X kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.06.2020 vastutusotsuse nr 13-7/00934-41 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X, esindaja vandeadvokaat Anu Toomemägi Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung 08.03.2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta kaebaja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.04.2021 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
OÜ Naatan maksuvõlg on tekkinud maksustamisperioodide vahemikus veebruar 2017 kuni august 2018 käibedeklaratsioonide (KMD) ja maksustamisperioodide jaanuar 2018 kuni oktoober 2019 tulu- ja sotsiaalmaksu, kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonide (TSD) alusel deklareeritud kuid tasumata maksukohustustest ja 2018 aastal tasumata raskeveokimaksust kokku summas 29 460,71 eurot ning intressist kokku summas 14 699,80 eurot. Maksuvõla sissenõudmiseks alustati sundtäitmist 04.04.2018, kuid maksuvõla sissenõudmiseks ettevõtte vara arvel puudub võimalus. 7.07.2020 esitas OÜ Naatan avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 7.09.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-9788 lõpetati OÜ Naatan pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata.
1(9)
2.19.06.2020 tegi Maksu- ja Tolliamet (MTA) vastutusotsuse nr 13-7/00934-41 (vastutusotsus), millega nõuti kaebajalt OÜ Naatan maksustamisperioodide vahemikus mai 2017 kuni august 2018 KMD deklaratsioonide ja jaanuar 2018 kuni oktoober 2019 TSD deklaratsioonide alusel deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuste kokku summas 24 524,96 eurot ning intress summas 10 491,61 eurot tasumist. Vastutusotsuses on tuginetud kokkuvõtvalt alljärgnevale. 2.1 Kaebaja on jätnud nõuetekohaselt täitmata tasumiskohustuse. Kaebaja juhatuse liikmeks oleku perioodil on vahemikus 08.11.2016 kuni 08.07.2017 võetud OÜ Naatan Swedbank AS kontolt välja sularahas kokku 76 610 eurot ja SEB Pank AS kontolt sularaha kokku 13 100 eurot. Vastutusmenetluse käigus on tuvastatud, et välja võetud sularahast on kasutatud OÜ Naatan ettevõtluse tarbeks 62 541,91 eurot, mis tähendab, et kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal on ettevõttest välja viidud rahalisi vahendeid 27 168,09 eurot, mida ei ole kasutatud ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks. Kaebaja on rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg 1 ja 105 lg-st 1 tulenevat tasumiskohustust ning intressi tasumise kohustust summas 10 491,61 eurot. 2.2 Kaebaja on rikkunud maksukohustusi raskest hooletusest võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 1 tähenduses. Kaebaja oli äriregistri andmetel OÜ Naatan juhatuse liige perioodil 28.09.2016 kuni 10.07.2017. Juhatuse koosoleku protokollidest tulenevalt oli kaebaja faktiliselt OÜ Naatan juhatuse liige perioodil 21.09.2016 kuni 08.07.2017. Kaebaja oli juhatuse ainuliige perioodil 21.09.2016 kuni 08.07.2017. Kaebaja on selgitanud, et tema ülesanne oli püüda OÜ Naatan tegevust laiendada ning ettevõtte tegevust juhtisid faktiliselt T. M. ja R. M., kes esitasid ka raamatupidamise dokumente, mille alusel esitati KMD-d. T. M. otsustas ettevõtte rahade liikumise üle. Seega oli kaebaja teadlik, kes igapäevaselt OÜ Naatan majandustegevust korraldas. Kaebaja omab varasemat ettevõtluse kogemust ning oli teadlik, kuidas tuleb äriühingut juhtida. Swedbank AS kontolt on kaebaja juhatuse liikmeks oleku perioodil võetud välja 76 610 eurot. Pangakaardi kasutaja oli R. M. AS SEB pank kontolt on kaebaja juhatuse liikmeks oleku perioodil 10.11.2016 kuni 07.07.2017 võetud välja sularaha 13 100 eurot. Pangakaardi kasutaja oli T. M. ja ajutise kaardi kasutaja