Korrakaitse › Vanglad

lina kättesaadavad, et kaebaja on saanud ka erakõnesid teha graafikuväliselt. Kaebaja on erakõnede tegemiseks kasutanud ka teise kinnipeetava kõnekaarti, mille eest on talle 11.01.2021 käskkirjadega nr 5-2/21/22 ja 5-2/21/23 määratud distsiplinaarkaristused. Kaebaja kambriterminal lülitati 02.01.2021 välja kuna kaebaja hakkas pärast helistamise mittevõimaldamist korduvalt terminali kaudu valveruumi helistama ja ametnike peale karjuma. Kuna ühest kambrist helistamise ajal on valveruumi terminal hõivatud, blokeeris selline tegevus kõned teistest kambritest ja ei olnud võimalik teostada järelevalvet. Kambriterminali blokeerimise ajal on kinnipeetaval võimalus valvurit ohuolukorrast teavitada igatunniste kontrollkäikude ajal või kasutades klambrites asuvat kutsunginuppu.

https://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/tallinna_vangla_kodukord_terviktekst_al _29.09.2020.pdf

2(4)

eluosakonnad lukustati alates 06.11.2020 Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirja nr 11/20/52 ja 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56 alusel (mõlema käskkirja p 1.1) ning helistamine võimaldati taotluse alusel vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele (mõlema käskkirja p 1.6). Vangla selgituste kohaselt korraldatakse kaebaja eluosakonnas erakõnesid vastavalt 19.08.2019 kinnitatud telefonikõnede kasutamise graafikule (lisa 3) ja korraldusest on kinnipeetavaid suuliselt teavitatud. Kohtule nähtub, et kaebaja osakonnas (O3) toimuvad erakõned kolmapäeval kella 07.30-16.00 vahelisel ajal. Vangla esitatud kaebaja kõneside andmetest (lisa 4) nähtub kohtule, et kaebaja on saanud helistada nädalas mitu korda, sh laupäeviti (07.11, 14.11, 21.11, 28.11, 05.12, 12.12, 19.12, 26.12, 16.01, 23.01, 30.01, 06.02, 13.02, 20.02, 27.02, 06.03, 13.03, 20.03, 27.03). Enne ja pärast aastavahetust on kaebaja saanud graafikujärgselt kolmapäeval helistada (30.12 ja 06.01), samuti on kaebaja teinud 31.12.2020 4 kõnet (viimane 11:37:55) ja pärast aastavahetust 04.01.2021 3 kõnet. Kuigi kohtul ei ole võimalik tuvastada, millised eelnimetatud kõnedest olid erakõned ja millised mitte, on vangla kaebajale taganud helistamise võimaluse vähemalt VSkE § 51 lõikes 2 sätestatud ulatuses ja tegelikkuses on kaebaja saanud helistada tihemini, sh laupäevadel. Kaebajal ei ole õigust nõuda erakõnede tegemist talle sobival suvalisel ajal ja vangla varasem täiendavate graafikuväliste erakõnede tegemise lubamine ei anna kaebajale õigust sellise praktika jätkumist nõuda. Kuivõrd erakõnede tegemist 02.01.2021 ei olnud ette nähtud, ei saa vangla helistamise mittelubamist pidada õigusvastaseks. Kaebaja ei ole väitnud, et talle oleks keelatud helistada VangS § 28 lõikes 3 nimetatud isikutele. Kohus leiab, et ka kambriterminali väljalülitamine 02.01.2021 ei riivanud oluliselt kaebaja õigusi ja kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Vangla on selgitanud, miks kambriterminal välja lülitati. Terminal on mõeldud ametniku ohuolukorrast või muust ametniku kiiret sekkumist vajavast olukorrast teavitamiseks (kodukorra p 11.1.5). Kaebajal tuleb terminali kaudu teadete edastamisel arvestada ka teiste kinnipeetavate õigusega teha sama ning olukorras, kus kaebaja tegevus otseselt häirib vanglas järelevalve teostamist ja blokeerib teiste kinnipeetavate võimalust valvurit kutsuda, ei saa terminali väljalülitamist pidada õigusvastaseks. Terminali väljalülitamisega ei kaotanud kaebaja täielikult võimalust valvurit kutsuda, tal oli seda võimalik teha igatunniste kontrollkäikude ajal või kutsunginupu abil. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et tal oleks terminali väljalülitamise tõttu jäänu ohuolukorrast või muust tõsisest valvuri sekkumist vajavast vajadusest teavitamata. Kaebaja soovitud ajal telefonikõnede tegemise võimatus ei ole ohuolukord. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Ka siis kui tuvastamiskaebuse kaebeõigust möönda, on kaebaja õiguste riive väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja on saanud teha telefonikõnesid oluliselt suuremal arvul, kui on seaduses kehtestatud miinimumnõudena. Lähedastega suhtlemise piirang, sh et võimalik ei ole suhelda kinnipeetava poolt vabalt valitud ajal, ongi kinnipidamisega paratamatult kaasnev tagajärg (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2021 määruse nr 3-21-456 p 13). Olukorras, kus kaebaja üksnes pahameele avaldamiseks helistab pidevalt terminali kaudu valveruumi, on kambriterminali blokeerimine vajalik meede ka selleks, et tagada ülejäänud kinnipeetavate võimalus sekkumist vajava vajaduse korral valveruumiga ühendust võtta. Kaebaja ei ole avaldanud reaalset vajadust ega ohuolukorda, mis jäi tal selle tõttu lahendamata. Valveruumi helistamise võimaluse eesmärk ei ole ka lihtsalt valvuritega suhtlemine ilma vajaduseta või valvurite survestamine, et valvurid tuleksid kaebajale helistamise osas vastu. Sellisele soovile ei pea kohus tagama ka kohtulikku õiguskaitset.

3(4)

VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Haldusmenetluse keel on eesti keel (HMS § 20 lg 1). Kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde (keeleseaduse § 12 lg 1). Kui nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (lg 2). Vastavat korda täpsustab ka vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491. Kaebaja ei ole olnud nõus tõlkimise kulude kandmisega. Kaebusega koos esitatud vabakasutuskonto ja asja juurde võetud vabakasutuskonto väljavõttest nähtub kohtule, et 30.12.2020 pärast kaupluses tasumist oli konto jääk 106,68 eurot. Pärast 02.01.2021 on kaebaja sissetulekud ja väljaminekud järgmised: - 13.01.2021 väljaminek vangla poes 47,44 eurot (jääk 59,24 eurot); - 16.01.2021 sissetulek 50 eurot, millest 25 eurot kanti vahekontole ja 10 eurot vabanemisfondi (jääk 74,24 eurot); - 27.01.2021 väljaminek vangla poes 32,18 eurot (jääk 42,06 eurot); - 13.02.2021 sissetulek 50 eurot, millest 25 eurot kanti vahekontole ja 10 eurot vabanemisfondi (jääk 53,56 eurot); - 25.02.2021 väljaminek vangla poes 15 eurot (jääk 38,56 eurot); - elektrienergia kasutamise eest on kokku võetud tasu 7 eurot (01.02.2021 ja 02.03.2021). Eeltoodust tulenevalt on kaebajal alates 02.01.2021 olnud võimalik pöördumiste tõlkimiseks kasutada oma algset vabakasutuskonto jääki, millele on lisandunud kaks korda 50 eurot, millest tuleb omakorda maha arvestada kinnipidamised ja elektrienergia eest tasu võtmised. Seega on kokku kaebaja käsutuses olnud (106,68 + 2x(50-25-10)-7) 129,68 eurot. Kaebajale pidi olema pärast 02.01.2021 helistamise mittevõimaldamist vangla tegevuse vaidlustamise soovi korral ettenähtav vajadus tasuda tõlkimise eest. Toodud summa arvelt oli kaebajal võimalik tõlkekulud tasuda nii koos vastava pöördumisega kui ka pärast 20.01.2021 pöördumise tõlkimise korraldamiseks tagastamist. Kuivõrd kaebaja seda ei teinud, on pöördumised puudusega ja seetõttu õiguspäraselt tagastatud. Asjas ei oma tähtsust see, et kaebajal võib olla parasjagu toimumas mitmeid vaidluseid, mille tõttu tuleb tasuda riigilõivu või tõlkekulusid. Kaebaja vabakasutuskontost ei nähtu katset mistahes asjas tõlkekulusid tasuda. Ka vabaduses viibiv isik peab tegema rahaliste vahendite nappuse korral valikuid. Kohus märgib, et kaebajale on kinnipeetavana tagatud toitlustamine, mistõttu ei ole ka kaupluses tasumine tingimata vajalik kulutus.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.