Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/3-17-1792/81

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 19.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-17-1792/81
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 19.02.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1413

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja

HKMS § 95 lg 1, 2Menetluse peatamine teise menetluse tõttu HKMS § 203 lg 1Määruskaebuse esitamine HKMS § 100 lg 1Kohtumenetluse kiirendamise taotlus HKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kord HKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kord HKMS § 48 lg 2Kaebuste liitmine ja nõuete eraldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

3-17-1792/52Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium11.10.2018 3-17-1792/102Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja29.03.2019 3-17-1792/112Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium23.04.2019 3-17-1792/140Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium13.08.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee

3-18-1767/20Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja12.12.2019 3-19-583/47Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium05.06.2019 3-19-155/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium11.03.2019 3-19-142/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja24.01.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

19.02.2019, Tartu

Haldusasja number

3-17-1792

Haldusasi

Nikolai Kaltšuki kaebus Viru mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nikolai Kaltšuki määruskaebus Tartu Halduskohtu 24.01.2019. a määruse resolutsiooni p 5 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Vangla

tekitatud

RESOLUTSIOON

1.Võtta määruskaebus menetlusse.

2.Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 24.01.2019. a määruse resolutsiooni p 5.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Nikolai Kaltšuk esitas Tartu Halduskohtule 30.08.2017 kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.

2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Tartu Halduskohus võttis 12.09.2018. a määrusega kaebuse menetlusse järgmiste juhtumitega tekitatud kahju hüvitamise nõuetes: - Viru Vangla 17.03.2017. a käskkirja n 6-3/273-1 ja 21.12.2017. a käskkirja nr 6-3/1252-1 alusel kartserisse paigutamine; - kaebajale ei ole korduvalt antud piisavalt või üldse toitu; - kartseris ei võimaldatud kasutada madratsit, tekki, lina ja patja koos padjapüüriga; - kaebaja paigutati ühte kambrisse koss V.T., kelle eest kaebaja pidi hoolitsema; - 01.10.2017 võeti ära kaebaja sigaretid ega võimaldatud enam suitsetada.

3.Tartu Halduskohus võttis 24.01.2019. a määrusega kaebuse menetlusse veel ka seoses 18.01.2017. a kambris K314 kaebaja ja tema kambrikaaslase A.K. vahel toimunud intsidendiga seotud kahju hüvitamise nõudega (resolutsiooni p 1); andis vastustajale tähtaja kaebusele selles osas vastamiseks (resolutsiooni p 2); jättis kaebaja korduva riigi õigusabi taotluse läbi

vaatamata (resolutsiooni p 3); eraldas praegusest haldusasjast 01.10.2017. a sigarettide äravõtmise ja suitsetamise keelamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude ning otsustas registreerida selle uue haldusasjana (resolutsiooni p 4); peatas eraldatud haldusasjas menetluse kuni kohtuasjades 3-17-2062, 3-17-2064, 3-17-2167, 3-17-2297, 3-17-2411 ja 3-17-2607 vähemalt ühe kohtuotsuse jõustumiseni (resolutsiooni p 5); otsustas vaadata praeguse haldusasja läbi kirjalikus menetluses (resolutsiooni p 6), andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate dokumentide ja menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamiseks (resolutsiooni p 7) ning teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.03.2019 (resolutsiooni p 8). Halduskohus selgitas, et praegust asja lahendaval kohtunikul on pooleli mitu kohtuasja, kus tuleb hinnata 01.10.2017 Viru Vanglas kehtima hakanud suitsetamise keelu õiguspärasust ning kaebaja 01.10.2017. a sigarettide äravõtmise ja suitsetamise keelamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamine sõltub otseselt teistes kohtuasjades antavast hinnangust. Kuna ülejäänud nõuete osas saaks praeguse kaebuse lahendada, pidas halduskohus otstarbekaks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 48 lg 2 alusel eraldada kaebusest 01.10.2017. a sigarettide äravõtmise ja suitsetamise keelamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Halduskohus leidis, et eraldatud kohtuasjas tuleb menetlus peatada kuni asjades 3-17-2062, 3-17-2064, 3-17-2167, 3-17-2297, 3-17-2411 ja 3-17-2607 esimese kohtuotsuse jõustumiseni.

4.Kaebaja esitas 06.02.2019 Tartu Halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 24.01.2019. a määruse peale. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu kaebaja menetluse peatamisega, sest see venitab menetlust ning tekitab sellega kaebajale täiendavat kahju. Samuti ei nõustu kaebaja suitsetamist puudutava nõude eraldamisega ning palub halduskohtu määrus selles osas tühistada. Kaebaja märgib, et halduskohtu 12.09.2018. a määruses loetletud nõuete osas on ta Viru Vangla poole pöördunud ning täitnud sellega kohustusliku kohtueelse menetluse nõude. Suitsetamise osas palub määruskaebuse esitaja tema kaebuse kohtul koheselt läbi vaadata ja anda talle tagasi suitsetamise õigus. Kaebaja märgib ka seda, et ta ei ole andnud nõusolekut asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

6.Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, mis võimaldab seda menetleda. Kuna vaidlustatav on vaid Tartu Halduskohtu 24.01.2019. a määruse resolutsiooni p 5, millega halduskohus peatas eraldatud osas haldusasja menetluse, siis võtab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse üksnes selles osas. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida määruskaebuse lahendamiseks vastustaja seisukohta.

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 24.01.2019. a määruse resolutsiooni p 5 tühistada.

