Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Virgo Saarmets ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2336
Haldusasi
Puhastusproff OÜ kaebus AS Eesti Raudtee 15. oktoobri 2020. a otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29. detsembri 2020. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja (vaidlustaja) Puhastusproff OÜ, volitatud esindaja v.adv Anneli Aab Vastustaja (hankija) AS Eesti Raudtee, volitatud esindaja v.adv Erki Fels Kolmandad isikud SOL Baltics OÜ, seaduslik esindaja Priit Sipelgas, ning Krausberg Eesti OÜ, volitatud esindaja v.adv Kaarel Berg
Menetluse alus ringkonnakohtus
Puhastusproff OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 9. veebruaril 2021
RESOLUTSIOON
Jätta Puhastusproff OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
29.detsembri 2020. a otsus haldusasjas nr 3-20-2336 muutmata. Mõista Puhastusproff OÜ-lt AS Eesti Raudtee kasuks välja menetluskulud 2500 eurot (koos käibemaksuga). Mõista Puhastusproff OÜ-lt Krausberg Eesti OÜ kasuks välja menetluskulud 1584 eurot (koos käibemaksuga).
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 8. märtsil 2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.AS Eesti Raudtee (ER) viis läbi avatud hankemenetluse „Platvormide ja väliterritooriumi talvised heakorratööd 2020-2024“ (viitenumber 227761). Hanke esemeks oli AS Eesti Raudtee platvormide ja väliterritooriumi talviste heakorratööde teostamine, sh lume lükkamine eraldi tellimisel. Heakorratöid tuli teha sügis- ja talveperioodil ajavahemikul 1. november ‒ 31. märts. Heakorratööde ajavahemikku oli tellijal õigus nihutada kuni +/- 30 kalendripäeva võrra. Riigihange oli jaotatud kaheksaks osaks. Riigihanke alusdokumentide (RHAD) koosseisus oleva pakkumuse kutse dokumendi p 1.4 järgi võis pakkuja esitada pakkumuse ühele, mitmele või kõigile osadele. Pakkumuse kutse dokumendi p 6.1 järgi arvestas hankija majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel ainult pakkumuse hinda ja tunnistas igas osas edukaks kõige madalama hinnaga pakkumuse (pakkumuse maksumus, ilma reservita ja käibemaksuta).
2.Puhastusproff OÜ esitas pakkumuse viiele osale (I osa – Lääne-Harju heakorratööd; II osa – Saue-Lilleküla heakorratööd; III osa – Balti jaam - Ülemiste heakorratööd; IV osa – Lagedi-Lehtse heakorratööd ja V osa – Tapa-Narva heakorratööd). Puhastusproff OÜ pakkumus oli kõige madalama hinnaga osades I–IV ning madalaimast maksumusest järgmise hinnaga osas V (madalaima hinnaga oli FSE Capital OÜ pakkumus, mille hankija lükkas 15. oktoobril 2020 tagasi).
3.ER tegi 15. oktoobril 2020 järgmised otsused: 1) kõrvaldas hankemenetlusest riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p 8 alusel Puhastusproff OÜ. Pakkuja on oluliselt rikkunud varem sõlmitud niitmistööde hankelepinguid. Rikkumiste tulemusena on korduvalt tasutud leppetrahvi (2020. a sügisel 3 korral kokku 6550 eurot). Kui niitmistööde puhul saab hilinemisi kuidagi veel aktsepteerida, ei ole see lubatav talviste heakorra- ja lumekoristustööde õigeagsel tegemata jätmisel. Lumekoristustööde õigeaegne teostamata jätmine võib tekitada olulisi riske liikluses ning seada ohtu reisijate elu ja tervise. Hankija ei saa usaldada selliste tööde tegemist pakkujale, kellel on pidevad varasemad lepingurikkumised lepingu objektiga sarnases valdkonnas; 2) tunnistas vastavaks SOL Baltics OÜ pakkumuse osades 1 ja 3, OÜ Siivous Puhastus, ühispakkujate Ida-Haljastus OÜ ja OÜ Kintest KV pakkumuse osas 5, Leonhard Weiss OÜ pakkumuse osas 5, ühispakkujate Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja Keskkonnahoolduse OÜ pakkumuse osades 4, 6 ja 7, OÜ Gulib pakkumuse osas 5, Krausberg Eesti OÜ pakkumuse osades 1-8, Hong OÜ pakkumuse osas 2 ning Integreeritud Hooldus Lahendused OÜ pakkumuse osades 2 ja 3; 3) lükkas osas 5 tagasi FSE Capital OÜ pakkumuse; 4) tunnistas osas 1 edukaks SOL Baltics OÜ pakkumuse, osades 2–6 ja 8 Krausberg Eesti OÜ pakkumused ning osas 7 ühispakkujate Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja Keskkonnahoolduse OÜ pakkumuse; 5) kontrollis kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseeris edukad pakkujad SOL Baltics OÜ, Krausberg Eesti OÜ ning ühispakkujad Keskkonnahoolduse OÜ ja Keskkonnahooldus Eesti OÜ.
4.Puhastusproff OÜ esitas 26. oktoobril 2020 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija 15. oktoobri 2020. a otsuste vaidlustamiseks osas, milles hankija kõrvaldas menetlusest vaidlustaja, tunnistas hanke I osas edukaks SOL Baltics OÜ pakkumuse ja hanke osades II–V edukaks Krausberg Eesti OÜ pakkumused.
5.VAKO jättis 19. novembri 2020. a otsusega nr 229-20/227761 Puhastusproff OÜ vaidlustuse rahuldamata, rahuldas AS Eesti Raudtee taotluse ja andis nõustumuse
2(13)
3-20-2336 hankelepingute sõlmimiseks SOL Baltics OÜ-ga hanke osas I ja Krausberg Eesti OÜ-ga hanke osades II–V. VAKO esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) hankija ei ole selgituste küsimata jätmisega rikkunud uurimispõhimõtet. Hankijale teada olnud asjaolude uurimata jätmine ei tähenda uurimispõhimõtte rikkumist; 2) kui lepingu rikkumise ja sanktsioonide kohaldamise vahel on põhjuslik seos ja pooled ei vaidle sanktsioonide kohaldamise üle, ei pea hankija RHS § 95 lg 4 p 8 kohase otsuse tegemisel lisaks hindama ja kaaluma, mis asjaoludel pakkuja on lepingut rikkunud; 3) ka korduvad (väikesed) rikkumised võivad kogumis tähendada lepingu olulist rikkumist ja seada kahtluse alla ettevõtja usaldusväärsuse; 4) hankija otsus on piisavalt põhjendatud; 5) hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmine on põhjendatud avalikust huvist lähtuvalt.
6.Puhastusproff OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis ER-i 15. oktoobri 2020. a otsuse õigusvastasuse tuvastamist osas, millega kõrvaldati hankemenetlusest Puhastusproff OÜ, tunnistati hanke I osas edukaks SOL Baltics OÜ pakkumus ja tunnistati hanke II–V osades edukaks Krausberg Eesti OÜ pakkumus. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) hankija ei andnud kaebajale võimalust esitada selgitusi. Hankija ei järginud uurimispõhimõtet. Hankija otsus on kaalutlemata ja motiveerimisveaga. Asjaolu, et hankija oli ise lepingute teiseks pooleks, mille rikkumisele ta tugineb, ei mõjuta tema kohustust anda pakkujale võimalust esitada omapoolsed selgitused ja tõendid. Kui hankija oleks vaidlustajalt selgitusi küsinud ning neid ka sisuliselt arvestanud, ei oleks hankija saanud kaebajat RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldada. Kõrvaldamine oli ebaproportsionaalne. Asjaolu, et kaebaja ei ole leppetrahve vaidlustanud, ei tähenda, et hankija ei peaks kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitama ning kaaluma; 2) hankija otsus on põhjendamata. Hankija on rikkumistena käsitlenud vaidlustaja ja hankija enda vahel sõlmitud niitmistööde hankelepinguid nr 15122 ja 15123, viidates, et rikkumiste tulemusena on korduvalt makstud leppetrahvi (2020. a sügisel kokku 3 korral, kokku summas 6550 eurot). Hankija pole otsuses märkinud, millist niitmislepingutest tulenevat kohustust vaidlustaja on rikkunud ja miks hankija hinnangul on tegemist olulise lepingutingimuse rikkumisega. Otsusest nähtub, et leppetrahvi on kohaldatud niitmislepingute rikkumise eest, kuid otsusest ei selgu, kas tegemist oli niitmislepingute täitmise kontekstis olulise lepingu tingimusega (või kas pakkuja üldse vastutas selle eest), kas tegemist oli olulise rikkumisega ja milles üleüldse seisnes rikkumise olulisus ja pidevus. Hankija enda otsusest nähtub, et tegemist ei olnud olulise rikkumisega. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eelduseks on varasemate lepingurikkumiste hindamine, mitte sama rikkumise n-ö potentsiaalne ülekandmine tulevasse hankelepingusse ja selle pinnalt järelduste tegemine. Vaidlustusmenetluses esitatud hankija argumente ei saa arvesse võtta, kuna vaidlustusmenetluses esitatud põhjendused ei asenda RHS-st tulenevat põhjendamiskohustust; 3) kaebaja ei ole varasemaid hankelepinguid oluliselt ja pidevalt rikkunud. Niitmislepingud nr 15122 ja 15123 sõlmiti plaanitust hiljem ja see tõi kaasa raskemad olud, milles lepinguid tuli täita. Kevadine hange nurjus ja riigihanke nr 194480 raames olid viimased niitmised tehtud hiljemalt 31. oktoobriks. Niitmislepingute nr 15122 ja 15123 täitmise ajaks olid raudteemaad aasta hooldamata (sh oli esimene kevadine niitmine vahele jäänud). Kaebaja pidi niitma ühe kuuga ala, mida muidu tulnuks teha pikema aja jooksul. Kui kaebaja asus niitmislepinguid täitma, selgus, et paljudel raudtee maa-aladel on võsa (puud ja põõsad) ilmselt aastaid maha võtmata, kuigi need on igal aastal sisaldunud niitmishangete töökirjeldustes. Seega olid tööd (eelkõige võsa lõikamine) varem tegemata jäetud ja vaidlustaja asus täitma lepingulisi kohustusi, mis ületas tegelikult niitmishangete eset (võsa oli kasvanud oluliselt suuremaks kui 8 cm diameetriga). Sellistes tingimustes niitmistööde tegemine tõi kaasa mh kaebaja tehnika
3(13)
3-20-2336 lõhkumise ja nõudis ka teisi töövõtteid, kuna tegemist ei olnud enam võsaga, vaid sisuliselt puudega, mis oli vaja maha võtta mootorsaagidega. Kaebaja ei eita, et hankelepinguid ei õnnestunud tähtaegselt täita. Samas, võttes arvesse raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise kuupäeva (4. august 2020), niitmislepingutes toodud tähtaegasid (15. august 2020, 28. august 2020 ja 31. august 2020) ning üldtingimuste p-des 8.2.2 ja 8.2.3 sätestatut, oli niitmislepingute nõuetekohane ja tähtaegne täitmine võimatu. Tänaseks on selgunud, et osaliselt on ka hankes toodud mahte alahinnatud. Tegelik töömaa oli oluliselt suurem, kui lepingus märgitud orienteeruv maht ette nägi. Ilmne on, et seoses töömahtude suurenemisega pikeneb ka tööde teostamise aeg. Leppetrahvi ei rakendatud mitte seetõttu, et hankija jaoks oleks tegemist olnud olulise lepingutingimusega ning hankija hinnangul võimaldas see survestada pakkujat lepingut täitma, vaid üksnes seetõttu, et lepingu tüüptingimused võimaldavad leppetrahvi kohaldamist ning selliselt on hankijal võimalik vähendada lepingu alusel makstavat tasu. Niitmistööde hankelepingute rikkumistest ei järeldu, et pakkuja pole usaldusväärne talviste heakorratööde tegemisel; 4) VAKO menetluses selgus, et hankija on kohaldanud varem leppetrahvi ka Krausberg Eesti OÜ suhtes, kuid tema jäeti hankest kõrvaldamata ja see leppetrahvi nõue on tühistatud. Vaidlustusmenetluses esitatud hankija tõenditest nähtub, et Krausberg Eesti OÜ puhul oli tegemist (vähemasti osaliselt) lepingu mittetähtaegse täitmisega (vastasel juhul puuduks vajadus viidata ebamõistlikult lühikestele tähtaegadele) ning hankija pidas vajalikuks leppetrahvi nõudest loobuda. Krausberg Eesti OÜ-l oli seejuures võimalus sama suuri alasid niita sisuliselt 7–8 kuu jooksul.
7.ER taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) hankija ja kaebaja sõlmisid 4. augustil 2020 niitmislepingud nr 15122 ja 15123. Mõlema lepingu esemeks olevad tööd tuli teostada konkreetseks tähtajaks (valdavalt oli tööde teostamise tähtpäevaks 31. august 2020). Tähtpäevaks ei täidetud kumbagi niitmislepingut. Tellijapoolsel ülevaatusel ilmnes, et 31. augustiks 2020 oli lepingu nr 15122 mahust täidetud ca 20% ning lepingu nr 15123 mahust ca 30%. Viivitused varieerusid 42–88 päeva. Ilmne on, et kui mitte ühegi lepingu osas tervikuna eesmärki tähtajaks ei saavutatud ja tööde teostamine ületas kordades lepingus kokkulepitud tähtaega, oli tegemist hankelepingu olulise rikkumisega. Kaebajalt ei pidanud küsima selgitusi ega teostama täiendavat uurimist, kuna lepingu tähtaegadega viivitamine oli sedavõrd oluline. Niitmistööde tähtaegne teostamine oli oluline lepingutingimus. Kui pakkujad oleksid teadnud, et niitmistöid saab ühe kuu asemel teostada kaks kuud või kauemgi, saanuks pakkujad paindlikumalt arvestada ressursside kasutamisega ja konkurentsiolukord oleks tõenäoliselt olnud teistsugune (sh oleks ka konkurendid esitanud pakkumuse rohkematele osadele). Kas ja mil määral mõjutasid asjaolud lepingu rikkumist, omab tähendust sanktsioonide kohaldamise kontekstis. Hankija kohaldas leppetrahve, mille üle kaebaja ei vaidle; 2) RHS ei nõua enne pakkuja kõrvaldamist selgituste küsimist. Rikkumised olid hankijale teada. Asjaolud, miks tähtaegasid oluliselt ületati, ei oma RHS § 95 lg 4 p 8 kontekstis enam tähtsust; 3) kaebaja pole selgitanud, mille on hankija jätnud hindamata. Kõrvaldamise otsusest nähtub, et tähtaegade olulise rikkumise tõttu kaotas hankija kaebaja vastu usalduse. Talihoolduse puhul on tähtaegadest kinnipidamine tähtis. Hankijale oli kõrvaldamise otsuse tegemisel teada, et rikkumised ei olnud vabandatavad; 4) asjaolu, et otsuses on esitatud põhjendused lühidalt, ei tähenda, et põhjendused puuduksid. Kõrvaldamise otsusest nähtub, et ette heidetakse lepingute nr 15122 ja 15123 rikkumist, tööd jäid õigeaegselt teostamata, tegemist oli olulise ja korduva rikkumisega, niitmistööde õigeaegse teostamata jätmisega kadus hankija usaldus selle suhtes, et kaebaja suudab talviseid kohustusi tähtaegselt täita;
4(13)
3-20-2336 5) asjakohased pole kaebaja väited, et ta rikkus lepingut, sest raudteemaa oli kaua hooldamata, kaebaja pidi asuma täitma kohustusi, mis ületasid niitmishangete eseme, niitmine lõhkus tehnikat ning vajalik oli võtta maha puid. Kaebaja pidid teostama töid hanke tehnilises kirjelduses ettenähtud ulatuses, varuma vajaliku tehnika ja tööjõu. Viited varasema hanke nurjumisele ei õigusta niitmislepingute rikkumist. Hankija jagas niitmistööd 18 osaks ning võimaldas esitada pakkumuse ühele või mitmele osale. Niitmislepinguid oli võimalik tähtaegselt täita; 6) kaebaja ja kolmanda isiku olukord on erinev, kuna hankija otsustas loobuda kolmandalt isikult leppetrahvi nõudmisest.
SOL Baltics OÜ taotleb vastuses Puhastusproff OÜ kaebuse rahuldamata jätmist.
9.Krausberg Eesti OÜ taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjedustel: 1) hankijal ei lasunud kohustust küsida täiendavaid selgitusi, kuna hankijale ja kaebajale olid vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olnud asjaolud teada; 2) kaebaja rikkus lepinguid korduvalt. Selliselt käituv pakkuja ei pruugi tähtaegselt täita ka teisi tulevasi kohustusi. Hankija haldab raudteeinfrastruktuuri ja vastutab selle töökindluse ning ohutuse eest. Tööde tähtaegne tegemine on seega oluline lepingutingimus. Tähtsust ei oma asjaolu, kas hankelepingute üldmaksumusega võrreldes oli nõutud leppetrahvide summa suur või mitte; 3) hankija ei kohaldanud kolmanda isiku suhtes õiguskaitsevahendeid.
10.Tallinna Halduskohus jättis 29. detsembri 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) hankija kõrvaldas kaebaja hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel; 2) hankija kohaldas kaebajale niitmislepingute nr 15122 ja nr 15123 rikkumise eest leppetrahvi põhjendusel, et lepinguid ei täidetud tähtaegselt; 3) hankija nõudis 14. septembril 2020 leppetrahvi 1890,61 eurot, kuna niitmislepingust nr 15122 tulenevat kohustust ületati 14 päeva. Hankija nõudis 29. septembril 2020 leppetrahvi 2954,61 eurot, kuna niitmislepingust nr 15123 tulenevat kohustust ületati 28 päeva. Hankija nõudis 14. oktoobril 2020 leppetrahvi 1402,04 eurot, kuna niitmislepingust nr 15122 tulenevat kohustust ei täidetud õigeaegselt, summa oli arvestatud ajavahemiku 29. september 2020 – 12. oktoober 2020 eest; 4) hankija on välja toonud, et tegelik tööde vastuvõtmine toimus leppetrahvi nõuete kirjades toodust veelgi hiljem ning viivitused varieerusid 42‒88 päeva; 5) kaebaja ei ole ümber lükanud seda, et tegemist oli lepingute olulise rikkumisega. Lepingud sõlmiti 4. augustil 2020 ning lepingujärgsed tööd tuli lõpetada 31. augustiks 2020. Lepingust tulenevad kohustused täideti pärast tähtaega. Tegemist ei olnud lühikese viivitusega. Lepingu tähtaegne täitmine oli lepingu oluline tingimus ja kaebaja rikkus niitmislepinguid korduvalt; 6) vaidlustatud otsus sisaldab põhjendusi selle kohta, miks kaebaja hankemenetlusest kõrvaldati. Otsus sisaldas viiteid lepingutele, mida rikuti. Samuti sisaldas see teavet selle kohta, milles rikkumine seisnes, s.o tööde õigeaegne tegemata jätmine. Otsuses oli hinnang rikkumise kohta ning põhjus selle kohta, miks hankija on kaebaja vastu usalduse kaotanud. Hankija tegi järeldused varasemate lepingurikkumiste alusel. Kas kaebaja ka tulevikus rikuks lepinguid, see on prognoosotsus. Hankija võis prognoosi tegemisel võtta arvesse kaebaja varasemat käitumist; 7) hankija on kõik asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitanud. RHS § 95 lg 4 p-le 8 tuginemine ei eelda varem määratud leppetrahvide õiguspärasuse kontrollimist. Vastuväide sanktsioonile tuleb esitada selle kohaldamisel. Kuna hankija ise määras leppetrahvi, ei andnud täiendav selgituse küsimine lisaväärtust. Kui lepingu rikkumise ja sanktsiooni kohaldamise
5(13)
3-20-2336 vahel on põhjuslik seos ja pooled ei vaidle sanktsiooni üle, ei pea hankija hindama ja kaaluma, mis asjaoludel pakkuja lepingut rikkus. Hankija ei pidanud hindama, kas varem sõlmitud lepinguid oli võimalik objektiivselt täita; 8) kaebaja pole veenvalt põhjendanud seda, et niitmislepinguid ei olnud võimalik objektiivselt täita. Asjaolu, et töömaht oli eeldatust suurem, ei tähenda veel objektiivset võimatust hankelepingut täita. Hankelepingu täitmise tähtajad võisid olla küll lühikesed, kuid see oli pakkumuste esitamise hetkel teada ning kõik pakkujad said ja pidid sellega arvestama. Hankemenetluses, mis viis niitmislepingute nr 15122 ja 15123 sõlmimiseni, ei esinenud viivitusi ega takistusi. Asjaolu, et hanke avaldamine viibis, ei oma niitmislepingute nr 15122 ja 15123 täitmisel tähtsust, sest kaebajale oli olukord pakkumust tehes teada. Hankija jagas niitmistööd 18 osaks ning võimaldas esitada pakkumuse ühele või mitmele osale. Kaebaja esitas pakkumuse kõigile osadele, sealjuures niidetavate aladega eelnevalt tutvumata, mida kinnitasid kaebaja esindajad 18. detsembri 2020. a kohtuistungil. Tegemist on kaebaja enda võetud äririskiga. Hankijale pole põhjendatud teha etteheiteid selle kohta, et võsa oli arvatust rohkem ja jämedama läbimõõduga. Väide, et niitmishangete mahud olid algselt väljakuulutatust suuremad, ei ole asjakohane. Nimetatud asjaolu ei mõjuta kaebuse lahendamist. Sellest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks kaebaja esitatud mahuka materjali läbitöötamist (s.o kaebaja
17.detsembri 2020. a menetlusdokument ja selle lisad). Kohus siiski pisteliselt paari niitmisala kontrollis. Eriti neid, kus erisused hankija ning kaebaja esitatud andmetes olid kõige suuremad, s.o niitmislepingu nr 15122 osa 10 (kaebaja esitatud andmed 17. detsembri 2020 menetlusdokumendi lisades 8‒12, hankija andmed lisades 21‒25) ja osa 11 (kaebaja andmed lisas 13, vastustaja andmed lisas 26). Vastavaid tõendeid uuris kohus ka 18. detsembri 2020. a kohtuistungil. Dokumentidest nähtuvalt ei ole niidetavate alade välispiirides märgatavaid erinevusi. Usutav on hankija selgitust, et kaebaja hõlmas kogu piiritletud ala pindala, arvestamata, et alasid ei niidetud kogu ulatuses (aladele jäid nt raudteerööpad, teed, majad, puud). Ka andis hankija niitmismahud ligikaudsena. Oluline on, et kõigil pakkujatel oli võimalus niidetavad alad looduses üle vaadata ja tööde tegelikku mahtu ise hinnata. Kaebaja ei ole teavitanud hankijat töö nõuetekohast tegemist takistanud asjaolude ilmnemisest, samuti ei ole kaebaja nõudnud lepingute täitmisaja pikendamist; 9) kaebajat pole kolmanda isikuga võrreldes ebavõrdselt koheldud. Kolmandale isikule määratud leppetrahv tühistati seitse kuud enne praeguse hanke avaldamist. Äratuntav seos praeguse hanke ja leppetrahvi tühistamise vahel puudub. Hankija selgitas kohtuistungil, et leppetrahvi kohaldamisest kolmanda isiku suhtes loobuti, kuna hankija ei suutnud ära tõendada, et kolmas isik on lepingut rikkunud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ning kaebuse rahuldamist. Apellant esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p 8 alusel polnud õiguspärane, kuna hankija ei täitnud uurmiskohustust ja ta ei pöördunud selgituste saamiseks kaebaja poole. Hankija ei selgitanud lepingu rikkumise aluseks olevaid asjaolusid välja ega kaalunud neid. Hankija otsus on põhjendamata, kaebaja pole hankelepingut oluliselt rikkunud ja hankija kohtles kaebajat kolmanda isikuga võrreldes ebavõrdselt; 2) hankija otsus on põhjendamata. Kuna RHS § 95 lg 4 p 8 näeb ette kaalutlusõiguse, peavad hankija otsuses olema märgitud ka otsuse tegemise aluseks olevad kaalutlused. . Otsusest ei nähtu see, milles seisnes oluline ja pidev rikkumine. Otsuses pole märgitud seda, millist niitmislepingust tulenevat kohustust rikuti ja miks oli rikkumine oluline. Vaidlustusmenetluses ja kohtumenetluses ei saa neid kaalutlusi esitada;
6(13)
3-20-2336 3) lepingu tähtaeg ei ole oluline lepingutingimus. Kui hankija peab seda oluliseks tingimuseks, tuli tal seda vaidlustatud otsuses põhjendada, mida aga ei tehtud. Hankija ei käsitanud seda olulise tingimusena, kuna enne leppetrahvi teate esitamist esitas ta kaebajale niitmislepingute uued täitmistähtajad. Kuna tähtaegu sai pikendada, ei olnud tegemist määravat tähendust omava tingimusega. Hankija ei viidanud leppetrahvi teates, et rikuti oluliselt lepingutingimusi. Hankija kohaldas leppetrahvi selleks, et vähendada niitmistasu. Halduskohus on jätnud selle väite analüüsimata; 4) ekslik on kohtu seisukoht, et kui leppetrahvi on kohaldatud, ei pea hankija täiendavalt uurima lepingu rikkumisega seotud asjaolusid. Enne hankemenetlusest kõrvaldamist tuleb pakkujale anda võimalus esitada omapoolsed selgitused ja tõendid. Hankija peab hindama ettevõtja tegevust, mille tõttu sanktsioone kohaldati. Uurimispõhimõtte kohaselt peab hankija välja selgitama kõik olulised asjaolud, mida aga praegusel juhul ei tehtud. Oluline on välja selgitada see, kas leppetrahvi kohaldati õiguspäraselt, sest kui seda ei tehtud õiguspäraselt, ei saa kohaldada RHS § 95 lg 4 p 8. Üksnes leppetrahvi kohaldamine kui fakt ei saa kaasa tuua hankemenetlusest kõrvaldamist. Hankija peab hindama ettevõtja tegevust, mille tõttu varasem leping lõpetati. Pakkujat ei saa hankemenetlusest kõrvaldada pelgalt seetõttu, et kohaldati leppetrahvi; 5) kui pakkujalt selgitusi ei küsita, teeb hankija otsuse üksnes talle teada oleva info alusel ja ta esitab üksnes enda nägemuse. Hankija jättis kaalumata selle, miks on tegemist olulise lepingu rikkumisega. Samuti ei ole ta hinnanud otsuse proportsionaalsust. Kaalumist ei asenda see, kas rikkumine oli vabandatav või mitte ning kas leppetrahvi tohtis nõuda. Hankemenetlusest kõrvaldamise faasis on oluline see, miks tähtaegasid rikuti. Kohus pole viimati märgitud väidet analüüsinud. Kaalutlusviga seisneb selles, et hankija ei hinnanud kaebaja tegevust lepingu täitmisel ja neid erakordseid asjaolusid, mis tingisid lepingu rikkumise; 6) halduskohus ületas oma pädevust, kui esitas põhjendused selle kohta, miks kaebaja toodud asjaolud ei tooks kaasa teistsugust lahendust. Kui hankija jättis asjaolud kaalumata, ei saanud halduskohus asuda neid ise kaaluma; 7) kaebajat ei koheldud kolmanda isikuga võrdselt. Kohus ei arvestanud sellega, et leppetrahv tühistati läbirääkimiste tulemusena. Seega sai kolmas isik esitada asjaolude kohta enda selgitused ja neid on sisuliselt analüüsitud.
12.ER taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja rikkus niitmislepinguid. Niitmislepingud sõlmiti 4. augustil 2020 ja tööd tuli teostada
31.augustiks 2020. Tähtpäevaks oli niitmisleping nr 15122 täidetud üksnes ca 20% ulatuses ja leping nr 15123 üksnes ca 30% ulatuses. Leping nr 15122 sisaldas 11 piirkonna niitmist 31. augustiks 2020, kuid kõikide nende piirkondade niitmine toimus viivitusega (viivitused olid alates 22 päevast kuni 67 päevani). Leping nr 15123 sisaldas 7 piirkonna niitmist 31. augustiks 2020, kuid kõikide nende piirkondade niitmine toimus viivitusega (viivitused olid alates 11 päevast kuni 88 päevani). Tähtpäevaks ei olnud mitte ükski piirkond niidetud. Viivitused tööde üleandmisel on ületanud enamiku töölõikude osas hankelepingu enda kestust, osa töölõikude osas veel mitmekordselt. Niitmislepingute täitmine toimus seega olulise viivitusega; 2) vaidlustatud otsus sisaldab kohustust, mida kaebaja rikkus. Põhjenduste lühidalt esitamine ei tähenda põhjendamisviga. Vaidlustatud otsustest nähtub, et rikuti niitmislepinguid nr 15122 ja 15123, tööd jäeti õigeaegselt tegemata, hankija hinnangul oli tegemist olulise ja korduva rikkumisega ning hankija usalduse kaotamise argument. Viide rikkumisele nähtub ka leppetrahvi teatistest; 3) kaebaja rikkus niitmislepinguid oluliselt. Mitte ühtegi niitmislepingutes nimetatud piirkonda ei niidetud tähtaegselt ja tööd tehti kordades kauem, kui oli kokku lepitud. Kuna kaebaja oli lepingu teiseks pooleks, oli ta tähtaegade rikkumise ulatusest teadlik. Hankija ei pidanud
7(13)
3-20-2336 vaidlustatud otsuses kajastama viivitatud päevade arvu ega võrdlema seda lepingus märgitud tähtajaga. Seejuures oli ka vaidlustatud otsuse tegemise ajaks suur osa niitmislepingutest täitmata (osad 1, 5, 10, 11, 12, 13, 15, 16, 17 ja 18). Hankija võib hilisemas vaidluses enda varasemaid põhjendusi avada. Seejuures saab kohus arvestada kohtumenetluses esitatud kaalutlustega, kui kohus on veendunud selles, et hankija juhindus nendest otsuse tegemise ajal. Hankija pole VAKO-le esitanud uusi kaalutlusi; 4) täitmise tähtaeg oli oluline tingimus, mistõttu ei pidanud seda eraldi uurima. Kui sooritus tuleb teha konkreetseks tähtpäevaks, on see tähtpäev oluline tingimus. Tähtpäev määrab ära selle, mis hetkeks peab kohustus olema täidetud. Küsimus ei ole selles, kas tähtaeg on oluline tingimus, vaid see, kas rikkumine oli oluline või marginaalne. Kui tähtaega oleks ületatud väikses mahus, oleks tegemist olnud väheolulise rikkumisega ja kõrvaldamine oleks olnud ebaproportsionaalne. Praegusel juhul oli tähtajaks niidetud ca 20-30% nõutavast mahust, mitte ükski piirkond polnud lõpuni niidetud, vaidlustatud otsuse tegemise hetkeks oli jätkuvalt suur osa maa-aladest niitmata ning viivitused varieerusid 42–88 päeva, kuid leping tuli täita 27 päevaga. Raudtee nähtavuse vastu esineb avalik huvi. Niitmata ala vähendab nähtavust. Mida kauem niidetakse, seda kauem on nähtavus häiritud; 5) pakkujate ringi ja maksumust mõjutab see, kui kaua on võimalik töid teostada. Niitmistöid ei tehta talvel. Niitmistööd tuli teha tipphooajal; 6) hankija reageeris viivitusele kohe. Kuigi niitmistööde tähtaega on võimalik pikendada, ei järeldu sellest, et hankijal puudus huvi tööde kiire lõpetamise vastu. Kui töövõtja töid tähtpäevaks ei lõpeta, on tellija sundseisus ja tähtaja pikendamine on paratamatu. Hankija reageeris rikkumistele koheselt ja ta on jälginud tööde valmimise protsessi. Järgmisel päeval pärast tähtaja saabumist saadeti leppetrahvi teade, mille eesmärgiks oli survestada kaebajat töid kiiresti lõpetama; 7) RHS ei kohusta enne pakkuja kõrvaldamist küsima pakkuja seisukohta, kui selleks puudub vajadus. Praegusel juhul selleks vajadus puudus, kuna asjaolud oli nii kaebajale kui ka hankijale teada; 8) vaidlustatud otsus ei ole kaalutlusveaga. Kaebaja rikkus niitmislepinguid. Viivitused olid pikad. Kaebaja ei väida, et rikkumised oleks olnud vabandatavad. Niitmislepingute rikkumise puhul pole tuginetud vääramatule jõule (VÕS § 103 lg 2). RHS ei kohusta hindama kaebaja mõjusfääri jäävaid asjaolusid, mis põhjustasid rikkumise. RHS § 95 lg 4 p 8 ei eelda varasemate lepingute alusel määratud sanktsioonide kohaldamise õiguspärasuse kontrollimist; 9) rikkumist õigustavad asjaolud puuduvad. Kaebaja pole toonud välja, millised asjaolud jäid hankijal kaalumata. Hankija ei pidanud vaidlustatud otsuses arvestama asjaoludega, et varasem niitmishange vaidlustati ning seetõttu sõlmiti niitmisleping hilinenult ja tööd tuli teostada ühe kuuga, võsa oli oluliselt suurem, lepingute täitmine oli objektiivselt võimatu ning töömaa oli tegelikkuses suurem. Ainsaks takistuseks oli niitja suutlikus. Hankija ei pea arvestama asjaoluga, et kaebaja suutlikus oli alla selle, mida ta riigihankes konkureerides lubas; 10) viited varasema hanke nurjumisele ei õigusta niitmislepingute rikkumist. Riigihanke alusdokumentides ei viidatud sellele, et maa-alasid oleks varem niidetud. Kõik pakkujad pidid lähtuma hetkeolukorrast. Pakkumuse hetkeks olid maa-alad teada. Kolmandad isiku selgitasid, et nad käisid maa-aladega tutvumas, et oleks võimalik esitada adekvaatne pakkumus. Kuna kevadine niitmishange nurjus, tuli kiireloomulisena tellida uued niitmistööd ja määrata lühemad tähtajad. Hankija jagas niitmistööd 18 osaks ja pakkujad said esitada iga osa kohta eraldi pakkumuse; 11) niitmislepinguid oli võimalik tähtajaks täita. Maa-alasid on võimalik niita 10 ja 14 päevaga. Niitmislepingute täitmine oligi kiireloomuline. Hankija jagas hanke 18 osaks põhjusel, et nii saab kaasata rohkem ettevõtjaid. Kaebaja esitas kõigis osades pakkumuse ja võitis kõik osad. Kaebaja pidi seega arvestama tööde intensiivsusega;
8(13)
3-20-2336 12) hankija esitas niitmishankes orienteeruva mahu, mistõttu ei saanud pakkujatele jääda muljet, et tegemist on täpse mahuga. Niita tuli piirkondi, mille aadressid ja kontuurid avaldati alusdokumentides. Täpseid alasid ei esitatud põhjusel, et osa maa-alast on raudtee, puud, haljastus, rajatised jms, mida ei ole vaja niita. Tegelik niitmismaht ei olnud orienteeruvast niitmismahust märgatavalt suurem; 13) kaebajat pole ebavõrdselt koheldud, kuna kaebaja ja kolmas isik ei olnud võrreldavas positsioonis. Leppetrahvi nõue tühistati, kuna leppetrahvi aluseks olnud asjaolusid ei olnud võimalik tõendada. Kolmanda isiku suhtes pole leppetrahvi kohaldatud.
13.Krausberg Eesti OÜ taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja kõrvaldati hankemenetlusest õiguspäraselt; 2) kaebaja jättis olulise lepingutingimuse täitmata, kui ta ei teostanud töid tähtpäevaks. Hankija pidas seda rikkumist oluliseks. Niitmislepingute nr 15122 ja 15123 p 10.4.2.2 kohaselt võis lepingu erakorraliselt üles öelda, kui töövõtja mahajäämus lepingus kokku lepitud tähtaegadest on 10 tööpäeva või rohkem (VÕS § 116 lg-d 1 ja 6). Ka leppetrahvinõuete esitamise ajaks (s.o
29.septembriks 2020 ja 14. oktoobriks 2020) ei olnud lepingud täidetud ning osad maa-alad olid halduskohtumenetluse ajaks endiselt niitmata. Asjaolust, et hankija oli nõus korrigeerima lepingu täitmise tähtaega, ei järeldu, et tegemist ei olnud lepingu olulise tingimusega. Hankija
3.septembri 2020. a e-kirjast nähtub soov tööd kiiresti ära lõpetada. Hankija tahteks ei olnud korraldada uut hanget; 3) hankija pole uurimispõhimõtet rikkunud ega kaalutlusõigust valesti teostanud. Viide haldusasjale nr 3-20-80 pole asjakohane. Praegusel juhul ei kasutanud õiguskaitsevahendeid kolmas isik, vaid hankija ise. Hankija oli asjaolud varem välja selgitanud ja need olid kaebajale teada. Hankija ei pidanud kaaluma ega hindama seda, milliste asjaolude tõttu kaebaja lepingut rikkus. Hankija võttis arvesse seda, et kaebaja ei pruugi ajakriitilisi lepinguid ka edaspidi nõuetekohaselt täita; 4) kaebajat pole ebavõrdselt koheldud, kuna kolmanda isiku suhtes ei kohaldatud leppetrahvi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.RHS § 95 lg 4 p 8 sätestab, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on nt makstud leppetrahvi. Normi aluseks on direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 punkt g, mille kohaselt võib avaliku sektori hankija jätta ettevõtja hankemenetluses osalemisest kõrvale või liikmesriigid võivad temalt nõuda ettevõtja hankemenetluses osalemisest kõrvalejätmist, kui ettevõtja puhul on esinenud tõsiseid või pidevaid puudujääke varasema riigihankelepingu või avaliku sektori hankijaga sõlmitud varasema hankelepingu kohase olulise nõude täitmisel, mille tulemusel on see leping tulnud enneaegselt lõpetada, makstud kahjutasu või rakendatud sellega võrreldavaid sanktsioone.
15.Normi mõtteks on anda hankijale valikuline võimalus kõrvaldada hankemenetlusest need pakkujad, kelle suhtes esineb põhjendatud kahtlus tema usaldusväärsuses ja sellest tulenevalt võimaliku tulevase hankelepingu nõuetekohases täitmises. Hankijal ei lasu kohustust valida tehingu teiseks pooleks pakkujat, kes ei ole usaldusväärne ega pruugi seetõttu täita võimalikku tulevast hankelepingut nõuetekohaselt. Ka direktiivi 2014/24/EL põhjenduste p 101 viitab võimalusele kõrvaldada hankemenetlusest need pakkujad, kelle suhtes esineb kahtlus ettevõtja usaldusväärsuse suhtes (vt ka Euroopa Kohtu 19. juuni 2019. a otsus asjas C-41/18, Meca, p-d 29 ja 30; 3. oktoobri 2019. a otsus asjas C-267/18, p-d 26–27). Pakkuja
9(13)
3-20-2336 usaldusväärsuse hindamisel on hankijal seega lubatud arvesse võtta seda, kas ja kuidas on pakkuja täitnud varem sõlmitud hankelepingut.
16.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja tegevus on kvalifitseeritav varem sõlmitud hankelepingute olulise, sh ka pideva rikkumisena, millele on reageeritud leppetrahvi nõuetega.
16.1.Vaidlust pole selle üle, et kaebaja oli kohustatud täitma hankijaga 4. augustil 2020 sõlmitud niitmislepingud nr 15122 ja 15123 üldjuhul hiljemalt 31. augustiks 2020. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et kuna niitmislepinguid ei täidetud lepingus sätestatud tähtpäevaks, oli hankija vaidlustatud otsuse tegemise ajaks kohaldanud kaebaja suhtes leppetrahve kolmel korral: 14. septembri 2020. a leppetrahvi nõue nr 16-1/3017 (kaebuse lisa 20), 29. septembri 2020. a leppetrahvi nõue nr 13-1/3208 (kaebuse lisa 21) ja 14. oktoobri 2020. a leppetrahvi nõue nr 16-1/3378 (kaebuse lisa 22). Niitmislepingu nr 15122 rikkumise eest kohaldati leppetrahvi kahel korral ning niitmislepingu nr 15123 rikkumise eest ühel korral. Leppetrahvi teated olid kaebajale teatavaks tehtud enne vaidlustatud otsuse tegemist. Seejuures ei oma asja lahendamisel määravat tähendust see, et niitmislepingute teatud osad tuli täita kas 15. või
28.augustiks 2020. Lühem tähtaeg puudutas üksnes väikest osa niitmislepingutest. Seejuures nõuti leppetrahve põhjusel, et lepinguid ei täidetud 31. augustiks 2020, mitte 15. või
28.augustiks 2020 (kaebuse lisad 20–22).
16.2.Niitmislepingud tuli valdavalt täita hiljemalt 31. augustiks 2020. Hankija hinnangul oli
31.augustiks 2020 leping nr 15122 täidetud umbes 20% ulatuses ning leping nr 15123 umbes 30% ulatuses. Seega olid niitmislepingud valdavas osas tähtpäevaks täitmata. Hankija lisab, et niitmislepingud nr 15122 ja nr 15123 sisaldasid kokku 18 osa erinevate objektidega ning mitte ükski osa ei olnud tähtpäevaks nõuetekohaselt täidetud. Lepingu sõlmimise hetkest alates oli niitmiseks aega valdavalt 27 päeva, kuid viivitused varieerusid 42–88 päeva (hankija vastus apellatsioonkaebusele, p-d 14–17). Seega ületati eeldatavat lepingu täitmistähtaega kordades ja suures mahus.
16.3.Arvestades lepingute eset, milleks oli niitmine kui hooajatöö eesmärgiga tagada raudteel nähtavus, tähtpäevaks täidetud niitmislepingute mahtu, samuti asjaolu, et mitte ükski niitmislepingu osa ei olnud tähtpäevaks lõplikult täidetud ning et viimase töö lõpliku vastuvõtmiseni oli viivitus kuni 88 päeva (viimane töö võeti vastu 27. novembril 2020), on kaebaja tegevus kvalifitseeritav olulise ja ka pideva rikkumisena RHS § 95 lg 4 p 8 mõttes. Niitmislepingud olid nõuetekohaselt täitmata sellises ulatuses, mis tekitasid hankijas põhjendatud kahtluse kaebaja usaldusväärsuses, täitmaks võimalikku uut hankelepingut raudtee platvormide ja väliterritooriumi talviste heakorratööde (nt lumelükkamise) teostamisel
1.novembrist – 31. märtsini. Nii niitmislepingud kui ka talviste heakorratööde lepingud hõlmasid mitmeid erinevaid objekte, mida tuli või oleks tulnud tähtaegselt korras hoida. Mida suurem on tõenäosus, et raudteetaristul jäetakse talvised hooldustööd nõuetekohaselt tegemata, seda suurem on ka tõenäosus, et sellega võib kaasneda kahjulik tagajärg. Sellises olukorras võimalike leppetrahvide nõudmine või hoolduslepingu lõpetamine ja uue hankemenetluse korraldamine ei tagaks ohutuse tagamiseks vajalike tööde kiiret teostamist.
17.1.Kaebaja põhjendas niitmislepingute nõuetekohast täitmata jätmist kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) varasem niitmishange vaidlustati ja seetõttu sõlmiti niitmislepingud hilinenult; 2) territooriumitele olid kasvanud puud ja võsa (tüve diameeter rohkem kui 8 cm); 3) niitmislepinguid ei olnud võimalik sellise lühikese aja jooksul objektiivselt täita ning 4) osad niitmisalad olid suuremad kui lepingus märgitud orienteeruv maht.
10(13)
3-20-2336
17.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita kaebaja eespool esitatud väited seda, et raamlepingu alusel läbi viidud minikonkursside tulemusena sõlmitud niitmislepingute täitmine oleks olnud hankija tegevusest tingituna objektiivselt võimatu. Riigihangete registri andmete kohaselt avaldati riigihankes (viitenumber 224932) hanketeade 25. juunil 2020 ning pakkumused tuli esitada 3. juuliks 2020. Seega oli pakkumuse koostamiseks ja reaalse olukorraga tutvumiseks aega 9 päeva. Hange oli jagatud 18 osaks ning pakkujatel oli õigus esitada iga osa kohta eraldi pakkumus. Vastustaja selgituse kohaselt jagati hange 18 osaks põhjusel, et töid oleks võimalik kiiresti teostada ning pakkujad saaksid hinnata oma võimeid tööde teostamiseks. Kaebaja esitas pakkumuse kõigi 18 osa kohta. Eelduslikult ei oleks ühegi niitmishanke osa niitmiseks eraldi võttes objektiivselt kulunud rohkem kui 10–14 päeva (sõltuvalt sellest, kui suurt maa-ala konkreetne osa hõlmas) ning kaebaja sattus hätta seetõttu, et tal puudus võimekus kõiki osasid korraga niita. Kaebajale ei olnud keelatud tutvuda erinevate niitmist vajavate objektidega. Hankija määratles niitmishankes orienteeruva, mitte aga kindla tööde mahu, kuna maa-alad sisaldasid niitmisest välja jäävaid alasid (nt raudtee, rajatised, kõrgem haljastus). Hankija avaldas piirkondade aadressid ja kontuurid riigihanke alusdokumentides. Kaebaja 15. detsembri 2020. a seisukoha lisas 1 kajastatud tööde orienteeruva mahu (603,46 ha) ja tööde tegeliku mahu (694,5 ha) erinevus ei saanud olla objektiivseks takistuseks tööde õigeaegseks tegemiseks. Kui kaebaja väide tööde tegelikust mahust peaks tõele vastama, tuli töid teha kavandatust umbes 13% rohkem. Samas olid lepingud 31. augustiks 2020 täidetud umbes 20–30% ulatuses. Tõenäoliselt ei tinginud tööde tegeliku mahu suurenemine umbes 13% ulatuses seda, et tööd jäid tähtpäevaks umbes 70–80% ulatuses tegemata. Kaebaja enda võimuses oli hinnata enda suutlikust osaleda riigihankel ja teha enda võimete kohane pakkumus. Kaebajal ei olnud keelatud tutvuda erinevate niitmist vajavate objektidega ja esitada vastavalt sellele pakkumus oma võimeid hinnates. Kui pakkuja jätab piisava eeltöö tegemata või hindab oma võimeid üle, võib see kaasa tuua riski, et lepingut ei suudeta nõuetekohaselt täita. Kui pakkuja on esitanud pakkumuse ja selle alusel sõlminud hankelepingu, mis ei vasta pakkuja tegelikele võimetele ning ta ei suuda lepingut nõuetekohaselt täita, mõjutab see pakkuja usaldusväärsust järgmiste analoogsete lepingute täitmisel.
18.RHS § 97 lg 1 sätestab, et pakkuja, kelle suhtes esineb RHS § 95 lg 4 p-s 8 nimetatud alus, võib riigihankes, mille eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, esitada koos pakkumusega tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Hankija hindab RHS § 97 lg-s 1 esitatud tõendeid ja kui ta leiab, et nimetatud tõendid on piisavad pakkuja usaldusväärsuse tõendamiseks, ei kõrvalda hankija pakkujat sellekohase põhjendatud kirjaliku otsusega hankemenetlusest ja võib sõlmida hankelepingu pakkujaga, vaatamata kõrvaldamise aluse olemasolule (RHS § 97 lg 2).
18.1.RHS § 97 lg-st 1 võib järeldada, et pakkuja peab olema asunud heastamismeetmeid kohaldama enne pakkumuse esitamise tähtaega ning ta peab tõendid selle kohta esitama oma algatusel pakkumuses (vt ka riigihangete seaduse 450 SE seletuskiri, lk 91). Ringkonnakohtu hinnangul on Euroopa Kohus sellise nõude sätestamise lubatavust aktsepteerinud (vt Euroopa Kohtu 14. jaanuari 2021. a otsus asjas C-387/19, p-d 30 ja 38). Kaebaja esitas hankepassis kinnituse muu hulgas selle kohta, et tema suhtes pole RHS § 95 lg-s 4 sätestatud tingimused täidetud (vt 25.11.2020 kohtule esitatud VAKO toimik, vaidlustaja täiendavad seisukohad, lisa 8 („Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“, lk 1)).
18.2.Kuna pakkujal endal oli kohustus tuua välja kõrvaldamis aluse olemasolu (s.o korduvalt leppetrahvide kohaldamine RHS § 94 lg 5 p 8 mõttes) ning tuua ise välja kohaldatud
11(13)
3-20-2336 heastamismeetmed, ei lasunud hankijal kohustust pärast pakkumuse saamist välja selgitada, kas kaebaja oli enne pakkumuste esitamist võtnud tarvitusele heastamismeetmeid. Ringkonnakohtu küsimusele, et millised need heastamismeetmed oleksid olnud, vastas kaebaja istungil üldsõnaliselt, et ta oleks saanud oma organisatsiooni struktuuri ümber vaadata selle pilguga, kas ja kui palju on vaja töötajaid juurde võtta, et hankelepingu täitmisega enam probleeme ei tekiks (helisalvestis 23.05–24.10). Kaebaja esindaja selgitused võimaldavad seega järeldada, et ka pakkumuse esitamise hetkeks ei olnud reaalseid heastamismeetmeid kasutusele võetud.
18.3.Kas riigihanke alusdokumentides oli heastamismeetmete esitamise võimaluse kohta piisavalt selge viide või mitte (vt C-387/19, p 36), see ei oma praeguse vaidluse lahendamisel määravat tähendust. Kaebaja ei märkinud riigihanke alusdokumentides seda, et tema suhtes on kohaldatud korduvalt hankelepingu rikkumise tõttu leppetrahve (RHS § 95 lg 4 p 8). Kui kaebaja oleks seda teinud, oleks olnud asjakohane analüüsida, kas kaebajal oli võimalik riigihanke alusdokumentides esitada teave heastamismeetmete kasutusele võtmise kohta ning kas hankijal oleks lasunud täiendav kohustus küsida vajadusel selgitusi.
19.Arvestades asjaoluga, et varasemate lepingute rikkumine oli oluline ja pidev ning kaebaja pole ära näidanud heastamismeetmete kasutusele võtmist, samuti asjaoluga, et raudteetaristu talviste heakorratööde nõuetekohase täitmise vastu esineb kõrgendatud huvi, ei saa vaidlustatud otsust pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks.
20.RHS § 96 lg 5 kohustab hankijat otsuses põhjendama seda, miks pakkuja hankemenetlusest kõrvaldatakse. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et vaidlustatud otsus sisaldab põhjendusi selle kohta, miks kaebaja riigihankest kõrvaldati (vt käesolev otsus, p 10 alap 6). Ringkonnakohus ei korda halduskohtu neid põhjendusi uuesti üle (HKMS § 201 lg 4).
20.1.Kuigi hankija pole vaidlustatud otsuses esitanud seisukohti selle kohta, milles niitmislepingute oluline rikkumine seisnes, ei too see kaasa vaidlustatud otsuse õigusvastasust. Olulisuse nõude rikkumise kui määratlemata õigusmõiste on hankija vaidlustatud otsuses välja toonud. Hankijal ei ole keelatud hilisemas vaidlustus- ja kohtumenetluses esitada selgitusi selle kohta, mida ta olulise nõude rikkumise all täpselt mõtles (s.t sellises ulatuses töödega 42–88 päeva viivituses olemist, kui tööd oleks tulnud teha kordades lühema tähtaja jooksul) (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 4. novembri 2020. a otsus asjas nr 3-20-924, p 32). Sellises ulatuses tööde tähtpäevaks tegemata jätmine ja viivituse periood oli teada ka kaebajale. Kaebajale oli korduvalt esitatud ka leppetrahvi nõudeid.
20.2.Hankija ei pidanud otsuse tegemisel arvestama kaebaja viidatud asjaolusid, mis tal jäid enne otsuse tegemist hankijale esitamata, kuna neid ei tulnud kaalumisel (s.o kas kaebaja kõrvaldada riigihankelt või jätta kõrvaldamata) arvesse võtta (vt käesolev otsus, p-d 17.1 ja 17.2).
21.Kõrvaldamise aluste kontrollimisel kohaldatakse RHS §-s 104 sätestatud korda, kui RHS-s ei ole sätestatud teisiti (RHS § 96 lg 1). RHS § 104 lg 7 annab hankijale õiguse kontrollida pakkuja kõrvaldamise aluste puudumist ja nõuda pakkujalt selle kohta tõendeid.
21.1.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et hankijal ei lasunud kohustust küsida niitmislepingute rikkumise aluseks olevate asjaolude kohta täiendavaid seisukohti, kuna rikkumise aluseks olnud asjaolud olid nii vastustajale kui ka kaebajale teada ning nendest ei
12(13)
3-20-2336 kaldutud kõrvale. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu neid põhjendusi uuesti üle (HKMS § 201 lg 4).
21.2.Seejuures ei omanud vaidlustatud otsuse tegemisel tähendust need asjaolud, mis kaebajal jäid esitamata (vt käesolev otsus, p-d 17.1 ja 17.2).
21.3.Viide Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2020. a otsuse haldusasja nr 3-20-80 p-le 23 ei ole asjakohane. Viidatud lahend käsitles olukorda, kus hankija tugines rikkumisele, mille tuvastas teine isik ja see rikkumine oli kantud riigihangete registrisse. Viidatud asjas märkis ringkonnakohus, et hankija ei saa tugineda üksnes riigihangete registri kandele. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus nii hankija kui ka kaebaja olid varasema hankelepingu, mida rikuti, osapoolteks. Selle lepingu nõuetekohase täitmata jätmise eest oli hankija kaebajalt nõudnud ka leppetrahve. Asjaolud olid mõlemale poolele teada.
22.Kaebajat pole põhjendatud võrrelda Krausberg Eesti OÜ-ga, kuna viimase suhtes pole leppetrahve kohaldatud.
23.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata.
24.1.Kaebaja kandis apellatsiooniastmes menetluskulusid 3545 eurot (riigilõiv 1280 eurot ja õigusabikulud 2265,00 eurot (koos käibemaksuga)). Õigusabi osutati 12 tundi ja 35 minutit, tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
24.2.Hankija on apellatsiooniastmes kandnud menetluskulusid 5332,80 eurot (koos käibemaksuga). Õigusabi osutati 20,2 tundi tunnihinnaga 220 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabi koosnes halduskohtu otsusega tutvumisest (0,8 tundi), apellatsioonkaebusega tutvumisest (1,1 tundi), vastuse koostamisest (10,1 tundi), istungiks ettevalmistumisest (4 tundi) ja kohtuistungil osalemisega seotud kulud (4,2 tundi). Arvestades asjaoluga, et apellatsiooniastmes olid vaidluse all valdavalt samad küsimused, mis vaidlustusmenetluses ja halduskohtumenetluses, samuti asjaoluga, et hankija kasutatud õigusabi on tunduvalt kallim kui kaebaja ja kolmanda isiku kasutatud õigusabi, ei pea ringkonnakohus hankija menetluskulu sellises ulatuses põhjendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul saab põhjendatud menetluskuluks pidada 2500 eurot (koos käibemaksuga) (HKMS § 109 lg 6).
24.3.Krausberg Eesti OÜ on apellatsiooniastmes kandnud menetluskulusid 1584 eurot (koos käibemaksuga) Õigusabi osutati 8 tundi 15 minutit tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabi koosnes halduskohtu otsusega tutvumisest (0,5 tundi), ringkonnakohtu määrusega tutvumisest (0,5 tundi), vastuse koostamisest (4,5 tundi), kohtuistungiks ettevalmistamisest ja kohtuistungist. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga (HKMS § 109 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.