Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
28.06.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-453
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.04.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.04.2021 määruse resolutsiooni p 2 peale haldusasjas nr 3-21-453 menetlusse.
Tagastada XX määruskaebusele lisatud dokumendid.
3.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.04.2021 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).
XX esitas 02.01.2021 Tallinna Vanglale venekeelsed avaldused karistada distsiplinaarkorras vanglaametnikku QQ, sest kaebajal ei võimaldatud 02.01.2021 lähedastele helistada ja lülitati välja kambriterminali side. Kaebaja esitas taotluse avalduste tõlkimiseks (registreeritud 12.01.2021 nr 5-18/21/1044-1 ja 5-18/21/1045-1).
2.Tallinna Vangla tagastas avaldused 20.01.2021 vastustega nr 5-18/21/1044-1 ja 518/21/1045-2 tõlkimiseks või nõusoleku andmiseks tõlkimise eest tasuda. Kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõtte kohaselt on arvel 72,24 eurot, mis on broneeritud elektri eest tasumiseks ja kaupluses ostmiseks. Kaebaja 02.01.2021 pöördumiste sisu arvestades on proportsionaalne nõuda, et ta tasuks ise nende tõlkimise eest.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule 03.03.2021 kaebuse Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-te 1 ja 2, § 28 lg-te 1 ja 3, Tallinna Vangla kodukorra p-de 11.1.1 ja 11.1.5 rikkumisega ja vangla kohustamiseks karistada QQ distsiplinaarkorras.
3-21-453
4.Halduskohus jättis 11.03.2021 määrusega kaebuse käiguta ning määras kaebajale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli selgitada, kuidas aitab valvuri suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimine tema õigusi kaitsta; loetleda selgelt, milliste tegevuste õigusvastasuse tuvastamist ta taotleb, ning selgitada, kuidas sellise nõude rahuldamine aitab kaebaja õigusi kaitsta; selgitada, millele tuginevalt ta leiab, et tal ei ole tõlkimise eest ega riigilõivu tasumiseks raha, arvestades K-raha väljavõttel toodud andmeid. Halduskohus hoiatas, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral tagastatakse kaebus.
5.Kaebaja selgitas 17.03.2021, et valvuri distsiplinaarkorras karistamine aitab ära hoida sarnaseid rikkumisi ning tagada, et kaebajal võimaldatakse helistada ja et temasse suhtutakse austavalt. Pärast toidu ja elektri eest tasumist ei ole kaebajal raha. Kaebajal on palju vaidlusi, seega ei saanud ta olemasoleva raha arvelt maksta kõigi tõlgete eest.
6.Tallinna Vangla selgitas 09.04.2021 vastuses, et kaebaja on saanud alates 06.11.2020 helistada rohkem, kui näeb ette justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VsKE), sh on mitmed kõned tehtud laupäeval ja puhkepäevadel, mil vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-s 3 nimetatud isikud, kellele helistamist ei piirata, ei ole kättesaadavad. Kaebajat on erakõnede tegemise eest teise kinnipeetava kõnekaardiga ka karistatud. Kambriterminal lülitati 02.01.2021 välja, sest pärast helistamise mittevõimaldamist hakkas kaebaja valveruumi helistama ja ametnike peale karjuma. Kuna ühest kambrist helistamise ajal on valveruumi terminal hõivatud, blokeeris selline tegevus kõned teistest kambritest ja ei olnud võimalik teostada järelevalvet. Kambriterminali blokeerimise ajal on kinnipeetaval võimalus valvurit ohuolukorrast teavitada igatunniste kontrollkäikude ajal või kasutades kambrites asuvat kutsunginuppu.
7.Tallinna Halduskohus võttis 14.04.2021 määrusega haldusasja materjalide juurde kaebaja K-raha väljavõtte ajavahemiku 04.11.2020–03.03.2021 kohta (resolutsiooni p 1) ja tagastas kaebuse (resolutsiooni p 2). Nõue ametniku distsiplinaarkorras karistamiseks tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebajal ei ole õigust nõuda, et vangla algataks ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse ja karistaks ametnikku (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 määrus nr 3-21-196, p 11). Ametniku karistamine ei tekita kaebajale ühtegi õigust ega võta kaebajalt ära ühtegi tal lasuvat kohustust ega keeldu. Ainuüksi teise isiku olukorra halvendamiseks ega avaliku huvi kaitseks ei ole lubatav praegusel juhul kaebust esitada. Seadus ei näe ette ja kohtupraktikas ei ole tunnustatud õigust nõuda distsiplinaarmenetluse algatamist ka kaebaja preventiivse huvi kaitseks. Helistamise võimaldamata jätmise ja kambri suhtlusseadme väljalülitamise õigusvastasuse tuvastamise nõuded tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 21 alusel. Tuvastamiskaebuse võib esitada, kui kaebaja õiguste kaitseks ei ole tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. Kaebaja õiguste riivet võib pidada ka väheintensiivseks ja kaebuse rahuldamist vähetõenäoliseks. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema eriline huvi. Isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebust ei saa esitada teiste kinnipeetavate õiguste kaitseks. Preventiivne kaebus ei aita tulevasi rikkumisi ja ametniku väidetavat provotseerivat käitumist ära hoida. Ennetava huvi jaoks peab esinema reaalne risk, et isiku õigusi on rikutud ja edaspidi on võimalik, et selline risk realiseerub. Ei nähtu, et kaebaja õigusi oleks reaalselt riivatud ega riski, et täitevvõim asub kaebaja õigusi tulevikus selles küsimuses rikkuma. Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 ja 10.12.2020 käskkirjaga nr 11/20/56 võimaldati kinnipeetavatele helistamist vastavalt üksuse töökorraldusele. Kaebaja eluosakonnas korraldati erakõnesid 19.08.2019 kinnitatud telefonikõnede kasutamise graafiku 2(6)
3-21-453 alusel. Kinnipeetavaid teavitati sellisest korraldusest. Erakõned toimusid kolmapäeval 07.30 – 16.00 vahel. Vangla esitatud kaebaja kõneside andmetest nähtuvalt on kaebaja saanud helistada nädalas mitu korda, sh laupäeviti (07.11, 14.11, 21.11, 28.11, 05.12, 12.12, 19.12, 26.12, 16.01, 23.01, 30.01, 06.02, 13.02, 20.02, 27.02, 06.03, 13.03, 20.03, 27.03). Enne ja pärast aastavahetust on kaebaja saanud graafikujärgselt helistada kolmapäeval (30.12 ja 06.01), samuti on kaebaja teinud 31.12.2020 neli kõnet ja pärast aastavahetust 04.01.2021 kolm kõnet. Kuigi ei ole võimalik tuvastada, missugused nendest kõnedest olid erakõned, on kaebajale olnud tagatud helistamine vähemalt VsKE § 51 lg-s 2 sätestatud ulatuses. Kaebajal ei ole õigust nõuda erakõnede tegemist talle sobival suvalisel ajal ja vangla varasem täiendavate graafikuväliste erakõnede tegemise lubamine ei anna kaebajale õigust sellise praktika jätkumist nõuda. Kuna erakõnede tegemist 02.01.2021 ei olnud ette nähtud, ei saa vangla helistamise mittelubamist pidada õigusvastaseks. Kaebaja ei ole väitnud, et talle oleks keelatud helistada VangS § 28 lgs 3 nimetatud isikutele. Kambriterminali väljalülitamine 02.01.2021 ei riivanud oluliselt kaebaja õigusi ja kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kambriterminal on mõeldud ohuolukorrast või muust ametniku kiiret sekkumist vajavast olukorrast teavitamiseks (Tallinna Vangla kodukorra p 11.1.5). Kaebaja tegevus häiris vanglas järelevalve teostamist ja blokeeris teiste kinnipeetavate võimalust valvurit kutsuda, mistõttu ei saa terminali väljalülitamist pidada õigusvastaseks. Terminali väljalülitamisega ei kaotanud kaebaja täielikult võimalust valvurit kutsuda, tal oli seda võimalik teha igatunniste kontrollkäikude ajal või kutsunginupu abil. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et tal oleks terminali väljalülitamise tõttu jäänud ohuolukorrast või muust tõsisest valvuri sekkumist vajavast vajadusest teavitamata. Kaebaja soovitud ajal telefonikõnede tegemise võimatus ei ole ohuolukord. Isegi kui tuvastamiskaebuse esitamiseks on preventiivne huvi, on kaebaja õiguste riive väheintensiivne ja kaebuse rahuldamise tõenäosus vähene. Kaebaja on saanud teha telefonikõnesid oluliselt suuremal arvul, kui on seaduses minimaalselt ette nähtud. Lähedastega suhtlemise piirang, sh võimatus suhelda lähedastega kinnipeetava poolt vabalt valitud ajal, on kinnipidamisega paratamatult kaasnev tagajärg. Olukorras, kus kaebaja üksnes pahameele avaldamiseks helistab pidevalt terminali kaudu valveruumi, on kambriterminali blokeerimine vajalik meede, et tagada ülejäänud kinnipeetavate võimalus sekkumist vajava vajaduse korral valveruumiga ühendust võtta. Kaebaja ei ole avaldanud reaalset vajadust ega ohuolukorda, mis tal jäi selle tõttu lahendamata. Valveruumi helistamise võimaluse eesmärk ei ole lihtsalt valvuritega suhtlemine ilma vajaduseta või valvurite survestamine, et valvurid tuleksid kaebajale helistamise osas vastu. Sellisele soovile ei pea kohus tagama ka kohtulikku õiguskaitset. Tallinna Vangla tagastas 20.01.2021 vastustega nr 5-18/21/1044-2 ja 5-18/21/1045-2 kaebaja venekeelsed pöördumised. Puudub põhjus teha kaebajale ettepanek esitada tühistamis-, kohustamis- või hüvitamiskaebus, sest kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebajal on alates 02.01.2021 olnud võimalik pöördumiste tõlkimiseks kasutada oma algset vabakasutuskonto jääki, millele on lisandunud kaks korda 50 eurot, millest tuleb omakorda maha arvestada kinnipidamised ja elektrienergia eest tasu võtmised. Seega on kokku kaebaja käsutuses olnud (106,68 + 2 x (50 – 25 - 10) - 7) 129,68 eurot. Kaebajale pidi olema pärast 02.01.2021 helistamise mittevõimaldamist vangla tegevuse vaidlustamise soovi korral ettenähtav vajadus tasuda tõlkimise eest. Toodud summa arvelt oli kaebajal võimalik tõlkekulud tasuda nii koos vastava pöördumisega kui ka pärast 20.01.2021 pöördumise tõlkimise korraldamiseks tagastamist. Kuna kaebaja seda ei teinud, on pöördumised puudusega ja seetõttu õiguspäraselt tagastatud. Asjas ei oma tähtsust see, et kaebajal võib olla parasjagu toimumas mitmeid vaidluseid, mille tõttu tuleb tasuda riigilõivu või tõlkekulusid. Kaebaja vabakasutuskontost ei nähtu katset mistahes asjas tõlkekulusid tasuda. Ka vabaduses viibiv isik 3(6)
3-21-453 peab tegema rahaliste vahendite nappuse korral valikuid. Kinnipeetavana on kaebajale tagatud toitlustamine, mistõttu ei ole ka kaupluses tasumine tingimata vajalik kulutus.
8.XX esitas 26.04.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 14.04.2021 määrus osas, milles tema kaebus tagastati, ja saata asi halduskohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud kaebuse juurde. Helistamise ja kambriterminali väljalülitamisega on olnud Tallinna Vanglas alates karantiini kehtestamisest süstemaatiline probleem. Kaebused ja vaided selle vaidlustamiseks on jäetud tähelepanuta. Erakõnesid on lubatud teha ainult kaks korda nädalas – kolmapäeval ja laupäeval. 02.01.2021 oli laupäev, kuid kõnesid teha ei lubatud. Kaebaja jäeti ilma võimalusest helistada lähedastele kohe pärast uut aastat ja neid uue aasta saabumise puhul õnnitleda. Sellega rikkus vastustaja VangS § 28 lg-t 1. Kambriterminali side lõpetati 02.01.2021 peaaegu kõigil kinnipeetavatel, kes kõik tahtsid koju helistada. Vastustaja väide, et kaebaja karjus 02.01.2021 kambriterminali kaudu korrapidajate peale, kuna tal ei lubatud helistada, ei ole õige. Kambriterminali väljalülitamisega jäeti kaebaja ilma võimalusest korrapidajaga kontakteeruda. Distsiplinaarkaristused teise kinnipeetava telefonikaardi kasutamise eest (11.01.2021 käskkirjad nr 5-2/21/22 ja 5-2/21/23) ei puuduta praegust vaidlust. Asjasse ei puutu ka see, et kaebaja on saanud helistada muudel päevadel. Kaebaja vaidlustab 02.01.2021 lähedastele helistamise mittevõimaldamist ja sel päeval kambriterminali side väljalülitamist. Halduskohus leidis vääralt, et kaebajal oli vanglale esitatud kaebuste tõlkimiseks piisavalt raha. 02.01.2021 seisuga oli kaebaja vanglasisese isikukonto jääk 47,44 eurot, millest 35 eurot oli broneeritud elektri eest maksmiseks kuni aasta lõpuni. Kaebaja ei saa iga päev oma kontoseisu vaadata. Kaebajale oleks pidanud vältimatuteks kulutusteks arvestama vähemalt 5% kuupalga alammäärast ehk 29,20 eurot kuus. Kaebajal on palju kaebusi ja nende kõigi tõlkimiseks raha ei jätku. Kaebajal ei ole võimalik vanglas olles raha juurde teenida. Vangla antavast toidust ei piisa, mistõttu tuleb tervise hoidmiseks toitu ise poest juurde osta. Kohus ei saa öelda, mida ja kui palju kaebaja tohib kauplusest osta. Vangla on kinnine asutus ja suurem osa kinnipeetavatest kõneleb vene keelt, mistõttu on alusetud halduskohtu viited keeleseadusele. Kaebaja viibib Tallinna Vanglas juba 2011. aastast ja varem on tema venekeelseid pöördumisi tõlkinud vangla oma kulul.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebus halduskohtu 14.04.2021 määruse resolutsiooni p 2 peale tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4). Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.Kaebaja on lisanud määruskaebusele dokumente, millest võib järeldada, et ta soovib nende asja juurde võtmist. Ringkonnakohus tagastab määruskaebusele lisatud dokumendid, sest need on toimikus juba olemas.
Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu 14.04.2021 määrus muutmata.
12.Kaebaja ei ole rahul sellega, et ei saanud laupäeval, 02.01.2021 helistada oma lähedastele ja soovida neile head uut aastat. Helistamise mittevõimaldamise peale korrapidajale kaevates lülitati kaebaja kambris terminal välja, mille tõttu puudus kaebajal võimalus terve päeva jooksul valvuriga kontakti võtta.
13.Ringkonnakohus leiab, et isegi kui möönda kaebaja kaebeõigust nõudmaks vastustaja 02.01.2021 toimingute õigusvastasuse tuvastamist – arvestades, et praeguseks ei ole lähedaste 4(6)
3-21-453 telefoni teel 2021. aasta saabumise puhul õnnitlemine või sel kuupäeval kambriterminali kasutamise võimalus enam aktuaalne, kuid kaebaja väitel on lähedastele helistamise korraldamise ja kambriterminali väljalülitamise näol tegemist süstemaatiliste probleemidega, mis on jätkunud ka pärast 02.01.2021 juhtumi kohta kaebuse esitamist – oli tuvastamisnõuete tagastamine õiguspärane HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, s.o põhjusel, et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline. Ringkonnakohus nõustub selle tagastamise aluse osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
14.Praegune vaidlus puudutab üksnes helistamist lähedastele, sest kaebaja ei väida, et vangla oleks piiranud tema õigust suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga (vt VangS § 28 lg 3). Kaebaja õiguste riive ei ole intensiivne, arvestades, et tema erakõne ainuke eesmärk oli soovida lähedastele head uut aastat. Vastustaja esitatud kaebaja kõnede väljavõttest on näha, et kaebaja saanud telefonikõnesid teha 30.12.2020, 31.12.2020, 04.01.2021, 05.01.2021 ja 06.01.2021 (dtl 129, 130). Seega oli tal võimalik edastada lähedastele oma pühadesoovid, sh soovida head uut aastat mõistliku aja jooksul pärast uue aasta saabumist.
15.VangS § 28 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus telefoni (v.a mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Telefoni kasutamine toimub VsKE-s sätestatud korras. VsKE § 50 lg 2 järgi võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Vangla selgitas 09.04.2021, et kaebaja viibis I üksuse O3 avatud eluosakonna kambris nr 8, kus 19.08.2019 kinnitatud graafiku järgi oli helistamise päevaks ette nähtud kolmapäev (vt graafik dtl 101) ning võimalusel anti lisahelistamise võimalusi ka graafikuvälisel ajal. Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56 alusel lukustati COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks kõik kinnise vangla eluosakonnad ning helistamist võimaldati taotluse alusel vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele. Kaebajal säilis ka 10.12.2020 käskkirja kehtivuse ajal võimalus helistada oma lähedastele vähemalt kord nädalas kolmapäeviti. Kaebaja soovis oma lähedastele helistada 02.01.2021, mis oli laupäev, seega graafikuvälisel ajal. Vangla on selgitanud, et pühade perioodi tõttu ei olnud võimalik 02.01.2021 korraldada lisahelistamist. Kuna kaebaja on saanud helistada 30.12.2020, 31.12.2020, 04.01.2021, 05.01.2021 ja 06.01.2021, on täidetud õigusaktides sätestatud miinimumnõue võimaldada erakõnesid vähemalt üks kord nädalas. Eelnevat arvestades on kaebuse rahuldamine 02.01.2021 helistamise mittevõimaldamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes vähetõenäoline.
16.Tallinna Vangla kodukorra p 11.1.5 kohaselt saab suletud kambris viibimisel või muul ajal, kui on vajalik vanglateenistuse ametniku kiire sekkumine sündmuse lahendamisel, kinnipeetav vanglateenistust ohuolukorrast teavitada kambriterminali vahendusel. Kaebaja ei ole ka määruskaebuses välja toonud ühtki olulist teadet, mis tal jäi 02.01.2021 kambriterminali vahendusel edastamata. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja kambriterminal lülitati 02.01.2021 välja, sest ta häiris helistamise mittevõimaldamise peale kambriterminali vahendusel pahameele avaldamisega vanglas järelevalve teostamist ja blokeeris teiste kinnipeetavate võimaluse kiiret sekkumist nõudva olukorra lahendamiseks valvurit kutsuda. Seega oli vastustajal kaebaja kambriterminali väljalülitamiseks mõistlik põhjus. Ohuolukorrast või muu kiire sekkumise vajadusest oli kaebajal võimalik teada anda valvurile igatunniste kontrollkäikude ajal või ka kutsunginupu abil (vt justiitsministri 05.09.2011 määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 12 lg 1 p 5 ja lg 2). Seega leidis halduskohus õigesti, et ka selle tuvastamisnõude osas on kaebaja õiguste riive väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine asjaoludest tulenevalt vähetõenäoline.
5(6)
3-21-453
17.Vanglaametnike distsiplinaarkorras karistamise nõude osas kaebeõiguse puudumise ning muude võimalike tühistamis-, kohustamis- või hüvitamisnõuete osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata, lisades vaid järgmist.
18.Ringkonnakohus on kaebajale korduvalt selgitanud (nt haldusasjad nr 3-19-423, 3-21625, 3-21-375, 3-21-334, 3-21-335), et haldusmenetluse keel on eesti keel (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1). Kui riigiasutusele (mille hulka kuuluvad ka vanglad) või kohalikule omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde (keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg 1). Kui nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (KeeleS § 12 lg 2). VsKE § 491 kohaselt kannab vangla tõlkekulud üksnes juhul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Vanglal puudub kohustus menetleda võõrkeelseid avaldusi.
19.Kuigi seadus ei kohusta kaebajat kulutama kontol olevat raha enda muude vajaduste asemel vanglale esitatavate pöördumiste tõlkimiseks, ei saa isik tõlgitasu tasumist vältida sellega, et ta muudab ennast teadlikult varatuks. Arvestades kaebaja pikaajalist kogemust halduskohtumenetlusega ja mitmeid varasemaid tõlkimisega seotud vaidlusi, pidi kaebajale olema ettenähtav, et tal tuleb tasuda vanglale esitatavate vaiete või muude pöördumiste tõlkimise eest. Viimati märgitut kinnitab ka asjaolu, et 02.01.2020 võõrkeelsetes pöördumistes on kaebaja taotlenud nende tõlkimist vangla kulul. Ka kinnipeetavalt võib eeldada, et kui talle on teada, et tal tuleb oma õigusi vaidemenetluses kaitsta, säästab ta oma õiguste maksmapanemise tarvis raha võimalike kulude katmiseks. Kaebajal oli küll korraga käsil mitmeid vaidlusi ja tema vanglasisesel kontol olevast rahast ei pruukinud piisata kõigi pöördumiste tõlkimiseks, kuid kaebaja seisukohtadest ja asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks tasunud kasvõi ühe oma pöördumise või vaide tõlkimise eest, mille tagajärjel ei suudaks ta tasuda järgmiste vaiete tõlkimise eest. Asja materjalid ei luba järeldada ka seda, et kaebaja oleks ise aktiivselt otsinud muid võimalusi tõlkekulude maksmiseks. See tekitab põhjendatud kahtluse, et kaebaja on teadlikult kasutanud olemas olnud raha muul otstarbel, kuigi teadis, et tal on kohustus tasuda tõlkekulude eest.
20.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 14.04.2021 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.