XXX hagi Elektrilevi OÜ ja Eesti Energia Aktsiaseltsi vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 22 664 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX e-post
XXX);
Kostja I: Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857, asukoht Kadaka tee 63, 12915 Tallinn; e-post [email protected]); Kostja II: Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629, asukoht Laki 24, 12915 Tallinn; e-post [email protected]); Kostjate I ja II lepinguline esindaja: Kaili MuruMölder (Eesti Energia AS, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
10. oktoober 2017 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja XXX, kostjate I ja II lepinguline esindaja Kaili Muru-Mölder.
Juures viibis
Sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata XXX hagi Elektrilevi OÜ ja Eesti Energia Aktsiaseltsi vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Jätta rahuldamata hageja 10.10.2017 esitatud vastuväide kohtu tegevusele.
Jätta rahuldamata hageja taotlus 10.10.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Võtta hageja vastuväited protokolli juurde. Menetluskulud
4.Tsiviilasja menetluskulud jätta hageja kanda.
5.Välja mõista XXXlt Elektrilevi OÜ kasuks menetluskulud 422,50 eurot (nelisada kakskümmend kaks eurot ja 50 senti) ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Välja mõista XXXlt Eesti Vabariigi kasuks 1 150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest alates. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud kulud tuleb tasuda vastavalt kohtuotsusele lisatud andmetele.
7.Saata kohtuotsuse ärakiri Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord
8.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt kostja II delegeerides oma pädevuse kontserni kuuluvale kostjale I ja lülitas 31.01.2012 hageja ehk tarbija elukohas asukohaga XXX elektrienergia välja. Harju Maakohtu 29.05.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-10352 tunnistas kohus elektri väljalülitamise õigusvastaseks. Harju Maakohtu otsus elektri väljalülitamise ja kahju hüvitamise osas jõustus 19.08.2013.
2.Alates 01.01.2013 ei ole kostja II teinud tahteavaldust volituste puudumise kohta kostjale I võrguteenuse osutamise osas seoses nn avatud elektrituruga. Samuti kostja I ei ole õigusvastast elektri väljalülitamist heastanud. Hageja leiab, et talle oleks pidanud olema tagatud alates 01.01.2013 nn üldteenus, kuna alates elektrituru avanemisest 1. jaanuarist 2013 peab võrguettevõtja tagama nn üldteenuse, selleks määratud elektriettevõtja kaudu.
3.Asjas ei ole vaidlust, et hageja ja kostja II vahel sõlmiti elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise leping nr 17140001-1/26.03.2002. Hageja on 09.09.2013 sõlminud elektriettevõtja 220 Energia OÜ-ga elektrimüügilepingu nr 143843, mille kohaselt kohustub elektriettevõtja müüma hagejale elektrit alates 01.10.2013. Seisuga 01.10.2013 ei ole võrguettevõtja (jaotusvõrgu ettevõtja) avatud elektrituru tingimustes taganud ligipääsu elektriettevõtjale teenuse osutamiseks jaotusvõrgu kaudu tarbijale. Asjas puudub vaidlus selle üle, et elektriettevõtja tahab müüja hagejale elektrit, kuid kostja I takistab teenuse osutamist, toetudes kostja II arvele.
4.Hageja märgib, et on vastavalt lepingueelsetele läbirääkimiste protokollile üürilepingu sõlmimiseks kohustatud üürilepingu alusel üürnikule üle andma ruumid aadressil Tallinn XXX hiljemalt 04.10.2013, mille eeldus oli elektriettevõtjaga kehtiva lepingu olemasolu ja eluruumi taaspingestamine. Seisuga 02.10.2013 kostja I ei taaspingestanud aadressil Tallinn XXX olevat eluruumi lähtuvalt elektriettevõtjaga OÜ 220 Energia sõlmitud lepingust, mis hakkas kehtima alates 01.10.2013. Lepingueelsete läbirääkimiste protokolli punkti 3.2 kohaselt oleks jõustunud lepingu juures olev tähtajaline üürileping kestvusega 04.10.2013 kuni 04.10.2014, mille eelduseks tuli hagejal tagada üürnikule eramu Tallinn XXX taaspingestamine elektrienergiaga. Kostja I jättis eramu XXX Tallinn taaspingestamata viidates omas vastuses võlgnevusele kostja II ees ja võrgulepingu 1714001 lahutamatuks osaks olevatele tüüptingimustele.
5.Hageja hinnangul kostja I tuletas oma õiguse võõrast õigusest, sest ei ole esitanud nõuet omast õiguslikust alusest, seetõttu on kostja I tegevus heade kommetega vastuolus ja
tühine. Samuti on tühised sellised võrgulepingu tüüptingimused, mis annavad aluse teha võrguettevõtjal tehinguid, mis tulenevad kolmandate isikute õigusest ja/või on vastuolus direktiivi 2009/72/EÜ 1 lisaga, ja artikli 26 lõikega 1. Arvestades, et kostja I kui jaotusvõrguettevõtja moodustab osa kostjast II, peab ta olema vähemalt juriidiliselt staatuselt, organisatsiooniliselt ja otsuste tegemisest sõltumatu muust jaotusega mitteseotud tegevusest.
