X kaebus Tallinna Vangla 25.05.2021 käskkirja nr 52/21/363 tühistamiseks Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla Tallinna Halduskohtu 18.08.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18.08.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-1592 menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.08.2021 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla 25.05.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/363 karistati X noomitusega Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.13.1 rikkumise eest.
3.Tallinna Vangla andis 11.06.2021 kirjaga nr 5-15/21/292-2 X-le 10 päeva aega vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o vaide tõlkimiseks või tõlkimise eest tasumiseks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2 ning justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 491 lg-d 1, 2 ja 3).
3-21-1592 Vaide tõlkimine vangla kulul ei ole põhjendatud, kuna K-raha andmetel on X vanglasisesel arveldusarvel liikunud piisavalt raha tõlkimise korraldamiseks, kuid kaebaja on teinud kulutusi, mis ei ole vältimatult vajalikud, sh tasunud ette terve aasta elektriraha.
4.Tallinna Vangla tagastas 30.06.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/292-4 vaide HMS § 79 lg 1 p 2 alusel läbivaatamatult, kuna vanglale ei olnud 24.06.2021 seisuga võõrkeelse vaide tõlget esitatud, kuigi kaebaja sai vangla 11.06.2021 kirja vaides esinevate puuduste kõrvaldamise kohta kätte 14.06.2021.
5.Kaebaja esitas 13.07.2021 halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 25.05.2021 käskkirja nr 5-2/21/363 tühistamiseks. Samuti nõudis kaebaja, et Tallinna Vanglat kohustataks täitma VSKE § 491 lg-t 4 ja vastama vastuväitele, tunnistataks õigusvastaseks vangla tegevus seoses VSKE § 491 lg 4 mittetäitmisega ning võetaks vanglaametnikud ja jurist vastutusele.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 18.08.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 ja lg 2 p-de 1 ja 21 alusel. Kaebaja vabakasutuskonto väljavõttelt nähtuvalt oli 14.03.2021 konto algjääk 50,06 eurot, kaebaja on 24.03.2021 tasunud kaupluses 15,05 euro eest ning kuni kaebuse esitamiseni on elektrienergia eest tasutud kokku 14 eurot. Elektritasuks broneeritud tuleb raha arvestada vaba raha hulka seni, kuni elektritasu ei ole isikukontolt maha arvestatud (Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2021 määrus nr 3-21-625, p 13 ja 01.07.2021 määruse nr 3-21-782 p 12). Isik ei saa tõlgitasu tasumist vältida sellega, et ta muudab ennast teadlikult varatuks. Arvestades konto lõppjääki ning vaide esitamist 03.06.2021 ja puuduste kõrvaldamise tähtaega 24.06.2021, oli kaebajal vabu vahendeid vaide esitamise ning puuduste kõrvaldamise tähtaja ajal 24,50 eurot, millest oleks jätkunud 2-leheküljelise käsikirjas kirjutatud vaide tõlkimise eest tasumiseks. Ka kinnipeetavalt võib eeldada, et ta säästab oma õiguste maksmapanemise tarvis raha võimalike kulude katmiseks. Ehkki kaebaja on vanglale esitanud ka mitmeid muid pöördumisi ja tema vanglasisesel kontol olevast rahast ei pruukinud piisata nende kõigi tõlkimiseks, ei nähtu kaebaja seisukohtadest ja asja materjalidest, et kaebaja oleks tasunud kasvõi ühegi tema esitatud pöördumise või vaide tõlkimise eest, mille tagajärjel ei suudaks ta tasuda järgmiste tõlkimise eest. Seega isegi juhul, kui kaebaja ei oska eesti keelt tasemel, mis lubaks tal vanglale pöördumisi koostada, oli kaebajal kohustus vaide tõlkimise eest ise tasuda. Vangla on kaebaja vaide õiguspäraselt tagastanud, mistõttu on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Teised nõuded tuleb tagastada kaebeõiguse puudumise ning riive vähese intensiivsuse ja kaebuse vähese perspektiivi tõttu (HKMS § 121 lg 2 p-d 1 ja 21). Kaebaja nõue, et kohus kohustaks vastustajat kaebaja vaidele vastama, ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kui kohus leidnuks, et vaie on tagastatud õigusvastaselt, menetleks kohus kaebust sisuliselt. Tuvastamisnõude esitamiseks puudub kaebajal kaebeõigus, sest kaebaja eesmärki arvestades on tõhusamaks vahendiks sisulise nõude menetlemine, mille eelduseks omakorda on kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. Nõue ametnike distsiplinaarkorras karistamiseks kuulub HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebajal ei ole õigust nõuda, et vangla algataks ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse ja karistaks ametnikku (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse nr 3-21-196 p 11). Ametniku karistamine ei tekita kaebajale ühtegi õigust ega võta kaebajalt ära ühtegi tal lasuvat kohustust ega keeldu. Kohtupraktikas ei ole ka tunnustatud distsiplinaarmenetluse algatamist kaebaja preventiivse huvi kaitseks.
2(4)
3-21-1592
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. Kõik kulutused olid tehtud pärast kaebuse esitamist vanglale ja kohtusse. Vanglal ega kohtul pole õigust heita kaebajale ette, et ta on kunagi kulutanud kaupluses igakuiselt 15 eurot oma vajadustele. Kinnipeetava tuluna ei saa käsitleda elektri eest broneeritud raha. Kaebaja võib enda äranägemise järgi kulutusi teha, sh elektri eest aastaks ettemaksu teha. Kaebajal polnud millestki raha säästa ning kaebaja pole kohustatud raha koguma. Vangla peab lähtuma reaalsetest võimalustest kaebuse esitamise hetkel. Kaebaja on esitanud vastuväite koos kohustamiskaebusega ning pöördunud kohustamiskaebusega kohtusse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1).
9.Kaebaja taotleb halduskohtu määruse tühistamist, kuid määruskaebuses ei ole väidetud, et kaebuse nõuete tagastamine HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 21 alusel oli õigusvastane. Halduskohus on selgitanud kaebajale tuvastamisnõude ja kohustamisnõuete tagastamist. Vaidlus on käesolevas seega selle üle, kas vangla on kaebaja vaide õiguspäraselt tagastanud tõlkimise korraldamiseks.
10.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (nt jätab kõrvaldamata vaides esinenud puudused) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg‐st 1 tulenevalt lubatav. Vaide õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega (Riigikohtu 29.04.2014 määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 19).
11.Haldusmenetluse keel on eesti keel (HMS § 20 lg 1). Kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde (keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg 1). Kui nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (KeeleS § 12 lg 2). VSKE § 491 kohaselt kannab vangla tõlkekulud üksnes juhul, kui kinnipeetaval puudub vanglasisesel isikuarvel raha. Vanglal puudub kohustus menetleda võõrkeelseid avaldusi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2019 määrus nr 3-19-423, p 7; 05.05.2021 määrus nr 3-21-625, p 13; 02.06.2021 määrus nr 3-21375, p 15).
12.Ringkonnakohus on mitmetes kaebajaga seotud haldusasjades tuvastanud, et kaebaja on teinud suures summas kulutusi vangla kaupluses ning tema kontolt on 2020. a detsembris aastase perioodi jaoks ette broneeritud ca 50 euro suurune summa elektritasu jaoks (vt nt haldusasjad nr 3-21-888, 3-21-878 ja 3-21-782). Sellega on kaebaja muutnud ennast rahatuks, et vältida tõlgitasu maksmist. Ringkonnakohus jääb oma varasema seisukoha juurde, et kuigi seadus ei kohusta kaebajat kulutama kontol olevat raha enda muude vajaduste asemel vanglale esitatavate pöördumiste tõlkimiseks, ei saa isik tõlgitasu maksmist vältida sellega, et ta muudab ennast teadlikult rahatuks (Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2021 määrus nr 3-21-625, p 13; 02.06.2021 määrus nr 3-21-375, p 15; 09.06.2021 määrus nr 3-21-822, p 13; 18.06.2021 määrus nr 3-21-334, p 16). Eelnevast erinevale seisukohale asumiseks ei anna alust määruskaebuses 3(4)
3-21-1592 esitatud väide, et kaebaja tasus elektri eest ette, kuna tal oli sellel hetkel raha ning tal puuduvad sissetulekud. Halduskohus märkis, et kaebaja vabakasutuskonto väljavõttelt nähtuvalt oli konto algjääk 14.03.2021 50,06 eurot, kaebaja on 24.03.2021 tasunud kaupluses 15,05 euro eest ning kuni kaebuse esitamiseni on elektrienergia eest tasunud kokku 14 eurot. Sissetulekud on olnud 125 eurot, nõuete fondi on kantud 125 eurot ja konto lõppjääk 13.07.2021 oli 21,01 eurot. Elektrienergia eest tasutav summa on 3,50 eurot kuus, mille tasumine oli isiku laekumistest nähtuvalt võimalik ka pärast 2020. a detsembrit.
13.VSKE § 593 lg 2 kohaselt arvestatakse kinnipeetava poolt isiklike elektriseadmete kasutamisest tekkinud kulu tema isikuarvelt vangla kasuks maha arvestuskuule eelneva kuu 15. kuupäevaks. Elektritasuks broneeritud raha tuleb arvestada vaba raha hulka seni, kuni elektritasu ei ole isikukontolt maha arvestatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2021 määrus nr 3-21-782, p 12; 05.05.2021 määrus nr 3-21-625, p 13). Kaebaja esitas vaide vanglale 01.06.2021. K-Raha väljavõttelt nähtub, et seisuga 14.03.2021 oli kaebajal broneeritud rahalisi vahendeid 50,06 eurot. Kaebaja tasus 24.03.2021 vangla kaupluses 15,05 eurot ning elektriarvete eest. Käesolevale haldusasjale lisatud K-Raha väljavõttest nähtub, et 30.03.2021 arvestati kaebaja kontolt elektritarvete kasutamise eest maha 3,50 eurot ning kaebaja tasus vangla kaupluses 15,05 eurot. Vaide esitamise ajal oli kontojääk 24,51 eurot, millest oleks piisanud tõlgete eest (osaliselt) tasumiseks.
14.Kohtud on kaebajale selgitanud võõrkeelsete avalduste tõlkimise ja selle eest tasumise korda (nt haldusasjades nr 3-19-423, 3-21-334, 3-21-335, 3-21-375, 3-21-453, 3-21-625, 3-21796, 3-21-782, 3-21-878, 3-21-888, 3-21-1134). Ringkonnakohus jääb varasemate seisukohtade juurde. Ka kinnipeetava puhul võib eeldada, et ta säästab oma õiguste maksmapanekuks raha. Isegi kui kaebajal ei pruukinud jätkuda raha kõikide vanglale esitatud avalduste tõlkimiseks, ei ole ta maksnud kas või ühe avalduse tõlkimise eest, mille tagajärjel ei saa ta tasuda järgmiste avalduste tõlkimise eest. Arvestades kaebaja pikaajalist kogemust halduskohtumenetlusega ja mitmeid varasemaid tõlkimisega seotud vaidlusi, siis see tekitab põhjendatud kahtluse, et kaebaja on teadlikult kasutanud olemas olnud raha muul otstarbel, kuigi teadis, et tal on kohustus tasuda tõlkekulude eest(vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2021 määrus asjas nr 3-21-796, p 13).
15.Halduskohus on õigesti tagastanud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.08.2021 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.