Osaühingu X kaebus Maksu- ja Tolliameti 07.10.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/050505-11 ja 13.10.2020 korralduse nr 9-1.4/160708 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – Osaühing X, esindaja Annika Murulaid Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Liisa Nikkarinen
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 05.02.2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu - ja Tolliamet (edaspidi: MTA) kontrollis 07.10.2019 korralduse nr 12.2-3/050505-1 ja 09.06.2020 teate nr 12.2-3/050505-8 alusel Osaühingu X (edaspidi: OÜ X) maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar–detsember 2019. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 30.06.2020 kontrolliaktis nr 12.2-3/050505-9 (edaspidi: KA), mis on vaidlustatud maksuotsuse lahutamatu osa.
2.MTA registreeris 07.10.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/050505-11 (edaspidi: MO) OÜ X käibemaksukohustuslaseks tagasiulatuvalt alates 01.07.2019 ning kohustas tasuma maksusumma 53 043,82 eurot. MTA põhjendas MO-d sellega, et OÜ X, OÜ Y ja OÜ Q moodustavad ühe tervikliku majandusüksuse, kuna: - aadressil Pärnu, XXXXXXXX XX / XXXXXXX XX tegutseb ühtne majandusüksus, mille tegevus on jagatud kolme formaalselt iseseisva äriühingu OÜ X, OÜ Y ja OÜ Q vahel ning majandavaks äriühinguks on OÜ X; - ühise majandusüksuse tegelik juht on Z, kes kontrollib kõigi kolme firma tegevust; - ühtses majandusüksuses tekkis perioodi jaanaur–august 2019 maksukohustus OÜ-s Y ja OÜs Q, kuid maksude tasumise kohustus on OÜ-l X kui majandaval äriühingul.
3.OÜ X kaasas OÜ Y ja OÜ Q oma tegevusse selleks, et saada maksueelist. OÜ X tegi ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, jättes tasumata tulumaksu, tegi erisoodustusi tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasumata, deklareeris vähem tööjõumakse ning käibemaksu. OÜ X jättis kõik maksukohustused OÜ Y ja OÜ Q kanda, kes polnud selle tasumiseks reaalselt võimelised. OÜ X sai perioodil jaanuar– august 2019 sellest maksueelise summas 48 596,21 eurot.
4.OÜ-s Y on deklareerimata osa müügikäivet ja omatarbe käive, mille tulemusel on KMD-l deklareerimata käivet kokku 37 195,89 eurot ja sellelt arvutatud käibemaksu 7439,17 eurot. OÜ-l Y on õigus suurendada sisendkäibemaksu summas 1247,60 eurot. Maksukohustus käibemaksu osas suureneb kokku 6191,57 euro võrra. Kuna ühtses majandusüksuses on majandavaks äriühinguks OÜ X, siis on käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus OÜ-l X. Samuti kuulub OÜ-l X deklareerimisele OÜ Y juuli ja augusti 2019. a KMD-s juba deklareeritud maksukohustus. OÜ X käibemaksukohustus suureneb juulis ja augustis 2019 kokku summas 15 084,19 eurot.
5.OÜ-s Y on ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid tehtud kokku summas 19 785,81 eurot, millelt on deklareerimata ja tasumata tulumaks. Tulumaks on 4946,45 eurot. Kuna ühtses majandusüksuses on tegelikult majandavaks äriühinguks OÜ X, siis on OÜ-s Y selgunud tulumaksu deklareerimise ja tasumise kohustus OÜ-l X. OÜ X maksukohustus suureneb tulumaksu osas 4946,45 eurot.
6.MTA tuvastas, et OÜ-l X tekkis maksukohustus erisoodustuse tulumaksu osas 1455,92 eurot ja sotsiaalmaksu osas 2402,27 eurot, kuid maksukohustuse aluseks olevad tehingud olid vormistatud OÜ-sse Y ja OÜ-sse Q.
7.Ühtses majandusüksuses tehti perioodil jaanuar–august 2019 OÜ-s Y ja OÜ-s Q töötajatele erisoodustust kokku 2823,68 eurot, millelt on arvestamata erisoodustuse tulumaks ja sotsiaalmaks. Ühtses majandusüksuses on erisoodustuse tulumaksu deklareerimise ja tasumise kohutus OÜ-l X kui majandaval äriühingul. Kokku kuulub deklareerimisele ja tasumisele erisoodustustelt tulumaksu 1455,92 eurot ja sotsiaalmaksu 2402,27 eurot.
