Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits 18.03.2021, Tartu 3-19-121 Novus Oil OÜ (pankrotis) kaebus Maksu- ja Tolliameti 05.11.2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/043400-25 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti tegevusetuse (viivitas 04.09.2018. a ja 13.09.2018. a taotluste menetlemisel) õigusvastasuse kindlakstegemiseks Tartu Halduskohtu 30.10.2020. a otsus Novus Oil OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Novus Oil OÜ (pankrotis) Esindaja Kristjan Olei ja pankrotihaldur Svetlana Pilden Vastustaja Maksu- ja Tolliamet (MTA)
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 30.10.2020. a otsus vaidlustatud ulatuses, st vastustaja 05.11.2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/043400-25 tühistamise nõuet puudutavas osas, ning jätta kaebus vastavas osas läbi vaatamata.
4.Tagastada esimese astme kohtus kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 735 eurot käesoleva määruse jõustumisel. Riigilõivu tagasimakse sooritamiseks tuleb kohtule teatada arvelduskonto andmed (konto number ja konto omaniku nimi), kuhu riigilõiv tagastada.
5.Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv 750 eurot) Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 3-5 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.
1.MTA alustas 08.03.2018. a korraldusega (dtl 910-912) kaebaja suhtes kontrolli, mis hõlmas kütuse käitlemist ning aktsiisi arvestamise ja tasumise õigsust ajavahemikul 01.04.-31.08.2016.
2.Kontrolli tulemuste kohta koostas MTA 01.08.2018. a kontrollakti nr 12.2-3/043400-16 (dtl 954-965). Kaebaja esitas kontrollaktile 04.09.2018 eriarvamuse (tl I-18-22) ja 13.09.2018 täienduse (tl I-23-24).
3.MTA kohustas 05.11.2018. a maksuotsusega nr 12.2-3/043400-25 (tl I-25-31p) kaebajat tasuma maksusumma 459 158,78 eurot. Maksuotsuse õigusliku alusena on viidatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 19 lg 1, § 22 lg 1 p 7, § 24 lg 5 p 1 ja lg 51, § 25 lg 1 ja lg 3, § 66 lg 6, lg 8, lg 18 ja lg 21. MTA asus seisukohale, et kaebaja on kontrolliperioodil pakkunud müügiks ja müünud laeva mootorikütusena vedelat põlevainet United DMA KN koodiga 27101999. Müües vedelat põlevainet oli kaebaja vedela põlevaine käitlejaks, kes on ATKEAS § 22 lg 1 p 7 kohaselt aktsiisimaksja. MTA märkis, et välistab maksumenetluses riigiabi temaatika (ATKEAS § 27 lg 1 p 221 ja p 222).
4.MTA jättis 21.12.2018. a vaideotsusega nr 6-1/4264-2 (tl I-56-59) rahuldamata kaebaja vaide (tl I-45-55p) MTA 05.11.2018. a maksuotsuse peale.
5.Kaebaja esitas 21.01.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl I-2-17), milles palus tühistada 05.11.2018. a maksuotsus (p 1); tuvastada, et ATKEAS § 27 lg 1 p 221 ja p 222 on riigiabi andvad sätted ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 108 lg 3 alusel keelata neid valikulist maksuvabastust andvas osas rakendada (p 1.1); kaebaja müüdud vedel põlevaine vabastada aktsiisist ATKEAS § 27 lg 1 p 222 alusel, seda direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 14 lg 1 p c kooskõlaliselt tõlgendades (p 1.2); alternatiivselt kaebaja müüdud vedel põlevaine otse direktiivi 2003/96/EÜ artikli 14 lg 1 p c alusel aktsiisist vabastada (p 1.3). Veel palus tuvastada MTA õigusvastane viivitus kaebaja 04.09.2018 ja 13.09.2018 esitatud taotluste menetlemisel (p 2) ning küsida EL õiguse ühetaolise kohaldamise tagamiseks Euroopa Kohtult eelotsust (p 3).