6.Lähtuvalt eeltoodust leiab hageja, et kostjad on oma tegevusetuse ja tegevusega tekitanud hagejale nii materiaalset kahju kui ka moraalset kahju ning hingelist valu alates 1. jaanuarist 2013. Ainuüksi üürilepingust 01.09.2013 on jäänud hagejal saamata 12 kalendrikuu üür summas 19 164 eurot. Eluruumi elamiskõlblikkuse hädavajalikuks osaks on kaasajal ka selle varustatus elektrienergiaga, kuna see on vajalik vee soojendamiseks, söögi valmistamiseks või olmetehnika kasutamiseks.
7.Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt I ja/või kostjalt II diskretsiooni korras välja hagejale tekitatud moraalse kahju ja hingelise valu hüvitis alates 01.01.2013 kuni eluaseme Tallinn XXX taaspingestamiseni (hageja jätab hüvitise suuruse kohtu hinnata) ning tuvastada kostja I poolt hagejale tekitatud kahju suurus, mis ei ole nõude esitamise ajal selge, mille saab kohus hinnata lähtuvalt kahju tõenäolisest suurusest ning tõenäosuse piires alates 01.01.2013, lubades tulevikus kahju suurenemisel hagejal nõuet suurendada. Hagi esitamise seisuga hindab hageja kahju suuruseks, mis on tekkinud saamata jäänud üüritasust, 19 164 eurot. Kostja I ja kostja II vastuväited hagile
8.Kostjad hageja poolt esitatud hagi ei tunnista, vaidlevad sellele vastu ja leiavad, et hagi on põhjendamata ning see tuleb jätta rahuldamata.
9.Võrgulepingu tüüptingimusi kohaldab tarbija suhtes jaotusvõrguettevõtja kostja I, mitte kostja II. Asjaolu, et kostja I on kostja II tütarettevõtja, ei puutu asjasse. Elektrituruseaduse (ELTS) kohaselt saab võrguteenuseid osutada ainult võrguettevõtja, teised isikud ei saa seetõttu muuta ka võrgulepingu tüüptingimusi. Hageja ja kostja II vahel sõlmiti elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping nr 17140001-1/26.03.2002, mille alusel kostja müüs hagejale elektrit ja osutas võrguteenust. Kooskõlas Euroopa Liidu elektrituru avanemist puudutavate direktiividega asutas kostja II 16.06.2004 uue äriühingu, osaühingu Jaotusvõrk, millele anti üle kostja I struktuuri kuulunud võrguteenuse osutamisega tegelenud ettevõte Jaotusvõrk (praeguse ärinimega Elektrilevi OÜ). Kostjale I on üle läinud kostjaga II sõlmitud võrguleping. Seega on võrguettevõtjast kostja I ja hageja vahel lepinguline suhe (võrguleping).
10.Kostja II saatis hagejale 26.10.2011 ja 15.11.2011 elektri väljalülitamise hoiatused. Kuna kohus tsiviilasjas nr 2-12-10352 lähtus 90 päevasest tähtajast, mis hakkas kulgema teise hoiatuse saatmisest 15.11.2011, siis luges kohus võrguühenduse katkestamise 31.01.2012 õigusvastaseks. Selle kohaselt oleks võrguühenduse katkestamine pidanud toimuma alates 13.02.2012.a. Võrguühenduse õigusvastane katkestus kestis seega 13 päeva. Alates 13. veebruarist 2012 on võrguühenduse katkestus õiguspärane. Kuna hageja võrguühendus tarbimiskoha XXX liitumispunktis oli 31.01.2012 katkestatud võlgnevuse tõttu osutatud võrguteenuste ja müüdud elektrienergia eest, siis ei olnud talle võimalik alates 01.01.2013 elektrienergiat üldteenuse korras müüa.
11.Hagejal puudub alus nõuda võrguühenduse taastamist 01.01.2013, kui avanes elektriturg ja/või alates 01.10.2013, kui hageja sõlmis elektrimüügi lepingu. Hageja väidab, et asjas puudub vaidlus, et kostja I kirjas 08.10.2013 nr KHO-1/3641- 2 tuletatud nõude kohta ei ole kostja I tarbijale varasemalt arvet esitanud. Hageja arvab ekslikult, et kirjas nimetatud nõude kohta tuleb esitada eraldi arve. Kostja I viitas kirjas Harju Maakohtu poolt väljamõistetud nõudele kokku 7 215,90 eurot üldiselt. Hageja on ekslikul seisukohal, et kostja I ei ole talle võrgutasude eest arveid esitatud. Arved esitas kostja II kostja I nimel. Kõigil hagejale väljastatud arvetel kajastub võrgutasu ja 2012 aastal kehtinud ELTS § 76 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustuse täitmisena müüdud elektrienergia tasu.
12.Kostja leiavad, et hageja ei sisusta ELTS üldteenuse sätteid õigesti. ELTS § 761 lg 1 kohaselt on väiketarbijal õigus osta mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud. Hageja tarbimiskoha võrguühendus on katkestatud võrgulepingust tuleneva tarbijapoolse rikkumise ehk võrgutasude tasumata jätmise tõttu ning ka elektrienergia ja võrguteenuste ebaseadusliku tarbimise tõttu. Elektrituru avanemine 01.01.2013 ei muutnud varasemalt tasumata võrgutasude ja elektritasude nõudeid kehtetuks. Kuna tarbimiskoha võrguühendus on katkestatud, ei ole võrguettevõtjal (tema nimetatud müüjal) kohustust tarbijale üldteenust osutada. Kui kaebaja lõpetab võrgulepingu rikkumise ja tasub võlgnevuse ning võrguühenduse katkestamisega seotud kulu, taastab kostja I tarbimiskoha võrguühenduse ja tarbija saab osta elektrienergiat elektrimüüjalt 220 Energia OÜ, kellega tal on sõlmitud elektrileping.
13.Kostjad on seisukohal, et hageja poolt esitatud varaline kahju, mis sisuliselt on saamata jäänud tulu (saamata jäänud üüritulu), ei kuulu hüvitamisele. Võrgulepingu tüüptingimuste punkt 11.9 sätestab, et pool hüvitab teisele poolele võrgulepinguga sätestatud kohustuste rikkumisega põhjustatud otsese varalise kahju. Muu kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, hüvitamisele ei kuulu.
14.Kostjad on ka seisukohal, et mittevaraline kahju ei kuulu hüvitamisele. Hageja ei ole oma väidetavaid hingelisi kannatusi ja piinasid kuidagi tõendanud. Hageja on oma tarbimiskohta varasemalt korduvalt ebaseaduslikult taaspingestanud. Võrgulepingust tulenevate kohustuste täitmine ei ole suunatud mittevaralise huvi järgimisele.
15.Hageja on seisukohal, et lepingu lahutamatuks lisaks olevad võrgulepingu tüüptingimused on tühised seetõttu, et need ei ole temaga eraldi kokku lepitud ja et kostjatel on õigus neid ühepoolselt muuta. Kostjad on seisukohal, et kostja II ei saa muuta kostja I võrgulepingu tüüptingimusi. Võrguettevõtjal on seadusest tulenev õigus ühepoolselt võrgulepingu tüüptingimusi muuta. ELTS § 73 lg 2 kohaselt ei kooskõlasta Konkurentsiamet tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse tähenduses. Seega on seadus näinud ette mehhanismi, kuidas kaitsta tarbijaid võimalike kahjustavate tüüptingimuste eest. Kostjad paluvad hagi rahuldamata jätta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
17.Hageja on hagiavalduse esitanud tulenevalt asjaolust, et kostja I ei ole hagejale kuuluvat kinnistut asukohaga XXX Tallinn taaspingestanud alates 01.01.2013 ning sellest tulenevalt on hagejale tekkinud nii mittevaraline kui varaline kahju. Hageja palub kostjatelt välja mõista mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel alates 01.01.2013 kuni eramu asukohaga XXX Tallinn taaspingestamiseni. Täiendavalt palub hageja kostjatelt välja mõista varaline kahju summas 19 164 eurot seoses asjaoluga, et hagejal ei ole olnud tulenevalt elektriühenduse puudumisest võimalik XXX Tallinn asuvat kinnisasja välja üürida.
18.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja ja kostja II vahel on 26.03.2002 sõlmitud elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise leping nr 17140001-1/26.03.2002 tarbimiskohaga XXX-3 Tallinn (I kd, lk 28). Samuti puudub vaidlus küsimuses, et alates 01.01.2013 on eramu asukohaga XXX Tallinn elektrienergiaga varustamine katkestatud. Pooled vaidlevad asjaolu osas, kas kostja I on hageja eramu jätnud taaspingestamata õiguslikul alusel ning kas kostja I tüüptingimused on kehtivad ning vastavad Euroopa Liidu õigusele.
19.Kuna hageja on esitanud kostjate vastu kahju hüvitamise nõude, saab hageja nõude õiguslik alus olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, mille kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg-st 1 tulenevalt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kohus on seisukohal, et lähtuvalt eelviidatud sätetest tuleb analüüsida, kas kostjad on hageja ees oma kohustusi rikkunud.
20.Kohus märgib, et enne 01.01.2013 kehtinud elektrituruseaduse (ELTS) § 90 lg 1 redaktsiooni kohaselt võis võrguettevõtja katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija oli jätnud tasumata võrguettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel või võrguettevõtja nimetatud müüjaga ELTS § 76 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja müügikohustuse täitmiseks sõlmitud lepingu alusel tasutava rahasumma või muul viisil oluliselt rikkunud nimetatud lepingutes sätestatud kohustusi. Samuti tulenes kostja I võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A (kd I lk 60-69) punktidest 5.2.5 ja 5.3.1, et kostjal I on õigus võrguühenduse katkestamiseks, kui ostja ei ole tasunud võrgu- ja/või elektrilepinguga ettenähtud tasu.
