3-20-2554 Jõepõld OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite Haldusasi ja Informatsiooni Ameti 22. septembri 2020. a otsuse nr 1330.1/20/872 ja 20. novembri 2020. a vaideotsuse nr 1330.1/20/921-1 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Jõepõld OÜ, seaduslik esindaja Marek Udde esindajad Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Anne Lepik Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Jõepõld OÜ kaebus.
2.Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 22. septembri 2020. a otsus nr 13-30.1/20/872 ja 20. novembri 2020. a vaideotsus nr 13-30.1/20/921-1.
3.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Jõepõld OÜ kasuks välja menetluskulu 15 (viisteist) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12. aprillil 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 9. jaanuari 2017. a otsusega nr 13-30.1/17/14 Jõepõld OÜ-le maaeluministri 9. septembri 2016. a määruse nr 53 “Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus” (edaspidi määrus nr 53) alusel
3-20-2554 toetuse summas 40 000 eurot. Toetus on täies mahus välja makstud, seejuures 30 000 eurot maksti välja toetuse määramisel ning teine osa toetusest (10 000 eurot) maksti välja 22. novembril 2018.
2.PRIA nõudis 22. septembri 2020. a otsusega nr 13-30.1/20/872 Jõepõld OÜ-lt tagasi maaeluministri 9. septembri 2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ alusel määratud ja välja makstud toetuse 40 000 eurot. PRIA, tuginedes järelkontrolli käigus tuvastatud asjaoludele, leidis järgmist: 1) toetuse nõuetele vastava müügitulu saamine pole tõendatud. Kõik müügiarved on tehtud eraisikule (puuduvad nimed) ja tasumine on toimunud sularahas. Taotlejal ei olnud kontrollis kaasas rohkem raamatupidamisdokumente. Viimati on majandusaasta aruanne esitatud äriregistrisse 08.02.2018 (17.08.2015 - 31.12.2016 majandusaasta aruanne). Hilisemate perioodide (2017. ja 2018. a) kohta ei ole esitatud majandusaasta aruandeid; 2) toodangu kogus, mis on kajastatud sularahaarvetel ei ole reaalne ja esitatud arved on loodud kunstlikult müügitulu tõendamiseks; 2) toetuse eest tehtud investeering (kasvuhoone) polnud sihtotstarbelises kasutuses. 4. veebruaril 2020 tehtud fotolt on näha, et 2019. aastal pole kasvuhoones toimunud toodangu kasvatamist; 3) Jõepõld OÜ ja Kaldapõllu OÜ tegutsevad samal katastriüksusel aadressil Päeva, Ardu alevik, Kose vald, Harju maakond, omanikuks Maarja Udde. Kaldapõllu OÜ on esitanud oma müügiarved tomati, kurgi jne kasvatamisest; 4) kasvuhoone, mis on toetuse eest rajatud, ei ole kantud ehitusseadustiku nõuetele vastavalt ehitusregistrisse. Kasvuhoone on ehitatud ehituskeelu vööndisse ning tuleb Kose valla esindaja sõnul lammutada.
3.Jõepõld OÜ esitas toetuse tagasinõudmise otsusele 22. oktoobril 2020 vaide, milles väitis, et pärast järelevalveperioodi lõppu toimunud järelkontroll oli ebaseaduslik ning et kaebaja on täitnud määruse nõuded, sh müügitulu osas. PRIA jättis vaide 20. novembri 2020. a vaideotsusega nr 13-30.1/20/921-1 rahuldamata. Vaideotsuses asus vastustaja kokkuvõtvalt järgmistele seisukohtadele.
3.1.Kuigi järelkontrolli läbiviimise ajal kehtis määruse nr 53 § 14 lg 4 p 1 (redaktsioon alates
26.juulist 2019), mis muutis varasemat järelevalve teostamise regulatsiooni sõnastust ja välistas ajalise piirangu kontrolli läbiviimise osas, on vajadus teostada järelevalvet ka pärast sihipärase kasutamise perioodi lõppu, nt kontrollida määruse § 14 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud nõuete täitmist, müügitulu ja investeeringuobjekti sihipärast kasutamist kogu aastase perioodi vältel.
3.2.Määruse nr 53 § 5 lg 1 kohaselt antakse toetust äriplaanis kavandatud põllumajanduslike toodete tootmise alustamiseks või arendamise alaseks tegevuseks. Toetust ei anta üheaastaseks tegevuseks. Kuigi vaide esitaja väidab õigustatult, et järelevalveperiood lõppes 2019. a novembris, siis 11. juunil 2020 järelkontrolli käigus fikseeritud olukord näitab, et äriplaanis kavandatud eesmärk on tegelikult täitmata.
3.3.Ainult arve väljakirjutamine ei tõenda müügitulu tegelikku saamist. Tõendid tegeliku tasumise kohta puuduvad. Muid raamatupidamisdokumente peale müügiarvete kontrolli käigus ei esitatud. Arvetel näidatud toodangu kogus sellest kasvuhoonest ei ole reaalne.
2(14)
3-20-2554
3.4.Kui ühel kinnistul tegutsevad kaks äriühingut, millest üks kuulub ühele abikaasadest ja teine teisele ning mõlemad tegelevad köögiviljakasvatusega, ei tohi kulude ja tulude osas olla ebaselgust ning ettevõtjate tegutsemine piiritlemata.
3.5.Toetuse abil investeeringuobjekti rajamine peab olema seaduslik ja vastama ehitusseadustikule, vältimaks hilisemaid probleeme selle kasutamisel.
4.Jõepõld OÜ esitas 20. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb PRIA
22.septembri 2020. a otsuse nr 13-30.1/20/872 ja 20. novembri 2020. a vaideotsuse nr 1330.1/20/921-1 tühistamist.
5.Kohus võttis 21. detsembri 2020. a määrusega kaebuse menetlusse. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 12. jaanuaril 2021. Kohus määras 14. jaanuari 2021. a määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses ja teatas asjas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Vastustaja esitas vastuseks kohtumäärusele 14. jaanuaril 2021 täiendavad tõendid. Kaebaja esitas 4. veebruaril 2021 täiendava kirjaliku seisukoha.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja väidab kaebuses ja täiendavas kirjalikus seisukohas järgmist.
6.1.Otsuse koostamisel on lähtutud PRIA töötaja isiklikust arvamusest, mitte kindlatest faktidest. Tagasinõue on alusetu ja põhjus otsitud.
6.2.Kontrolli teostamiseks saadetud kirjas kirjutas PRIA töötaja, et soovib näha 2019. a müügitulu, ning muid dokumente ei küsitud. Seega ei saa väita, et taotleja ei ole tahtlikult esitanud muid dokumente. Taotleja esitas saadetud kirjas märgitud dokumendid.