6.MTA palus 17.03.2020. a vastuses (tl II-150-152) jätta kaebus ja selles esitatud taotlused rahuldamata.
7.Tartu Halduskohus jättis 30.10.2020. a otsusega (tl II-176-183p) läbi vaatamata kaebuse osas, milles kaebaja taotles kohtult tuvastamist, et ATKEAS § 27 lg 1 p 221 ja p 222 on riigiabi andvad sätted (resolutsiooni p 1); jättis läbi vaatamata kaebuse osas, milles kaebaja taotles kohtult ELTL artikli 108 lg 3 alusel valikulist maksuvabastust andvas osas rakendamise keelamist (resolutsiooni p 2); jättis taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3); jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 4).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja esitas 30.11.2020 apellatsioonkaebuse (dtl 1711-1728), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.10.2020. a otsus ja saata asi tagasi samale kohtule uuesti otsustamiseks. Alternatiivselt palub Euroopa Liidu õiguse kõigis liikmesriikides ühetaolise kohaldamise tagamiseks küsida Euroopa Kohtult eelotsust; peatada ELTL art 108 lg 3 alusel valikulist maksuvabastust andvas osas ATKEAS § 27 lg 1 p 221 ja p 222 rakendamine kuni abikava heakskiitmiseni Euroopa Komisjoni poolt; tühistada MTA maksuotsus.
9.Kaebaja esitas 01.12.2020 menetlusabi taotluse (dtl 1731-1736), milles märgib, et taotleb menetlusabi riigilõivu maksmiseks, kuna äriühing on pankrotis ning K. Oleil kui äriühingu
osanikul ei ole võimalik riigilõivu tasuda, sest tal puudus viimasel neljal kuul sissetulek ja tema pangakonto on täitemenetlustes arestitud.
10.Tartu Ringkonnakohus palus 05.01.2021. a kohtunõudes (dtl 1738) pankrotihalduril teada anda, kas ta astub võlgniku asemel haldusasja menetlusse.
11.Pankrotihaldur teatas 14.01.2021. a vastuses kohtunõudele (dtl 1739), et halduril puuduvad vastuväited, et võlgnik jätkab menetlust. Pankrotihaldur ei andnud nõusolekut menetlusega seotud kulude kandmiseks või esindajal vastavate kulude tekitamiseks, kuid märkis, et nõusolek võib olla antud tingimusel, et menetlusega kaasnevate menetluskulude, s.h võimalike vastaspoole menetluskulude kandmist garanteerib tagasivõtmatult ja esimesel nõudmisel kolmas isik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus otsustab esmalt kaebaja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise küsimuse (I) ja seejärel võtab seisukoha vaidlustatud halduskohtu otsuse osas (II). I
13.Kaebaja märkis apellatsioonkaebuses, et on pankrotis. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt kuulutas Viru Maakohus 31.08.2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-7701 välja kaebaja pankroti 31.08.2020 kell 16:00 ning nimetas pankrotihalduriks S. Pildeni. Tartu Ringkonnakohus jättis 06.11.2020. a määrusega Viru Maakohtu 31.08.2020. a määruse muutmata. Riigikohus jättis 15.02.2021. a määrusega menetlusse võtmata kaebaja määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 06.11.2020. a määruse peale. Seega eeltoodust ilmneb, et kaebaja suhtes kuulutati enne Tartu Halduskohtu poolt kohtuotsuse tegemist välja pankrot.
14.Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 1 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioonis) kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. Pankrotihalduri 14.01.2021. a vastusest kohtunõudele ilmneb, et ta menetlusse ei astu ning tal puuduvad vastuväited, et võlgnik jätkab menetlust. Eelnevat arvestades ringkonnakohus aktsepteerib kaebaja nimel apellatsioonkaebuse ja ka menetlusabi taotluse esitamist äriühingu juhatuse liikme K. Olei poolt allkirjastatuna.