kaebaja. T. M. poolt esitatud dokumentide analüüsimisel jõudis MTA järeldusele, et kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal on perioodil jaanuar kuni mai 2017 tasutud ostuarvete eest sularahas 49 082,38 eurot. Kaebaja väidab, et SEB Pank AS kontolt välja võetud rahast summas 13 100 on tasutud muu hulgas laenu M. K.le. SEB Pank AS kontolt nähtub, et vahemikus 09.05.2016 kuni 01.11.2016 on toimunud ülekanded, mis viitavad laenule. OÜ Naatan kontole on tulnud M. K. ülekanded selgitusega „laen“ summas 13 606 eurot ja ülekandeid põhjendusega „laen tagasi“ 5410 eurot. Erinevate vastastikuste kohustuste tulemusena oleks M. K. pidanud OÜ-le Naatan tasuma veel 404 eurot. 21.12.2016 kuni 03.05.2017 on AS SEB Pank kontole laekunud M. K. veel 13 459,53 eurot selgitusega „kanne“. MTA peab võimalikuks, et M. K. on tagastatud rahalisi vahendeid summas 13 459,53 eurot. Kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal on OÜ Naatan kontolt võetud välja 89 710 eurot. Kui arvestada, et erinevatele hankijatele on soetuse eest tasutud sularahas 49 082 eurot ning M. K. on tagastatud laen summas 13 459,53 eurot, siis ülejäänud 27 168,09 euro osas puuduvad mistahes dokumendid, mis tõendaksid, et raha on kasutatud ettevõtluse tarbeks. Samuti puuduvad andmed, et nimetatud summa oleks juhatuse liikme vahetuse järgselt olnud ettevõtte kassas ning keegi pole osanud öelda, milline oli kassa jääk sellel hetkel. Seega on 27 168,09 eurot OÜ Naatan ettevõtlusest välja viidud. 2.3 Kaebajal oli võimalik kontrollida OÜ Naatan rahaliste vahendite kasutamist. Kaebajal oli ligipääs OÜ Naatan Swedbank AS ja SEB Pank AS kontodele, mistõttu ei ole tähtsust, et raha võeti välja valdavalt T. M. ja R. M. kuuluvate pangakaartidega. Kaebajal oli võimalik internetipangast kontrollida OÜ Naatan rahaliste vahendite kasutamist. Samuti oli kaebajal võimalik lõpetada T. M. ja R. M. tegevus tegevjuhtidena. Kaebaja enda 09.04.2020 selgituste kohaselt kontrollis ta arvelduskontodel toimuvat ja sularaha kassat T. M. poolt saadud aruannete põhjal. 15.05.2020 e-kirjas täpsustas kaebaja, et kirjalikke aruandeid ei koostatud, vaid kaebaja suhtles T. M. iga päev ja arutas erinevaid äriühinguga seotud küsimusi. 2(9)
2.4 Kaebaja ei saanud pimesi usaldada juhatuse liikmeks mitte olevat isikut (T. M.), kes tegelikult äriühingu majandustegevust juhib. Mõistlikult tegutseva juhatuse liikmena pidi kaebaja teostama tegeliku juhi üle kontrolli. Kaebaja ei saa end vabastada vastutusest väitega, et OÜ Naatan tegevjuht oli T. M. Kaebaja ei ole juhatuse liikmeks oleku perioodil kontrollinud rahaliste vahendite tegelikku kasutamist ega seda, kas ettevõtte maksukohustused on nõuetekohaselt täidetud. Kaebaja on rikkunud hoolsuskohustust jättes täitmata järelevalve kohustuse, omamata ülevaadet äriühingust, kus oli juhatuse liige. Kaebaja on oma käitumisega tekitanud olukorra, kus OÜ Naatan maksukohustused summas 24 524,96 euro ulatuses on täitmata. 2.5 Kaebaja süülise tegevuse ning OÜ Naatan maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kui kaebaja ei oleks rikkunud oma kohustusi ning ei oleks lasknud ettevõttest viia välja rahalisi vahendeid, oleks ettevõttel piisavalt rahalisi vahendeid oma kohustuste täitmiseks. Käesoleval juhul ei oma tähtsust, kas ka uue juhatuse liikme tegevuse perioodil tekkis äriühingul rahalisi vahendeid või kas ka tema juhatuse liikmeks oleku ajal viidi välja rahalisi vahendeid, millest oleks saanud tasuda kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal tekkinud kohustused. Kui kabeaja ei oleks oma süülise tegevusega tekitanud maksuvõlga, et tuleks sellelt arvestada ja tasuda ka intressi summas 10 491,61.