6.3.Ebaõige on vastustaja väide, et arvetel näidatud toodangu kogus kaebaja kasvuhoonest ei ole reaalne. Kasvuhoonesse mahub 500 kurgitaime, millest igaüks annab saaki kuni 10 kg, st ühe hooajaga on võimalik saada 5000 kg. Taotlejal algas 2019. a hooaeg juba veebruaris ja 2019. a kasvatati kaks hooaega kurki ja oleks võinud sellest kasvuhoonest saada ka 10 000 kg kurki. 2019. a saadud kogus 3182 kg on seega väga reaalne. Kaebajal on olemas pildimaterjal nii tootmise kui ka 2019. a saagi kohta. Samuti on internetist leitavad 2019. a müügikuulutused ning on olemas sadu tunnistajaid, kes on kaebaja toodangut ostnud või tootmist külastanud.
6.4.Taotleja on täitnud kõik määruse nr 53 tingimused ja seega puudub õiguslik alus toetuse tagasinõudmiseks. Taotleja viis kavandatud tegevused ellu 2 aasta jooksul ja vähemalt 50% äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest kasutati põhivara soetuseks 1 aasta jooksul peale toetustaotluse rahuldamist. Taotluse esitamisele vahetult järgnev majandusaasta oli 2017. a ja sihipärase kasutamise periood lõppes 22. novembril 2019. Toetusobjekti säilitati kuni 22. novembrini 2019 ja see säilib ka edasi.
6.5.PRIA kontroll oli ebaseaduslik, kuna kontrolli ajaks oli järelevalveperiood lõppenud. Määruse nr 53 järgi lõppes järelevalveperiood 2019. a novembris, kuid kontrolli teostati 2020. a juunis. Alates 26. juulist 2019 hakkas kehtima küll uus määruse redaktsioon, mis muutis järelevalve aega, kuid see redaktsioon ei kehti taotlejale, kuna taotleja lähtub redaktsioonist, mis kehtis 2016. aastal taotluse esitamise ajal. Ei ole võimalik tagasiulatuvalt muuta määrust, mis kahjustab taotlejat. 26. juulil 2019 jõustunud redaktsioon kehtib taotlejatele, kes esitasid toetustaotluse pärast redaktsiooni jõustumist. Seadus, mis on vastuolus õiguse üldpõhimõtetega, on vastuolus põhiseadusega. Üheks õiguse üldpõhimõtteks on, et üldreeglina 3(14)
3-20-2554 ei tohi seadustel olla tagasiulatuvat jõudu. Arvestada tuleb ka, et seaduse muutmisel või kehtetuks tunnistamisel tuleb järgida õiguspärase ootuse printsiipi.
6.6.PRIA saatis 9. märtsil 2020 toetuse saajale teavituse järelkontrolli läbiviimise kohta 11. märtsil (kontrollitakse raamatupidamises kajastatud eelmise aasta müügitulu). PRIA töötaja saatis e-kirja, et soovitakse näha vaid 2019. aasta müügitulu dokumente, mis ka PRIA töötajale esitati. Aastaaruandeid ei küsitud ja neid ka määruses nr 53 ei nimetata, vaid ainult müügitulu. 2018. aastal toimus PRIA kohapealne kontroll, kus kontrolliti üle varad.
6.7.Ekslik on vastustaja järeldus kontrolli tulemustest. Taimed ei olnud lihtsalt hunnikus. PRIA töötaja tegi pildi kaugelt kasvuhoone ukse pealt ja hiljem väitis, et taimed olid visatud lihtsalt hunnikusse. On olemas pildid selle kohta, et taimed on ilusasti istutatud. Facebooki lehel Päeva Talu https://www.facebook.com/P%C3%A4eva-Talu-179631845861988 on aastate vältel kogutud fotomaterjal.
6.8.Küsitav on, kuidas on võimalik 4. veebruaril 2020 tehtud foto järgi järeldada, et 2019. a ei toimunud tootmist. Oli südatalv ja seega kasvuhoone eelmisest kasvuperioodist koristatud. Vaadates fotosid Päeva Talu facebooki lehel on näha, et tegevus toimus ja kasvuhoone oli sihipärases kasutuses. Samas ei toimunud 4. veebruaril 2020 seaduslikku kontrolli ning on küsitav, millisel alusel neid fotosid on kasutatud.
6.9.Kontrolliaruanne ei kajasta kontrolli käigus toimunud suhtlust õigesti.
Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised seisukohad.
7.1.Määruse nr 53 § 14 lg 1 kohaselt peab toetuse saaja kavandatud tegevused ellu viima hiljemalt kahe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Investeering pidi olema ellu viidud ühe aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest s.o 9. jaanuariks 2018 (§ 14 lg 1 p 2).
7.2.Pärast 15. veebruari 2018. a muudatusi, mida PRIA aktsepteeris, jäid investeeringuteks kasvuhoone ja selle küttesüsteem. Määruse nr 53 § 5 lg 2 järgi peab vähemalt 50% toetusest kasutatama investeeringuteks. Toetuse saaja pidi säilitama ja kasutama investeeringuobjekti kuni 22. novembrini 2019 (määruse nr 53 § 14 lg 2 p 1).
7.3.Määruse nr 53 § 14 lg 2 p 5 (redaktsioon 16.09.2016 - 22.05.2017, taotlus esitatud 17.10.2016) järgi peab toetuse saaja tagama, et omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu on üle 4000 euro ajavahemikul, mis algab taotluse esitamisele vahetult järgneva majandusaasta lõpust ja lõpeb sihipärase kasutamise perioodi lõpuga. Kui taotlus toetuse saamiseks esitati 17. oktoobril 2016, oli taotluse esitamisele vahetult järgnev majandusaasta 2017. a ja sihipärase kasutamise periood lõppes 22. novembril 2019.
7.4.Seoses Eestis kehtinud eriolukorraga ja kaebaja haigestumisega ei saanud PRIA algselt teatatud järelkontrolli (raamatupidamises kajastatud eelmise aasta müügitulu) märtsis 2020 teostada. Järelkontrolli käigus 11. juunil 2020 fikseeriti olukord kasvuhoones. Kontrolli käigus tehtud fotodelt nähtub, et kasvuhoone lõpus on taimed hunnikus mulla sees maas.
7.5.Toetuse saaja esitas 2019. aasta omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu tõendamiseks 3182 kg kurkide müügist viis müügitšekki (välja kirjutatud arvet). Tasumine on väidetavalt toimunud sularahas, ostjateks märgitud „eraisik“. Toetuse saajal ei olnud kontrollis kaasas rohkem raamatupidamisdokumente, ehkki teda oli müügitulu kontrollist teavitatud. 4(14)
3-20-2554
7.6.Erineval ajal tehtud fotodelt on näha, et 2019. aastal pole kasvuhoones toodangut kasvatatud. Kasvuhoone pole olnud sihipärases kasutuses.
7.7.Sularaha arvetel kajastatud toodangu kogus ei ole reaalne ja esitatud arved on loodud kunstlikult müügitulu näitamiseks. Põllumajandusliku omatoodangu müügist saadud tulu on tõendamata. Ainult koostatud müügiarved ei tõenda põllumajandusliku müügitulu tegelikku saamist. Tunnistajate ütlustega pole võimalik raha tegelikku saamist kurkide eest tõendada.
7.8.ELÜPS § 103 lg 1 kohaselt kontrollitakse toetuse saamisega kaasnevate nõuete täitmist muuhulgas ka äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetes sisalduvate andmete põhjal nt kulud tööjõule, varad jms. Majandusaasta aruanded peavad olema äriregistrist kättesaadavad. Kaebaja viimane majandusaasta aruanne on esitatud äriregistrisse 8. veebruaril 2018 (17.08.2015 - 31.12.2016 majandusaasta). Hilisemate perioodide (2017. ja 2018. aasta) kohta ei ole majandusaasta aruandeid esitatud.
7.9.PRIA andis 8. juuli 2020. a teavituskirjas toetuse saajale võimaluse esitada müügitulu tõendamiseks täiendavaid tõendeid. Toetuse saaja vastuse kohaselt on selles dokumendis esitatud täielikult väärinfot, kui jäeti selgitamata, mida taotleja väärinfoks peab.
7.10.Järelkontrolli läbiviimise ajal (11. juuni 2020) oli jõus määruse nr 53 § 14 lg 4 p 1 (alates
26.juulist 2019 kehtivas redaktsioonis), mis muutis varasemat järelevalve teostamise sõnastust ja välistas ajalise piirangu kontrolli läbiviimise osas, sest on vajadus teostada järelevalvet ka pärast sihipärase kasutamise perioodi lõppu nt kontrollida määruse § 14 lg 2 p-des 2 ja 3 nimetatud nõuete täitmist, müügitulu ja investeeringuobjekti sihipärast kasutamist kogu aastase järelevalveperioodi kestel, mitte ainult osaliselt jms. See ei välista toetuse kasutamise kontrolli ka järelevalveperioodi kestel.
7.11.PRIA 11.juuni 2020. a järelkontrolli käigus fikseeritud olukord näitab, et äriplaanis kavandatud eesmärk on tegelikult täitmata, mistõttu tuleb toetus tagasi nõuda täielikult. Ainult investeeringuobjekti soetamise arvestamine, mille võib koheselt peale järelevalveperioodi lõppu maha müüa, ei ole selliseks põhjenduseks, mis õigustaks toetuse osalist tagasinõudmist.
KOHTU SEISUKOHT
8.Vaidlusaluse 22. septembri 2020. a otsusega nr 13-30.1/20/872 (tl 5-7) nõudis vastustaja Jõepõld OÜ-lt tagasi maaeluministri 9. septembri 2016. a määruse nr 53 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ alusel määratud ja välja makstud toetuse 40 000 eurot. Vaidlustatud otsuse õiguslike alustena on vastustaja märkinud ELÜPS § 111 lg 1 ja määruse nr 53 § 16 lg 5 ning viitab § 14 lg 2 p-des 1 ja 5 sätestatud toetuse saaja kohustuste rikkumisele. Samuti on vastustaja välja toonud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013,
17.detsembrist 2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 art 63 lg 1, mis sätestab, et juhul kui leitakse, et toetusesaaja ei vasta rahastamiskõlblikkuse tingimustele, ei täida põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud toetuse andmise tingimustega seotud kohustusi või muid kohustusi, toetust ei maksta või selle maksmine lõpetatakse täielikult või osaliselt. Sama artikli lg 3 kohaselt nõutakse väljamakstud summad tagasi. Vaideotsuses on vastustaja lisanud viite ELÜPS § 103 lg-le 1.
5(14)
3-20-2554
9.Vaidlus on esmalt selle üle, kas vastustajal oli järelkontrolli teostamise ajal selleks õiguslik alus ning millisest määruse nr 53 § 14 lg 4 p 1 redaktsioonist tuli kontrolli läbiviimisel lähtuda. Teiseks on vaidlus selle üle, kas kaebaja oli täitnud omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu nõude vastavalt määruse nr 53 § 14 lg 2 p-le 5 ning kas on tõendatud investeeringuobjekti sihtotstarbeline kasutus (p 1).
10.Vastustaja on toetuse tagasinõudmisel tuginenud 11. juunil 2020 toimunud järelkontrolli käigus tuvastatule, sh kontrolli käigus saadud dokumentidele ning tehtud fotodele. Kaebaja on arvamusel, et 11. juunil 2020 läbi viidud järelkontroll polnud lubatav, kuna vastustaja viis selle läbi pärast järelevalveperioodi lõppu. Kaebaja leiab, et kontrolli lubatavuse osas tuleb lähtuda määruse nr 53 § 14 lg 4 p 1 redaktsioonist, mis kehtis toetustaotluse esitamise ajal (redaktsioon 16.09.2016 - 22.05.2017), ning mis võimaldas kaebaja arvates toetuse saaja suhtes kontrolli läbiviimist vaid kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.
10.1.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja esitas toetustaotluse 17. oktoobril 2016 (tl 22-35).
10.2.Määruse nr 53 § 14 lg 4 p 1 (26. juulil 2019 jõustunud ning kontrolli ajal kehtinud sõnastuses) näeb ette, et toetuse saaja on kohustatud võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja toetuse abil soetatud vara kohapeal. Sama säte toetustaotluse esitamise aja seisuga nägi ette, et toetuse saaja on kohustatud „võimaldama kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja toetuse abil soetatud vara kohapeal“.
10.3.Vastustaja on nõus, et taotluse esitamise ajal kehtinud määruse nr 53 § 14 lg 4 p 1 redaktsioon erineb järelkontrolli toimumise aegsest, kuid on arvamusel, et järelkontrolli läbiviimise osas oli põhjendatud lähtuda normist kontrolli ajal kehtinud sõnastuses ning kontrolli läbiviimine ei olnud ajaliselt piiratud sihipärase kasutamise perioodi lõpuga. Samas on praegusel juhul ka vaidluse all, kas 6,5 kuud pärast sihipärase kasutamise perioodi lõppemist teostatud kontrolli käigus on õiguspäraselt tõendatud investeeringuobjekti sihipärane kasutus.
10.4.Määruse nr 53 § 5 lg 1 kohaselt võib seda toetust taotleda äriplaanis kavandatud põllumajanduslike toodete tootmise alustamiseks või arendamise alaseks tegevuseks. Kaebaja äriplaani järgne tegevus hõlmab köögiviljakasvatust (sh kurk) ning kasvuhoone rajamist (tl 5065).
10.5.Määruse nr 53 § 5 lg 2 sätestab, et vähemalt 50 protsenti äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest tuleb kasutada sellise materiaalse põhivara, sealhulgas bioloogilise vara ostmiseks või sellise hoone või rajatise püstitamiseks, rajamiseks, paigaldamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks, mida saab kasutada põllumajandustoodete tootmiseks või töötlemiseks otseselt ja korduvalt vähemalt § 14 lõike 2 punktis 1 nimetatud tähtaja jooksul (edaspidi investeering). Määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 1 on sätestatud investeeringu sihipärase kasutamise periood, st investeeringuobjekti tuleb säilitada ja sihipäraselt kasutada vähemalt üks aasta arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.
6(14)
3-20-2554 Vaidlust ei ole, et teise osa toetusest maksis PRIA välja 22. novembril 2018. Seega märgib kaebaja õigesti, et sihipärase kasutamise periood kestis määruse nr 53 § 14 lg 2 p-st 1 tulenevalt kuni 22. novembrini 2019.
10.6.Kohus nõustub kaebajaga selles, et nõustudes toetust taotledes talle taotlejana ja toetuse saajana kehtivast õigusest tulenevate kohustustega, ei saanud kaebaja arvestada ega nõustuda võimalike kohustustega, mis nähakse ette tulevikus muudetava regulatsiooniga. Toetuse määramise otsuses (tl 76p-77) on p-s 2 märgitud: „Toetuse saaja on kohustatud täitma määruse § 14 ja § 15 loetletud kohustusi.“ Toetuse taotlemise hetkel tekkis toetuse saajale seega ka määruse nr 53 § 14 lg 4 p-s 1 ette nähtud kohustus (sh võimaldada viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning vaadata kohapeal läbi dokumente ja toetuse abil soetatud vara) ajaliselt piiritletud ulatuses kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Kõnealune muudatus määruse sõnastuses jõustus praeguse juhtumi puhul neli kuud enne sihipärase kasutuse perioodi lõppu.
10.7.Kohtu hinnangul tulenes viidatud sätte varasemast sõnastusest küll kaebajale ajaliselt piiratud kohustus järelevalve- ja kontrollitoiminguid võimaldada ja kaasa aidata, kuid selle normiga ei olnud ajaliselt piiritletud vastustaja õigus toetuse kasutamise asjaolusid välja selgitada ning mh kontrollida investeeringuobjekti sihipärast kasutust ka pärast sihipärase kasutamise perioodi lõppemist, mh kontrollides dokumente ja küsides selgitusi jm. Praegusel juhul ei ole kaebaja ka pärast sihtotstarbelise kasutuse perioodi lõppu toimunud kontrolli aega kokku leppides väitnud kontrolli lubamatust. Samuti ei ilmne, et ta poleks täitnud määruse nr 53 § 14 lg 4 p-s 1 ette nähtud kohustusi, mh võimaldanud kontrolli läbiviimist (kaebaja esindaja ja PRIA ametniku e-kirjad 9. ja 11. märtsist 2020 (tl 90-90p). Vastustaja on seejuures selgitanud, et lisaks kohapealsele kontrollile toimub taotlustoimiku järelkontroll, mille käigus kontrollitakse raamatupidamises kajastatud eelmise aasta müügitulu. Kaebaja on vaid 11. juuni 2021. a kontrolli protokollis (tl 66p) omapoolse märkmena kirjutanud: „ Määruse järgi kestis järelevalve periood kuni november 2019 ja selle järgi olen ka toiminud“.
10.8.Vastustaja viidatud ELÜPS § 103 lg 1 kohaselt kontrollitakse ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks esitatud nõuete täitmist ja toetuse saaja tegevuse vastavust pärast toetuse maksmist taotluse rahuldamise otsuses, asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning ELÜP-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Lisaks teostatakse ELÜPS § 104 lg 1 kohaselt riiklikku ja haldusjärelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise III peatükis sätestatud tehingute teostamise ja nõuetekohasuse üle (järelkontroll) nimetatud määruses sätestatud alustel ja korras. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta art 63 lg 1 sätestab, et kui leitakse, et toetusesaaja ei vasta rahastamiskõlblikkuse tingimustele, ei täida põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud toetuse andmise tingimustega seotud kohustusi või muid kohustusi, toetust ei maksta või selle maksmine lõpetatakse täielikult või osaliselt ja vajaduse korral vastavaid määruse (EL) nr 1307/2013 artiklis 21 osutatud toetusõigusi ei määrata või nende määramine tunnistatakse kehtetuks. Määruse art 63 lg 3 kohaselt kaasneb toetuse maksmise lõpetamisega makstud summade tagasinõudmine. Sama määruse art 54 lg 1 näeb ette, et iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul taotlevad liikmesriigid selle tagasinõudmist toetusesaajalt 18 kuu jooksul pärast seda, kui eeskirjade eiramist kinnitav kontrolliaruanne või sarnane dokument on heaks kiidetud ja, kui see on asjakohane, makseasutuse või tagasinõudmise eest vastutava asutuse poolt kätte saadud. 7(14)
3-20-2554 Kohus nõustub küll kaebaja käsitlusega õigusakti tagasiulatuva mõju piiratusest, kuid samas ei saanud kaebajal ka määruse nr 53 § 14 lg 4 p 1 varasemast sõnastusest tekkida kaitstavat ootust, et kui PRIA ei selgita määruse nr 53 § 14 lg 2 p-de 1 ja 5 nõuete rikkumist välja enne sihipärase kasutamise perioodi lõppu, pole asjaolude kontrollimine hiljem enam lubatav. Lisaks tõenditega (sh dokumendid) kohapeal tutvumisele on PRIA-l uurimispõhimõtte raames õigus tugineda ka väljaspool kohapealset kontrolli kogutud tõenditele, sh vastustaja poolt mainitud majandusaasta aruannetele äriregistris.
10.9.Eelnevat arvestades ei olnud kohtu hinnangul õigusvastane määruse nr 53 nõuete täidetuse hindamiseks asjaolude väljaselgitamine ja dokumentide väljanõudmine ning kontrollimine ka pärast investeeringu sihipärase kasutamise perioodi lõppu.
11.Poolte vahel on aga ka vaidlus määruse nr 53 § 14 lg 2 p-de 1 ja 5 täidetuse ja etteheidetud rikkumiste tõendatuse üle.
12.Vastustaja on kaebajalt toetust tagasi nõudes asunud seisukohale, et toetuse eest soetatud investeeringuobjektiks olev kasvuhoone polnud sihipärases kasutuses.
12.1.Toetuse saamisega võtab toetuse saaja endale ka kohustuse investeeringuobjekti säilitada ja sihipäraselt kasutada vähemalt üks aasta arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest (määruse nr 53 § 14 lg 2 p 1). Investeeringuobjektiks oli pärast algse taotlusega võrreldes tehtud muudatusi, mida PRIA aktsepteeris, kasvuhoone koos küttesüsteemiga (taotluse muudatus 15.02.2018; tl 36-49p). Pole vaidlust, et viimane toetusosa maksti välja 22. novembril 2018 ning et seega tuli investeeringuobjekti säilitada ja sihipäraselt kasutada vähemalt kuni 22. novembrini 2019. Kuigi struktuuritoetuste üldisema eesmärgiga on kooskõlas vastustaja seisukoht vaideotsuse p-s 2 „Toetust ei anta üheaastaseks kurgikasvatuseks“, ei tulene eeltoodu normidest ka kohustust investeeringuobjekti kauem säilitada ja sihipäraselt kasutada.
12.2.Vaidlust ei ole iseenesest selle üle, et kasvuhoone ehitati valmis ning seda on märgitud ka kontrolli protokollis nr 13-30.1/29/157 (tl 66-68). Vaidlus on sihipärase kasutuse üle vastavalt määruse nr 53 § 14 lg 2 p-le 1.
12.2.Vastustaja on oma järelduse sihipärase kasutuse nõude rikkumise kohta rajanud vaidlustatud otsuse kohaselt ühe tõendina 11. juunil 2020 (6,5 kuud pärast sihipärase kasutuse perioodi lõppu) kohapeal tehtud fotodel fikseeritud olukorra põhjal, märkides, et kasvuhoone lõpus on taimed lihtsalt hunnikus mulla sees maas (tl 5, p 6 seitsmes lõik). Samuti on vastustaja märkinud, et toetuse eest rajatud kasvuhoone ei ole kantud ehitusseadustiku nõuetele vastavalt ehitusregistrisse. Kasvuhoone on ehitatud ehituskeelu vööndisse ning tuleb Kose valla esindaja sõnul lammutada. Vaideotsuses on vastustaja oma seisukohta määruse nr 53 § 14 lg 2 p 1 rikkumise osas täiendades märkinud, et ehitusloa nõue ei ole ega peagi olema sätestatud meetme määruses ning et toetuse abil investeeringuobjekti rajamine peab olema seaduslik ja vastama ehitusseadustikule, vältimaks hilisemaid probleeme selle kasutamisel. Täpsemaid etteheiteid ei sisaldanud ka 11. juuni 2020. a kontrolli protokoll (tl 66-68).
12.3.Üks 11. juuni 2020. a kontrolli käigus tehtud fotodest on lisatud PRIA 8. juuli 2020. a dokumendi nr 13-30.1/20/157-1 „Teavitus kavandatavast otsusest (Jõepõld OÜ projekt nr 61001600207) p 4 all (tl 69p) koos selgitusega, et tuvastati vaid taimed kasvuhoone lõpus mulla sees hunnikus. On tõsi, et nimetatud fotolt ei nähtu aktiivset kurkide kasvuprotsessi. Samas ei saa kohtu hinnangul kohtule esitatud ainsa 11. juuni 2020 foto põhjal teha tõsikindlat järeldust kasvuhoone mittesihipärase kasutuse kohta 2019. aastal. Kaebajaga võib nõustuda selles, et ka 8(14)
3-20-2554 kõnealusel fotol on näha kasvuhoones tervikuna ridadena istutatud taimi (vt ka vaie lk 2, tl 8p). Samas ei kinnita esitatud foto vastustaja tähelepanekut mulla sees hunnikus olevatest taimedest. Vastustaja ei ole ka väitnud, et kaebaja oleks teinud talle takistusi kontrolli tulemuste põhjalikumaks jäädvustamiseks. Kaebaja selgituste kohaselt võimaldab kurgikasvatus kasvuhoones kaht saaki aastas (kaebuse lk 2 esimene lõik; tl 2p), mistõttu on veenev, et taimede olukord sõltub kasvufaasist ning pelgalt kontrollihetkel tehtud fotol kajastatu ei pruugi tähendada mittesihtotstarbelist kasutust. Vastustaja ei ole seda väidet veenvalt kummutanud.
12.4.PRIA on toetuse saaja ärakuulamiseks koostatud 8. juuli 2020. a dokumendi p-s 6 esitanud ka 4. veebruaril 2020 tehtud foto kasvuhoonest, millele on samuti rajanud oma järelduse kasvuhoone mittesihipärasest kasutusest 2019. a. On tõsi, et sellelt fotolt ei nähtu mingit taimekasvatust foto tegemise aja seisuga. Samas jääb kohtule arusaamatuks selle foto seos kaebaja suhtes läbi viidud kontrollimenetlusega. Vastustaja viitab küll 8. juuli 2020. a dokumendis kaebajaga samal kinnistul tegutseva äriühingu Kaldapõllu OÜ tegevusele ning selle kontrollimisele, kuid haldusasja tõenditest ei ilmne 4. veebruaril 2020 kontrollitoimingute läbiviimist kaebaja suhtes, mille kohta kaebaja oleks saanud oma vastuväiteid ja seisukohti esitada. Tuleb möönda, et kaebaja ei ole viidatud dokumendile vastates (22. juuli 2020. a vastus; tl 71) kasutanud tõhusalt oma õigust olla ära kuulatud, jättes selgitamata, mida ta peab vastustaja dokumendis esitatud väärinfoks. Kaebaja hilisemate selgituste kohaselt haldusasja kirjalikus menetluses (tl 84-87) oli 4. veebruaril 2020 südatalv ja seega kasvuhoone eelmisest kasvuperioodist koristatud. Kaebaja ei pea kurgikasvatuse olemust arvestades võimalikuks, et sel ajal aastas kasvuhoone „rohetaks“. Seega ei pea kaebaja sel ajal tehtud foto põhjal võimalikuks järeldada, et 2019. aastal ei toimunud tootmist. Kohtu hinnangul on kaebaja selgitused veenvad, vastustaja ei ole neid ümber lükanud ning kohus nõustub kaebajaga, et pole tõendatud kõnealuse foto seost tema suhtes läbiviidud kontrolliga.
