X X hagi Eesti Vabariigi vastu (Maksu- ja Tolliameti kaudu) sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täitemenetluses 025/2005/2635
Menetlustoiming
Hagi läbivaatama jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X X (isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja: Martin Kruus (menetluspost: [email protected]) Kostja: Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu, menetluspost: [email protected]) Kostja volitatud esindaja: Carmen Linnumäe (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata X X hagi.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Edastada kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja hageja nõue
1.Tallinna Linnakohus rahuldas oma 25.04.2000 otsusega kriminaalasjas nr 1/2-963/97 kostja (tollane Tolliamet, nüüdne Maksu- ja Tolliamet) hagi ning mõistis kostja kasuks X Xlt, X Xlt ja X Xilt solidaarselt välja 12 916 792 xi (825 533,47 eurot). Kohtuotsus jõustus 08.05.2000.
2.Kohtuotsuse kohaselt jäi hageja tegevuse tulemusena tasumata Eesti Vabariigis kasutusele võetud mootorikütuselt arvestatud aktsiisimaksud summas 6 373 663 xi ning kütuselt arvestatud käibemaks summas 6 541 127 xi. Kokku jättis hageja kohtuotsuse kohaselt Eesti Vabariigile maksudena tasumata 12 916 792 xi, mille kohus X Xlt, X Xlt ja X Xilt Eesti Vabariigi kasuks kohtuotsusega solidaarselt välja mõistis. Maksu- ja Tolliamet (kostja) nõuab hagejalt kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumist täitemenetluses kuni käesoleva ajani. Nõudest on 09.10.2019 seisuga tasumata 802 663,34 eurot.
3.Kohtutäitur Reet Vokk alustas 28.06.2001 X X suhtes täitemenetluse 032/2001/1293. Alates 28.04.2005 menetleb nõuet kohtutäitur Kaire Põlts täitemenetluses 025/2005/2635.
4.29.04.2016 pöördus hageja taotlusega kostja poole, milles palus tema suhtes toimuva täitemenetluse lõpetada seoses asjaoluga, et täitemenetluse esemeks olev nõue on aegunud. Kostja asus 05.05.2016 hagejale edastatud vastuskirjas (tlk 11) seisukohale, et sissenõutava kohustuse aegumisele tuleb kohaldada TsÜS §-s 157 sätestatud aegumise regulatsiooni.
5.Hageja leiab, et tegemist on maksunõudega ja avalik-õiguslike nõuete aegumise suhtes tuleb kohaldamisele MKS-i kui eriseaduse regulatsioon. MKS § 132 lg 4 sätestab, et samas paragrahvis sätestatud sundtäitmise aegumise regulatsioonile alluvad kõik maksuhalduri poolt sissenõutavad rahalised kohustused, kui eriseadusega ei ole sätestatud teistsugust aegumistähtaega. Käesoleval juhul ei saa olla vaidlust selles, et kõigis vaidlusalustes täitemenetlustes on sissenõudjaks Maksu- ja Tolliamet, kes tegutseb MKS § 5 lg 1 kohaselt riiklike maksude maksuhaldurina. Samuti ei saa vaidlust olla selles, et täitemenetluste esemeks on rahalised nõuded. Hagejale teadaolevalt ei ole olemas erinorme, mis reguleeriksid maksuhalduri poolt sissenõutavate kohustuste aegumist kriminaalmenetluses või täitemenetluses. TsÜS-is sätestatud nõuete aegumise üldregulatsioon ei saa olla käsitletav aegumise erinormina MKS-i kui eriseaduse suhtes.
6.MKS § 132 sätestab kõigi maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumistähtajad. Kuigi MKS § 132 lg-tes 1-4 on seadusandja välja toonud erinevatel alustel tekkinud rahalised kohustused, on nende aegumise regulatsioon sisult sama. Kõigi maksunõuete ja muude maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat ning aegumistähtaeg hakkab kulgema maksu määramise või nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kuni 01.01.2014 kehtinud MKS redaktsioonis oli maksunõuete sissenõudmise aegumistähtaeg 7 aastat.
7.MKS § 132 lg 5 sätestab alused aegumistähtaja katkemise suhtes. Vastavalt MKS § 132 lg 5 p-le 1 on katkemise aluseks muuhulgas kohtutäiturile avalduse esitamine maksuvõla sissenõudmiseks. Aegumise katkemise korral hakkab uus aegumistähtaeg kulgema katkemisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Praegusel juhul esitas Maksu- ja Tolliamet hageja suhtes avalduse kohustuse sissenõudmiseks 28.04.2005, seega hakkas uus aegumistähtaeg tänase seaduse kohaselt kulgema 01.01.2006.a. ning nõude sissenõudmine aegus 01.01.2011.a. Täiendavaid aluseid hageja suhtes esitatud nõude aegumistähtaja katkemiseks või peatumiseks hagejale teadolevalt ei esine, mistõttu on hageja suhtes sundtäitmisel olevad nõuded aegunud.
8.Seonduvalt nõude aegumisega palub hageja tunnistada lubamatuks 25.04.2000.a. Tallinna Linnakohtu otsuse alusel kohtutäitur Kaire Põltsi poolt läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr 025/2005/2635. Kostja vastuväited
9.09.10.2019 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista ning vaidleb hagile vastu. Kohtuotsusega mõisteti X Xlt, X Xlt ja X Xilt Riigi Tolliameti kasuks välja 12 916 792 xi (825 533,47 eurot) solidaarselt. Kahjunõudest on 10.10.2019 seisuga tasumata 802 663,34 eurot. Hageja väidab ekslikult, nagu oleks temalt nõutava võla puhul tegemist maksuvõlaga. Tegelikult ei ole täitedokumendiks oleva kohtuotsusega nõutav nõue mitte maksunõue, vaid tsiviilõiguslik kahjunõue. Seetõttu on hageja viited MKS-i aegumissätetele asjakohatud. Hageja märgib vääralt, et hagejalt sissenõutavat summat ei ole välja mõistetud tsiviilhagi alusel (hagiavalduse p 2.7). Hagiavaldusele lisatud kohtuotsusest nähtub selgelt, et kriminaalasjas pidas kohus Tolliameti poolt esitatud tsiviilhagi tõendatuks ning mõistis selle tsiviilhagiga esitatud nõude süüdistatavatelt välja. Ka täitetoimikus on nõude sisu puhul viidatud kriminaalasjas esitatud tsiviilhagile. Kuna tegemist on kohtuotsusega välja mõistetud kahjuhüvitisega, on ka selle sissenõudmine toimunud eraõiguse sätete järgi, mitte MKS 13. peatükis sätestatud korra alusel. Kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumist reguleerib TsÜS § 157. Kostja leiab, et Tallinna Linnakohtu 25.04.2000 otsusega kriminaalasjas nr 1/2-963-97 välja mõistetud kahjunõue ei aegu enne 05.04.2021 Kohtumääruse põhjendused
10.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
11.Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Riigikohus on 31.01.2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07 asunud seisukohale, et TMS § 221 lg 1 puhul on tegemist näidisloeteluga. Näidisloetelu on esitatud kõige üldarusaadavamatest näidetest ning ei välista teistsugustel alustel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vastuväidete esitamist. Samas möönas kolleegium, et võlgniku vastuväited nõudele võivad olla üldjuhul sellised, mis põhinevad pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda.
12.Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist põhjendusel, et nõue peaks olema aegunud. Vaidlus puudub, et Tallinna Linnakohtu 25.04.2000.a. otsusega kriminaalasjas nr 1/2-963-97 (edaspidi kohtuotsus) mõisteti solidaarselt X Xlt, X Xlt ja X Xilt Riigi Tolliameti kasuks välja 12 916 792 xi (825 533,47 eurot). Kahjunõudest on 10.10.2019 seisuga tasumata 802 663,34 eurot (tlk 38). Pooled vaidlevad selle üle, kas riigi kasuks välja mõistetud rahalist nõuet tuleb käsitleda avalik-õigusliku maksunõudena või tsiviilõigusliku kahjunõudena. Sellest oleneb nõude aegumistähtaeg.
13.Hageja väidab, et temalt kohtuotsusega sissenõutavat summat tuleb käsitleda avalikõigusliku maksunõudena. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, justkui nõue on oma sisult maksunõue.
14.Käesoleval juhul ei saa olla vaidlust selles, et täitemenetluses on sissenõudjaks Maksuja Tolliamet, kes tegutseb MKS § 5 lg 1 kohaselt riiklike maksude maksuhaldurina.
Samuti ei saa vaidlust olla selles, et täitemenetluse esemeks on rahaline nõue. Kohus nõustub kostja märgituga, et nõude puhul on tegemist tsiviilõigusliku kahjunõudega alljärgnevatel põhjendustel. Tallinna Linnakohtu 25.04.2000 kohtuotsusega on tuvastatud, et hageja tekitas koos X X`i ja X X`ga Eesti Vabariigile materiaalset kahju kokku 12 916 792 euro ulatuses. Kohus ei ole hagejale määranud maksusummat, vaid mõistnud välja maksukuriteoga tekitatud kahju. Maksunõudega ei saa olla tegemist seetõttu, et tsiviilhagi esitamisega kriminaalasjas ei ole võimalik maksunõuet tuvastada (maksuõiguslik nõue ei saa olla tsiviilhagi esemeks). Seda seisukohta toetab ka Riigikohus oma 28.01.2008 kohtuotsuses nr 3-1-1-60-07, märkides, et riik ei saa olemuselt maksunõuet esitada hagimenetluses. Maksunõue tuleb esitada haldusmenetluses, täpsemalt maksumenetluses (punkt 38). Hagiavaldusele lisatud kohtuotsusest nähtub selgelt, et kriminaalasjas olid esitatud hagid Tolliameti ning Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti poolt. Viimase poolt esitatud hagi tuli kohtu arvates jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluses. Tolliameti poolt esitatud tsiviilhagi pidas kohus aga tõendatuks ning mõistis selle tsiviilhagiga esitatud nõude süüdistatavatelt välja. Tallinna Linnakohus on 25.04.2000 kohtuotsuses selgelt väljendanud järgmist: Riigi Tolliameti poolt esitatud tsiviilhagi summas 12 916 792 xi on tõendatud ning kuulub rahuldamisele (vt tlk 9 kohtuotsus). Tegemist on kohtuotsusega välja mõistetud tsiviilõigusliku kahjuhüvitisega, mistõttu ka selle sissenõudmine on toimunud eraõiguse sätete järgi, mitte MKS 13. peatükis sätestatud korra alusel. Lisaks on täitetoimikus nõude sisu puhul viidatud kriminaalasjas esitatud tsiviilhagile (tlk 37). Tuginedes kohtuotsusele ja täitetoimikule, leiab kohus, et nõuet tuleb käsitelda tsiviilõigusliku kahjunõudena.
15.TMS § 221 lg 2 sätestab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aluseks olevad vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis on seetõttu võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (vt RKo 3-2-1-11-15 (p 10); RKm 214-7385 (p 15.1). Jõustunud kohtuotsusega lahendatud vaidlust ei saa uuesti avada täitemenetluse käigus, mistõttu ei saa ka käesoleval juhul asuda ümber hindama jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud nõuet. Käesolevas tsiviilasjas ei saa kohus asuda ümber kvalifitseerima jõustunud kohtuotsusega rahuldatud nõuet. Hageja paljasõnaline väide, nagu oleks „sisult tegemist maksunõudega“ ei väära fakti, et Tallinna Linnakohus lahendas oma otsusega kostja tsiviilhagi. Hageja saanuks juba kriminaalasja lahendamise käigus tugineda väitele, et kostja nõue ei ole kvalifitseeritav kahju hüvitamise nõudena ja kohus saanuks võtta selle kohta seisukoha. Seetõttu ei ole hagejal võimalik tugineda sellele väitele sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis. Kohus asub seisukohale, et nimetatud asjaolu annab aluse jätta hagi läbi vaatamata, TsMS § 423 lg 2.
16.Hageja leiab, et nõue on aegunud ja nõude aegumistähtaega tuleb arvestada maksukorralduse seaduse (MKS) § 132 alusel. Kostja hageja seisukohaga ei nõustu. Ka siin nõustub kohus kostja märgituga, et täitedokumendiks on antud juhul kriminaalasjas tehtud kohtuotsus ning jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 157 lg 1.
17.Riigikohtu 18.04.2016 seisukohtadest asjas nr 3-3-1-4-16 saab teha järelduse, et kohtulahendite puhul tuleb igal juhul kohaldada TsÜS-i aegumissätteid, sest kohtulahendi õigusjõud täitedokumendina ei sõltu sellest, millises menetluses või
millise täitedokumendi alusel võib nõue veel täidetav olla või kas tegemist on avalikõigusliku või eraõigusliku nõudega. Kui nõue tunnustatakse kohtulahendiga, hakkab kehtima uus, TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud aegumise režiim ning enam ei oma tähendust nõude algne materiaalõiguslik aegumistähtaeg ega selle pikkus. Praegusel juhul on täitemenetlus nõude täitmiseks toimunud jõustunud kohtuotsuse täitmiseks ettenähtud tavakorras. Seda tõendab nii kohtutäituri 07.12.2018 saadetud e-kiri hagejale kui ka täitetoimiku tiitelleht, millest nähtub, et täitedokumendiks on Tallinna Linnakohtu 25.04.2000 kohtuotsus (tlk 10, 37).
18.TsÜS § 157 lg 1 sätte kuni 05.04.2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli aegumistähtajaks 30 aastat kohtuotsuse jõustumisest, 04.05.2011 jõustunud redaktsioon sätestab aegumistähtajaks 10 aastat. VÕSRS § 9 lg 4 järgi kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 05.04.2011 (algses redaktsioonis enne 01.03.2011) tekkinud aegumata nõuetele ning kui varem kehtinud 30-aastane tähtaeg lõpeks varem kui uus 10-aastane tähtaeg, kohaldatakse seaduse eelmist redaktsiooni. Riigikohus pidas võimalikuks VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldada, et enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 01.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg (lahend asjas nr 3-2-1-116-13). Hiljem parandas seadusandja ebatäpsuse VÕSRS § 9 lg-s 4, asendades kuupäeva 01.03.2011 kuupäevaga 05.04.2011. Niisiis saab öelda, et enne 05.04.2011 jõustunud kohtuotsuste puhul hakkas uus 10aastane aegumistähtaeg kulgema 05.04.2011, mistõttu aeguvad sellised nõuded 05.04.2021 (eeldusel, et aegumine ei ole pärast 05.04.2011 katkenud). Seega hakkas algselt 30-aastase aegumistähtajaga 25.04.2000 kohtuotsuse puhul uus 10 aasta pikkune aegumistähtaeg kulgema 05.04.2011 ja see tähtaeg ei ole möödunud. Seetõttu ei ole käesolevas asjas täitedokumendiks oleva kohtuotsusega tunnustatud nõue aegunud.
19.Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et enne 05.04.2011 jõustunud kohtuotsuste ja väljastatud täitedokumentide aegumistähtajad algavad 05.04.2011 uuesti, mistõttu ei aegu Tallinna Linnakohtu 25.04.2000 otsusega kriminaalasjas nr 1/2963-97 välja mõistetud kahjunõue enne 05.04.2021.
20.Hageja püüab väita, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg sõltub sellest, kes on nõude sissenõudja ehk et juhul, kui kohtuotsusega tunnustatud nõude sissenõudjaks on maksuhaldur, tuleks nõude aegumisele kohaldada MKS-i sätteid. Kohus ega kostja ei nõustu sellise käsitlusega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kuna pankrotimenetluses tuleb maksunõuete suhtes kohaldada PankrS norme, siis tuleb pankrotimenetluses tunnustatud nõuetele kohaldada TsÜS-i aegumissätteid (RKm 3-21-71-06; RKo 3-3-1-4-16; RKm 2-17-12525). Nagu pankrotimenetluses esitatava nõude puhul, ei kohaldata ka maksukuriteoga maksuvõla põhjustanud isiku vastu nõude esitamisel MKS-i sätteid. Seega isegi siis, kui pidada tsiviilhagiga esitatud nõuet „sisuliselt“ avalik-õiguslikuks nõudeks, tuleb sellele nõudele juhul, kui seda on kohtuotsusega tunnustatud, kohaldada TsÜS § 157 lg-s 1 või lg-s 11 sätestatut. Kohtulahendite puhul tuleb igal juhul kohaldada TsÜS-i aegumissätteid, sest kohtulahendi õigusjõud täitedokumendina ei sõltu sellest, millises menetluses või millise täitedokumendi alusel võib nõue veel täidetav olla või kas tegemist on avalikõigusliku või eraõigusliku nõudega (RK 3-3-1-4-16). Kui nõue tunnustatakse kohtulahendiga, hakkab kehtima uus, TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud aegumise režiim ning enam ei oma tähendust nõude algne materiaalõiguslik aegumistähtaeg ega selle pikkus (vt ka Varul, P. jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne (2010), lk 499).
21.Praegusel juhul ei ole täitedokumendiks maksuhalduri haldusakt, mille puhul toimuks sundtäitmine MKS-i 13. peatükis sätestatud korras, vaid maksuhalduri nõuet tunnustav kohtuotsus. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude sundtäitmisele MKS-ist eriregulatsiooni ei tulene, mistõttu tuleb kohtuotsust täita üldises korras. Isegi juhul, kui sama nõuet oleks võimalik alternatiivselt täita ka MKS § 132 alusel, ei välistaks see võimalust täita nõuet kohtuotsuse kui täitedokumendi alusel (RKm 2-17-25125 (10.10.2018), p 17.3). Viimasel juhul kohaldub nõude aegumisele TsÜS §-i 157 vastav lõige.
22.Kohus on käesoleval juhul leidnud, et täitemenetlus Tallinna Linnakohtu 25.04.2000 otsusega väljamõistetud nõude täitmiseks ei ole toimunud MKS-ga reguleeritud korras, vaid kohtuotsuste täitmiseks ettenähtud tavakorras. Täitedokumendiks on antud juhul kriminaalasjas tehtud kohtuotsus ning jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumist reguleerib TsÜS § 157 (MKS tsiviilhagiga esitatud nõuete aegumistähtaega ei reguleeri).
23.Kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg ei sõltu sellest, millist liiki nõudega on tegu või kelle kasuks on nõue välja mõistetud. Vastasel korral võiks nt ühe täitedokumendiga tunnustatud erinevate võlausaldajate tsiviilhagidega esitatud nõuetele rakenduda kordades erineva pikkusega aegumistähtaeg: Maksu- ja Tolliameti nõude puhul oleks selleks MKS-is sätestatud viieaastane aegumistähtaeg ning muu sissenõudja nõude puhul TsÜS § 157 lg-st 1 tulenev 10 aastane või alates 01.07.2019 jõustunud kohtuotsuste korral TsÜS § 157 lg-st 11 tulenev 20 aastane aegumistähtaeg. Selline kannatanute ebavõrdne kohtlemine ei oleks mõistlikult põhjendatav.
24.Arvestades, et jõustunud kohtuotsusega lahendatud vaidlust ei saa uuesti avada täitemenetluse käigus, siis ei saa ka käesoleval juhul kohus asuda ümber hindama jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud nõuet, mistõttu tuleb X X hagiavaldus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
25.TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hagi läbivaatamata jätmisel menetluskulud hageja. See tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Toimiku materjalide kohaselt kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad, mistõttu kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.