21.Käesolevas asjas puudub vaidlus küsimuses, et tsiviilasjas nr 2-12-10352 rahuldati Eesti Energia AS-i hagi hageja vastu võla saamiseks osaliselt ja hagejalt mõisteti kostja II kasuks välja võlgnevus 7 215,90 eurot ning viivis 0,1% päevas põhinõudelt kuni selle täitmiseni. Vastavas osas on kõnealune lahend Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-71-14 alusel jõustunud, seega on tsiviilasjas nr 2-12-10352 jõustunud lahendiga tuvastamist leidnud, et hageja on kostjaga II sõlmitud lepingust tulenevad kohustused täitamata jätnud ning sellest tulenevalt on hagejal kostja II ees võlgnevus 7 215,90 eurot ja täiendavad viivised. Samuti on nimetatud kohtulahendis tuvastatud, et alates 13.02.2012 on hageja kinnisasjal võrguühenduse katkestus õiguspärane. Lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahendist nr 3-21-71-14 on jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et hagejal oli võlgnevus kostja II ees ning sellest tulenevalt esines kostjal I ELTS § 90 lg-st 1 ja võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A (kd I lk 60-69) punktidest 5.2.5 ja 5.3.1 lähtuv õiguslik alus hageja võrguühenduse katkestamiseks, kuna enne 01.01.2013 kehtinud ELTS § 90 lg 1 alusel oli kostja I kui võrguettevõtja õigustatud tarbija võrguühenduse katkestamiseks ka siis, kui tarbijal oli võlgnevus elektrimüüja, s.o antud juhul kostja II ees.
22.Kohus on seisukohal, et seoses osaühingu Jaotusvõrk (praeguse äriginimega Elektrilevi OÜ) loomisega 16.06.2004 ja ettevõtte reaalse üleminekuga 30.03.2005, on kostjale I üle läinud hageja ja kostja II vahel sõlmitud võrguleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 lg 2 ja § 182 lg 1 alusel. Kostja II on seejärel kostja I nimel hagejale arveid esitanud, kuna kostjal I ja kostjal II oli vastavas küsimuses leping sõlmitud. Asjaolu, et kostja II on oma nõuded kostjale I loovutanud, nähtub ka Rahandusministeeriumi 14.05.2015 kirja punktist 3 (kd II lk 2), milles Rahandusministeerium kinnitab, et kostja II korraldab kostja I võrgutasu arvete väljastamise klientidele ja kostja II maksab kostjale I iga kuu 21. kuupäevaks kõik väljastatud arvetel olevad tasud, sõltumata sellest, kas klient on arve tasunud või mitte. Antud asjas puudub vaidlus, et hageja ei tasunud summat, mis on temalt tsiviilasjas nr 2-12-10352 kostja II kasuks välja mõistetud. Kohus märgib, et elektrituru avanemine 01.01.2013 ei muuda enne seda tekkinud nõuetest tulenevat võlgnevust olematuks. Kohus selgitab, et olukorras, kus hageja likvideerib võlgnevuse, mille kohus on temalt tsiviilasjas nr 2-12-10352 kostja II kasuks välja mõistnud, langeb kostjal I ära alus võrguteenuse ühendus katkestamiseks, kostja I taastab võrguühenduse kostja I eramus ja hagejal on võimalik saada läbi jaotusvõrgu elektrienergiat elektrimüüjalt 220 Energia OÜ vastavalt viimasega sõlmitud elektrilepingule.
23.Hageja on täiendavalt asunud seisukohale, et kostja I võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A (kd I lk 60-69) punktid 5.1, 5.2.5 ja 5.3.1 on tühised. Kostja I ja hageja vahel sõlmitud võrgulepingu nr 17140001-1/26.03.2002 tüüptingimuste punkti 5.1 alusel teavitab võrguettevõtja võrguühenduse katkestamisest või lülitustoimingutest ostjat õigusaktides ja/või tüüptingimustes ettenähtud juhtudel ja korras ning osta võtab tarvidusele abinõud temale katkestusega või lülitustoimingutega tekkida võiva kahju ärahoidmiseks. Punkti 5.2.5 kohaselt on võrguettevõtjal õigus teha ostja tarbimiskoh(t)a(de)le katkestus(ed) või lubada nende tekkimist võrgulepingu olulisel rikkumisel. Punkti 5.3.1 alusel loetakse oluliseks võrgulepingu rikkumiseks, kui ostja ei ole maksnud võrgu- ja/või elektrilepinguga ettenähtud tasu.
24.Hageja on seisukohal, et võrgulepingu tüüptingimuse punktid 5.1, 5.2.5 ja 5.3.1 ei ole hageja kui tarbijaga eraldi kokku lepitud ning on vastuolus direktiiviga 93/13 EMÜ, direktiivi 2009/72/EMÜ artikli 26 lõikega 1 ning konkurentsiseaduse § 18 lg-ga 1. Kohus märgib, et nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ, mis käsitleb ebaõiglasi tingimusi tarbijalepingutes, artikli 3 lõike 1 alusel loetakse lepingutingimus, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud, ebaõiglaseks, kui see on vastuolus heausksuse tingimusega ning kutsub esile lepinguosaliste lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste olulise tasakaalustamatuse, mis kahjustab tarbijat. Artikkel 6 lõike 1 alusel liikmesriigid sätestavad, et ebaõiglased tingimused lepingus, mille müüja või teenuste osutaja on oma siseriiklike õigusaktide alusel tarbijaga sõlminud, ei ole tarbijale siduvad ning leping on kõnealustel tingimustel lepinguosalistele jätkuvalt siduv ainult juhul, kui seda on võimalik jätkata nii, et see sisaldab ebaõiglasi tingimusi. ELTS § 73 lg 1 I lause alusel võrguettevõtja kooskõlastab Konkurentsiametiga käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika, sama lõike punktides 3–6 nimetatud võrgutasud ning võrguteenuste osutamise tüüptingimused. Sama paragrahvi lõike 2 alusel konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse tähenduses. ELTS § 762 lõige 1 alusel võrguettevõtja või tema nimetatud müüja kooskõlastab üldteenuse tüüptingimused Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui tüüptingimus ei ole kooskõlas käesoleva seadusega või kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses.
25.Antud juhul on Rahandusministeerium oma 14.05.2015 vastuskirjas kinnitanud, et Konkurentsiamet on kooskõlastanud Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63 A 08. juuli 2014 otsusega nr 7.1-11/14-006 (II kd, lk 1-5). Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et kostja I tüüptingimused on kooskõlastatud Konkurentsiametiga ega ole tühised. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei nähtu ka kostja I tüüptingimuste sisust asjaolusid, millest tulenevalt peaks kohus põhjendatuks nende tühisuse tuvastamist sõltumata Konkurentsiameti seisukohast. Kohus märgib, et Rahandusministeeriumi 14.05.2015 vastuskirjas on märgitud ka, et kõik direktiivi 2009/72/EÜ reeglid on üle võetud ELTS-i ning kostja I jaotusvõrguettevõtjana vastab täielikult kehtestatud regulatsioonile.
26.Kohus on seisukohal, et eelnimetatust tulenevalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja I tüüptingimused on tühised või vastuolus Euroopa Liidu õigusega, kuna need vastavad elektrituruseaduses nimetatud nõuetele ning on kooskõlastatud Konkurentsiametiga. Samuti märgib kohus, et võrgulepingu tüüptingimuse punktid 5.1,
5.2.5 ja 5.3.1 vastavad ELTS §-le 90, millest tulenes samuti õigus võrguteenuse katkestamiseks teenuse eest tasumata jätmisel.
27.Tulenevalt eeltoodust on kohus seiskohal, et kostjal I oli õiguslik alus hageja võrguteenusega varustamise katkestamiseks nii ELTS § 90 lg 1 kui tüüptingimuste punktide 5.2.5 ja 5.3.1 alusel, tegemist ei ole tühiste tingimustega ning kostja I ei ole hageja võrguteenusega varustamise katkestamisel lepingust ega seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud.
28.Täiendavalt märgib kohus seoses hageja kahju hüvitamise nõudega, et nähtuvalt hageja varalise nõude sisust soovib hageja, et talle hüvitatakse 19 164 eurot, mis jäi hagejal saamata, kuna elektriühenduse puudumine ei võimaldanud hagejal XXX Tallinn eramu osas üürilepingut sõlmida. Seega soovib hageja sisuliselt saamata jäänud tulu hüvitamist VÕS § 128 lg 2, 4 mõttes. Kohus märgib, et tulenevalt kostja I tüüptingimuste punktist 11.9 ei ole hagejal kostjaga I sõlmitud lepingu alusel võimalik nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist. Seega tuleb hageja varalise kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata ka nimetatud alusel.
29.Samuti ei ole hagejal võimalik nõuda kostjalt II kahju hüvitamist, kuna kostja II näol ei ole tegemist võrguteenuse osutajaga, vaid elektrimüüjaga. Kohus märgib, et tulenevalt VÕS § 127 lg-st 4 saab kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui esineb põhjuslik seos hagejale väidetavalt tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel. Võttes arvesse, et hageja ei heida antud kahju hüvitamise nõude puhul ette asjaolu, et ta oleks jäetud elektrimüügiga varustamata (teenus, mida pakub kostja II), vaid võrguteenuse osutamata jätmist (teenus, mida pakub kostja I), ei saanud kostja II tegevus hagejale kahju põhjustada. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja nõue kahju hüvitamiseks tuleb rahuldamata jätta, kuna kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud ei kostja I ega kostja II puhul.