8.OÜ-l X on kohustus perioodi jaanuar–august 2019 TSD-del deklareerida OÜ-s Y töötajatele tehtud palgamaksetelt arvestamisele ja kinnipidamisele kuuluvad tööjõumaksud ja need ära tasuda. Seega on OÜ-l X kohustus jaanuari–augusti 2019. a TSD-del deklareerida töötajatele töötasudelt kinnipeetud tulumaksu 8014,28 eurot, sotsiaalmaksu 14 991,93 eurot, kohustusliku kogumispensioni makset 662,78 eurot, töötaja töötuskindlustusmakseid 698,66 eurot ja tööandja töötuskindlustusmakseid 349,32 eurot. Töötamise registris (edaspidi: TÖR) OÜ Y töötajatena näidatud töötajad tuleb registreerida OÜ X töötajatena.
9.OÜ Y maksuvõlg seisuga 30.06.2020 on 17 991,19 eurot, mis sisaldab maksuvõlga maksustamisperioodidest juuli–detsember 2019. Võttes arvesse maksumenetluses perioodi jaanuar– august 2019 kohta tuvastatut, et OÜ X koos OÜ-ga Q ja OÜ-ga Y moodustavad ühtse majandusüksuse, milles majandavaks äriühinguks on OÜ X, siis on OÜ Y maksuvõlg OÜ X tasumata maksukohustus, mille peab deklareerima OÜ X. Perioodil september–detsember 2019 jätkati samal
põhimõttel tegutsemist ja seega on OÜ-s Y perioodil september–detsember 2019 deklareeritud maksukohutuse deklareerimise ja tasumise kohustus OÜ-l X.
10.Perioodil september–detsember 2019 jätkas ühtne majandusüksus käibemaksukohustuse täitmata jätmist. OÜ-s Y tekkinud käibemaksukohustus on tegelikult OÜ X kui majandava äriühingu maksukohustus. Aadressil Pärnu, XXXXXXX XX / XXXXXXX XX restorani tegevuse septembri– novembri 2019 käibemaksukohustus 1095,98 eurot tuleb deklareerida ja tasuda OÜ-l X.
11.Perioodil september–detsember 2019 OÜ-s Y tekkinud tööjõumaksude tasumise kohustus on OÜ-l X kui tegelikult majandaval äriühingul. Septembri–detsembri 2019 tööjõumaksude osas (3342,04 eurot) on deklareerimise kohustus OÜ-l X. OÜ Y perioodi september-detsember 2019 TSD-del deklareeritud töötasu väljamaksed ja tööjõumaksud tuleb deklareerida OÜ-l X ning töötamise registris tuleb töötajad registreerida OÜ X töötajatena.
12.Väärteoasjas nr 930019001502 määrati karistus Z valeandmete esitamise eest OÜ Y käibedeklaratsioonides ja deklaratsioonides TSD ning W OÜ Y deklaratsioonide TSD esitamata jätmise eest. Väärteokaristus ei välista maksukohustuse määramist.
13.MTA andis OÜ-le X 13.10.2020 korralduse nr 9-1.4/160708 maksudeklaratsioonide esitamiseks 10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates.
14.Tallinna Halduskohtule saabus 22.10.2020 OÜ X kaebus MTA 07.10.2020 maksuotsuse nr 12.23/050505-11 tühistamise nõudes (haldusasi nr 3-20-2068).
15.Tallinna Halduskohtule saabus 10.11.2020 OÜ X kaebus MTA 13.10.2020 korralduse nr 91.4/160708 tühistamise nõudes (haldusasi nr 3-20-2205). Tallinna Halduskohus liitis 11.11.2020 määrusega haldusasjad nr 3-20-2068 ja 3-20-2205 ühte menetlusse haldusasjaks 3-20-2068 (p 6).
KAEBAJA SEISUKOHAD
16.Kaebaja ei nõustu MO järeldusega, et aadressil Pärnu, XXXXXXX XX / XXXXXXX XX tegutseb ühtne majandusüksus, mille tegevus on jagatud kolme formaalselt iseseisva äriühingu vahel, kus majandavaks ühinguks on OÜ X. Vaadeldavad tehingud ei ole näilikud ega tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil. OÜ X ei ole maksueeliseid saanud.
17.MTA ei ole kahtluse alla seadnud seda, et ruumide seaded kuulusid OÜ-le X ning OÜ-l Y puudus vara. OÜ Y kasutas ruume ja seadmeid teenuse osutamiseks vajalike ruumidena. Ruumide ja seadmete rentimine oli vajalik, sest OÜ-l Y puudusid seadmed ja ruumid. Isegi kui OÜ Y tegelik ainuosanik oli Z, ei saa seda lugeda näiliseks tehinguks ja toitlustusasutuse tegelikuks pidajaks kaebajat.
18.OÜ X ei ole vaadeldavates ruumides toitlustusasutust pidanud ega kavatsenud seda ka teha. OÜ X majandustegevuse eesmärk oli ja on vara rendile andmine.
19.Vale on MTA väide, et Z on olnud juht ning omanik. 2018. a detsembris rentis OÜ X ruumid välja Y OÜ-le, mille juhatuse liige oli W, alates 23.07.2019 oli Z. Vale on ka MTA väide, et C on Z elukaaslane. C oli Z elukaaslane kuni 2005. aastani. C ja Z olid ammused tuttavad, mistõttu nõustus Z rentima need ruumid ja seadmed C äriühingule. Alates 2008. a rentis C enda ettevõttega (V OÜ) OÜ X restoraniruume ja seadmeid, alates 2012. a rentis ruume C abikaasa S (L OÜ juhatuse liige). S müüs 2016. a L OÜ O ja C (juhatuse liikmena) tegutses kuni 2018. a augusti–septembrini. Z ja OÜ-l X puudub puutumus peale rendisuhte. MTA järeldus on otsitud ja oletuslik.
20.OÜ-l Y tekkis maksuvõlg, kuid MTA ja kohtu järeldused, et tegemist oli tahtliku tegevusega, kogutud asjaoludest ei tulene. Ajatamise taotlusega väljendas OÜ Y soovi maksuvõla tasumiseks, kuid MTA seda ei võimaldanud. 2019. a suvi oli Pärnu restoraniäris majanduslikus mõttes halb, mis
tingis ka maksuvõlad. OÜ Y oli sunnitud alustama pankrotimenetlust. OÜ-le Y ei saa ette heita nn varade välja kantimist maksudest tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil.
21.Füüsiliste isikute õiguslik seotus kaebajaga ei ole piisav, et põhjendada tehtud tehingute näilikkust. MTA ei sea kahtluse alla, et vara omanikule maksti vara tegeliku kasutamise eest renti. Kaebajale ei saa ette heita seda, et ta ise restorani pidama ei hakanud, vaid andis ruumid kolmandale isikule rendile.
22.MO-s on õigusnorme ebaõigesti kohaldatud. Sõltumata poolte tahtest ei saa panna rendileandjat rentniku majandustegevusest tulenevate riskide eest vastutavaks. Rendilepingute sõlmimisega ei ole õigussuhete kujundamise võimalust kuritarvitatud. Seega ei ole kohaldatav maksukorralduse seaduse (MKS) § 84, kuna nimetatud sätte kohaldamine eeldab maksueelise tuvastamist.
23.MO-s ei ole määratud maksu vastavust tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule välja toodud ega põhjendatud. OÜ Y poolt tasumisele kuuluv maks on sama, mis on MO-ga määratud tasumiseks kaebajale. Maksueelist ei ole välja toodud. KA-s välja toodud asjaolud puudutavad OÜd Y. Nende asjaolude sidumine OÜ-ga X on meelevaldne.
24.W lõi OÜ Y, Z juhtis seda volitatud isikuna. OÜ X ei ole alates 2012. a Z omanduses. 12.03.2012 müüs Z OÜ X osa A. 28.08.2013 müüs A OÜ X osa N OÜ-le. 03.08.2016 müüs J N OÜ osa H OÜle (omanikud A, G). 17.07.2017 müüs H OÜ N OÜ osa U. OÜ X osa omanik on N OÜ.
25.OÜ X ja OÜ Y sõlmisid üürilepingu 5000 eurot kuu eest. OÜ Y tasus jooksvalt ja tagantjärele tasumata üürimakseid. Asjaolust, et OÜ-l Y oli rendimaksete tasumisega viivitusi, ei saa järeldada, et rentnikul puudus kohustus tasuda renti.
26.OÜ Y majandustegevuse eesmärgiks oli toitlustusteenuse pakkumine. OÜ Y deklareeris ja tasus maksud juulis–augustis 2019. Z võis osa deklaratsioonide algandmeid-dokumente esitada raamatupidamisteenust osutavale ettevõttele ebatäpselt. See asjaolu oli tingitud tema tervislikust seisundist. Kõik vajalikud andmed olid säilitatud ja Z kavatses need esitada peale haiguslehelt naasmist.
27.Töötajad olid registreeritud TÖR-is. Volitatud isik Z ei olnud pädev registri kasutamiseks, mistõttu registreeriti töötajad MTA sõnumirakenduses. Korrektselt registreeriti töötajad hilinemisega. Registrikanne ei olnud volitatud isiku teadmisel vajalik enne käibemaksukohuslasena arvele võtmist ja reaalne tegevus algaski alles mais 2019. a.
28.OÜ Y esindaja ega volitatud isik ei kavatsenud jätta makse tasumata. 2019. a juuli ja augusti järsust külastajate arvu langusest tulenenud müügikäibe puudujääk põhjustas ajutised makseraskused, mida plaaniti katta laenu taotlemisega. MTA maksude mitteajatamine ja konto arestimine tõi kaasa OÜ Y võimatuse majandustegevuse jätkamiseks ja viis OÜ Y pankrotini.
29.Kõik töötajad tulid omal initsiatiivil ajutisele hooajatööle töötukassa ja sotsiaalmeedia kontaktide kaudu. Puudus põhjus keelduda nendega lepingu sõlmimisest.
30.Esimese tegevusaasta jooksul oli volitatud isik Z koormatud üksinda ettevõtte toimimise korraldamisega ja ei ole välistatud, et mõningad arvandmed jäid õigeaegselt raamatupidamisettevõttele esitamata. OÜ Y maksud deklareeriti ja ka tasuti osaliselt juulis–augustis 2019. Deklaratsioonid tuli parandada oktoobris. Oktoobris võttis MTA kõik dokumendid ja märkmed 07.10.2019 menetlustoimingu käigus kaasa. Z sai peale seda esitada vaid enda töötasu deklaratsioonid.
31.OÜ Y tegevus tuli lõpetada likvideerija abil pankrotiga, kuna MTA keeldus võlgade ajatamisest. Kui makse ei ajatatud ning pangakonto blokeeriti, puudus võimalus jätkata äritegevusega. Äriseadusest tulenevalt peab sellisel juhul äriühingu lõpetama.
32.L OÜ kuulus C ja S, hiljem O. F OÜ osutas teenust. OÜ Y ega OÜ X rendileandjana ei saa võtta vastutust kolmanda isiku tegevuse eest.
33.Q OÜ sõlmis OÜ-ga X halduslepingu enda pangakontolt OÜ X laenu- ja kommunaalmaksete tasumiseks. Q OÜ osutas X OÜ-le teenust tasu eest. Need ei ole näilikud tehingud. Olukorras, kus OÜ X ei saanud pangakonto arestimise tõttu enda kontot kasutada, oli see leping OÜ-le X vajalik. Q OÜ sai tulu teenustasust. Sellise teenuse osutamine oli Q OÜ tavapärane majandustegevus.
34.OÜ Y raha ei viidud üle OÜ-sse X. OÜ X ja OÜ Y vahel oli sõlmitud üürileping. OÜ X sai renditulu. OÜ X laenas lepingu alusel OÜ-le Q 33 000 eurot, kes kandis nimetatud summa pangakontole ning ostis kinnistu. Pool aastat hiljem jõudis OÜ Q järeldusele, et tal puudub kinnistu arendamiseks finants- ja krediidivõimekus, mistõttu müüs kinnistu OÜ-le X ja tasaarveldas ostuhinna laenulepingu järgi tasumisele kuuluvate maksetega.
35.Kaebaja ei nõustu, et dokumendid firmade vahel sularaha liikumise kohta koostati tagantjärele. Raamatupidamisprogrammi sisestati korrektsed ja tegelikud andmed. Kaebaja ei tea, kuidas raamatupidamisteenust osutav ettevõte enda tööprotsesse korraldab.
