Puhastusproff OÜ kaebus tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.11.2020 otsus nr 22920/227761 ja tuvastada AS Eesti Raudtee 15.10.2020 otsuse, millega kõrvaldati riigihanke „Platvormide ja väliterritooriumi talvised heakorratööd 2020-2024“ (viitenumber 227761) menetlusest Puhastusproff OÜ, tunnistati hanke I osas edukaks SOL Baltics OÜ pakkumus ja tunnistati hanke II-V osades edukaks Krausberg Eesti OÜ pakkumus, õigusvastasus
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Puhastusproff OÜ, volitatud esindaja v.adv Anneli Aab Vastustaja (hankija) – AS Eesti Raudtee, volitatud esindaja v.adv Erki Fels Kolmas isik I – SOL Baltics OÜ, seaduslik esindaja Priit Sipelgas Kolmas isik II ‒ Krausberg Eesti OÜ, volitatud esindaja v.adv Kaarel Berg
Asja läbivaatamine
18.12.2020 istungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Puhastusproff OÜ kaebus rahuldamata.
2.Mõista Puhastusproff OÜ-lt AS Eesti Raudtee kasuks välja menetluskulud summas 4380 eurot ning Krausberg Eesti OÜ kasuks menetluskulud summas 3648 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates (s.o hiljemalt 08.01.2021) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).
1.AS Eesti Raudtee viis läbi avatud hankemenetlusena riigihanget „Platvormide ja väliterritooriumi talvised heakorratööd 2020-2024“ (viitenumber 227761). Hanke sisuks oli AS Eesti Raudtee platvormide ja väliterritooriumi talviste heakorratööde teostamine, sh lume lükkamine eraldi tellimisel. Hanketeate kohaselt teostatakse heakorratööd sügis- ja talveperioodil ajavahemikus 1. november ‒ 31. märts. Heakorratööde ajavahemikku on tellijal õigus nihutada kuni +/- 30 kalendripäeva võrra.
2.Riigihange oli jaotatud kaheksaks osaks. Riigihanke alusdokumentide (RHAD) koosseisus oleva pakkumuse kutse dokumendi p 1.4 järgi võis pakkuja esitada pakkumuse ühele, mitmele või kõigile osadele. Puhastusproff OÜ esitas pakkumuse viiele osale: I osa – Lääne-Harju heakorratööd; II osa – Saue-Lilleküla heakorratööd; III osa – Balti jaam - Ülemiste heakorratööd; IV osa – Lagedi-Lehtse heakorratööd ja V osa – Tapa-Narva heakorratööd. Pakkumuse kutse dokumendi p 6.1 järgi arvestab hankija majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel ainult pakkumuse hinda ja tunnistab igas osas edukaks kõige madalama hinnaga pakkumuse (pakkumuse maksumus, ilma reservita ja käibemaksuta). Puhastusproff OÜ pakkumus oli kõige madalama hinnaga I-IV osas ning madalaimast maksumusest järgmise hinnaga osas V (madalaima hinnaga oli FSE Capital OÜ pakkumus, mille hankija lükkas 15.10.2020 tagasi).
3.AS Eesti Raudtee kinnitas 15.10.2020 hankemenetluse tulemused selliselt, et kõrvaldas hankemenetlusest riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p 8 alusel Puhastusproff OÜ (p 1), tunnistas hanke osas I edukaks SOL Baltics OÜ pakkumuse ning osades II-VI ja VIII edukaks Krausberg Eesti OÜ kui madalaima hinnaga pakkumused (p 4).
4.Puhastusproff OÜ esitas 26.10.2020 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija 15.10.2020 otsuste vaidlustamiseks osas, milles hankija a) kõrvaldas menetlusest vaidlustaja, b) tunnistas hanke I osas edukaks SOL Baltics OÜ pakkumuse ja c) hanke osades II-V edukaks Krausberg Eesti OÜ pakkumuse.
5.VAKO jättis 19.11.2020 otsusega nr 229-20/227761 Puhastusproff OÜ vaidlustuse rahuldamata, rahuldas AS Eesti Raudtee taotluse ja andis nõustumuse hankelepingute sõlmimiseks SOL Baltics OÜ-ga hanke osas I ja Krausberg Eesti OÜ-ga hanke osades II-V. VAKO seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised: 1) Hankija ei ole selgituste küsimata jätmisega rikkunud uurimispõhimõtet – asjaolude, mis hankijale olid niigi teada, uurimata jätmine ei tähenda uurimispõhimõtte rikkumist; 2) kui lepingu rikkumise ja sanktsioonide kohaldamise vahel on põhjuslik seos ja pooled ei vaidle sanktsioonide kohaldamise üle, ei pea hankija RHS § 95 lg 4 p 8 kohase otsuse tegemisel lisaks hindama ja kaaluma, mis asjaoludel pakkuja on lepingut rikkunud; 3) ka korduvad (väikesed) rikkumised võivad kogumis tähendada lepingu olulist rikkumist ja seada kahtluse alla ettevõtja usaldusväärsuse; 4) hankija otsus on piisavalt põhjendatud; 5) hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmine on põhjendatud avalikust huvist lähtuvalt.
6.Puhastusproff OÜ esitas 24.11.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada VAKO 19.11.2020 otsus nr 229-20/227761, samuti tühistada AS Eesti Raudtee 15.10.2020 otsus, millega kõrvaldati riigihanke „Platvormide ja väliterritooriumi talvised heakorratööd 2020-2024“ (viitenumber 227761) menetlusest Puhastusproff OÜ, tunnistati hanke I osas
2(9)
3-20-2336 edukaks SOL Baltics OÜ pakkumus ja tunnistati hanke II-V osades edukaks Krausberg Eesti OÜ pakkumus. Kaebus sisaldas taotlust tühistada mh VAKO 19.11.2020 otsuse nr 229-20/227761 p 2, millega VAKO andis nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks SOL Baltics OÜ-ga hanke I osas ja Krausberg Eesti OÜ-ga hanke II-V osades.
7.Tallinna Halduskohus võttis 26.11.2020 määrusega kaebuse menetlusse. Sama määrusega jättis halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse tühistada esialgse õiguskaitse korras VAKO 19.11.2020 otsuse nr 229-20/227761 p 2, millega VAKO andis nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks SOL Baltics OÜ-ga hanke I osas ja Krausberg Eesti OÜ-ga hanke II-V osades.
8.Hankija informeeris 03.12.2020 menetlusdokumendis kohut ning menetlusosalisi, et hankija on sõlminud kolmanda isikuga I hankelepingu hanke osas I ja kolmanda isikuga II osades II-V.
9.Kaebaja esitas 15.12.2020 taotluse muuta kaebust ning menetleda nõudeid: 1) tühistada VAKO 19.11.2020 otsus nr 229-20/227761 tervikuna; 2) tuvastada AS Eesti Raudtee 15.10.2020 otsuse, millega (i) kõrvaldati riigihanke nr 227761 hankemenetlusest Puhastusproff OÜ, (ii) tunnistati hanke I osas edukaks SOL Baltics OÜ pakkumus ja (iii) tunnistati hanke IIV osades edukaks Krausberg Eesti OÜ pakkumus, õigusvastasus. Tallinna Halduskohus andis 18.12.2020 istungil loa kaebuse muutmiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Puhastusproff OÜ seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Hankija ei andnud kaebajale võimalust esitada selgitusi ega järginud uurimispõhimõtet (EKo C-41/18, p 32; EKo C-267/17, p 22; TlnRKo 3-20-80, p 23, VAKO otsus asjas 152-20/222125, p 10.2.1). Käesoleval juhul ei ole hankija seda isegi teha üritanud, mis tähendab, et hankija otsus on kaalutlemata ja motiveerimisveaga. Uurimispõhimõttest lähtuvalt peab hankija selgitama enne asja otsustamist välja kõik tähtsust omavad asjaolud, sh vajaduse korral tuvastama tsiviilõiguslike suhete olemasolu või puudumise, kuid hankija ei pöördunud kordagi sel teemal vaidlustaja poole. Asjaolu, et käesoleval juhul oli hankija ise nende lepingute pooleks, mille rikkumisele ta tugineb, ei mõjuta aga hankija kohustust anda pakkujale võimalust esitada omapoolsed selgitused ja tõendid, kuivõrd vastasel juhul satuks pakkuja ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste pakkujatega, kelle lepingupartneriteks pole hankija. Kui hankija oleks vaidlustajalt selgitusi küsinud ning neid kaalutluste teostamisel ka sisuliselt arvestanud, ei oleks hankija saanud kaebajat RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldada, kuna aluseid selleks ei esine ning see oleks vastuolus RHS § 3 p-s 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Asjaolu, et käesoleval juhul ei ole kaebaja kohaldatud leppetrahve vaidlustanud, ei tähenda, et hankija ei peaks kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitama ning kaaluma. 2) Hankija ei ole otsust nõuetekohaselt põhjendanud. Hankija on rikkumistena käsitlenud vaidlustaja ja hankija enda vahel sõlmitud niitmistööde hankelepinguid nr 15122 ja 151123, viidates, et rikkumise tulemusena on korduvalt makstud leppetrahvi (2020. a sügisel kokku 3 korral, kokku summas 6550). Hankija pole otsuses märkinud, millist niitmislepingu(te)st tulenevat kohustust vaidlustaja on rikkunud ja miks hankija hinnangul on tegemist olulise lepingutingimuse rikkumisega. Otsusest küll nähtub, et leppetrahvi on kohaldatud niitmislepingute rikkumise eest, kuid otsusest ei selgu, (i) kas tegemist oli niitmislepingu täitmise kontekstis olulise lepingu tingimusega (või kas pakkuja üldse vastutas selle eest), (ii) kas tegemist oli olulise rikkumisega ja (iii) milles üleüldse seisnes rikkumise olulisus ja pidevus, millele hankija viitab. Selliselt on ka hankija otsus läbipaistmatu ja kontrollimatu, oluliste kaalutlusvigadega ja seetõttu ilmselgelt põhjendamatu. Hankija enda otsusest nähtub, 3(9)
3-20-2336 et tegemist ei olnud olulise nõude rikkumisega, mille eest niitmistööde hankelepingutes on vaidlustajale leppetrahvi kohaldatud. Ka mitte ühestki lepingupunktist ei tulene, et niitmislepingutes toodud tähtaegade näol oleks tegemist olulise lepingutingimusega. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eelduseks on varasemate lepingurikkumiste hindamine, mitte sama rikkumise n-ö potentsiaalne ülekandmine tulevasse hankelepingusse ja selle pinnalt järelduste tegemine. Hankija poolt vaidlustusmenetluses esitatud argumente ei saa arvesse võtta, kuna vaidlustusmenetluses esitatud põhjendused ei asenda RHS-st tulenevat põhjendamiskohustust. 3) Kaebaja ei ole varasemaid hankelepinguid oluliselt ja pidevalt rikkunud ning hankija on seda ebaõigesti hinnanud. Asjaolu, et raamhange ja seetõttu ka selle alusel sõlmitud minikonkursid, mille tulemusena sõlmiti niitmislepingud hangetes 15122 ja 15123, jäid hiljaks, tõi endaga kaasa ka oluliselt „karmimad“ olud, milles lepinguid tuli täita. Arvestades seda, et kevadine hange nurjus ja riigihange nr 194480 raames olid viimsed niitmised tehtud hiljemalt 31. oktoobriks, olid niitmislepingute nr 15122 ja 15123 täitmise ajaks hankija raudteemaad sisuliselt juba aasta hooldamata (sh oli vähemalt esimene kevadine niitmine vahele jäänud) ning vaidlustaja pidi niitmise, mis 2019. aastal teostati 2-3 korraga 2-kuuse intervalli järel, teostama nüüd ca 1 kuuga. Kui kaebaja asus niitmislepinguid täitma, selgus, et paljudel raudtee maaaladel on võsa (puud ja põõsad) ilmselt aastaid maha võtmata, kuigi on iga aasta niitmishangete töökirjeldustes sees olnud. Seega olid tööd (eelkõige võsa lõikamine) varem tegemata jäetud ja vaidlustaja asus täitma lepingulisi kohustusi, mis ületas tegelikult niitmishangete eseme (võsa oli kasvanud oluliselt suuremaks kui 8 cm diameeter). Sellistes tingimustes niitmistööde tegemine tõi kaasa mh kaebaja tehnika lõhkumise ja nõudis ka teisi töövõtteid, kuna tegemist ei olnud enam võsaga, vaid sisuliselt puudega, mis oli vaja maha võtta mootorsaagidega. Vaidlustaja ei eita, et hankelepinguid tähtaegselt ei õnnestunud täita. Samas, võttes arvesse raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise kuupäeva (04.08.2020), niitmislepingutes toodud tähtaegasid (15.08.2020, 28.08.2020 ja 31.08.2020) ning üldtingimuste p 8.2.2 ja 8.2.3 regulatsiooni, oli niitmislepingute nõuetekohane ja tähtaegne täitmine objektiivselt võimatu. Lisaks on tänaseks selgunud, et osaliselt on ka hankes toodud mahud alahinnatud, st tegelik töömaa oli oluliselt suurem, kui lepingus märgitud orienteeruv maht ette nägi. On ilmne, et seoses töömahtude suurenemisega pikeneb ka tööde teostamise aeg. Kaebaja hinnangul näitavad ülaltoodud asjaolud, et tegemist pole olulise lepingurikkumisega, vaid objektiivsete asjaoludega, mis tingisid lepingu täitmisega mõningase viivituse ning ainuüksi asjaolu, et leping võimaldab selle eest leppetrahvi nõuda, ei saa tuua kaasa vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamist RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. Leppetrahvi ei rakendatud mitte seetõttu, et hankija jaoks oleks tegemist olnud olulise lepingutingimusega ning hankija hinnangul võimaldas see survestada pakkujat lepingut täitma, vaid üksnes seetõttu, et lepingu tüüptingimused võimaldavad leppetrahvi kohaldamist ning selliselt on hankijal võimalik samaaegselt ka lepingu alusel makstavat tasu vähendada. Alusetu ja põhjendamatu on ka hankija järeldus, justkui saab niitmistööde hankelepingute rikkumisest järeldada, et pakkuja pole usaldusväärne talviste heakorratööde tegemisel, kuna tegemist on „objektiga sarnases valdkonnas“. 4) Ka kolmanda isiku II suhtes on kohaldatud leppetrahvi, kuid tema oli jäetud hankest kõrvaldamata. VAKO menetluses selgus, et hankija on varem ka Krausberg Eesti OÜ osas leppetrahvi kohaldanud, kuid see leppetrahvi nõue on tühistatud. Hankija enda poolt vaidlustusmenetluses esitatud tõenditest aga nähtub, et ka Krausberg Eesti OÜ puhul oli tegemist (vähemasti osaliselt) lepingu mittetähtaegse täitmisega (vastasel juhul puuduks vajadus viidata ebamõistlikult lühikestele tähtaegadele) ning hankija pidas vajalikuks leppetrahvi nõudest loobuda. Veelgi enam, riigihanke registrist nähtuvalt sõlmiti viidatud leping nr 13273 13.03.2019, selle täitmise tähtajaks oli 30.11.2019 ning lepingu lõpetamise kuupäevaks oli 07.10.2019. Seega oli Krausberg Eesti OÜ-l võimalus samasid alasid niita sisuliselt 7-8 kuu jooksul. Kaebaja samas pidi niitmistööd lõpetama ühe kuu jooksul. Puuduvad 4(9)
3-20-2336 tõsiseltvõetavad kaalutlused, miks ühe ettevõtja poolt sisuliselt sama lepingu rikkumine (oluliselt laiema tähtaja jooksul) ei ole oluline rikkumine ning teise ettevõtja poolt sama lepingu puhul on tegemist olulise lepingutingimuse olulise ja pideva rikkumisega.
11.AS Eesti Raudtee vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 1) 04.08.2020 sõlmisid hankija ja kaebaja raamlepingu alusel läbi viidud minikonkursside tulemusena niitmislepingu nr 15122 ja niitmislepingu nr 15123. Minikonkursside alusel sõlmitud lepingud on hankelepingud (RHS § 8 lg 1 ja § 30 lg 1). Mõlema lepingu esemeks olevad tööd tuli teostada konkreetseks tähtajaks (valdavalt oli tööde teostamise tähtpäevaks 31.08.2020). Tähtpäevaks 31.08.2020 ei olnud kumbki niitmisleping täidetud. Tellijapoolsel ülevaatusel ilmnes, et lepingu nr 15122 mahust oli 31.08.2020 teostatud ca 20% ning lepingu nr 15123 mahust ca 30%. Viivitused varieerusid 42-88 päeva. On ilmne, et kui mitte ühegi lepingu osas tervikuna eesmärki tähtajaks ei saavutatud ja tööde teostamine ületas kordades lepingus kokkulepitud tähtaega, siis on olnud tegemist olulise hankelepingu rikkumisega. Kaebajalt ei pidanud küsima selgitusi ega teostama täiendavat uurimist, kui lepingu tähtaegadega viivitamine on olnud sedavõrd oluline. Niitmistööde tähtaegne teostamine on oluline lepingutingimus. Kui pakkujad oleksid teadnud, et niitmistöid saab ühe kuu asemel teostada kaks kuud või kauemgi, siis saanuks pakkujad paindlikumalt arvestada ressursside kasutamisega ja konkurentsiolukord oleks tõenäoliselt olnud teistsugune (sh oleks ka konkurendid esitanud pakkumuse rohkematele osadele). Kas ja mil määral mõjutasid mingid asjaolud kaebaja poolt lepingu rikkumist, võiks omada tähtsust ja vajada täiendavat uurimist, kui pooled sanktsioonide kohaldamise üle vaidlevad. Praegu see nii ei ole – hankija on leppetrahve kohaldanud ja kaebaja selle üle ei vaidle. 2) Kaebaja väited uurimispõhimõtte rikkumise kohta on alusetud. Kaebaja väide, nagu peaks alati enne pakkuja kõrvaldamist eelnema selgituste küsimine, ei tulene RHS-st, EL õigusest ega kohtupraktikast. Rikkumised on olnud hankijale niigi teada, sest hankija ise on olnud niitmistööde tellijaks. Kaebuses ei ütle kaebaja mitte midagi selle kohta, mida konkreetselt siis hankija ei teadnud või millega arvestamata jättis. Asjaolud, miks tähtaegasid oluliselt ületati, ei oma RHS § 95 lg 4 p 8 kontekstis enam tähtsust. Kui vajadust tõendite ja selgituste järele ei ole, siis ei tingi selgituste küsimata jätmine kõrvaldamise otsuse õigusvastsust. On arusaadav vajadus küsida pakkujalt selgitust, kui hankija ei ole lepingu täitmise asjaoludega kursis ning lähtub lakoonilisest registrikandest. On sootuks ebaselgem, miks peaks hankija küsima täiendavat selgitust pakkujalt, kelle puhul on tal kaalutlusõiguse teostamiseks teave olemas. 3) Hankija ei ole jätnud midagi olulist hindamata. Kaebuses rõhutatakse läbivalt kaalutlusveale, kuid ei selgitata, mis olulisi asjaolud oleks pidanud hankija veel hindama. Kõrvaldamise otsusest nähtub, et tähtaegade olulise rikkumise tõttu on kaebaja kaotanud usalduse (talihoolduse teostamiseks on tähtaegsus ja kiire reageerimine tähtis). Miks tähtaegasid rikuti, ei ole enam kõrvaldamise faasis oluline, kui pakkuja ise ei ole rikkumise vabandatavusele tuginenud ega leppetrahve vaidlustanud. Sellekohased vastuväited oleks tulnud kaebajal esitada siis, kui ta lepingu täitmisega hilines ja tema suhtes leppetrahve kohaldati. Hankijale oli kõrvaldamise otsuse tegemisel teada ka see, et rikkumised ei olnud vabandatavad. 4) Asjaolu, et otsuses on esitatud põhjendused lühidalt, ei tähenda, et tegemist oleks puuduliku põhjendusega. Põhjendamise eesmärk on tagada, et pakkuja mõistaks, miks on tema suhtes niisugune otsus tehtud. Ka lühidalt esitatud põhjendused saavad seda eesmärki täita. Kõrvaldamise otsusest nähtub oluline: 1) milliste varasemate hankelepingute rikkumist ette heidetakse – lepingud nr 15122 ja 15123; 2) milles rikkumine seisneb – tööde õigeaegne teostamata jätmine; 3) hinnang, et tegemist on olulise ja korduva rikkumisega; 4) põhjus, miks on kaebaja usalduse kaotanud – kui hilinetakse niitmistöödega, siis pole hankijal kindlust, et talvised hooldustööd suudab pakkuja täita tähtaegselt. Viide rikkumisele nähtub nii 5(9)
3-20-2336 kõrvaldamise otsusest kui ka leppetrahvide põhjendusest, millele on otsuses viidatud. Hankijal on ka õigus põhjendusi vaidlustus- ja kohtumenetluses täiendavalt avada. Tegemist ei ole uute kaalutlustega. 5) Kaebaja väidab, et rikkus lepingut, sest raudteemaa oli juba kaua hooldamata, kaebaja pidi asuma täitma kohustusi, mis ületasid niitmishangete eseme, niitmine lõhkus tehnikat ning vajalik oli võtta maha puid mootorsaega. Need ei ole asjaolud, millega hankija oleks pidanud kõrvaldamisel arvestama. Pakkujad pidid teostama töid hanke tehnilises kirjelduses ettenähtud ulatuses, varuma vajaliku tehnika ja tööjõu. Asjaolu, kui palju varem oli maa-alasid niidetud, ei oma seetõttu mingit tähtsust. Ka viited varasema hanke nurjumisele ei õigusta niitmislepingute rikkumist. Hankija jagas niitmistööd 18 osaks ning võimaldas esitada pakkumuse ühele või mitmele osale. Niitmislepinguid oli võimalik tähtaegselt täita. 6) Kaebaja väidab sisuliselt, et kui tema rikkumiste (hilinemiste) tõttu ta kõrvaldatakse, siis tulnuks kõrvaldada ka kolmas isik II. See argument ei vii kaebajat lepingu sõlmimiseni. Kui kaebaja on hankemenetlusest kõrvaldatud, ei saa ta jõuda hankelepingu sõlmimiseni, sest kõrvaldatud pakkuja ei osale edasises riigihankes (RHS § 96 lg 5). Hankija nõudis kolmandalt isikult II leppetrahvi, kuid pärast kolmanda isiku II selgitustega tutvumist otsustas kaalutlusõiguse alusel, arvestades kõiki leppetrahvi nõude esitamisega seotud asjaolusid, mitte rakendada õiguskaitsevahendeid ja tühistada juba esitatud leppetrahvi. Seega on kolmanda isiku II ja kaebaja olukord erinev. Kolmanda isiku II leppetrahvi tühistamine toimus mitmeid kuid enne vaidlusaluse hanke väljakuulutamist. Vastustaja ei ole erinevaid pakkujaid ebavõrdselt kohelnud.
12.SOL Baltics OÜ palub jätta Puhastusproff OÜ kaebus rahuldamata põhjendustel, mille tegi VAKO oma 19.11.2020 otsuses asjas 229-20/227761.
13.Krausberg Eesti OÜ palub jätta kaebuse rahuldamata. Kuna varasemad hankelepingud olid sõlmitud vastustaja ja kaebaja vahel, oli hankijale rikkumise aluseks olnud asjaolud niigi teada ning täiendaval selgitustööl puudus igasugune vajadus. Seetõttu ei ole tegemist võrreldavate olukordadega, mistõttu on kaebuse punktis 13 esitatud argumendid, mis tuginevad VAKO ja kohtupraktikale, alusetud. Alusetud on kaebuses esitatud väited ärakuulamise õiguse ning uurimispõhimõtte rikkumise kohta. Sõltumata kaebaja poolt osutatud väidetavatest rikkumistest, ei ole kaebaja välja toonud, kuidas see sai mõjutada asja sisulist otsustamist. Otsuses on varasemaid rikkumisi selgitatud ning kaebaja oli enda rikkumistest niigi teadlik. Otsuse põhjendustes on selgesõnaliselt selgitatud, et kaebajal esinesid pidevad varasemate hankelepingute rikkumised. Hankija on seejärel jõudnud järeldusele, et selliselt käituva pakkuja puhul esineb käitumismuster, et pakkuja ei suuda järgida tööde tegemise tähtaegsuse nõuet. Kuna käesolevas hankes on samuti tegemist teenuse osutamisega, mille puhul tähtaegsus on oluline, omab nimetatud asjaolu täiendavat tähtsust. Kõik varasematest hankelepingutest tulenevad kohustused olid kaebajale täitmiseks kohustuslikud ning nende rikkumine ei olnud vabandatav. Kuna hankija näol on tegemist ettevõttega, kes haldab ja vastutab raudteeinfrastruktuuri töökindluse ning ohutuse eest, oli tööde tähtaegsuse näol tegemist hankija jaoks olulise lepingutingimusega. Tähtsust ei oma asjaolu, kas rikutud hankelepingute üldmaksumusega võrreldes oli nõutud leppetrahvide summa suur või mitte. Hankija on tuginenud varasemale rikkumisele, mitte sidunud erinevaid hankeid. Hankija oli otsustanud mitte rakendada kolmanda isiku II suhtes õiguskaitsevahendeid ja tühistas esitatud leppetrahvinõude. Sellest järelduvalt ei olnud leppetrahvinõue kolmanda isiku II suhtes põhjendatud ning kaebaja väited on seetõttu alusetud. Ühtlasi ei oma tähtsust võrdlus selle üle, millised olid kaebaja ja kolmanda isiku II poolt täidetud lepingute täitmise asjaolud.
6(9)
3-20-2336
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja hankest kõrvaldamine on olnud õiguspärane. Õiguspärane ja piisavalt põhjendatud on ka VAKO 19.11.2020 otsus nr 22920/227761.
15.Hankija on kaebaja hankest kõrvaldanud 15.10.2020 otsuse alusel (kaebuse lisa 3), mille ps 1 on hankija oma otsust põhjendanud järgmiselt: „Kõrvaldada hankemenetlusest vastavalt RHS § 95 lg 4 p-le 8 Puhastusproff OÜ, kuna pakkuja on oluliselt ja pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud niitmistööde hankelepinguid nr 15122 ja 15123 nii, et rikkumise tulemusena on korduvalt makstud leppetrahvi (2020 sügisel 3 korral, kokku summas u 6550 eurot). Hankija rõhutab lisaks, et kui niitmistööde puhul saab veel kuidagi möönda töövõtja hilinemisi, sest mõningad viivitused siiski ei ole reisijate ja rongiliikluse seisukohast niivõrd kriitilised, siis talviste heakorra- ja lumekoristustööde õigeaegne teostamata jätmine võib tekitada olulisi riske liikluses ning seada ohtu mh reisijate elu ja tervise. Tehnilise kirjelduse ja lepingutingimuste järgi on siin lepingus tööde õigeaegne teostamine väga oluline. Seega ei saa hankija usaldada selliste tööde tegemist pakkujale, kellel on pidevad varasemad lepingurikkumised lepingu objektiga sarnases valdkonnas.“ RHS § 95 lg 4 p 8 kohaselt võib hankija hankemenetlusest kõrvaldada pakkuja, kes oluliselt või pidevalt on rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et hankija on kaebaja suhtes niitmislepingute nr 15122 ja nr 15123 rikkumise eest kohaldanud leppetrahvi põhjendusel, et lepinguid ei täidetud tähtaegselt.
16.14.09.2020 leppetrahvi nõude nr 16-1/3017 (kaebuse lisa 20) alusel kohaldati leppetrahvi summas 1890,61 eurot hankelepingu nr 15122 tähtaja ületamise eest 14 päeva võrra, 29.09.2020 leppetrahvi nõude nr 13-1/3208 (kaebuse lisa 21) alusel kohaldati leppetrahvi summas 2954,61 eurot hankelepingu nr 15123 tähtaja ületamise eest 28 päeva võrra. 14.10.2020 leppetrahvi nõude nr 16-1/3378 (kaebuse lisa 22) alusel kohaldas hankija hankelepingu nr 15122 mittetähtaegse täitmise eest täiendavalt leppetrahvi summas 1402,04 eurot, mis oli arvestatud vahemiku 29.09.2020‒12.10.2020 eest (14 päeva). Hankija on välja toonud, et tegelik tööde vastuvõtmine toimus leppetrahvi nõuete kirjades toodust veelgi hiljem ning viivitused varieerusid 42‒88 päeva (vt hankija 03.12.2020 vastus kaebusele, p-d 15 ja 16). Kohtu arvates ei ole kaebaja kuidagi ümber lükanud hankija põhjendatud järeldust, et tegemist oli olulise hankelepingute rikkumisega. Mõlemad hankelepingud olid sõlmitud 04.08.2020 ning lepingujärgsed tööd tuli mõlema lepingu puhul lõpetada hiljemalt 31.08.2020 (sh sisaldusid lepingutes vahetähtajad). Seega on viivitused tööde üleandmisel ületanud enamiku töölõikude osas hankelepingu enda kestusaega, osa töölõikude osas veel mitmekordselt. Kohtu arvates ei ole põhjendatud seda lugeda lepingu täitmise mõningaseks viivituseks, nagu leiab kaebaja. Kohus nõustub VAKO analüüsi ja järeldustega selle kohta, et niitmislepingute tähtaegne täitmine oli oluline lepingutingimus (VAKO otsuse p 7.2.2) ning et kaebaja rikkus niitmislepinguid pidevalt (VAKO otsuse p 7.2.3).
17.Kohus ei nõustu kaebaja kriitikaga selles osas, et hankija 15.10.2020 otsuse pinnalt justkui ei oleks võimalik mõista, miks on kaebaja hankest kõrvaldatud. Kohus nõustub hankijaga, et 15.10.2020 otsusest nähtub oluline: 1) milliste varasemate hankelepingute rikkumist ette heidetakse; 2) milles rikkumine seisneb – tööde õigeaegne teostamata jätmine; 3) hinnang, et tegemist on olulise ja korduva rikkumisega; 4) põhjus, miks on kaebaja usalduse kaotanud – kui hilinetakse niitmistöödega, siis pole hankijal kindlust, et talvised hooldustööd suudab pakkuja täita tähtaegselt. Kohus nõustub vastustajaga, et ka lühidalt esitatud põhjendused võivad oma eesmärki täita. Kaalutluste täiendav avamine VAKO ja kohtumenetluses ei ole lubamatu. Kaebaja toob välja, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eelduseks on varasemate 7(9)
3-20-2336 lepingurikkumiste hindamine, mitte sama rikkumise potentsiaalne ülekandmine tulevasse hankelepingusse ja selle pinnalt järelduste tegemine. Kohtule nähtuvalt ongi vastustaja järeldusi teinud varasemate lepingurikkumiste pinnalt. See, kas pakkuja asuks ka sõlmitavat hankelepingut sarnasel viisil rikkuma, on paratamatult prognoosotsus. Seetõttu ei ole hankijale etteheidetav eelduse loomine, et kui kaebaja on varem jäänud hätta hankelepingute (niitmislepingute) tähtaegse täitmisega, võib see juhtuda tulevikus ka platvormide ja väliterritooriumi talviste heakorratööde lepingute puhul.
18.Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et hankija ei ole kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitanud. Kohus märgib, et RHS § 96 lg 4 p-le 8 tuginemine ei eelda varasemate hankelepingute alusel määratud sanktsioonide kohaldamise õiguspärasuse kontrolli. Eelduslikult esitatakse vastuväited sanktsioonidele nende kohaldamisel. Ka sanktsioonide vaidlustamine ei välista RHS § 95 lg 4 p-le 8 tuginemist, kuid sellisel juhul lasub hankijal kohustus põhjalikumalt välja selgitada sanktsioonide kohaldamise asjaolud, et pakkujaid ei jäetaks ilma mõjuva põhjuseta hankest kõrvale. Iseäranis oluline on see siis, kui sanktsioone on kohaldanud teine hankija. Ebaolulised hankelepingu rikkumised ei pruugi veel tõendada pakkuja ebausaldusväärsust. Hankest kõrvaldamine peab olema proportsionaalne reaktsioon varasematele rikkumisele. Just see mõte tuleneb Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsusest haldusasjas 3-20-80, mille p-s 23 nõustus ringkonnakohus apellandiga selles, et pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine ei saa tugineda pelgalt riigihangete registri kandele, vaid hankijal tuleb enne kõrvaldamise otsustamist vähemasti anda pakkujale võimalus esitada registriandmete ümberlükkamiseks omapoolsed selgitused ja tõendid. Seda pidas ringkonnakohus eriti oluliseks olukorras, kui registriandmetest nähtuvalt on sanktsioonide rakendamine vaidlustatud. Käeoleval juhul on leppetrahvi määranud hankija ise ning kohtule on ebaselge, mida annaks juurde täiendav selgituse küsimine pakkujalt, kelle puhul on kaalutlusõiguse teostamiseks vajalik teave hankijal olemas. Hankija ei ole läinud vastuollu kaebaja viidatud Euroopa Kohtu praktikaga, kuna kaebaja hankest kõrvaldamine ei olnud automaatne reaktsioon varasemale lepingu rikkumisele, vaid sisaldas hankija asjakohaseid kaalutlusi. Kohus nõustub VAKO-ga, et kui lepingu rikkumise ja sanktsioonide kohaldamise vahel on põhjuslik seos ja pooled ei vaidle sanktsioonide kohaldamise üle, ei pea hankija RHS § 95 lg 4 p 8 kohase otsuse tegemisel lisaks hindama ja kaaluma, mis asjaoludel pakkuja lepingut rikkus. Kohus märgib, et hankemenetluses ei kohaldu uurimispõhimõte kujul, nagu see kohaldub haldusmenetluses. Riigihankemenetlus on oluliselt formaliseeritum ning järgida tuleb läbipaistvuse ning pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuigi hankijal lasub asjaolude väljaselgitamise kohustus, ei saa hankija siiski asuda ümber hindama konkreetse lepingu täitmise ja sanktsiooni kohaldamisega seotud asjaolusid, nt seda, kas sanktsioonide kohaldamine oli konkreetse pakkuja suhtes õige ning õiglane. Seetõttu ei pidanud hankija asuma hindama seda, kas varasemaid hankelepinguid oli objektiivselt võimalik täita.
19.Kohus siiski märgib, et kaebaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, et niitmislepinguid nr 15122 ja 15123 polnud objektiivselt võimalik täita. Asjaolu, et töömaht oli eeldatust suurem, ei tähenda veel objektiivset võimatust hankelepingut täita. Hankelepingu täitmise tähtajad võisid olla küll lühikesed, kuid see oli pakkumuste esitamise hetkel teada ning kõik pakkujad said ja pidid sellega arvestama. Hankemenetluses, mis viis niitmislepingute nr 15122 ja 15123 sõlmimiseni, ei esinenud viivitusi ega takistusi. See, et hanke avaldamine viibis, ei oma niitmislepingute nr 15122 ja 15123 täitmisel tähtsust, sest kaebajale oli olukord pakkumust tehes teada. Hankija jagas niitmistööd 18 osaks ning võimaldas esitada pakkumuse ühele või mitmele osale. See, et kaebaja esitas pakkumuse kõigile osadele, sealjuures niidetavate aladega eelnevalt tutvumata, nagu kinnitasid kaebaja esindajad 18.12.2020 kohtuistungil, on kaebaja enda võetud äririsk. Seetõttu pole põhjendatud teha hankijale etteheiteid selle kohta, et võsa oli arvatust rohkem ja jämedama läbimõõduga. Kohus nõustub hankijaga, et käesolevas menetluses ei ole argument, justnagu oleks niitmishangete mahud algselt väljakuulutatust 8(9)
3-20-2336 suuremad, asjakohane. See asjaolu ei mõjuta käesoleva kaebuse lahendamist. Kohus ei pea seetõttu vajalikuks kaebaja esitatud mahuka materjali läbitöötamist (kaebaja 17.12.2020 menetlusdokument ja selle lisad). Kohus siiski kontrollis pisteliselt paari niitmisala, kus erisused hankija ning kaebaja esitatud andmetes olid kõige suuremad ‒ niitmislepingu nr 15122 osa 10 (kaebaja esitatud andmed 17.12.2020 menetlusdokumendi lisades 8‒12, hankija andmed lisades 21‒25) ja osa 11 (kaebaja andmed lisas 13, vastustaja andmed lisas 26), uurides vastavaid tõendeid ka 18.12.2020 kohtuistungil. Kohtule nähtuvalt ei ole niidetavate alade välispiirides märgatavaid erinevusi. Kohus peab usutavaks hankija selgitust, et kaebaja on hõlmanud kogu piiritletud ala pindala, arvestamata, et alasid ei niidetud kogu ulatuses (aladele jäid nt raudteerööpad, teed, majad, puud). Ka andis hankija niitmismahud ligikaudsena. Oluline on see, et kõigil pakkujatel oli võimalus niidetavad alad looduses üle vaadata ja tööde tegelikku mahtu ise hinnata. VAKO tõi oma otsuses ka välja, et kaebaja ei ole teavitanud hankijat töö nõuetekohast tegemist takistanud asjaolude ilmnemisest, samuti ei ole kaebaja nõudnud lepingute täitmisaja pikendamist.
20.Kohtu arvates ei ole kaebajat ebavõrdselt koheldud võrreldes kolmanda isikuga II. Kaebaja on välja toonud, et hankija tühistas kolmanda isiku II suhtes kohaldatud leppetrahvi. Vaidlust ei ole selles, et hankija tühistas kolmanda isiku II suhtes leppetrahvi 7 kuud enne vaidlusaluse hanke avaldamist (18.02.2020), mistõttu puudub äratuntav seos kolmanda isiku II leppetrahvi tühistamise ja kaebaja hankest kõrvaldamise vahel. Hankija selgitas 18.12.2020 kohtuistungil, et leppetrahvi kohaldamisest kolmanda isiku II suhtes loobuti, kuna hankija ei suutnud ära tõendada, et kolmas isik II on lepingut rikkunud (vaidlus taandus sellele, kuidas tuvastada, kas võsa on alla 2 aasta vana, kohtuistungi helisalvestis 12:46:32). Kuna kolmanda isiku II suhtes ei ole sanktsiooni lõppkokkuvõttes kohaldatud, ei ole kolmas isik II antud asjas kaebajaga võrreldavas olukorras. Põhjused, miks tühistati varasemas menetluses kolmanda isiku II suhtes leppetrahv, ei mõjuta hankija otsuse ‒ kõrvaldada kaebaja vaidlusalusest hankemenetlusest ‒ õiguspärasust. Seetõttu on põhjendamatu hankijale ette heita võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist.
21.Ülaltoodut arvestades jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, tuleb kaebajal hüvitada teiste menetlusosaliste menetluskulud. Krausberg Eesti OÜ menetluskulud on summas 3056 eurot (käibemaksuga), millele lisanduvad istungiga seotud kulud summas 592 eurot (käibemaksuga), st kokku 3056 + 592 = 3648 eurot (18.12.2020 menetlusdokumendid). AS Eesti Raudtee taotleb menetluskulude hüvitamist summas 3105 eurot (käibemaksuga, 17.12.2020 menetlusdokument), millele lisandub 1275 eurot (käibemaksuga) istungiga seotud kulusid (21.12.2020 menetlusdokument), st kokku 3105 + 1275 = 4380 eurot. SOL Baltics OÜ ei ole andmeid kantud menetluskulude kohta esitanud. Kohtu arvates on hankija ja kolmanda isiku II menetluskulud kohtuasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud suuruses ja mõistliku maksumusega. Seega tuleb Puhastusproff OÜ-lt mõista hankija kasuks välja menetluskulud summas 4380 eurot ning kolmanda isiku II kasuks menetluskulud summas 3648 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.