30.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja esitas 10.10.2017 vastuväite kohtu tegevusele, mida kohus ei ole veel lahendanud. Vastuväite kohaselt esitas hageja Harju Maakohtu 10.10.2017 kohtuistungil kohtuniku taandamise taotluse ning hageja leiab, et kohtuistung oleks saanud jätkuda üksnes peale Harju Maakohtu esimehe poolt taandamistaotluse lahendamist. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu, kuna tulenevalt TsMS § 28 lg-st 2, kui taandamisavaldus on ilmselt põhjendamatu, võib kohtunik menetlust jätkata, vaatamata taandamisavaldusele, kuid ei või teha kohtuastmes menetlust lõpetavat lahendit enne taandamisavalduse lahendamist. Kohtu hinnangul oli antud juhul tegemist ilmselgelt põhjendamatu taandamisavaldusega, kuna see tugines üksnes põhjendustele, mis puudutasid kohtuniku menetluslikke otsustusi. Kohus selgitas kohtuistungil ka menetlusosalistele, et kohtul on seaduslik alus asja arutamise jätkamiseks. Käesoleva lõpplahendi koostamise ajaks on Harju Maakohtu esimees hageja esitatud taandamise taotluse 13.10.2017 määrusega lahendanud ning Harju Maakohtu esimees on leidnud, et kohtuniku taandamiseks alus puudub.
31.Hageja leidis vastuväites täiendavalt, et kohus on rikkunud TsMS § 401 lõikeid 1 ja 2, kuna kohus ei arutanud menetlusosalistega menetluse seisu, selle lõpetamise väljavaateid ega küsinud, kas hageja soovib täiendada asja arutamist, kuna hageja hinnangul esitasid kostjad kohtuistungil uudseid väiteid. Kohus märgib, et on küsinud pooltelt, kas pooltel on täiendusi sisulisele arutamisele. Pooled ei esitanud vastuväiteid sisulise arutamise lõpetamisele ning hageja on saanud oma lõplikke seisukohti esitada ka kohtukõne raames. Samuti ei ole kostjad kohtuistungil esitanud selliseid väited, mida kostjad ei ole
varasemates menetlusdokumentides märkinud. Kostjad on 28.10.2016 ja 15.08.2017 menetlusdokumentides märkinud, et võrgulepingust tulenevad nõuded tarbijate vastu on kostja I loovutanud kostjale II, seega kostjad vastavas küsimuses uusi väiteid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja vastuväide kohtu tegevusele jätta rahuldamata.
32.Hageja esitas ka taotluse 10.10.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Esmalt märgib hageja, et kohtuistungi protokolli lk 10 ei vasta tegelikkuses toimunule, kuna kohus ei küsinud hagejalt seisukohta sisulise arutelu lõpetamise kohta. Lisaks esitas hageja moraalse kahju osas oma hingeliste kannatuste kohta kirjelduse asja sisulise arutamise ajal, mitte kohtuvaidluste ajal. Kostja palub teha protokollis ka järgmised parandused: 1.1 Lugeda viienda lehekülje ülevalt kuueteistkümnenda lõigu õigeks sõnastuseks: „aktis on juhtme materjaliks märgitud Cu ehk Cuprum (vask). Millise tehnilise analüüsiga kostjad selle kindlaks määrasid? 08.01.2014 olukorra fikseerimise akti ei ole märgitud mõõteseadme numbrit, mille alusel saadi pinge suuruseks 8,27A ning juhtme ristlõike suuruseks 2,5mm2. Puuduvad andmed seadmete taatlemise kohta vastavalt korrale ja mõõteseaduse §-ile 5 lg 2 p 3, ja §-ile 7 lg 1 p 5. Hetkel ei ole käimas kiriklik inkvisitsioonikohus nõia üle.“ 1.2 Lisada kaheksanda lehekülje ülevalt neljandale lõigule Rahandusministeeriumi vastuskirja (Kt II, jj 1-5) punktist 3 suuliselt ette tsiteeritud tekst ja lugeda lõigu õigeks sõnastuseks: „Hageja: mina ei näe siin kirjas nõude loovutamise kohta midagi. Loen selle ette. Lepingu kohaselt Eesti Energia AS korraldab igakuiselt Elektrilevi OÜ võrgutasu arvete väljastamise klientidele. Eelmisel kalendrikuul osutatud võrguteenuse eest väljastatakse klientidele arved ajavahemikus 3.-st kuni 10.-nda kuupäevani. Arvete maksetähtaeg kliendile on 14 päeva. Eesti Energia AS maksab Elektrilevi OÜ-le 21. kuupäevaks kõik väljastatud arvetel olevad tasud, sõltumata sellest, kas klient on arve tasunud või mitte. Lepingu kohaselt on kliendilt raha laekumise risk Elektrilevi OÜ ees Eesti Energia AS-il. Arvestades arvete väljastamise ajavahemikku ja tasumiseks ettenähtud aega (14 päeva), maksavad kliendid võrgutasu samaaegselt või pigem hiljem, kui saabub tähtpäev, millal Eesti Energia AS kannab võrgutasud üle Elektrilevi OÜ-le.“
33.Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 53 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.
34.Hageja on leidnud, et kohtuistungi 10 lehekülg ei vasta tegelikule olukorrale, kuna tegelikkuses ei ole kohus hagejalt küsinud seisukohta sisulise arutamise lõpetamise osas. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu, kuna kohus selgitas hagejale pärast taandamise taotluse lahendamist, et jätkab asjas menetlusega ning samuti küsis pooltelt, kas nad on nõus sisulise arutamise lõpetamisega. Hageja sellele vastu ei vaielnud. Seega on hageja vastuväide protokollile põhjendamatu.
35.Hageja väidab, et esitas moraalse kahju osas oma hingeliste kannatuste kohta kirjelduse asja sisulise arutamise ajal, mitte kohtuvaidluste ajal. Kohus hageja väidetega ei nõustu, kuna kohus oli pooltele teada andnud, et lõpetab sisulise arutamise ja avab kohtuvaidlused. Kohus küsis hageja käest, kas hageja soovib kohtuvaidluste raames sõna, seega pidi hagejale arusaadav olema, et järgnev sõnavõtt toimus kohtuvaidluste, mitte asja sisulise arutamise ajal.
36.Hageja palub lugeda viienda lehekülje ülevalt kuueteistkümnenda lõigu õigeks sõnastuseks: „aktis on juhtme materjaliks märgitud Cu ehk Cuprum (vask). Millise tehnilise analüüsiga kostjad selle kindlaks määrasid? 08.01.2014 olukorra fikseerimise akti ei ole märgitud mõõteseadme numbrit, mille alusel saadi pinge suuruseks 8,27A ning juhtme ristlõike suuruseks 2,5mm2. Puuduvad andmed seadmete taatlemise kohta vastavalt korrale ja mõõteseaduse §-ile 5 lg 2 p 3, ja §-ile 7 lg 1 p 5. Hetkel ei ole käimas kiriklik inkvisitsioonikohus nõia üle.“ Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise seisukohast olulise küsimusega, mistõttu tuleb hageja taotlus eelnimetatud osas protokolli parandamiseks jätta rahuldamata.
37.Hageja palub lisada kaheksanda lehekülje ülevalt neljadele lõigule Rahandusministeeriumi vastuskirja (Kt II, lk 1-5) punktist 3 suuliselt ette tsiteeritud tekst ja lugeda lõigu õigeks sõnastuseks: „mina ei näe siin kirjas nõude loovutamise kohta midagi. Loen selle ette. Lepingu kohaselt Eesti Energia AS korraldab igakuiselt Elektrilevi OÜ võrgutasu arvete väljastamise klientidele. Eelmisel kalendrikuul osutatud võrguteenuse eest väljastatakse klientidele arved ajavahemikus 3.-st kuni 10.-nda kuupäevani. Arvete maksetähtaeg kliendile on 14 päeva. Eesti Energia AS maksab Elektrilevi OÜ-le 21. kuupäevaks kõik väljastatud arvetel olevad tasud, sõltumata sellest, kas klient on arve tasunud või mitte. Lepingu kohaselt on kliendilt raha laekumise risk Elektrilevi OÜ ees Eesti Energia AS-il. Arvestades arvete väljastamise ajavahemikku ja tasumiseks ettenähtud aega (14 päeva), maksavad kliendid võrgutasu samaaegselt või pigem hiljem, kui saabub tähtpäev, millal Eesti Energia AS kannab võrgutasud üle Elektrilevi OÜ-le.“ Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt oluliste protokolli muudatusega, kuna Rahandusministeeriumi seisukoht nähtub ka kirjalikest tõenditest, mistõttu tuleb kostja taotlus jätta eelnimetatud osas rahuldamata.
38.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124, § 132 lg 1, § 134 lg 1 alusel on hagihind 22 664 eurot. Menetluskulud
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt asjaolust, et kohus on hagi jätnud rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
40.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
41.Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja I esindajal 03.04.2016 määrusega tutvumiseks 0,5 tundi (II kd, lk 159-160), 17.03.2017 hageja nõuete täpsustuse ja taotlusega tutvumiseks 0,42 tundi (II kd, lk 167-169), 17.03.2016 hageja vastuväitega tutvumiseks 0,25 tundi (II kd, lk 175-177), 05.04.2016 kostjate seisukoha koostamiseks 0,50 tundi (II kd, lk 185-186), 22.07.2016 määrusega tutvumiseks 0,25 tundi (II kd, lk 198), 25.07.21016 hageja taotlusega tutvumiseks 0,17 tundi (III kd, lk 2-3), 18.08.2016 kostjate
seisukoha koostamiseks 0,25 tundi (III kd, lk 12-13), 04.10.2016 hageja arvamuse ja lisadega tutvumiseks 0,42 tundi (III kd, lk 19-21), 13.10.2016 määrusega tutvumiseks 0,25 tundi (III kd, lk 95-96), 28.10.2016 kostjate seisukoha koostamiseks 0,25 tundi (III kd, lk 106), 05.10.2016 määruskaebusega tutvumiseks 0,25 tundi (III kd, lk 110-111), 20.11.2016 hageja seisukohaga tutvumiseks 0,42 tundi (III kd, lk 124-126), 12.12.2016 määrusega tutvumiseks 0,50 tundi (III kd, lk 129-131), 04.04.2017 hageja taotluse ja lisadega tutvumiseks 0,25 tundi (III kd, lk 152), 15.05.2017 Riigikohtu määrusega tutvumiseks 0,10 tundi (III kd, lk 149), 02.06.2017 kostjate seisukoha koostamiseks 0,25 tundi (III kd, lk 157), 27.07.2017 määrusega tutvumiseks 0,25 tundi (III kd, lk 159-160), 31.07.2017 hageja vastuväitega tutvumiseks 0,33 tundi (III kd, lk 170), 15.08.2017 kostjate seisukoha koostamiseks 0,17 tundi (III kd, lk 177), 21.08.2017 määrusega tutvumiseks 0,17 tundi (III kd, lk 180), 02.10.2017 hageja taotluse ja tõenditega tutvumiseks 0,33 tundi (184-185), 10.10.2017 istungiks ettevalmistamiseks 1,42 tundi ja 10.10.2017 kohtuistungil osalemiseks 2,42 tundi (IV kd, lk 12-17).
42.Hageja leiab, et kuna käsundusleping on allkirjastatud 19.04.2016, ei saa sellest varem tehtud toimingute kulud kuuluda hagejalt väljamõistmisele. Riigikohus on lahendi nr 3-21-184-15 p-s 13 märkinud, et kui advokaadibüroo lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat, kes on ühtlasi sama advokaadibüroo töötaja, kuid temaga on sõlmitud käsundusleping, mille kohaselt osutab vandeadvokaat advokaadibüroole kohtuasjas õigusteenust, siis kohaldub lepingulise esindaja kulude hüvitamisele TsMS § 175 lg 1 ning ei kohaldu TsMS § 175 lg 2, mille kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Kohus märgib, et antud juhul puudub vaidlus asjaolus, et kostjate lepinguline esindaja on kostja II töötaja. Kohus leiab, lähtuvalt eeltoodud Riigikohtu lahendist saab hagejalt menetluskulusid välja mõista üksnes ajast, mil hageja on tõendanud käsunduslepingu sõlmimist, s.o alates 19.04.2016, seega ei kuulu enne eelnimetatud kuupäeva tehtud toimingute kulu hagejalt väljamõistmisele. Seega põhjendatud on kulud alates 22.07.2016 toimingutest.
43.Hageja leiab, et kuna kostjaid on menetluses esindanud ühine esindaja, on menetluskulud kantud poolte vahel solidaarselt ning kostja I menetluskulud tuleb jagada pooleks. Kohus märgib, et ka kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja I esindaja teinud toiminguid mõlemat kostjat esindades. Seega olukorras, kus kostjaid on esindanud ühine esindaja ning menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele üksnes kostja I osas, kuid menetluskulude nimekiri kajastab tegelikkuses ka kostja II menetluskulusid, tuleb menetluskulud jagada pooleks. Kohus ei nõustu hagejaga osas, kus hageja hinnangul on kohtuistungiks ettevalmistamise kulu põhjendamatu. Kohus leiab, et esindajal tuleb enne kohtuistungil osalemist valmistuda eesmärgiga enda esindatavate huvide parimal võimalikul viisil kaitsmiseks. Kohtu hinnangul on kõik kostjate esindaja toimingud peale 19.04.2016 põhjendatud, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Samuti kohus märgib, et just hageja on menetluses esindanud rohkelt taotlusi, millele on kostjad pidanud seisukoha esitama. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks kostjate esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 8,45 tunni ulatuses mõlema kostja osa, seega 4,225 tunni ulatuses kostja I osas.
44.Kostja I nõuab menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Tulenevalt asjaolus, et kostja I on kinnitanud, et on käibemaksukohuslane, tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuga.
45.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust
(RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja I esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et kostja I esindaja töötundide põhjendatud maht on 4,225 tundi ning tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta), on õigusabikulud ilma käibemaksuta 422,50 eurot.
46.Tulenevalt eeltoodust kohustab kohus hagejat hüvitama kostja I menetluskulusid 422,50 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust. Kohus jätab rahuldamata kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 587,50 euro ulatuses.
47.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul kostja I taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
48.Kohus on käesolevas asjas andnud hagejale 17.02.2015 määrusega menetlusabi ning vabastanud hageja riigilõivu tasumise kohustusest hagiavalduse esitamisel summas 900 eurot ja summas 50 eurot hagi tagamise avalduse esitamisel, 07.07.2015 määrusega summas 50 euro ulatuses hagi tagamise taotluse esitamisel, 22.07.2015 määrusega määruskaebuse esitamisel summas 50 eurot, 01.12.2015 määrusega hagi tagamise taotluse esitamisel summas 50 eurot ja 08.11.2016 määrusega määruskaebuse esitamisel summas 50 eurot.
49.TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 1 150 eurot (900+50+50+50+50+50). TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 179 lg-st 5 tulenevalt tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest.