Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
5. märts 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2101
Haldusasi
XX kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 21. septembri 2020. a vastuse nr 2.1.-3/20/1293 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18. novembri 2021. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18. novembri 2020. a määruse peale haldusasjas nr 3-20-2101.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. novembri 2020. a määruse haldusasjas nr 3-20-2101 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas AS-le Eesti Post 11.02.2020 teabenõude, milles soovis kirjalikku väljavõtet ja helisalvestist tema 11.02.2020 telefonikõnest AS-le Eesti Post. AS Eesti Post edastas 09.04.2020 XX-le 11.02.2020 toimunud telefonivestluse transkriptsiooni, kuid keeldus 28.04.2020 vastusega helisalvestise koopia väljastamisest, sest helisalvestis sisaldab ka klienditeenindaja isikuandmeid.
2.Andmekaitse Inspektsioon (AKI) kohustas 05.06.2020 ettekirjutuse-hoiatusega nr 2.1.3/20/1293 XX kaebuse alusel AS-i Eesti Post väljastama XX-le 11.02.2020 telefonivestluse kõnesalvestise koopia hiljemalt 12.06.2020 viisil, mis ei kahjustaks ühegi teise isiku õigusi. AS Eesti Post edastas 11.02.2020 kõnesalvestise XX-le 12.06.2020 e-kirjaga, selgitades ühtlasi, et vastavalt AKI juhistele on teise andmesubjekti isikuandmeid salvestises töödeldud, et tagada andmesubjekti õiguste kaitse. XX nõudis 12.06.2020 vastuses kõnesalvestise esitamist juhatuse liikme poolt digitaalselt allkirjastatult ning viidetega konkreetsele asjale ja AKI ettekirjutushoiatusele.
3.XX esitas AKI-le 26.06.2020 pöördumise, milles leidis, et AS Eesti Post ei ole täitnud AKI 05.06.2020 ettekirjutust, sest ei saatnud talle õigeaegselt korrektselt vormistatud ja lisaga (salvestisega) dokumenti, vaid edastas salvestise ebamäärase ja allkirjastamata e-kirjaga. Samuti kasutab AS Eesti Post teabenõudjaga suhtlemisel teistsugust (üleolevat) suhtlemisstiili. XX esitas AKI-le nõude kohustada AS-i Eesti Post edastama nõutud andmed korrektse dokumendina, kus on kirjas asjaga seotud info, vastutav isik ja viide AKI ettekirjutusele.
4.XX esitas Tallinna Halduskohtule 13.08.2020 kaebuse AKI kohustamiseks vastata tema 26.06.2020 pöördumisele (haldusasi nr 3-20-1504). Tallinna Halduskohus võttis 15.09.2020 määrusega kaebuse menetlusse.
5.Andmekaitse Inspektsioon vastas 21.09.2020 kirjaga nr 2.1.-3/20/1293 XX 26.06.2020 pöördumisele, märkides, et vastus viibis põhjusel, et AKI infosüsteemis oli töökäsk ekslikult vormistatud viisil, et pärast sellega tutvumist ei jäänud pöördumine enam ametniku tööülesannete hulka ja infosüsteem ei teavitanud teda tähtaja saabumisest. Pöördumise sisusse puutuvalt selgitas AKI, et 05.06.2020 ettekirjutuse resolutsioonis märgitud kohustus väljastada kõnesalvestise koopia „XX soovitud viisil“ tähendas eelkõige seda, et koopia tuleb teha kättesaadavaks tema soovitud kanali kaudu. Kuivõrd AS Eesti Post pakkus XX-le võimalust tutvuda kõnesalvestisega kohapeal, millega XX ei nõustunud, siis tuli koopia saata e-posti kaudu. AKI ettekirjutus ei reguleeri seda, millise kaaskirja, pöördumise vormi, viite või allkirjaga peab isikuandmete koopia väljastama. Andmete edastamise vorminõudeid ei sätesta ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määruse (EL) nr 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) art 15. AKI-l ei ole alust anda ettekirjutuses andmete koopia saatmise kohta nii täpseid juhiseid ning pole alust väita, et AS Eesti Post ei ole ettekirjutust nõuetekohaselt täitnud. XX on ka varem (31.05.2020 pöördumises) heitnud AS-le Eesti Post ette ebameeldivat suhtlusstiili ning AKI edastas selle pöördumise Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA), kes vastas pöördumisele 14.07.2020. AKI pädevuses on kontrollida isikuandmete töötlemise õiguspärasust ning avaliku teabe seaduses sätestatud nõuete täitmist, kuid AKI ega ühegi teise riigiasutuse pädevuses ei ole võrrelda ettevõtete poolt eraisikutele ja riigiasutustele saadetud kirjade erinevust ning anda selle tulemusel ettevõtetele korraldusi.
6.Tallinna Halduskohus märkis 13.10.2020 kohtunõudes, et kuivõrd AKI vastas kaebaja 26.06.2020 pöördumisele 21.09.2020 kirjaga, siis esineb alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi, ning küsis XX seisukohta menetluse lõpetamise ja menetluskulude kohta. XX vastas kohtunõudele 23.10.2020, et AKI 21.09.2020 vastus rikub tema õigusi ning palus tuvastada selle õigusvastasus ja kohustada AKI-t 21.09.2020 vastust parandama. Tallinna Halduskohus registreeris XX 23.10.2020 taotluse eraldi kaebusena (praegune haldusasi nr 320-2101) ja lõpetas 30.10.2020 määrusega haldusasja nr 3-20-1504 menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Määrus jõustus edasi kaebamata 25.11.2020.
7.XX palus 23.10.2020 kaebuses tuvastada AKI 21.09.2020 kirja õigusvastasus ning kohustada AKI-t 21.09.2020 vastust parandama (lisada vaidlustamisviide ja eemaldada asjasse 2(6)
3-20-2101 puutumatu info varasemate pöördumiste kohta), samuti esitada AS-i Eesti Post ja AKI vaheline kirjavahetus, et hinnata selle korrektsust, võrreldes suhtlust kaebajaga. Lisaks palus kaebaja, et kohus annaks oma hinnangu AS Eesti Post töötaja hääle moonutamise vajadusele. AKI 21.09.2020 vastus rikub kaebaja õigusi. Kirjas puudub vaidlustamisviide, kuid samas on oluline, et AKI oskaks dokumente koostada ja seetõttu tuleb neile õpetust jagada. Arusaamatu on seisukoht, et AS Eesti Post on täitnud AKI 05.06.2020 ettekirjutuse, sest kaebaja ei võtnud temale saadetud ebamäärast e-kirja vastu, vaid nõudis teabe edastamist korrektses vormis. AS Eesti Post sai kaebajalt korrektse digitaalselt allkirjastatud dokumendi ja XX on sama nõudnud ka teabenõude vastusena. AS Eesti Post on sellest kaebaja soovist teadlik, kuid ühegi arusaadava põhjuseta keeldus selle nõude täitmisest. Kaebaja peab saama sisulise dokumendi, milles on märgitud asja registreerimise number, pöördumise kuupäev, viide isikuandmete töötlemise põhjusele ja tähtajale, põhjendus andmete esitamisel toimunud ebamõistlikult pika viivituse kohta, viide AKI 05.06.2020 ettekirjutus-hoiatusele, andmed dokumendi koostaja volituste kohta, vaidlustamisviide, viited kõnesalvestise moonutamise / töötlemise õiguslikele alustele jmt. Kaebajal on õigus saada korrektne dokument koos lisade ja seadusest tuleneva olulise infoga. Küsitav on AKI seisukoht, et 100% riigi omandis oleva AS Eesti Post töötaja tööalane suhtlus ja töötaja hääl liigituvad eraelu kaitse alla ja hääl vajab seetõttu moonutamist.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 18.11.2020 määrusega XX 23.10.2020 kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 21 alusel läbivaatamatult. AKI 21.09.2020 vastus ei riiva kuigivõrd kaebaja subjektiivseid õigusi. AKI 21.09.2020 kirja õigusvastasuse tuvastamise nõude rahuldamine on ebatõenäoline, sest AKI ei ole 05.06.2020 ettekirjutuses sätestanud AS-le Eesti Post vormistuslikke nõudeid andmete edastamiseks ning selliseid nõudeid ei tulene ka isikuandmete kaitse üldmäärusest. AKI on 21.09.2020 vastuses selgitanud, et ettekirjutuses sisaldunud fraas „soovitud viisil“ oli suunatud kaebajale sobiva infokanali valikule (võimalus tutvuda helisalvestisega kohapeal vs. helisalvestise edastamine e-posti aadressile). AKI 21.09.2020 vastuse parandamise nõude rahuldamine on samuti ülimalt ebatõenäoline, sest vaidlustamisviite puudumine ei ole takistanud kaebajal kohtusse pöörduda ja kaebuse eesmärgiks ei saa olla üksnes haldusorganile dokumentide koostamiseks „õpetuse jagamine“. Pole arusaadav, kuidas riivab kaebaja õigusi AKI 21.09.2020 vastuses varasematele pöördumistele viitamine. AKI ei ole andnud selles hinnanguid ja kaebaja ei ole väitnud, et viide sisaldaks väärinfot. Isikul ei ole õigust nõuda, et haldusorgan vastaks talle tekstivormistuslikult kindlal viisil ja sõnastuses. Puudub alus arvata, et AKI viitel varasematele pöördumistele olnuks mingi pahatahtlik tagamõte. Eeltoodud nõuded tuleb HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada. Nõue AKI kohustamiseks esitada AS Eesti Post ja AKI vaheline kirjavahetus, millest selgub, kui korrektne on see suhtlus olnud, võrreldes kaebajaga toimunud suhtlusega, tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, sest kaebajal tuleb selline taotlus riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3 kohaselt esitada esmalt AKI-le, kuid ta ei ole seda teinud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.XX leiab 08.12.2020 määruskaebuses, et AKI kui valitsusasutus peab oma tegevuses lähtuma kehtivatest seadustest (mh põhiseaduse §-dest 12 ja 14) ning tagama kaebaja õigused ja vabadused, sh praegusel juhul kontrollima, et AS Eesti Post vastused teabenõudjale oleksid samaväärselt korrektsed, võrreldes AS Eesti Post vastustega AKI-le. Kaebajal on õigus saada kohustuslikke elemente (mh registreerimisnumber) sisaldavaid korrektseid dokumente. AKI 3(6)
3-20-2101 peab tagama, et kolmas osapool registreerib saadud ja loodud dokumendid (vt avaliku teabe seaduse (AvTS) § 9 lg 2 p 2) ning esitab sellekohase teabe ka vastustes. Kaebaja on AS-i Eesti Post teavitanud, et soovib vastuseid korrektsete digitaalselt allkirjastatud dokumentidena ega ole puudulikke dokumente vastu võtnud. AS Eesti Post eirab kaebaja tahteavaldusi saada teavet korrektses vormis. Selguse huvides on õigustatud ka nõue eemaldada AKI 21.09.2020 kirjast ebaoluline teave (s.o viide kaebaja 31.05.2020 pöördumisele, selle TTJA-le edastamisele ja 14.07.2020 vastusele). Kuna asja lahendamiseks on oluline võrrelda AS Eesti Post suhtlemist AKI-ga ja kaebajaga, siis palus kaebaja kohtul need andmed välja nõuda. Halduskohtu väide, et kaebaja ei saa olulist materjali nõuda, on ebaõige ja kahjustab kaebaja õigusi. AKI ülesanne on tagada, et AS Eesti Post registreeriks dokumendid nõuetekohaselt ning saadaks ühetaolisi vastuseid nii AKI-le kui ka kaebajale. AKI 05.06.2020 ettekirjutusest nähtub selgelt, et kaebaja peab saama dokumendi, kus on märgitud ära vastutav isik ja muu oluline info.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kuigi määruskaebus ei sisalda kaebaja selgelt väljendatud taotlust HKMS § 205 lg 1 p 3 tähenduses (taotluste ja nõuete all on üksnes korratud 23.10.2020 seisukohas esitatut), peab ringkonnakohus määruskaebuse põhjendustest lähtuvalt võimalikuks tõlgendada seda viisil, et kaebaja taotleb halduskohtu 18.11.2020 määruse tühistamist osas, milles tema kaebus tagastati, ja määruse tegemist, millega saata kaebus kõigi nõuete osas halduskohtule menetlemiseks. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
11.Kuna XX heitis 26.06.2020 pöördumises AS-le Eesti Post ette AKI 05.06.2020 ettekirjutuse täitmata jätmist, tuleb ka 26.06.2020 pöördumist käsitada kaebusena isikuandmete kaitse üldmääruse § 77 lg 1 tähenduses. AKI kui järelevalveasutuse pädevuses on teha järelevalvet mh tema enda ettekirjutustest tulenevate kohustuste täitmise üle, sh rakendada vajaduse korral sunniraha. Seetõttu tuleb AKI 21.09.2020 vastust pidada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 2 ls 1 tähenduses haldusaktiks, millega on sisuliselt jäetud rahuldamata XX taotlus kohustada AS-i Eesti Post täitma kaebaja teabenõue kindlaid vorminõudeid järgides. Tegemist ei olnud pelgalt vastamisega märgukirjale või selgitustaotlusele. AKI tegevuse liigitamisel ei oma tähtsust, et keeldumist ei vormistatud haldusaktina, vaid vastuskirjana, sest haldusakt ei ole dokument, vaid otsus (HMS § 51 lg 1). Ka olukorras, kus AKI leidis, et 05.06.2020 ettekirjutusest ei tulenenud AS-le Eesti Post kohustust edastada vaidlusalune kõnesalvestis XX kirjeldatud tingimustele vastava dokumendiga, tulnuks AKI-l käsitada kaebaja 26.06.2020 pöördumist 05.06.2020 ettekirjutuse muutmise taotlusena, sest sellest nähtus selge tahteavaldus, et AKI kohustaks AS-i Eesti Post täitma kaebaja teabenõude just tema kirjeldatud nõudeid järgides.
12.Kaebaja esitas halduskohtule 23.10.2020 taotluse AKI 21.09.2020 kirja õigusvastasuse tuvastamiseks. HKMS § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Samuti on tuvastamiskaebuse läbivaatamise ja rahuldamise üheks eelduseks selle vajalikkus kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4). Kui haldusorgan keeldub kaebaja taotletud haldusakti andmisest, on kohane esitada halduskohtule kaebus keeldumise tühistamiseks, sest õigusvastasuse tuvastamine ei kõrvaldaks keelduva haldusakti kehtivust. Haldusakti õigusjõu murdmiseks on vajalik selle kehtetuks tunnistamine (HMS § 60 lg 1, § 61 lg 2). Vaatamata sellele, et halduskohus registreeris kaebaja 23.10.2020 menetlusdokumendi eraldi haldusasjana, tuleb arvestada, et see esitati vastuseks halduskohtu 4(6)
3-20-2101 13.10.2020 kohtunõudele menetluses olevas haldusasjas nr 3-20-1504, mille täitmise tähtajaks oli 23.10.2020. Seega, isegi kui XX sai AKI 21.09.2020 vastuse kätte samal päeval ja eraldi tühistamiskaebus olnuks 23.10.2020 esitatud HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud 30-päevast tähtaega rikkudes, tuleks tühistamisnõue praegusel juhul lugeda HKMS § 49 lg 1 teise lause kohaselt tähtaegseks. Halduskohus oleks pidanud kaebajale selgitama, et oma õiguste tõhusaks kaitseks tuleks tal esitada kaebus AKI 21.09.2020 keeldumise tühistamiseks.
13.Eeltoodust olenemata on halduskohus XX kaebuse kokkuvõttes õigesti tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Ringkonnakohus nõustub järeldusega, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine on asjaoludest tulenevalt ebatõenäoline. Kaebaja on rõhutanud üksnes abstraktset õigust saada oma pöördumistele korrektsed vastused, kuid pole millegagi põhjendanud, kuidas rikub tema õigusi see, et AS Eesti Post edastas teabe umbisikulise e-kirjaga, mille manuseks oli vaidlusalust kõnesalvestist sisaldav krüpteeritud fail (salvestis.cdoc), ning AKI pidas seda 05.06.2020 ettekirjutuse täitmiseks piisavaks. Kaebaja ei ole väitnud, et edastatud salvestis oleks mittetäielik. Klienditeenindaja hääle tuvastamatuks muutmise kohustus tulenes AS-le Eesti Post juba AKI 05.06.2020 ettekirjutusest. Kaebuse eesmärgiks võib sisuliselt pidada üksnes AKI-le ja AS-le Eesti Post n-ö õpetussõnade jagamist selle kohta, kuidas nad peaksid kaebaja arvates inimestega suhtlema. Kaebaja teabenõue tuleb lugeda taotletud teabe tegeliku edastamisega täidetuks sellele vaatamata, et kaebaja ei ole rahul salvestise kaaskirja vormistusega. AKI 21.09.2020 vastuses on õigesti märgitud, et isikuandmete kaitse üldmääruse art 15 ega avaliku teabe seadus ei näe ette kohustuslikke vormistusnõudeid teabenõude täitmiseks, mistõttu ei saa kaebajal olla ka subjektiivset õigust nõuda kindlate rekvisiitidega vastust. AvTS § 17 lg 4 näeb üksnes ette, et teabenõudja nõudel peab teabevaldaja väljastama teabe ametliku kinnitusega, kui kinnitus on vajalik teabenõudja õiguste ja vabaduste kasutamiseks ning kohustuste täitmiseks. Ametlik kinnitamine on allkirja, ärakirja, väljatrüki või väljavõtte õigsuse kinnitamine haldusorgani poolt (HMS § 22 lg 1). Praeguses vaidluses pole ametliku kinnitamisega seonduv siiski asjakohane, sest XX ei ole taotlenud teabe väljastamist ametliku kinnitusega ning asja materjalidest ei järeldu, et see võiks olla vajalik tema õiguste kaitseks. Igal juhul ei saa 11.02.2020 teabenõudele ja 26.06.2020 pöördumisele antud vastuste vormistuslikud puudused riivata kaebaja õigusi intensiivselt. Vaidlustamisviite puudumine ja põhjendustes tehtud väidetavalt tarbetud viited varasemale pöördumisele ei ole kaebajal kuidagi takistanud AKI 21.09.2020 vastuse mõistmist ega selle vaidlustamist. Vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta ka haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi (vt HMS § 57 lg 2).
14.XX 23.10.2020 kaebuses esitatud taotlust nõuda AKI-lt välja kaebaja teabenõuet puudutav kirjavahetus AS-ga Eesti Post, on halduskohus põhjendamatult käsitanud iseseisva kohustamisnõudena. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist HKMS § 59 lg 1 teises lauses ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 236 lg-tes 2 ja 3 sätestatud menetlusliku taotlusega nõuda vastustajalt välja tõendid, mille alusel oleks võimalik hinnata kaebaja väidet, et AS-i Eesti Post suhtlus kaebajaga on olnud ebakorrektne, võrreldes AS-i Eesti Post suhtlust AKI-ga. Kui seda taotlust käsitada eraldiseisva kohustamisnõudena, tagastas halduskohus selle HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õigesti. Iseenesest piirab RVastS § 6 lg 3 kohustamisnõude rahuldamist vaide- või kohtumenetluses üksnes siis, kui mõni õigusakt näeb ette taotluse esitamise kohustuse (nt Riigikohtu 07.12.2020 määrus nr 3-19-2448, p 11; 12.05.2017 otsus nr 3-3-1-97-16, p 10; 10.04.2014 määrus nr 3-3-1-91-13, p 20). Kuna AS-i Eesti Post ja AKI vaheline kirjavahetus on AvTS § 3 lg 1 kohaselt avalik teave (s.o saadud või loodud AKI-le õigusaktidega pandud ülesandeid täites), saanuks XX kirjavahetuse AKI-lt väljanõudmiseks esitada teabenõude vastavalt AvTS §-dele 13 ja 14. Õigusaktidest ei tulene, et AKI oleks pidanud kõnealuse teabe kaebajale väljastama omal algatusel. Kuna puuduvad andmed, et kaebaja oleks AKI-le sellise teabenõude esitanud, siis ei saa AKI olla andmete kaebajale edastamata jätmisega rikkunud ka 5(6)
3-20-2101 kaebaja õigusi. Kuivõrd ringkonnakohus leiab siiski, et tegemist ei olnud kohustamisnõude, vaid taotlusega tõendite kogumiseks, siis muudab ringkonnakohus ka selles osas halduskohtu määruse põhjendusi.
15.Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.11.2020 määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.