12.5.Vastustaja poolt 4. veebruari 2020. a foto ja 11. juuni 2020. a kontrolli käigus tuvastatud asjaolud (sh eelnimetatud foto) ei ole eeltoodut arvestades kohtu hinnangul veenvaks tõendiks, et järeldada kasvuhoone mittesihipärast kasutust 2019. a.
12.6.Sihtotstarbelist kasutust ei välista iseenesest ka vaidlustatud otsuses märgitud asjaolu, et toetuse eest rajatud kasvuhoone ei ole kantud ehitusseadustiku nõuetele vastavalt ehitusregistrisse, on ehitatud ehituskeelu vööndisse ning tuleb Kose valla esindaja sõnul lammutada. Kaebajal on õigus selles, et sellised nõuded ei tulene määrusest nr 53. Vastustajal on küll õigus selles, et need asjaolud võivad olla takistuseks kasvuhoone edaspidisel kasutamisel. Samas ei saa nendele asjaoludele tuginedes väita senist mittesihipärast kasutust või säilimist kuni sihipärase kasutuse perioodi lõpuni, mis nüüdseks on möödas. .
12.7.Samuti ei saa sihtotstarbelist kasutust nõutaval perioodil välistada märgistuse puudumine 6,5 kuud hiljem toimunud kontrolli ajal (kontrolli protokoll, tl 66-68).
12.8.Eelnevat arvestades ei tugine vastustaja järeldus määruse nr 53 § 14 lg 2 p 1 rikkumisest kohtu hinnangul asjas kogutud tõenditel.
9(14)
3-20-2554
12.9.Kohus möönab, et riigis alates 12. märtsist 2020 kehtinud eriolukorra1 tingimustes võis varem kui juunis 2020 kontrolli läbiviimine ja tõendite kogumine olla raskendatud, eelkõige kohapealse kontrolli läbiviimise osas. See ei väära aga kohtu eeltoodud järeldusi, sh tõenditena esitatud fotodega seoses.
13.Vaidlustatud otsuse kohaselt on vastustaja rikkunud ka määruse nr 53 § 14 lg 2 p-s 5 sätestatud kohustust. Selle sätte kohaselt (alates 26. juulil 2019 kehtinud redaktsioonis) on toetuse saajal kohustus tagada, et tema omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu on igal majandusaastal üle 4000 euro arvates taotlemisele järgnevast majandusaastast kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni). Toetuse taotlemisel ajal kehtinud sõnastuse järgi (16.09.2016 - 22.05.2017 redaktsioon) oli see nõue määratletud ajavahemikuga, mis algab taotluse esitamisele vahetult järgneva majandusaasta lõpust ja lõppeb sihipärase kasutamise perioodi lõpuga.
13.1.Ei ole vaidlust, et müügitulu tagamise kohutus hõlmab praegusel juhul seega ajavahemikku alates 2017. a majandusaasta lõpust kuni 22. novembrini 2019.
13.2.Vastustaja on vaidlustatud otsuses leidnud, et toodangu kogus (3182 kg kurki), mis on kajastatud sularaha arvetel, ei ole reaalne kaebaja kasvuhoonest saadud kogus, ja esitatud arved on loodud kunstlikult müügitulu tõendamiseks. Samas on märgitud: „Taotlejal ei olnud kontrollis kaasas rohkem raamatupidamisdokumente“ (otsuse p 6 kaheksas lõik; tl 5-6).
13.3.Kaebaja on 2019. a müügitulu tõendamiseks kontrolli käigus esitanud arve-müügitšekid (tl 81-83), millega on soovinud tõendada 3182 kg kurkide müüki. Arvetel on kajastatud müüki ajavahemiku aprillist 2019 kuni septembrini 2019 kokku 6057 euro 75 sendi eest. Muid tõendeid müügitulu kohta pole kaebaja esitanud ei kontrolli käigus ega ka mitte vaide- või kohtumenetluses.
13.2.Vastuseks vastustaja väitele, et arve-müügitšekkidel näidatud toodangu kogus ei ole kaebaja kasvuhoone puhul realistlik, on kaebaja selgitanud, et kasvuhoonesse mahub 500 kurgitaime, millest igaüks annab saaki kuni 10 kg ning ühe hooajaga on võimalik saada 5000 kg kurki. Arvestades, et 2019. a algas taotlejal hooaeg juba veebruaris ja 2019. a kasvatati kaks hooaega kurki, oleks võinud sellest kasvuhoonest saada ka 10 000 kg kurki, mistõttu arvetel näidatud kogus (3182 kg) on kaebaja selgituse järgi reaalne. Vastustaja ei ole kaebaja sellist arutluskäiku ümber lükanud ning puuduvad kontrolliandmed vm tõendid, mis lükkaks ümber väite kahe saagi saamisest 2019. aastal.
13.3.Vastustaja on pidanud oluliseks, et tegemist on eraisikule koostatud müügiarvetega, millel puuduvad ostja nimed, ning tasumine on toimunud sularahas. Kohus nõustub vastustajaga, et ainult kaebaja enda poolt koostatud müügiarved, mis ei ole leidnud kinnitust ühegi muu dokumendiga, ei tõenda veel põllumajandusliku müügitulu tegelikku saamist arvetel näidatud ulatuses.
13.4.Kaebaja väitel ei ole vastustaja temalt rohkem tõendeid küsinud. Kaebaja märgib, et kontrolli teostamiseks saadetud kirjas soovis PRIA töötaja näha 2019. aasta müügitulu ning muid dokumente ei küsitud. Kaebaja arvates ei ole õige vastustaja väide, et taotleja pole tahtlikult esitanud muid dokumente. Taotleja väitel esitas ta dokumendid, mis olid talle saadetud kirjas märgitud. Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldus nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“.
10(14)
3-20-2554 PRIA ametnik on 9. märtsi 2020. a e-kirjas (tl 91-91p) kontrolli eseme määratlenud järgmiselt: „Kontrollis kontrollime Kaldapõllu OÜ toetusega soetatud investeeringuid, mis oleks sihipärases kasutuses paigaldatud ning töös. Ehitusseadustiku järgi peab olema kasvuhoonetel ehitusluba/ehitusteatis, millest oli ka juttu eelmise kontrolli ajal. Samaaegselt toimub järelkontroll Jõepõld OÜ(61001600207) taotlustoimikule. Kontrollime raamatupidamises kajastatud eelmise aasta müügitulu.“ Kohtu hinnangul ei saa „raamatupidamises kajastatud müügitulu“ korrektse raamatupidamiskohustuse täitmisel piirduda üksnes sularahaarvete koostamisega. Samas on vastustaja andnud 8. juuli 2020. a dokumendis nr 13-30.1/20/157-1 kaebajale võimaluse esitada täiendavaid tõendeid ja selgitusi, märkides järgmist: „Taotlejal on võimalus esitada omapoolsed seisukohad ja vastuväited koos tõendavate dokumentidega: muu hulgas näiteks: (filtreerimata pangakonto väljavõte (01.01.2019- 11.06.2020) panga kinnitusega, 2019. aasta pearaamat, millest nähtuksid kõikide toimunud majandustehingute konteeringud, 2019. aasta ostu ja müügiarved, 2019. aasta müügitulu käibeandmik jne)“. Vähemalt sellest vastustaja kirjast pidanuks kaebaja mõistma vajadust esitada müügitulu tõendamiseks nii vastustaja poolt loetletud kui ka muid asjakohaseid tõendeid.
13.5.Kaebaja on viidanud sotsiaalmeedia postitustele, millest peaks nähtuma kurgikasvatus tema ettevõttes, ning paljude võimalike tunnistajate olemasolule, kes on kurke ostnud või istandust külastanud. Kohtu hinnangul ei ole fotodega müügipakkumised sotsiaalmeedias usaldusväärseks tõendiks, et kinnitada müüdud köögiviljakoguseid ja nende eest saadud tulu suurust ning müügiarvete ehtsust. Küllalt suurte kurgikoguste (217 kuni 1253 kg; tl 82-83) müük eraisikule, kelle nime pole kaebaja pidanud võimalikuks välja selgitada või arvemüügitšekkidele märkida, ei ole kohtu hinnangul sellised asjaolud, mida usaldusväärselt tunnistajate ütlustega tõendada. Kaebaja ei ole ka nimetanud konkreetselt isikuid või isikut, kes võiks anda ütlusi arve-müügitšekkidel kajastatud tehingute kohta (ostjaid). Arvestades arvemüügitšekkidel märgitud tehingute toimumise aega ja regulaarsust ning tehingute arvu (viiel korral üks kord kuus iga kuu esimesel kuupäeval), aga ka märgitud koguste suurust, on kohtu hinnangul tõenäoline, et kaebajal olnuks võimalik ostja isik täpsemalt välja selgitada.
14.Vastustaja on vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses ELÜPS § 103 lg-le 1 viidates märkinud ka, et toetuse saamisega kaasnevate nõuete täitmist kontrollitakse ka äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetes sisalduvate andmete põhjal nt kulud tööjõule, varad jms ning et majandusaasta aruanded peavad olema äriregistrist kättesaadavad. Kaebaja väidab täiendavas kirjalikus seisukohas (tl 85p), et aruandeid pole temalt varasemate kontrollide käigus küsitud ning et määrus nr 53 ei räägi midagi majandusaasta aruannete kontrollimisest. Kohus märgib esmalt, et PRIA-l on oma ülesannete täitmisel haldusmenetlusele omane uurimiskohustus ja kohustus rajada oma järeldused asjakohastele tõenditele ning kehtiv õigus ei piiritle seda teatud tõendite või teabe liikidega. Majandusaasta aruande esitamise kohustus ja tähtajad tulenevad äriseadustikust (osaühingu, milleks on ka kaebaja, jaoks ÄS § 179) ning vastustajal ei olnud müügitulu kontrollimiseks vajalik kaebajalt välja küsida majandusaasta aruandeid, mis oleks pidanud olema äriregistrile esitatud.
15.Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt tegutseb kaebaja (Jõepõld OÜ) samal katastriüksusel (katastritunnus 36302:002:0332; aadress Päeva, Ardu alevik, Kose vald, Harju maakond, omanik Maarja Udde) koos Kaldapõllu OÜ-ga. Samuti on vastustaja välja toonud, et Kaldapõllu OÜ on esitanud oma müügiarved tomati, kurgi jm toodangu kasvatamise kohta. Kohus nõustub kaebajaga, et samal katastriüksusel erinevate toetuse saajate tegutsemine ei ole määruse nr 53 tähenduses iseenesest etteheidetav. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses ega ka 11(14)
3-20-2554 hiljem vaide- või kohtumenetluses täpsemalt kirjeldanud ega tõendeid esitanud selle kohta, miks see asjaolu seab kahtluse alla määruse nr 53 § 14 lg-te 1 ja 5 nõuete täitmise kaebaja poolt. Vastustaja ei ole ka kohapealse kontrolli tulemusena tõstatanud kahtlust, et kaebajale makstud toetuse eest ehitatud kasvuhoonet kasutab näiteks hoopis Kaldapõllu OÜ või et sama toodangu müüki on dokumenteeritud mitmekordselt või äriühingute tegevus on muul moel lubamatult segunenud.
16.Kuigi kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud määruse nr 53§ 14 lg 1 p 1 rikkumine ja eitada ei saa kaebajal müügiks sobiva toodangu olemasolu, nõustub kohus vastustaja järeldustega, et müügitulu § 14 lg 2 p-s 5 nõutavas ulatuses ei ole tõendatud. Kuigi vastustaja põhjendus seoses kahe äriühingu tegutsemisega samal katastriüksusel ei ole seotud konkreetsete asjaolude ja tõenditega, veenavad müügituluga seonduvad olemasolud tõendid ning müügitulu kinnitavate veenvate tõendite puudumine ja vastutaja argumendid tervikuna, et vastustaja järeldus müügitulu tõendamatusest on põhjendatud.
17.Vastustaja on vaidlustatud vaideotsuse põhjenduste p-s 2 märkinud, et 11. juuni 2020. a järelkontrolli käigus fikseeritud olukord näitab, et äriplaanis kavandatud eesmärk on tegelikult täitmata ning et toetust ei anta üheaastaseks kurgikasvatuseks. Vastuses kaebusele leiab vastustaja, et äriplaanis märgitud eesmärk on saavutamata ning ainult investeeringuobjekti soetamise arvestamine, mille võib koheselt peale järelevalveperioodi lõppu maha müüa, ei ole selliseks põhjenduseks, mis õigustaks toetuse osalist tagasinõudmist (vastuse p 2 neljas lõik, tl 20).
17.1.Määruse nr 53 § 5 lg 1 kohaselt antakse toetust äriplaanis kavandatud põllumajanduslike toodete tootmise alustamiseks või arendamise alaseks tegevuseks.
17.2.Kaebaja toetustaotlusele lisatud äriplaani kohaselt oli taotleja eesmärk hakata kasvatama munakanu ja tootma vabapidamisel kasvatatud kanade mahemune ning hakata kasvatama maheköögivilja (lühiviljaline kurk ja tomat), milleks kasutatakse kanakasvatusest tekkivat kanasõnnikut (tl 53). Kaebaja on äriplaanis märkinud, et kasvuhoones kasvatades annab üks kurgitaim saaki kuni 10 kg, kuid taotleja on arvestanud esimesel aastal taime kohta kuni 5 kg saaki, mis edaspidi kasvab kogemuste ja arendustöö arvelt 0,5 kg aastas ehk 2020.aastaks on arvestatud ühe kurgitaime saagiks kuni 7 kg (tl 56p-57). Samast ilmneb, et esimest saaki kavandati maikuu esimesel poolel, mis võimaldab järeldada kaebaja väite õigsust kahest saagist aastas. Määruse nr 53 § 14 lg 1 kohaselt viib toetuse saaja äriplaanis kavandatud tegevused ellu hiljemalt kahe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kusjuures tegevuste elluviimine peab algama kuue kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest (p 1) ja äriplaanis kavandatud tegevustest vähemalt 75 protsenti, sealhulgas määruse § 5 lõike 2 kohane investeering, peab olema ellu viidud ühe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest (p 2). Vastustaja ei ole toetust tagasi nõudes tuginenud määruse nr 53 § 14 lg 1 rikkumisele ega selgelt välja toonud asjaolusid, mis sellele viitaks, vaid märgib alles vaideotsuses üldsõnaliselt äriplaani realiseerimata jätmist.
18.Pooled on erineval seisukohal selles, kas vastustajal oli kaalumisruum, et otsustada rikkumiste tõendatuse korral toetuse osaline tagasinõudmine.
12(14)
3-20-2554 Vastustaja väidab kaalumisruumi puudumist, tuginedes järgmistele õiguslikele alustele: ELÜPS § 111 lg 1, määruse nr 53 § 16 lg 5 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 63 lg-d 1 ja 3.
18.1.ELÜPS § 111 lg-st 1 tuleneb, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Tegemist on viitenormiga, millest iseenesest ei tulene volitust toetuse tagasinõudmiseks (Riigikohtu 29. septembri 2020. a otsus asjas nr 3-18-305, p 9). Määruse (EL) nr 1306/2013 art 63 lg 1 sätestab, et juhul kui leitakse, et toetusesaaja ei vasta rahastamiskõlblikkuse tingimustele, ei täida põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud toetuse andmise tingimustega seotud kohustusi või muid kohustusi, toetust ei maksta või selle maksmine lõpetatakse täielikult või osaliselt. Sama artikli lg 3 näeb ette: „Ilma et see piiraks artikli 54 lõike 3 kohaldamist, nõutakse tagasi lõikes 1 osutatud toetuse maksmise lõpetamisega ja lõikes 2 osutatud karistustega seonduvad summad, sealhulgas nende juurde kuuluvad intressid ja toetusõigused.“ Määruse nr 53 § 16 lg 5, millele vastustaja vaidlustatud otsuses viitab, näeb ette, et toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks.
18.2.Kohtu hinnangul võimaldavad määruse nr 1306/2013 art 63 lg-d 1 ja 3 koosmõjus ning määruse nr 53 § 16 lg 5 vastustajale kaalumisruumi, mh toetuse osalise tagasinõudmise otsustamiseks.
18.3.Kohus on eelpool asunud seisukohale, et vastustaja poolt etteheidetud rikkumine on tõendatud vaid määruse nr 53 § 14 lg 2 p 5, kuid mitte p 1 osas. Muude määruse nr 14 lg-s 2 loetletud tingimuste mittetäitmist ei ole vastustaja väitnud. Vastustaja on vaidlustatud otsuses küll viidanud määruse (EL) nr 1306/2013 art 63 lg-le 1, mis võimaldab ka toetuse osalist mittemaksmist, kuid otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud toetuse osalist tagasinõudmist. Samuti ei ilmne vaideotsusest osalise tagasinõudmise kaalumist. Samas on vastustaja vastuses kaebusele kasvuhoonega seoses märkinud: „Ainult investeeringuobjekti soetamise arvestamine, mille võib koheselt peale järelevalveperioodi lõppu maha müüa, ei ole selliseks põhjenduseks, mis õigustaks toetuse osalist tagasinõudmist“ (tl 20 kuues lõik), millest võib siiski järeldada, et vastustaja ei välista kaalumisruumi toetuse osalise tagasinõudmise otsustamiseks, kuid ei pea praegusel juhul tuvastatud asjaolude põhjal põhjendatuks jätta toetus tagasi nõudmata.
18.4.Haldusmenetluse seaduse § 4 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaalutlusõigust teostada muuhulgas kooskõlas kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid. Kohus on eelpool pidanud ebapiisavalt tõendatuks vastustaja etteheidet kasvuhoone kui investeeringuobjekti mittesihipärasest kasutusest järelevalveperioodi vältel. Järeldus müügitulu nõude täitmata jätmisest ei tähenda aga seda, et tootmist ja müüdava toodangu olemasolu saaks üldse välistada. Väited kasvuhoone võimalikust likvideerimisest või edasimüümisest on jäänud paljasõnaliseks. Muuhulgas ei kajasta kohapealse kontrolli protokoll juures viibinud isiku tähelepanekuid kasvuhoone rajamise õiguspärasuse osas.
13(14)
3-20-2554
19.Vaidlustatud otsusest nähtub, et vastustaja on toetuse saaja menetluses ära kuulanud (PRIA 8. juuli 2020. a kiri nr 13-30.1/20/157-1, tl 69-70; kaebaja 22. juuli 2020. a vastus, tl 71). Nõuetekohane ärakuulamine ei välista aga kaalumisviga.
20.Eelnevat kokku võttes on kohus arvamusel, et vastustaja on toetust täies ulatuses tagasi nõudes ebapiisavalt põhjendanud otsustust, et toetust ei ole võimalik jätta tagasi nõudmata või osaliselt tagasi nõuda. Asjakohatu ja piisavalt tõendamata on vastustaja väide kasvuhoone mittesihipärasest kasutusest. Lisaks on otsustamisel esitatud kaalutlusi, mille asjakohasus ilma vastavate tõendite väljatoomiseta jääb arusaamatuks (seos teise samal kinnistul asuva äriühinguga, kasvuhoone kui ebaseaduslik rajatis).
21.Vaidlustatud otsus ja vaideotsus on eelnevat arvestades õigusvastased ning tuleb tühistada. Kohus rahuldab kaebuse.
MENETLUSKULUD
22.Kaebaja on tasunud kaebust esitades riigilõivu 15 eurot. Muude menetluskulude kandmist asjas ei ilmne. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu tuleb kaebaja menetluskulu (15 eurot) vastustajalt välja mõista. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.