viimati märgitud eeskätt olukorras, kus PPA-l puudus kohustus asuda lahendama kaebaja ja tema lapse ema vahel kingitusest võrsunud vaidlust.
4(5)
3-21-196 PPA on 09.10.2020 vastuses õigesti selgitanud, et kui üks lapsevanem jätab teiselt lapsevanemalt saadud kingituse lapsele üle andmata, on tegemist eraõigusliku vaidlusega ning vanema õigustest ja kohustustest võrsunud vaidlused tuleb lahendada PKS-i normide alusel ning tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kaebaja soovib kaebusega kaitsta lapse õigusi seeläbi, et haldusorganid võtaksid meetmeid selleks, et tagada lapse õigused kingituse üleandmata jätmisel. Tegemist ei ole seega kaebaja õiguste intensiivse riivega ning kaebuse rahuldamist ei saa pidada tõenäoliseks.
12.Halduskohtu määruse tühistamiseks ega kohtuniku taandamiseks ei annaks alust kaebaja väidetud asjaolu, et halduskohus käsitas kaebajat ekslikult kinnipeetava, mitte aga vahistatuna. Kaebaja tütre ema menetlusse kaasamiseks ja kaebaja tütrele advokaadi määramiseks alust ei esinenud.
13.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata, kuid muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.