8.Halduskohus on 01.10.2017. a sigarettide äravõtmise ja suitsetamise keelamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude menetluse peatamise alusena viidanud HKMS § 95 lg-le 1. Selles on sätestatud, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Viidatud sätte puhul peab asjas tehtav lahend sõltuma täielikult või osaliselt teises menetluses tuvastatavast asjaolust. Halduskohus on käesolevas asjas vaidlustatud määruses leidnud, et menetlus tuleb peatada, sest teistes sama kohtuniku poolt menetletavates kohtuasjades tuleb samuti anda hinnang 01.10.2017. a Viru Vanglas kehtima hakanud suitsetamise keelu õiguspärasusele. Seega ei ole tegemist asjaoluga, mille olemasolu või puudumist tuleb teises kohtuasjas tuvastada, vaid õigusliku hinnanguga, mille pärast halduskohus pidas eraldatud nõude menetluse peatamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna käesoleva asja asjaolud alust HKMS § 95 lg 1 alusel menetluse peatamiseks halduskohtu vaidlustatud määruses toodud põhjendustel. Sellest tulenevalt kuulub määruskaebus rahuldamisele ning halduskohtu 24.01.2019. a määruse resolutsiooni p 5 tühistamisele.

9.Ringkonnakohus märgib, et kuna halduskohus on näinud menetluse peatamise vajadusena teistes kohtuasjades sama õigusnormi tõlgendamise osas seisukoha ära ootamist, ning on seejuures viidanud kuuele teisele sarnasele kohtuasjale, siis võib menetluse peatamine olla võimalik HKMS § 95 lg 2 alusel. Selle sätte kohaselt võib kohus menetluse peatada kuni teises haldusasjas otsuse jõustumiseni, kui seal on küsimuse all õigusnormi tõlgendamine, millel on määrav tähtsus ka menetletava haldusasja lahendamiseks. Peatamine on lubatud üksnes juhul, kui sarnaseid asju on kohtu menetluses vähemalt kümme. Samas peab seejuures arvestama, et kui kohtuasi, mille lahendamise ajaks menetlust soovitakse peatada, pole märgatavalt kaugemas menetlusstaadiumis, siis võib menetluse peatamine rikkuda menetlusosalise õigust asja lahendamisele mõistliku aja jooksul (O. Kask. Menetluse peatumine, peatamine ja kiirendamine. – K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 95). Kohtute infosüsteemist nähtub, et kõigi halduskohtu määruses viidatud kuue kohtuasja puhul on asja lahendamine alles esimese kohtuastme menetluses ning eelmenetluse staadiumis. Seega isegi juhul, kui täidetud oleks nõue, et sarnaseid kohtuasju on tegelikult kohtu menetluses vähemalt kümme, siis tuleb halduskohtul põhjendada, miks menetluse peatamine just käesolevas haldusasjas on vajalik, kui kohtuasjas või kohtuasjades, milles kohtuotsuse jõustumiseni menetlus peatatakse, on menetlus peatamise ajal menetluslikult samas staadiumis, kui peatatavas kohtuasjas.

10.Muude määruskaebuse väidete osas märgib ringkonnakohus järgmist. HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebusest nähtub ka kaebaja tahe vaidlustada nõude eraldamist. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust nõude eraldamise vaidlustamiseks määruskaebekorras, samuti ei takista see asja edasist menetlust. Seega on kaebajal võimalik esitada selle kohta vastuväide hiljem apellatsioonkaebuses, kui ta seda soovib. HKMS § 48 lg 2 kohaselt võib kohus eraldada määrusega nõuded iseseisvaks menetluseks, kui kohus leiab, et ühes kaebuses esitatud nõuete eraldamine võimaldab asja kiiremat lahendamist või nõudeid ei oleks tohtinud esitada ühes kaebuses. Halduskohus on käesolevas asjas leidnud, et ülejäänud nõuete osas saaks praeguse kaebuse lahendada kiiremini ning on seetõttu sigarettide äravõtmise ja suitsetamise

keelamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude käesolevast kohtuasjast eraldanud. Kuna ringkonnakohus tühistab eraldatud nõude osas halduskohtu määruse, siis ei saa nõude eraldamine käesoleval hetkel mingil viisil rikkuda kaebaja õigusi.

11.Kaebaja väite, et ta on halduskohtu 12.09.2018. a määruses loetletud kõigi nõuete osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna kaebaja on 12.09.2018. a määruse määruskaebekorras juba vaidlustanud ja ringkonnakohus on 11.10.2018. a määrusega selle juba lahendanud.

12.Kaebaja on soovinud, et kohus vaataks suitsetamisega seotud küsimuse kiiresti läbi. HKMS § 100 lg 1 kohaselt võib pool või kolmas isik taotleda kohtult kohtumenetluse kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist, kui haldusasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sealhulgas ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul. Seega oleks kaebajal võimalik esitada halduskohtule menetluse kiirendamise taotlus, kuid ringkonnakohus juhib seejuures kaebaja tähelepanu järgmistele asjaoludele. Kaebaja on kaebuse käesolevas asjas esitanud augustis 2017, kuid halduskohus on saanud kaebuse menetlusse võtta alles 12.09.2018, sest nõuded vajasid täpsustamist ning kohtul tuli kontrollida kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kohtute infosüsteemist nähtub, et halduskohus on ka pärast seda teinud mitmeid asja lahendamiseks vajalikke menetlustoiminguid ning 24.01.2019. a määruse resolutsiooni p 8 kohaselt teavitanud menetlusosalisi, et muude nõuete osas peale suitsetamise keelamisega seotud kahju hüvitamise nõue, tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks 29.03.2019.

13.Määruskaebusest nähtub, et kaebaja ei ole nõus sellega, et halduskohus määras asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Ka selles osas ei ole halduskohtu 24.01.2019. a määrus vaidlustatav ning vastavalt HKMS § 203 lg-le 1 on kaebajal võimalik esitada selle kohta vastuväide apellatsioonkaebuses, kui ta soovib. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium