MTÜ Neeme Sadam kaebus Jõelähtme Vallavolikogu 15.06.2018 otsuse nr 462 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ Neeme Sadam, volitatud esindaja vandeadvokaat Ene Soop Vastustaja – Jõelähtme vald, volitatud esindaja vandeadvokaat Martin Männik Kolmas isik – AS Respectus Capital, volitatud esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja advokaat Triin Toom Kaasatud haldusorganid – Päästeamet, volitatud esindaja Margit-Marit Raudsepp, ning Keskkonnaamet, volitatud esindaja Lüüli Junti
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.02.2019 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Neeme Sadam apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada MTÜ Neeme Sadam apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 01.02.2019 otsus haldusasjas nr 3-18-1512 ning saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.07.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-18-1512 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MTÜ Neeme Sadam omandis on Jõelähtme vallas Neeme külas kinnistu, millel ühing tegeleb sadama haldamise ja opereerimisega. AS Respectus Capital omandis on MTÜ Neeme Sadam kinnistuga külgnev Sadama tee 10 kinnistu, millel asub Ruhe restoran ja seminarihoone. Jõelähtme vald andis 06.08.2015 projekteerimistingimuste alusel 30.10.2015 ehitusloa, mille alusel sai Sadama tee 10 kinnistul tules hävinud taaralao asemele ehitada seminarihoone, laiendades ehitist 1/3 võrra. Seminarihoonele anti 14.06.2016 osaline kasutusluba, kasutusluba ei antud ehitusprojektiga vastuolus olevale seminarihoone terrassile. Ehitusprojektiga vastuolu lahendamiseks algatas vald 04.02.2016 korraldusega nr 95 Sadama tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise. Vald võttis 24.11.2016 korraldusega nr 917 detailplaneeringu vastu ning suunas selle avalikule väljapanekule, mis toimus 12.12.2016-10.01.2017. Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 14.02.2017. Detailplaneeringu üheks osaks oli ehituskeeluvööndi vähendamine, milleks vald esitas 16.02.2017 Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse. Keskkonnaamet andis selleks 27.04.2017 nõusoleku. Vald esitas detailplaneeringu 03.03.2017 Harju maavanemale heakskiidu saamiseks. Harju Maavalitsuses toimus 22.03.2017 nõupidamine detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ärakuulamiseks. Maavanem andis 04.05.2017 detailplaneeringule heakskiidu. Jõelähtme Vallavolikogu kehtestas detailplaneeringu 15.06.2017 otsusega nr 462 ning Jõelähtme Vallavalitsus andis 20.07.2017 korraldusega nr 639 seminarihoonele kasutusloa. MTÜ Neeme Sadam esitas 25.07.2017 vaide vallavolikogu 15.06.2017 otsuse nr 462 kehtetuks tunnistamiseks, mis jäeti vallavolikogu 21.06.2018 vaideotsusega rahuldamata.
2.MTÜ Neeme Sadam esitas 27.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes vallavolikogu 15.06.2017 otsuse nr 462 tühistamist. Kaebus oli esitatud nii subjektiivsete õiguste kui ka avalike huvide kaitseks.
2(8)
3-18-1512
3.Tallinna Halduskohus jättis 01.02.2019 otsusega rahuldamata nii subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides esitatud kaebuse. Subjektiivsete õiguste rikkumisega seoses on kaebaja esitanud kolm väidet: kaebajat ei kaasatud detailplaneeringu menetlusse, kinnistu kasutamise halvenemine, seminarihoone kõrgus. Õige pole kaebaja seisukoht, et teda menetlusse ei kaasatud. Vastustaja teavitas puudutatud isikuid detailplaneeringu algatamisest 04.03.2016 kirjaga. Kaebaja esitas 31.08.2016 seisukohad, milles teavitas oma vastuseisust detailplaneeringu kehtestamisele. Vastustaja vastas kaebajale 30.09.2016 kirjaga. Kaebaja esitas 12.12.2016 vastustajale taotluse seminarihoone suhtes ehitusjärelevalve teostamiseks ning taotluse peatada selleks ajaks detailplaneeringu menetlus. Subjektiivsete õiguste rikkumise väide ei saa rajaneda üksnes põhjendusel, et kaebajale ei meeldi detailplaneeringuga seadustatud seminarihoone ning ta soovib oma kinnistut kasutada selliselt, nagu enne seminarihoone ehitamist. Olemasoleva keskkonna säilitamine ei ole subjektiivse õigusena kaitstav väärtus. Kaebuses tuleb näidata, millised kahjulikud mõjutused kaebajale tekivad, kuidas need ületavad kehtivast õigusest tulenevaid piirmäärasid või muudavad oluliselt elukeskkonda. Vaidlus puudub selles, et kinnistul teostati ehitusõigust kinnistu piirides. Vastustaja seadustas seminarihoone terrassi. Kaebaja ei ole täpsemalt selgitanud, mida tähendab väide, et enne seminarihoone ehitust olid kaebajal paremad võimalused sadamasse sissesõiduks. Kui see tähendab, et kui ehitist polnud, puudus sõidukitega liiklemiseks takistus, siis järelikult toimus liiklemine osaliselt kolmanda isiku kinnistut kasutades. Seega ei saa kaebajal olla õigust endise olukorra säilimisele. Sama argumentatsioon kehtib paatide ja konteinerite hoidmise asukoha kohta enne seminarihoone ehitamist. Päästeameti vastuse lisast 6 nähtub, et kaebaja esindajad on 22.08.2018 seisuga teadlikud Päästeameti nõuetest seoses tuleohutusega. Tuleohutuse tagamisest lähtuvalt on põhjendatud Päästeameti nõue, et paate ja kütust ei saa enam hoida endises kohas seminarihoone lähedal. Seminarihoone kõrguse osas ei ole kaebaja põhjendanud, milles seisneb kahjulik mõjutus. Avalikuks huviks, mida kaebuse esitamisega soovitakse kaitsta, on ranna-ala keskkond. Keskkonnaamet kooskõlastas 27.04.2017 ehituskeeluvööndi vähendamise seminarihoone terrassi osa ulatuses 74 m2. Kooskõlastuse andmise käigus tutvus Keskkonnaamet keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnanguga, milles järeldati, et planeeringualal kavandatav ei tekita keskkonnale negatiivset ega kumulatiivset mõju. Keskkonnaamet andis hinnangu nii rannal asuvate looduskoosluste säilitamisele, ranna eripära arvestava asustuse suunamisele kui ka vaba liikumise ja juurdepääsu tagamisele. Kaebaja on tuginenud Keskkonnaameti 18.04.2018 kirjale, kus tuvastati, et juurdeehituse mahu arvestamisel üle 1/3 ei olnud lisaks välistrepile arvesse võetud terrassi. Vastustaja oleks pidanud ehituskeeluvööndi vähendamise taotluses lähtuma suuremast ulatusest kui vaid 74 m2. Sellele vaatamata pole Keskkonnaamet oma kooskõlastust muutnud. Seega ei leidnud ta, et vastuolu juurdeehituse ulatuses on sellise tähendusega, et kujutab endast ohtu ranna kaitsele. Õige ei ole kaebaja väide, et puudutatud isikute huvidega pole planeerimislahenduses arvestatud. Kellegi huvide eelistamine võib teiste huvisid kahjustada, kuid see ei tähenda, et
3(8)
3-18-1512 huvisid ei ole arvesse võetud. Neeme küla elaniku vastuseisu tõttu ei kavandatud terrassile avalikku kasutust. Puudus vajadus algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p-de 1 ja 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega muudetakse üldplaneeringut. Antud juhul muudeti Jõelähtme valla üldplaneeringut selliselt, et planeeringuala maakasutuse sihtotstarbeks määrati ärimaa ning vähendati ranna ehituskeeluvööndit. Puudus kohustus hindamise läbiviimiseks, sest ei esinenud KeHJS § 33 lg-s 1 sätestatud aluseid. Kaebaja leiab vääralt, et detailplaneeringut ei saa kehtestada alale, kus hooned on juba valmis. Detailplaneeringu kehtestamise otsusest nähtub üheselt, et planeeringu eesmärgiks on normidele mittevastava hooneosa – seminarihoone terrass – seadustamine. Selline lahendus on kohalikule omavalitsusele kui ehitusjärelevalve teostajale seadusega ette nähtud (ehitusseadustiku (EhS) § 132 lg 3 ning planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 p 3). Samuti oli detailplaneeringu kehtestamine vajalik ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Detailplaneeringu kehtestamise ajal ei olnud seminarihoone osas pooleli järelevalvemenetlust. Vastustaja keeldus järelevalvemenetluse algatamisest ning selle peale esitatud kaebus jäeti kohtu poolt läbi vaatamata (haldusasi nr 3-17-351). Maavanem ei rikkunud järelevalve kohustust, vaid on nõuetekohase menetluse kaudu detailplaneeringu heaks kiitnud.
4.MTÜ Neeme Sadam palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 01.02.2019 otsus tühistada ning saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus on jätnud asja lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitamata, ei edastanud kaebajale teiste menetlusosaliste dokumente ning ei võimaldanud teiste menetlusosaliste poolt esitatud seisukohtadele ja tõenditele vastata. Samuti keeldus kohus seadusevastaselt istungimenetlusest ning jättis asja juurde võtmata detailplaneeringu materjalid. Tõendiks saab olla vaid materjal, mis on esitatud kohtule, mitte internetiaadressi viide. Vaidlusalusel kinnistul paiknes ühekordne taaraladu, mis hävis tules täielikult juba 2005. aastal. Pärast seda oli kinnistu aastaid hoonestamata. Kohas, kus kinnistu piirile ehitati uus hoone, hoidis sadam oma kinnistu servas ajalooliselt paate. Uus seminarihoone võeti ehitisregistri järgi kasutusele 2016. aastal, sellel on 2 korrust, kõrgus 12,1 m, ehitusalune pind 528,9 m2. Mahud on suuremad kui 33% hävinud hoonest. Seminarihoone ehitamist alustati detailplaneeringut koostamata, tegemist ei olnud taaralao rekonstrueerimise ja laiendamisega, vaid täiesti uue hoone ehitamisega. Seega on igasugused väited hoone laiendamisest valed ning kasutatud eksitamiseks, et ehitada ehituskeeluvööndisse. Planeeringualal on mitmed seadusest tulenevad piirangud: kallasrada, ranna veekaitsevöönd, ranna ehituskeeluvöönd, ranna piiranguvöönd. Terrass pidi olema kallasraja element, kuid praegu on see ette nähtud vaid toitlustusasutuse kasutajatele. Paljasõnaline on väide, et taaralao tegemine majutusasutuseks on vähese mõjuga. Majutusasutusega kaasneb alati tihedam liiklus, müra, jäätmed, koormus rannale. Uus toitlustusasutus ja seminarihoone ehitati kaebaja kinnistule lähemale kui oli taaraladu, puudub nõutav kuja (8 m). Seega on Päästeameti kooskõlastus vale ning vaidlustatav koos detailplaneeringuga. Detailplaneering piirab põhjendamatult 4(8)
3-18-1512 kõrvalkinnistu kasutamist, täisehitus piirab sadama hoonete ehitamise ja rajamise võimalust. Kaebajat ei teavitatud detailplaneeringumenetluse algatamisest. Kuna detailplaneeringu lahendusega on rikutud nii tuleohutuse (kuja 8 m sadama hoonest) kui ka LKS-s sätestatud nõudeid (ehituskeeluvöönd), ei ole tegemist kohtu poolt mainitud formaalse rikkumisega, vaid materiaalse rikkumisega. Keskkonnaameti nõusolek anti valesti ja seaduse norme rikkudes, sest tegemist ei olnud hoone laiendamisega, vaid täiesti uue hoonega. Keskkonnaamet on 18.04.2018 kirjas selgelt välja toonud, et uut hoonet ei tohtinud ehitada. Kohus oleks seega pidanud tuvastama, kas tegemist oli uue hoonega. Kui kaebaja leiab, et kooskõlastus on vale, peab kohus selle õiguspärasust kontrollima ega saa vaid tugineda kooskõlastuse andmise faktile. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud ning laiendamine piiratud. LKS § 38 lg 9 välistab nende nõuete vastu eksijatel õiguspärase ootuse tekkimise. Päästeameti kooskõlastus oli õigusvastane. Ei ole kohane, et mingi hoone ehitusõiguse kooskõlastamisel ei vaata Päästeamet kõrval olevaid hooneid ning nende paiknemisi, sest need ei kuulu detailplaneeringu alasse. Detailplaneeringu seletuskirjas on öeldud, et ehitamisel tuleb muu hulgas arvestada hoonete vaheliste kujadega. Seda ei tehtud, hooned olid detailplaneeringu koostamise ajaks valminud. Sadama hoones on vajalik sadama logide hoidmine ning nende materjalide ohtu seadmine tekitab kaebajale suure kahju. Kohus ei saanud kooskõlastuste õiguspärasuse hindamisel tugineda maavanema väitele, et kõik on korras. Ei nähtu, et maavanem oleks läbi viinud kontrolli, kus kõiki huvisid oleks tasakaalustatult arvestatud. Põhjendamatu on kohtu väide, et kaebaja vaidlustab seminarihoonet vaid põhjendusel, et see ei meeldi talle. Kaebaja on tõendanud, et hoone ehitati ehituskeeluvööndisse. Pikalt on plaanis olnud sadama ala detailplaneering. Vaidlusalused hooned piiravad sadama tegevust. Paate ei saa sadama kinnistul enam endises kohas hoida. Kohus pole põhjendanud, miks tuleb kaebaja õigustele eelistada kolmanda isiku õigust ehitada oma kinnistu võimalikult täis. On oluline vahe, kas paatide manööverdamiseks on lai hoonete vahe või kitsas pilu. Selline piirile ehitamine ei ole põhjendatud. Kaebajale on Päästeamet teinud ettekirjutuse paatide ja konteinerite hoidmisega seoses. See seondub vahetult asjaoluga, et kolmas isik on oma kinnistu seadusevastaselt täis ehitanud, sh ehituskeeluvööndisse. Ka hoone kõrguse osas pole selgitatud, miks eelistatakse kolmanda isiku huve. Detailplaneeringu menetluses räägiti kõrguse vähendamisest, kuid seda ei tehtud. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse hinnang on puudulik. Planeeringuala jääb terves ulatuses rannaalale, ranna piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevööndisse. Vale on aga väide, et hooned olid olemasolevad. Tegemist on uusehitusega. Põhjendamata on väide, et müratase pole muutunud. Veekaitsevööndis on majandustegevus keelatud. Laudisega kaetud ala ilmselgelt mõjutab rannaala. Kohus leidis alusetult, et kõikide isikute huvidega on kaalutud. Arvestades, et kohus ei võtnud detailplaneeringu materjale asja juurde ning keeldus ka istungi läbiviimisest, pole kohus saanud kaebaja väidetele hinnangut anda. Põhjendatud ei ole kolmanda isiku menetluskulude kaebajalt väljamõistmine. Kolmas isik on ehitanud ebaseaduslikult ehituskeeluvööndisse. Kulud on põhjendamatult suured.
5(8)
3-18-1512
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse. Tallinna Halduskohtu 01.02.2019 otsus tuleb tühistada ning saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks HKMS § 199 lg 2 p 3 alusel kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu. I Asja läbivaatamise vorm
6.HKMS § 27 lg 1 p 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus võtta osa kohtuistungist. Vastavalt HKMS § 126 lg-le 1 vaadatakse asi pärast eelmenetlust läbi kohtuistungil või seaduses sätestatud juhtudel kirjalikus menetluses.
7.Tallinna Halduskohtus võttis 08.11.2018 määrusega kaebuse menetlusse ning andis kaebajale võimaluse võtta hiljemalt 20.11.2018 seisukoht menetlusviisi osas. Kaebaja vastas 20.11.2018, et soovib asja arutamist kohtuistungil. Halduskohus otsustas 07.01.2019 määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses, tuginedes HKMS § 131 lg 1 p-le 2 ning leides, et asja lahendamiseks olulised asjaolud on võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Kaebaja esitas 16.01.2019 vastuväite kohtu tegevusele. HKMS § 131 kohaselt võib asja läbi vaadata kohtuistungit korraldamata, kui kõik pooled ja kolmandad isikud on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. See tingimus ei olnud täidetud. Samuti on väär kohtu järeldus, et vaidluse all on üksnes õigusküsimused. Kohus ei põhjendanud oma väidet. HKMS § 131 lg 6 sätestab, et kui kohus jätab HKMS § 131 lg 1 p 2 alusel menetlusosalise taotluse asja läbivaatamiseks istungil rahuldamata, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Antud juhul on menetlusosaliste vahel vaidlus ka faktiliste asjaolude üle. Kaebaja on seisukohal, et planeeringumenetluses antud kooskõlastused ei ole õiguspärased ja seetõttu ei saa neile tugineda. Seejuures on oluline asjaolu, kas tegemist on terviklikult uue hoonega. Kaebaja väidab, et tegemist ei olnud hoone laiendamisega. Oluline on kindlaks teha ehitamise aeg ja mahud, sest selles sõltub ehituskeeluvööndi vähendamise õigus. Halduskohus jättis 17.01.2019 määrusega vastuväite rahuldamata, leides, et kaebaja on eksinud HKMS § 131 regulatsiooni mõistmisel. HKMS § 131 lg 1 p-d 1 ja 2 on alternatiivsed alused. Seega ka juhul, kui kaebaja ei ole nõustunud kirjaliku menetlusega (p 1), saab asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused (p 2). Asja kirjaliku vormi valimine on kohtu diskretsiooniline otsus. Asjas kogutud materjalid võimaldasid välja selgitada olulised asjaolud detailplaneeringu osas: kuidas detailplaneering läbi viidi, sh kaebaja kaasatus ja haldusorganite kooskõlastused. Vaidluse all olid õigusküsimused: kas detailplaneering viidi läbi õiguspäraselt, kas detailplaneering sai seadustada ebaseadusliku ehitise, kas detailplaneeringuga ebaseadusliku ehitise seadustamise otsus oli õiguspärane haldusakt. Materjalideks olid vastustaja ja kolmanda isiku vastuste lisadena esitatud dokumendid, Keskkonnaameti ja Päästeameti vastuste lisadena esitatud dokumendid ning kaebaja poolt haldusasjas nr 3-17-351 esitatud dokumendid. Kaebaja ei põhjendanud ühegi sõnaga vajadust istungit korraldada. Seega ei selgitanud ta, millist kasutegurit annab istungi korraldamine.
8.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et istungi korraldamata jätmine ei olnud põhjendatud. Kohtuistung on esimese astme kohtus kaebuse sisulise läbivaatamise esmane valik. Kaebaja ei 6(8)
3-18-1512 pea kohtule esitama põhjendusi selle kohta, miks ta soovib asja läbivaatamist istungil. Samuti ei pea ta selgitama, millist kasutegurit istung annab. Kohus võib suulisest menetlusest kõrvale kalduda vaid juhul, kui selleks on seadusest tulenev alus (HKMS § 126 lg 1). Vale asja läbivaatamise vormi valik on oluline menetlusviga, piirates menetlusosalise põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (põhiseaduse § 24 lg 2). Halduskohus tugines HKMS § 131 lg 1 p-le 2, mille järgi võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselge põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas, kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei saa väita, et kaebajal puudus ilmselge põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, sest vaidluse all olid üksnes õigusküsimused. Halduskohtu poolt 17.01.2019 määruses välja toodud õigusküsimused on küll need, millele tuleb asja lahendamisel vastata, kuid ei saa väita, et nende küsimustele vastamiseks olulised faktilised asjaolud on üheselt selgelt. Nii väidab kaebaja nt, et ehituskeeluvööndi vähendamine ei olnud lubatud, sest tegemist oli uue ehitisega, mitte vana laiendamisega. Sellele väitele hinnangu andmisel tuleb lähtuda tegelikust olukorrast, mitte valla poolt antud ehituslubadel märgitust. LKS § 38 lg 9 sätestab, et kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus samas paragrahvis sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas. Eeltoodust tulenevalt ei saa halduskohus detailplaneeringu üle käivas vaidluses ehitise seaduslikkuse hindamisel lähtuda üksnes kehtiva ehitusloa olemasolust. II Tõendite kogumine
9.Toimiku materjalide põhjal on raske kindlaks teha, milliste tõenditele tuginedes on halduskohus otsuse teinud. Vaidlustatud detailplaneeringu läbiviimist puudutavat toimikut ei ole halduskohus välja nõudnud (HKMS § 122 lg 2 p 5). Vastustaja ei esitanud koos vastusega kaebusele ühtegi dokumentaalset tõendit, viidates vaid lingile, kus on otsusega seonduvad materjalid kättesaadavad. Kas ja millises ulatuses halduskohus neid dokumente arvestas, toimiku põhjal ei selgu. Toimikus on üksnes dokumendid, mis on valikuliselt esitatud kaebaja, kolmanda isiku ja kaasatud isikute poolt. Need ei võimalda saada terviklikku ülevaadet detailplaneeringu menetluse käigu kohta. Järelduste tegemisel on kohus tuginenud eelkõige vaidlustatud korralduse enda tekstile ja seal kajastatud asjaoludele, korralduse aluseks olevaid dokumente uurimata.
10.Halduskohus on 17.01.2019 määruses märkinud, et oma seisukohtade kujundamisel on ta muu hulgas lähtunud kaebaja poolt haldusasjas nr 3-17-351 esitatud dokumentidest. Kohus pole teinud määrust selle kohta, kas eelnimetatud haldusasja toimik on tervikuna võetud käesoleva haldusasja juurde või on asjakohased vaid mõned tõendid. Olukorras, kus menetlusosalistele pole mõistetav, millistele tõenditele tuginedes hakkab kohus otsust tegema, ei ole neil võimalik oma õigusi efektiivselt kaitsta. HKMS § 27 lg 1 p-s 6 sisalduv õigus esitada tõendeid ning võtta osa nende uurimisest on sellisel juhul vaid näilik.
11.Halduskohus on otsuse põhjendustest nähtuvalt lähtunud valest eeldusest, et detailplaneeringu sisu oli üksnes seminarihoone terrassi seadustamine. Jõelähtme Vallavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 95 kohaselt oli eesmärgiks maaüksuste liitmine üheks ärimaa krundiks, moodustatavale krundile ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine 7(8)
3-18-1512 ning avalikult kasutatava vaateplatvormi-terrassi kavandamine. Planeeringuala suuruseks oli ca 3500 m2. Detailplaneeringu kehtestamise otsusega nähti moodustatavale krundile ette ehitusõigus kuni kahe kuni 12 m kõrge kahekorruselise hoone rajamiseks ehitusaluse pinnaga kokku kuni 1000 m2. Vastustaja lähtus detailplaneeringu kehtestamisel muu hulgas sellest, et seminarihoone on püstitatud ehitusloa alusel ning tules hävinud taaralao asukohta, seejuures on 90% hoonest valmis ja omavoliliselt rajatud terrassi lammutamise nõue pole põhjendatud. Detailplaneeringus hinnati seminari- ja toitlustushoone sobivust piirkonda. III Asja uueks läbivaatamiseks saatmine
12.Kõik eelnevat arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et puudused halduskohtu menetluses on sellised, mida ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Halduskohtul tuleb vastustajalt välja nõuda detailplaneeringu toimik ning asjas kogutud tõendeid kohtuistungil nõuetekohaselt uurida.
13.Kuna ringkonnakohus saadab asja halduskohtule tagasi, ei jagata käesolevas otsuses menetluskulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.