15.Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-test 2 ja 7 juhindudes tuleb kaebajal apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 750 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 113 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib saada menetlusabi menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Kaebaja pankrot kuulutati välja 31.08.2020. Pankrotihaldur ei andnud 14.01.2021. a vastuses nõusolekut menetlusega seotud kulude kandmiseks või esindajal vastavate kulude tekitamiseks. Menetlusabi taotluses märgitu kohaselt ei ole juhatuse liikmel võimalik riigilõivu tasuda, sest tal puudub viimasel neljal kuul sissetulek ja tema pangakonto on täitemenetlustes arestitud. Kuigi juhatuse liige ei ole menetlusabi taotlusele lisanud tõendeid enda maksevõimetuse kohta, siis silmas pidades asjaolu, et seoses äriühingu pankroti väljakuulutamisega enne halduskohtu poolt otsuse tegemist ei olnud halduskohtul pädevust kaebaja (pankrotis) kaebuse
lahendamiseks ja arvestades menetlusökonoomia põhimõtet, ei nõua ringkonnakohus menetlusabi taotluse täiendamist. Ringkonnakohus eeldab, et nii kaebajal kui ka juhatuse liikmel puuduvad võimalused riigilõivu tasumiseks. Seetõttu ringkonnakohus rahuldab kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu 750 euro tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel.
16.HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohtu leiab, et arvestades apellatsioonkaebuses märgitut, ei vaidlusta kaebaja Tartu Halduskohtu 30.10.2020. a otsust kaebuse rahuldamata jätmise osas seonduvalt nõudega kaebaja poolt 04.09.2018 (s.o eriarvamus kontrollaktile) ja 13.09.2018 (s.o eriarvamuse täiendus) esitatud taotluste menetlemisel MTA viivituse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Ülejäänud osas halduskohtu otsuse vaidlustamine seondub MTA 05.11.2018. a maksuotsuse tühistamise nõudega.
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas menetlusstaadiumis aluseid apellatsioonkaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. Seega võtab ringkonnakohus HKMS § 187 lg 1 alusel kaebaja apellatsioonkaebuse vaidlustatud ulatuses menetlusse.
18.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida vastustajalt vastust apellatsioonkaebusele (HKMS § 188 lg 1 p 1), silmas pidades, et halduskohtul ei olnud pädevust kaebaja (pankrotis) kaebuse lahendamiseks ja arvestades menetlusökonoomia põhimõtet. II
19.Kaebuse menetlemise ajal halduskohtus sätestas PankrS § 43 lg 2, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub samas seaduses sätestatud korras. Kohtupraktikas on sedastatud, et seadusandja eesmärk on panna kõik võlausaldajad alates pankroti väljakuulutamisest võimalikult võrdsesse olukorda, sõltumata sellest, millist liiki nõuded neil on või millal nõue muutub sissenõutavaks. Ka PankrS § 44 lg 1 kohaselt menetletakse pärast pankroti väljakuulutamist kõiki nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras, s.t ühe ja sama protseduuri järgi ning samade reeglite järgi (RKÜKm 13.12.2005, 3-3-1-39-05, p 15). Tulenevalt alates 01.01.2004 kehtivast pankrotiseadusest tuleb maksuhalduril esitada maksukohustusest tulenev nõue pärast pankroti väljakuulutamist võlausaldajana pankrotimenetluses. PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud põhimõte laieneb ka halduskohtumenetlusele. Kohtu kohustus jätta nõue läbi vaatamata tähendab halduskohtumenetluses menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel, sest asi ei kuulu enam halduskohtu pädevusse (RKHKm 07.03.2007, 3-3-1-88-06, p-d 13 ja 15; RKHKm 06.06.2011, 3-3-1-34-11, p-d 11 ja 13). Kui pankroti väljakuulutamise ajaks on halduskohus otsuse teinud, siis tuleb kohtumenetlust haldusasjas jätkata (RKHKm 11.06.2014, 3-3-1-35-14, p 11). PankrS § 4 lg 1 kohaselt pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse.