3.Kaebaja esitas 15.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse tühistamiseks. Tallinna Halduskohus võttis 29.09.2020 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-20-1737 kaebuse menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
4.Kaebaja nõuab vastutusotsuse tühistamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 4.1 Vastutusotsus on oluliste põhjendamispuudustega ning selle väljaandmisel on rikutud materiaalõiguse normi, kuivõrd vastutus on omistatud ajaperioodi eest, mil kaebaja ei olnud enam juhatuse liige. Kaebaja oli OÜ Naatan juhatuse liikmeks 28.09.2016 -08.07.2017. Seega saaks kaebajale omistada vastutuse ajaperioodi eest veebruar 2017 kuni 08.07.2017 .Jääb arusaamatuks, miks ei ole kohaldatud vastutust OÜ Naatan tegelike juhtide suhtes. Ettevõtte pangakaardid ei olnud kaebaja käes ning kaebaja ei juhtinud ettevõtte majandustegevust. Ei ole ka tõendeid, et kaebaja oleks võtnud välja sularaha või teostanud makseid. Vastutusmenetluses ei ole uuritud, millist kaupa või teenust sularaha eest soetati ja kas selle kohta on T. M. või R. M. valduses ka mingeid täiendavaid dokumente. 4.2 Juhul, kui vastutusmenetluse raames oleks uuritud seda, kuhu kulus väljavõetud sularaha, siis oleks võimalik olnud läbi viia ettevõtlusest välja viidud rahaliste vahendite osas hindamine MKS § 94 mõistes. Tegemist on asjaoluga, mis ilmselgelt võinuks vähendada kaebaja maksukohustust. 4.3 Maksuhalduri analüüsi kohaselt puuduvad tõendid välja võetud sularaha ulatuses 27 168,0913 459,53 =13 708,56 eurot. Teiseks nähtub tõendite analüüsist, et lisaks sularaha tasumist kinnitavatele tõenditele on raamatupidamisarvestuses arveid, mida ei ole tasutud arvelduskontolt, kui võib- olla on tasutud sularahas. Neid arveid on kokku summas 20 650,75 eurot. 4.4 Majandusaasta aruannetes on kajastatud laenukohustuste olemasolu aruandva isiku ees. Seonduvalt M. K. laenuga on kõik vastutusmenetluses küsitletud isikud vastanud, et laenu tagastati vastavalt sellele, kui suures summas seda antud oli ja et see kajastub pangakontodel. Arusaamatuks jääb, kust maksuhaldur on võtnud, et OÜ Naatan ise andis laenu M. K.le. Samas, kui võrrelda maksuhalduri analüüse (lisad 43 ja 45), siis võib ilma M. K.le tehtud laenu tagasimakseteta ettevõtte kontolt olla välja võetud sularahast n.ö teadmata kuludeks olla läinud mitte 40 627,62 eurot, vaid 40 672,62-20 650,75 = 19 976,87 eurot. Kui sellest lahutada tagastatud laenud M. K.le, siis väheneb summa veelgi. 3(9)
4.5 Vastutusotsuse tegemisel ei ole hinnatud OÜ Naatan vara olemasolu ning maksuvõla täitmise võimalusi ettevõtte vara arvelt. Maksuhaldur ei ole kohtutäiturilt küsinud, millised on võimalused registervara realiseerimiseks ning maksuhaldur vaid oletab, et vara ei ole enam alles. Samas on praeguseks ebaselge, kuhu on 5-6 aasta vanused sõidukid jäänud ja miks ei ole maksuhaldur selle vastu huvi tundnud. Asjaolu, et vara on arestitud, ei anna alust väiteks, et äriühingu vara arvelt ei ole võimalik maksusummat kätte saada. 4.6 Kaebajale ei saa ette heita, et ettevõttel olid 2017 aasta aprillis makseraskused. Maksuvõlg oli ajatatud. Vastustaja seisukohad
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud kaebaja kanda.. Vastustaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 5.1 Kaebuses esitatud vastuargumendid menetluses tuvastatud kaebaja raskest hooletusest tingitud rikkumisi ei õigusta. Kaebaja teo puhul on tegemist OÜ Naatan, kui MKS § 8 mõistes esindatava vara vähendamisega. Selle arvelt oleks saanud täita maksukohustusi kaebajale süüks arvatud ulatuses. Kaebaja ükskõiksus oli suunatud äriühingu maksukohustuse vältimisele ja varatuks tegemisele. Äriühingul oli juba aprillis 2017 maksukohustuse täitmisega raskusi ja kaebaja teadis seda. Rahaliste vahendite kõrvaldamise järgselt muutus aga äriühingu võime maksukohustusi täita sisuliselt olematuks ja lõpuks hääbus alates 04.04.2018. Äriühingu kontolt kõrvaldatud vahendite arvelt oleks saanud täita põhinõuded ning intressikohustust ei oleks tekkinudki. 5.2 Äriühingu varatuks tegemine toimus eelkõige kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal. Kaebaja on oma seletustes ise möönnud, et ta ei täitnud korraldamiskohustust. Kaebajat ei huvitanud, kas äriühingu kohustused saavad täidetud või mitte. Kuigi enamik 23 360,62 euro suuruses koguvõlast on tekkinud peale kaebaja juhatuse liikmeks oleku perioodi (al 09.07.2017), ei ole MKS § 8 lg-s 1 sätestatud korraldamiskohustus seotud kitsalt maksuseaduses sätestatud tähtpäeval saabuva deklareerimis- või tasumiskohustusega. Oluline on, millal leidis aset juhatuse liikme kohustuste rikkumine. MKS § 8 lg-s 1 toodud kohustuste rikkumine leidis aset ajal, mil kaebaja oli juhatuse liige. Endise juhatuse liikme süüliseks tegevuseks võib olla ka äriühingu varalise seisundi halvendamine ulatuses, mis muudab uuel juhatuse liikmel võimatuks oma kohustuste täitmise. 5.3 Kui juhatuse liige on delegeerinud äriühingu asju ajama T. M. või muu esindaja, ei saa ta tugineda usalduspõhimõttele, kui esinevad alused, mis annavad aluse kahelda delegeeritud kohustuse nõuetekohases täitmises. Usalduspõhimõttele tuginemise välistab see, et kaebaja jättis esindajatele piiramatu tegutsemisvabaduse, ehk loobus sisuliselt kontrollist oma ettevõtte tegevuse üle. Kaebaja tegevus tuleb lugeda raskelt hooletuks vaatamata sellele, et kaebaja ise ei osalenud raha välja võtmisel ja ettevõtlusest kõrvaldamisel. Kokkuvõtvalt ei vabasta kaebaja väidetud äriühingu sisene tööjaotus teda vastutusest. Kaebajal oli juhatuse liikmena allkirjaõigus, juurdepääs pangakontodele ja e- maksuametile, mis võimaldanuks tal astuda samme sularaha tehingute kontrollimiseks. Tõendatud ei ole, et kaebajale oleks reaalselt takistusi tehtud. 5.4 Kaebajale etteheidetavad teod on aset leidnud enne MKS § 40 lg 11 jõustumist, mistõttu ei ole T. M. ja R. M. vastutus kaebaja poolt näidatud viisil võimalik. Seega ei pidanud maksuhaldur ka põhjendama, miks tehakse maksuotsus üksnes kaebajale. 5.5 T. M. esitatud teabe ja dokumentide esitamise nõue hõlmas kogu perioodi (veebruar 2017 kuni veebruar 2019). T. M. on maksuhaldurile kinnitanud, et esitas kõik dokumendid. Seega puudub objektiivne alus etteheiteks, et maksuhaldur ei ole teavet küsinud või et mingid asjaolud on uurimata jäetud. Kaebaja oletuslik väide, et raha kulus arvete tasumiseks ei ole tõene . 5.6 Hindamine on võimalik vaid maksusumma määramisel. Vastutusmenetluses ei toimu aga maksusumma määramist, vaid varasemalt määratud maksusumma sissenõudmine.
4(9)
5.7 M. K.le sularahas välja võetud ja väidetavalt laenu tagastamiseks kulunud summadega on arvestatud. Lisaks 68 oleva konto väljavõtte analüüsi kohaselt on M. K. hoopis äriühingule võlgu 404 eurot. Maksuhaldur leidis, et sularahas välja võetud raha arvelt võidi tagastada M. K.le laenus summas 13 459,53 eurot. Arvestatud on ka T. M. ostutšekke ja ostuarveid, mille eest tasumist ei nähtu ettevõtte pangaarvelt (lisad 53 ja 54). 5.8 Vastutusotsuse tegemisel on hinnatud OÜ Naatan vara olemasoluga. Maksuhaldur on märkinud, et sõidukite asukoht ei ole teada ning need sõidukid ei ole tegelikult ettevõtte omandis. Sundtäitmist alustati 04.04.2018, kuid maksusummat ei ole õnnestunud sisse nõuda. Seega on täidetud vastutusotsuse tegemise eeldused.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
7.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas kaebaja vastutab OÜ Naatan maksuvõla eest. Samuti on vaidlus vastutuse ulatuse osas juhul, kui kohus leiab, et vastutuse eeldused on täidetud. Kaebaja leiab, et vastutusotsusega nõutavat summat tuleb vähendada.
8.MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse. Riigikohtu praktika kohaselt (vrd nt otsus haldusasjas nr 3-3-1-37-13, p 12) on MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt vastutuskohustuse eeldused järgmised: a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi (süü küsimus); b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (põhjusliku seose küsimus). MKS § 96 lg-st 6 tulenevalt peab maksuvõlg esinema ka vastutusotsuse tegemise aja seisuga ning maksuvõla sissenõudmine ei tohi olla aegunud. Ka ei tohi maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) olla möödunud. MKS § 96 lg 5 kohaselt võib MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot. Ühtlasi peab vastutusotsus olema tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12).
9.Kohus märgib, et vastutusotsuses on õigesti tuvastatud vastutusotsuse tegemise eeldused. Maksuhaldur on oma seisukohta nõuetekohaselt põhjendanud ning ei ole seejuures rikkunud menetlusnorme. Kohus nõustub vastutusotsuse põhjendustega ega korda neid siinjuures üle (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebuse põhjendustele märgib kohus järgmist.
10.Esmalt on vaidlus selles, kas OÜ Naatan vara arvelt oleks olnud võimalik rahuldada ettevõtte maksukohustusi. Kaebaja heidab ette, et maksuhaldur ei selgitanud välja OÜ-le Naatan kuuluvate sõidukitega seonduvat. Kohus leiab, et kaebaja etteheited on põhjendamatud. Vastutusotsusest tulenevalt oli selle tegemise seisuga OÜ Naatan nimele registreeritud 11 sõidukit, millele oli alates 30.10.2017 seatud vähemalt 17 kohtutäituri keelumärget. Osadel sõidukitel puudusid nii kehtivad tehnoülevaatused kui ka liikluskindlustuse lepingud. Kohus nõustub, et kui tegemist oleks olnud reaalselt eksisteerivate sõidukitega, siis ilmselt oleksid kohtutäiturid need juba realiseerinud ning saadud rahast rahuldanud võlausaldajate nõuded. Antud juhul on kohtutäiturid üksnes lisanud keelumärkeid, mis tähendab, et sõidukite asukohta ei ole suudetud tuvastada. Seega on ilmselgelt tegemist sõidukitega, mille asukoht on teadmata ning nende kuulumine 5(9)
registrikande järgi OÜ-le Naatan on üksnes formaalne. Liiklusregistri kandel on vaid informatiivne tähendus ning kanne ei välista seda, et kande tegemise järgselt on sõidukid faktiliselt võõrandatud. Sellest tulenevalt on maksuhaldur õigesti järeldanud, et maksukohustuse tasumine nimetatud vara arvel ei ole võimalik. Tänaseks on OÜ Naatan registrist ka kustutatud pankrotimenetluse raugemise tõttu. Nimetatu kinnitab, et kaebaja väidetavat vara ettevõttel siiski ei olnud, sest muidu oleks olnud selle arvel rahuldada pankrotimenetluses esitatud nõudeid ning katta pankrotimenetlusega seotud kulusid. Maksunõuete osas on alustatud sundtäitmist 04.04.2018, mil arestiti ettevõte pangakontod. Kontode arestimise tagajärjel ei õnnestunud maksuvõlga täita. Seega on MKS § 96 lg 5 tähenduses täidetud vastutusotsuse tegemise eeldused.
11.Kaebajale etteheidetavaks õigusvastaseks teoks on äriühingust raha välja viimine, st MKS § 8 lg 1 mõistes esindatava vara õigusvastane vähendamine. Kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal võeti juhatuse liikmeteks mitte olevate isikute R. M. ja T. M. poolt ettevõtte pangakontolt välja 89 710 eurot, millest ettevõtluse tarbeks kasutati 62 541,91 eurot. See tähendab, et kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal viidi ettevõttest välja rahalisi vahendeid summas 27 168,09 euro ulatuses. Nimetatud vara arvel oleks saanud täita äriühingu maksukohustusi kaebajale süüks arvatud ulatuses (MTA vastuse lisa 78). Kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal võeti T. M. poolt ettevõtte pangakontodelt välja kokku 89 710 eurot, mille tagajärjel kahjustati ettevõtte maksevõimet. Äriühingul olid makseraskused juba aprillis 2017 (MTA vastuse lisa 82, ajatamise otsus). Rahaliste vahendite kõrvaldamise järgselt perioodil 08.11.2016 kuni 08.07.2017 muutus see aga sisuliselt olematuks. Äriühingu pangakontolt kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal alusetult kõrvaldatud vahendite arvel (27 168,09 eurot) oleks saanud katta kõik kaebajale süüks arvatud põhinõuded summas 24 524,96 eurot (MTA lisad 53-55 ja 78) ning intressinõuet ei oleks tekkinudki. Maksuhaldur on vastutusotsuse punktis 2.1.1 võrrelnud kaebaja tasumata maksukohustust ning selle seost välja võetud sularahaga ning on selgelt põhjendanud, milles kaebaja poolne tasumiskohustuse rikkumine seisneb.
12.Kaebaja väidab, et talle on omistatud vastutus perioodi eest, mis tema vastutusalast väljus. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. Ehkki enamik võlast on tekkinud peale kaebaja juhatuse liikmeks oleku aja lõppu (08.07.2017), on ettevõttel maksukohustuse täitmiseks vajalike rahaliste vahendite puudumine seostatav kaebaja tegevusega ajal, mil ta oli OÜ Naatan juhatuse liige. Kaebajale ette heidetavaks teoks on ettevõttest vara välja viimine, mille tulemusel ei jätkunud ettevõttel raha maksukohustuste täitmiseks. Kaebajale heidetakse ette ükskõiksust tema juhatuse liikmeks oleku ajal, mil vahemikus 08.11.2016-08.07.2017 võeti kaebaja usaldusisiku T. M. poolt OÜ Naatan SEB Pank AS ja Swedbank AS kontodelt välja sularaha summas 89 710 eurot, millest 27 168 eurot ei kasutatud ettevõtluses (vt vastutusotsuse p 2.1, täpsemalt 2.1.1). MKS § 8 lg 1 tähenduses on korraldamise kohustus laiem, ega piirdu vaid kitsalt maksuseaduses sätestatud tähtpäeval saabuva deklareerimis- ja tasumiskohustusega. Kohustus hõlmab endas juhatuse liikme kohustust tagada äriühingul rahaliste vahendite olemasolu tekkinud maksukohustuste täitmiseks nii juhatuse liikmeks oleku ajal kui ka peale seda. Seega, kui juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tasumata maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Seega ei tulene MKS § 96 lg-test 13, § 40 lg-st 1 ja §-st 8, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud äriühingu juhatuse liikmele, kes rikkus oma kohustusi, kuid kes deklaratsiooni esitamise ja tasumiskohustuse tekkimise ajal ei ole enam juhatuse liige. Oluline on see, millal leidis aset juhatuse liikme kohustuste rikkumine, millest see maksuvõlg tingitud on. Sama kehtib ka intressi tasumise kohustuse osas. Riigikohus on oma 16.10.2019 lahendis nr 3-19-269 (p 9) selgitanud, et esmajoones on oluline vaadelda ajavahemikku, mil toimusid põhivõla põhjustanud sündmused, mitte ajavahemikku, mille eest intressi arvutatakse ning et ka olukorras, kus maksu ei ole juurde määratud, kuid juhatuse liige on siiski rikkunud maksu tasumise kohustust muul viisil MKS § 40 lg 1 tingimustele vastavalt, võib endisel juhatuse liikmel lasuda intressi tasumise solidaarkohustus aja eest, kui ta enam ei ole 6(9)
juhatuse liige. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et käesoleval juhul on tegemist samasuguse olukorraga ning vastutusotsuse punktis 2.1 on seda veenvalt käsitletud. Riigikohtu seisukohad kehtivad samaväärselt ka põhivõla tasumise kohustuse osas. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige kaebaja seisukoht, mille kohaselt ei vastuta ta maksukohustuste täitmise eest, mis on tekkinud pärast 08.07.2017. Maksuhaldur on selgitanud, et kui äriühingu käibest ei oleks kõrvaldatud 27 168,09 eurot, siis oleks selle arvel saanud täita kõik äriühingul ka pärast kaebaja juhatuse liikmeks olekut tekkinud maksuvõlad (MTA vastuse lisa 78).
13.Asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja tegelikkuses ettevõtet ei juhtinud, vaid et seda tegid T. M. ja R. M. Kohus leiab aga, et põhjendatud ei ole kaebaja etteheited selle kohta, miks vastutusotsust ei ole koostatud ettevõtte tegelikele juhtidele, st T. M. ja R. M. Kohus nõustub, et olukorras, kus kaebaja oli perioodil 21.09.2016 kuni 08.07.2017 ettevõtte ainus juhatuse liige ja ainuosanik, pidi ta ainuisikuliselt tagama juhatuse liikme kohustuste nõuetekohase täitmise. Isegi kui kaebaja oli selleks perioodiks delegeerinud ettevõtte tegeliku juhtimise teistele isikutele ei vabasta see teda vastutusest olukorras, kus ta tugines pelgalt usalduspõhimõttele ning jättis raskest hooletusest teostamata kontrolli ettevõtte faktiliste juhtide tegevuse üle. Juhatuse liige peab vaatamata juhtimise delegeerimisele kontrollima alluvate tegevust ning võtma rikkumise ilmnemisel viivitamatult tarvitusele abinõud rikkumise lõpetamiseks ja tagajärgede kõrvaldamiseks. Passiivseks jäämine ei vabasta juhatuse liiget vastutusest. Olukorras, kus kaebaja jättis ettevõtte tegelikele juhtidele piiramatu tegevusvabaduse (MTA vastuse lisa 31, kaebaja seletused) ning jättis teostamata kontrolli nende tegevuse üle kujutab endas käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist VÕS § 104 lg 4 tähenduses (raske hooletus). Seejuures ei oma mitte mingit tähtsust, et kaebaja isiklikult ei osalenud vaidlusaluste summade väljavõtmises. Kaebaja ei väida, et ta raha välja võtmisest midagi ei teadnud. Vastupidiselt, kaebaja on maksuhaldurile kinnitanud, et ta oli kursis ettevõttes toimuvaga, sai jooksvalt aruandeid, sh sularaha kasutamise kohta T. M. ja kontrollis ka ise kontosid (MTA vastuse lisa 77). Kaebajal oli juurdepääs ettevõtte pangakontodele ja ka e- maksuametile. Kohtul puudub alus arvata ja kaebaja ka ei väida, et tegelikke asjaolusid oleks tema eest varjatud. Seega, kuna kaebajale oli aruannete ja T. M. selgituste põhjal teada, et ettevõtte kontolt on võetud välja olulistes summades sularaha, pidi ta tegema selgeks välja võetud raha kasutamise otstarbe. Kaebaja seda aga ei teinud ning käitus õigusvastaselt, olles oma kohustuste täitmisel raskelt hooletu. Oluline on, et tegemist ei olnud ühekordse raha välja võtmisega, vaid see toimus regulaarselt mitmete kuude jooksul (MTA lisad 34 ja 37). Maksuvõla tasumata jätmine muutus võimaltuks, sest kaebaja oli tegevusetu. Kui juhtorgani liige ei huvitu üldse alluvate tegevusest, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning vastutab MKS § 40 lg 1 tähenduses äriühingu maksuvõla eest. Seejuures ei saa kaebaja tugineda 01.01.2019 jõustunud MKS § 40 lg-le 11, mis sätestab ettevõtte tegeliku juhi vastutuse. Antud sätet ei saa rakendada tagasiulatuvalt asjaolude suhtes, mis leidsid aset enne selle sätte jõustumist. Kaebajale heidetakse ette maksuvõla põhjustanud rikkumisi tema juhatuse liikmeks oleku ajal, st enne 01.01.2019. Seega pole säte kohaldatav. Samas isegi kui säte oleks kohaldatav, ei vabastaks see kaebajat vastutusest, kuivõrd kaebajale jäi isegi kohustuste delegeerimisel alles ülevaade ettevõtte tegevusest ning talle esitati selle kohta aruandeid.
14.Seega nõustub kohus kokkuvõtvalt maksuhalduri seisukohaga, et kaebaja puhul on täidetud vastutusotsuse tegemise eeldused. Kohus ei korda üle vastutusotsuses toodut. Järgnevalt analüüsib kohus, kas maksuhaldur on õigesti tuvastanud kaebaja vastutuse ulatuse.
15.Vastutusmenetluse käigus koostatud arvestuse järgi on OÜ Naatan pangakontolt kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal võetud välja sularaha summas 89 710 eurot, millest tasumise kohta on esitatud tõendeid kokku summas 49 082,38 euro ulatuses. Kaebaja väidab, et maksuhalduri analüüsi kohaselt puuduvad tõendid välja võetud sularaha ulatuses 27 168,09-13 459,53 =13 708,56 eurot osas. Kaebaja arvestus ei ole õige. Maksuhalduri käsitluse kohaselt võeti 7(9)
ettevõtte kontodelt välja 89 170 eurot, millest ettevõtluse tarbeks on esitatud dokumentide kohaselt kasutatud 49 082,38 eurot. Jääk on seega 40 627,92 eurot. Nimetatud summast arvestas maksuhaldur maha 13 459,53 eurot, mille maksuhaldur luges M. K. tagastatud rahaliste vahendite suuruseks. Seega on tulemuseks 27 168,09 eurot, mitte aga 13 708,56 eurot, nagu leiab ekslikult kaebaja. Nimetatust järeldub, et sisult ebaõige on kaebaja väide, mille kohaselt ei ole M. K. tasutud võla suurust kaebaja vastutust vähendava asjaoluna arvestatud.
16.Järgmiseks leiab kaebaja, et tõendite analüüsist nähtub, et lisaks sularaha tasumist kinnitavatele tõenditele on raamatupidamisarvestuses arveid, mida ei ole tasutud arvelduskontolt, kui võib-olla on tasutud sularahas. Neid arveid on kokku summas 20 650,75 eurot. Nimetatud väide ei ole õige, kuivõrd maksuhaldur on arvestanud kõiki T. M. poolt esitatud ostutšekke. Nendelt nähtub, et neid on tasutud sularahas summas 28 431,64 (MTA vastuse lisa 53). Arvestatud on ka neid, mille tasumist ei nähtu pangakontodelt, kuid mida võidi tasuda sularahas summas 20 650,74 eurot (MTA vastuse lisa 54). Seega on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal on perioodil jaanuar kuni mai 2017 tasutud ostuarvete eest sularahas kokku 49 082,38 eurot. Kaebaja ei ole nimetatud järeldust ümber lükanud.
17.Järgnevalt vaidlustab kaebaja maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolu, et M. K. tagastati laenu kokku summas 13 459,53 eurot. Kaebaja hinnangul tasuti laenu suuremas summas ning tugineb seejuures M. K. poolt 08.03.2021 kohtuistungil antud ütlustele. Kaebaja leiab, et ütlustega on tõendatud, et see summa oli 15 000-20 000 eurot, kuna tunnistaja väitis, et sai sularahas selle summa. Seonduvalt M. K. kohtuistungil väidetuga märgib kohus, et tunnistaja ei mäletanud esmalt, millistes summades ta laenu andis ja millal. Samuti ei mäletanud ta, kuidas laenu tagastati. Samuti jäi laen ülesse ka ettevõtte võõrandamisel, kuid ometigi ei kajastatud seda ettevõtte võõrandamise lepingus. Sellist lepingut isegi ei koostatud. M. K. väitis, et teadis kaebajat varasemalt, kuna oli temaga tehinguid teinud. Seega puudus tunnistajal eriline põhjus kaebajat usaldada. Ka kaebaja ei mäletanud, millistes summades ja millal M. K. ettevõttele laenu andis. Puudub vaidlus selles, et laenulepinguid ei olnud kirjalikult sõlmitud. M. K. ei suutnud ka selgitada, millise tähtaja jooksul tuli laen tagastada. Kohtu küsimusele, mille kohaselt ei ole sellisel viisil vormistatud laenu puhul tagatud laenu tagastamise nõue, märkis tunnistaja, et „küllap mul on siis vedanud“. Kohus ei loe eluliselt usutavaks, et isik annab ettevõttele suurtes summades laenu ilma dokumentideta ning tal puudub ülevaade antud ja tagastatud laenude suurusest. Samuti ei ole eluliselt usutav, et ettevõtte müügil kolmandale isikule ei fikseerita kohustuste suurust. Tunnistaja selgitus, mille kohaselt sai ta sularahas laenu tagasi 15- 20 000, anti vastusena kaebaja esindaja suunavale küsimusele. Kaebaja esindaja küsis, et kas tunnistaja sai tagasi laenu sularahas 15-20 000 eurot. Seega ei avaldanud tunnistaja enda seisukohta ja teavet, vaid püüdis anda kaebaja esindaja jaoks sobivat vastust. Selline vastus ei ole usaldusväärne ega haaku ka teiste asjas esitatud tõenditega. Tunnistaja ei osanud ka selgitada, miks on ta teinud OÜ Naatan kontole ülekandeid summas 6400 selgitusega „tagasi“. Tunnistaja vastas kohtu küsimusele, et küllap ta siis võttis raha tagasi, mis ei ole aga realistlik, kuivõrd ülekanded on toimunud M. K. poolt OÜ Naatan kontole, mitte vastupidi. Kohus leiab, et vastutusotsuse punktis 2.2.3 on maksuhaldur põhjalikult analüüsinud OÜ Naatan tehinguid M. K. ning tehingud on detailselt välja toodud MTA vastuse lisas 68. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et kuivõrd perioodil 21.12.2016 kuni 03.05.2017 on M. K. laekunud OÜ-le Naatan rahalisi vahendeid summas 13 459,53 eurot, siis on võimalik, et OÜ Naatan arvelduskontolt välja võetud sularaha arvelt võidi tagastada M. K. laenu summas 13 459,53 eurot. Maksuhalduril puudus alus lugeda sularahas välja võetud summasid suuremas ulatuses laenu katteks, kuivõrd selle kinnituseks puudusid mistahes tõendid. Nagu kohus eelpool märkis, siis ei anna teistsuguseks järelduseks alust ka M. K. kohtuistungil antud vastuolulised ütlused. Seega on maksuhaldur põhjendatult arvestanud kaebaja maksukohustust vähendava asjaoluna M. K. tagastatud laenu summas 13 459,53 eurot. 8(9)
18.Kaebaja leiab, et vastutusotsus on õigusvastane, kuna temalt ning A. A. nõutakse sama kohustuse täitmist. Menetluses leidis kaebaja, et tema vastutust tuleks vähendada summa võrra, mille A. A. kohustus tasuma MTA-ga haldusasjas nr 3-20-1644 sõlmitud kompromissi alusel. Kohus selgitab, et solidaarkohustus eeldabki seda, et kaks isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse. Sellise kohustuse täitmist on võlausaldaja õigustatud nõudma mõlemalt solidaarvõlgnikult. Kuna maksuhaldur tuvastas, et OÜ Naatan maksuvõla tekkimise eest vastutavad nii kaebaja kui ka A. A., siis on põhjendatud nõuda kohustuse täitmist neilt mõlemalt solidaarselt. Vastutusotsuse muutmiseks ei anna alust asjaolu, et A. A. on sõlminud MTA-ga kompromissi maksuvõla osaliseks tasumiseks. Nimetatu tähendab üksnes, et täitemenetluses küll väheneb kaebaja vastutus A. A. poolt tasutud summa võrra, kuid see ei anna alust vastutusotsuse muutmiseks või tühistamiseks. Seega saabki maksuhaldur nõuda OÜ Naatan maksuvõla tasumist mõlemalt juhatuse liikmelt solidaarselt.
19.Kaebaja leiab, et juhul, kui vastutusmenetluse raames oleks uuritud, kuhu kulus väljavõetud sularaha, siis oleks võimalik olnud läbi viia ettevõtlusest välja viidud rahaliste vahendite osas hindamine MKS § 94 mõistes. Kohus leiab, et kaebaja käsitlus on ekslik. MKS § 94 lg 1 sätestab, et maksuhaldur võib tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Käesoleval juhul ei ole tegemist tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevate asjaolude tuvastamisega, mistõttu MKS § 94 ei ole antud juhul kohaldatav. Samas ei ole aru saadav, millised asjaolud oleks maksuhaldur pidanud hindamise teel tuvastama. Maksuhaldur uuris, kuhu väidetavalt välja võetud raha kulus. Puudu oleva raha võimaliku kasutamise tuvastamiseks ei ole hindamine võimalik, kuivõrd pole asja või teenust, mille väärtust hinnata. Seega on kaebaja väited seoses võimaliku rikkumisega hindamise läbi viimata jätmisel asjakohatud.
20.Eeltoodut kokku võttes on õige vastutusotsuses tehtud järeldus, et kaebaja juhatuse liikmeks oleku perioodil on OÜ Naatan arvelduskontolt välja võetud sularaha kokku 89 710 eurot, millest kaebaja juhatuse liikmeks oleku perioodil on tasutud hankijatele sularahas 49 082,38 eurot ning M. K. tagastatud laenu summas 13 459,53 eurot. Ülejäänud 27 168,09 euro osas puuduvad aga mistahes dokumendid, mis tõendaksid, et raha oleks kasutatud ettevõtte maksustatava käibe tarbeks. Maksuhaldur on seejuures küsinud T. M. selgitusi (MTA vastuse lisa 41) ja dokumente perioodi osas veebruar 2017 kuni veebruar 2019. T. M. esitas aga dokumendid üksnes osaliselt ning selgitas 20.05.2020 (MTA lisa 42), et esitas kõik dokumendid. Maksuhaldur ei saa soodustava asjaoluna võtta arvesse asjaolusid, mille kohta tõendid puuduvad. Seega on vastutusotsus on õiguspärane ning kaebus jääb rahuldamata.
MENETLUSKULUD
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Nurm
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.