20.Eelviidatud HKMS § 24 lg 1 p 1 sisaldus kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS-is, sätestades, et halduskohus lõpetab menetluse, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Analoogilise sisuga säte sisaldub ka alates 01.01.2012 kehtivas HKMS-is, sätestades § 121 lg 1 p-s 1, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Õigusalases kirjanduses on selgitatud, et kaebuse tagastamine otsustatakse enne kaebuse menetlusse võtmist, läbi vaatamata jätmine pärast asja menetlusse võtmist. HKMS § 121 lg-s 1
nimetatud aluste näol on tegemist puudustega, mille esinemise korral ei ole kaebuse sisuline läbivaatamine mõeldav (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 431-432). HKMS § 155 lg 3 lause 1 sätestab, et kui kaebuse jätab läbi vaatamata kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi.
21.HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.
22.Kaebaja pankroti kuulutas välja Viru Maakohus 31.08.2020. a määrusega. Halduskohus tegi otsuse 30.10.2020. Seega käesolevas haldusasjas ei olnud halduskohus kaebaja pankroti väljakuulutamise ajaks veel otsust teinud. Siiski lahendas halduskohus kaebuse sisuliselt, jättes tähelepanuta, et kohtul ei olnud enam pädevust kaebaja (pankrotis) kaebuse lahendamiseks seonduvalt maksuotsusega. Kuigi menetlusosalised ei ole halduskohtus ega kaebaja ka apellatsioonkaebuses vaidlustanud halduskohtu pädevust, tuleb ringkonnakohtul eeltoodud asjaolu arvesse võtta, juhindudes ülalviidatud kohtupraktikas antud seisukohtadest. Kohtupraktikas ei ole peetud menetlusökonoomia põhimõttele tuginedes võimalikuks jätta jõusse halduskohtu otsust (RKHKm 06.06.2011, 3-3-1-34-11, p 12).
23.Kõike eeltoodut arvestades ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 30.10.2020. a otsuse vaidlustatud ulatuses ja jätab vastavas osas kaebaja kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel koostoimes § 200 p-ga 5.
24.Halduskohus võttis kaebuse menetlusse tühistamis- ja tuvastamisnõuetes, millest tühistamisnõude esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv oli 750 eurot (RLS § 60 lg 4) ja tuvastamisnõude puhul oli riigilõiv 15 eurot (RLS § 60 lg 1), mistõttu nõudis halduskohus riigilõivu tühistamisnõudest lähtudes, sest selle esitamisel on ette nähtud suurem riigilõiv (HKMS § 104 lg 1 ls 2). Kaebaja tasus riigilõivu kaebuse esitamisel 750 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p 2 või 3 või lg 2 alusel. Käesolevas haldusasjas ilmnes, et halduskohus sai otsuse teha üksnes tuvastamisnõude (s.o vastustaja tegevusetuse (viivitas 04.09.2018. a ja 13.09.2018. a taotluste menetlemisel) õigusvastasuse kindlakstegemiseks) osas, mille osas halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Selles osas ei ole kaebaja halduskohtu otsust apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Tuvastamisnõude puhul tulnuks tasuda riigilõivu 15 eurot. Seega jääb esimese astme kohtus kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Eeltoodut arvestades ning lähtudes asjaolust, et käesoleval juhul on tegemist kaebuse läbi vaatamata jätmisega HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel, tuleb käesoleva määruse jõustumisel tagastada halduskohtus kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 735 eurot (HKMS § 104 lg 5 p 3). Riigilõivu tagasimakse sooritamiseks tuleb kohtule teatada arvelduskonto andmed (konto number ja konto omaniku nimi), kuhu riigilõiv tagastada. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 104 lg 81 kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
25.HKMS § 118 lg 3 alusel jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv 750 eurot) Eesti Vabariigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.