36.U. Konks ei ole andnud valeütlusi. OÜ X omanik on N OÜ, mille juhatuse liige oli J, kes esindas läbirääkimistel nii omanik N OÜ-d kui ka tütarettevõtet OÜ-d X.
37.Töötajad said esimesel töönädalal soodustust 100%, hiljem 20%. Töötajatele soodustuse andmisest ei saa järeldada tahtlikku ühtse majandusüksuse moodustamist.
38.Õige ei ole MTA väide, et Z on kasutanud isa ID-kaarti. U ei ole ühegi maksuasjaga seotud äriühingu juhatuse liige või volitatud isik. MO-st ei selgu, miks oleks pidanud Z oma isa ID-kaarti kasutama.
39.H OÜ ja G tegelesid OÜ X juhtimise ja kontrollimisega. N OÜ ja OÜ X juhatuse liige oli vaadeldaval ajal J, kes elab alaliselt Soomes ning käib võimalusel nädalavahetustel Eestis. Äriühinguga seotud jooksvate toimingute tegemiseks oli J volitanud tegevjuhiks Z. G lõpliku kasusaaja ja vara omanikuna teostas kogu selle perioodi jooksul tegelikku ettevõtte juhtimist, andes korraldusi Z. Z valmistas ette ja kooskõlastas omaniku (G) korraldused ka (puhkepäevadel) Eestis viibiva juhatuse liikme J. Seega ei ole J variisik. G on omanikuna osalenud OÜ X olulist tähtsust omavates tehingutes. G oli juhatuse liige perioodil 26.05.2017– 09.07.2017. Samuti oli G OÜ X emaettevõtte N OÜ juhatuse liige 27.11.2018–12.12.2018, pidades läbirääkimisi erinevate pankadega.
40.H OÜ omanduses on u 10 erinevat kinnisvaraobjekti ja 2017. a suvel tekkis ettevõttel vajadus lisafinantseeringuks. Swedbank AS keeldus laenulepingu sõlmimisest. Laenulepingu sõlmimise takistuse kõrvaldamiseks astus OÜ X omanik G 09.07.2017 juhatuse liikme kohalt tagasi ja müüs äriühingu U. OÜ X emaettevõtte on siiani G kasuisa U omanduses. Z jätkas OÜ N ja OÜ X toimingute ja asjaajamistega. Kui 2018. a sügisel senine rentnik ei soovinud rendilepingut pikendada, tegi Z oma tuttavale W ettepaneku söögikoha pidamiseks. 13.09.2018 asutas W OÜ Y, et OÜ-le X kuuluvates ruumides avada restoran.
41.Z ei planeerinud OÜ Y likvideerimist. Z soovis vormistada äriühingu enda nimele restorani majandamise jätkamiseks. Z taotles talveperioodiks maksude ajatamist, et talvekuudel hoida ettevõtet minimaalsete kuludega, et suvehooajal jätkata tegutsemist. See on Pärnu tavapärane praktika.
42.Vaidlustatud korraldus on õigusvastane ja põhjendamata. Kuigi kaevatav korraldus on antud iseseisva haldusaktina, on see MO osa, kuid MO on tühine.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
43.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses toetunud MKS § 83 lg-le 4 ning on selgitanud, et pole tehinguid pidanud näilikeks MKS § 83 lg 4 mõttes.
44.Maksumenetluse käigus on tuvastamist leidnud, et OÜ X, OÜ Y ja OÜ Q moodustavad maksuõiguslikus mõttes ühe majandusüksuse. OÜ X ja Z poolt selliselt ettevõtluse korraldamine on ilmselge õigussuhete kujundamise võimaluse kuritarvitamine, mille peamiseks eesmärgiks oligi maksukohustuste vältimine ja sellega maksueelise saamine. Seega ei jää tehingud lubatava kujundusõiguse piiridesse.
45.Kaebaja, OÜ Y ja OÜ Q moodustasid ühe majandusüksuse. OÜ X kasutas seotud äriühinguid oma varade maksukohustustest eraldi hoidmiseks ning tasumata jätmiseks. MKS ei anna ühise majandusüksuse legaaldefinitsiooni ega juhiseid selleks, millal mitu äriühingut tegutsevad ühise majandusüksusena. MTA ei pane terminit "ühine majandusüksus" kasutades juriidilises mõttes kahte äriühingut kokku, vaid vaatab juriidiliste isikute vahel sooritatud tehinguid ühtse kogumina ja määrab maksukohustused majandussooritustest lähtuvalt õigesse juriidilisse kehasse.
46.Asjaolud, mis kogumis kinnitavad, et tehingud ei vasta tegelikule majanduslikule sisule ning tegelikult äriühingud tegutsesid ühe majandusüksusena OÜ X kontrollimisel, on järgmised. Majandavaks äriühinguks on OÜ X ning kõiki kolme äriühingut kontrollis Z. Äriühingute ametlikud juhatuse liikmed olid variisikud. Z korraldas kõigi kolme äriühingu tegevust, kontrollis ja korraldas töötajate registreerimist, raamatupidamist, maksude deklareerimist ja tegevuskoha toimimist. Kaebaja viidatud kõik isikud on Z kunagine elukaaslane, viimase uus abikaasa või variisik. Kaebaja väide Z ja C igasuguse puutumuse puudumise kohta on eksitav. Maksuhaldur ei ole väitnud, et C ja Z on elukaaslased. Küll on kaebaja ise kinnitanud, et C ja S on elukaaslased ning Z olnud perekondlikult seotud. Selline seotus võimaldab koostöös tegevuse korraldamist. Seejuures ei järelda vastustaja ainuüksi füüsiliste isikute seotuse kaudu ühise majandusüksuse olemasolu, vaid toodud asjaolu kinnitab kogumis Z võimalust tegevust sellisel moel koordineerida ja kontrollida, et saavutada kaebaja maksueelis.
47.Restorani tegevuskoha ruumid aadressil XXXXXXX XX / XXXXXXX XX, sisustus ning inventar, mis on vajalikud restorani tegutsemiseks, kuuluvad juba aastaid OÜ-le X. Olgugi, et kaebaja rendib oma tegevuskoha ruume OÜ-le Y ning varem on rentinud teistele endaga seotud äriühingutele, viitab see tõsiasjale, et vajadusel luuakse uus äriühing, mille abil tegutseda. Puudub põhjus, miks OÜ X ise ei võiks endale kuuluvas tegevuskohas restorani pidada ning miks on vaja kolme seotud äriühinguga opereerida. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta äriplaan vara rendile andmiseks oleks ulatuslikum kui kõnealune XXXXXXX XX / XXXXXXX XX asukoht, kus ta rendib vara endaga seotud äriühingutele.
48.Z initsiatiivil loodi OÜ Y, kus juhatuse liige on variisik. Arvestades, et OÜ X ja OÜ Y vahelise üürilepingu allkirjastasid variisikud, viitab see eesmärgile korraldada restorani tegevus selliselt, et käibemaksu ja tööjõumaksude tasumise kohustus tekib OÜ-s Y. Sellega hoiti lahus igapäevased kohustused OÜ-le X kuuluva tegevuskoha varast. Samuti liikus üüriarvete alusel OÜ Y nime all teenitud raha sularahas kaebajale, kus raha kasutamist edasi korraldati. Sularaha maksti ka OÜ Q pangakontole, mille eest tasuti kaebajale kuuluva tegevuskoha kommunaalarveid ja soetati OÜ Q nimel kinnistu. Konkreetne kinnistu läks laenulepingu alusel tekitatud võla tasaarveldamise tulemusel OÜ-le X.
49.Kaebaja ei lükka oma väidetega ümber tuvastatud asjaolu, et W oli variisik, kelle varjus tegutses volitatud isikuna Z. U ei teadnud, et on OÜ X omanik N OÜ kaudu ega seda, et Z kasutas isa IDkaarti.
50.Samas tegevuskohas on ka varem Z juhtimisel tegutsenud sama mustriga erinevate nimede all toitlustuskohad. Restoranina tegutsenud äriühingus on jäetud maksud tasumata ja äriühing on
likvideeritud. OÜ X nime all ei ole restoran tegutsenud. Alates 11.04.2013 tegutses samas tegevuskohas asuvas restoranis XX XXXX OÜ L, kelle osas tuvastas maksuhaldur maksumenetluses nr 12.2-3/042042, et OÜ L rahad liikusid läbi OÜ F pangakonto, kust raha järgmisel päeval välja võeti. Pärast maksuotsuse tegemist jäeti äriühing maha. Ka nende äriühingute eesotsas olid Z ja C.
51.Kaebaja ruumides tegutsesid restoranid samade isikute kontrolli all. Seega ei saa väita, et kaebajal puudus L OÜ toitlustuskohaga seos, kui äriühinguid juhtivate isikute ring on omavahel seotud ja valdavalt sama. Seejuures sai kaebaja mõjutada, kes ja kuidas tema ruume kasutab.
52.OÜ-l Y endal puudus põhivara.
53.OÜ Y jättis tööjõu nõuetekohaselt registreerimata ning tööjõumaksud tasumata. Töötajate registreerimine töötamise registris, töötasude ja tööjõumaksude deklareerimine ei olnud nõuetekohane. OÜ Y tegi töötasu väljamakseid juba jaanuaris 2019 ja deklareerimata on jaanuar– juuni 2019 töötajatele välja makstud töötasud. Töötajaid ei registreeritud nõuetekohaselt. Seejuures ei ole määrav, mis põhjusel nõudeid rikuti. Paljud töötajad olid TÖR-i kandmata.
54.OÜ Y tegi igapäevaseks tegutsemiseks vajalikke kulutusi, kuid majandustegevuse registri kanne tehti pool aastat pärast tegevuse alustamist. Seega jätkus vaatamata OÜ Y loomisele restorani tegevus veel pool aastat OÜ L majandustegevuse teate alusel. Z ei eristanud, millise äriühingu kaudu restoran tegutseb, kuna see oli nagunii tema kontrolli all OÜ X tegevuskohas. Isegi kui reaalne tegevus algas mais, registreeriti tegevus alles 01.07.2019. OÜ Y pangakontolt nähtub, et esimesed kliendid olid 2018.–2019. aastavahetuse paiku ja regulaarne tegevus algas aprilli keskel. Seega majandustegevuse registri kanne ei olnud Z jaoks oluline, sest tema jaoks ei olnud vahet.
55.OÜ Y kasutas sama tööjõudu, mida samas tegevuskohas eelnevalt tegutsenud äriühing. Ka varasem tööandja deklareeris samast 14 isikust töötasu maksmist ainult ühele. Asjaolu, et tööjõud jäi samaks, viitab ühisele majandusüksusele ning uues äriühingus varem lõppenud skeemi jätkamisele. Töötajate jaoks jäi tegevuskoht samaks ning sarnaselt OÜ-ga L jäid ka nendelt töötajatelt tööjõumaksud tasumata.
56.OÜ Y jättis osa müügikäivet kajastamata, esitas käibedeklaratsioonides valeandmeid ning jättis deklareeritud maksukohustused tasumata. Tegevus sooviti lõpetada pankrotiga. Z esitas tahtlikult raamatupidajale mitme kuu jooksul ebaõigeid andmeid. OÜ Y ei püüdnud ka maksukäitumist muuta ning Z vormistas äriühingu enda nimele, et korraldada selle likvideerimine.
57.Vastustaja ei nõustu, et OÜ Y on ajatamise taotlusega selgelt väljendanud oma kavatsust ja soovi maksuvõla tasumiseks. Maksuhaldur rahuldas OÜ Y esimese ajatamise taotluse, kuid äriühing ei asunud ajatamisgraafikut täitma. Seetõttu oli põhjendatud järgmise taotluse rahuldamata jätmine.
58.Tervislik seisund ei põhjenda ebaõigete andmete esitamist. Menetlustoimingu käigus ära võetud dokumentide hulgas ei olnud kogu OÜ Y tegevusega seotud dokumentatsiooni. Kui Z säilitas kõik algandmed, siis oli tal võimalus vajalikud dokumendid ja õiged andmed ka maksumenetluse käigus esitada.
59.OÜ X ja OÜ Y vahel vormistati üürileping raha liigutamiseks ning maksukohustusest kõrvale hoidmiseks. OÜ Y pangakontolt tehti ülekandeid ja väljamakseid selliselt, et panka maksukohustuse tasumiseks raha ei jäänud. Samas oli OÜ Y kassas 31.08.2019 seisuga 7753,90 eurot, kuid maksuvõla tasumiseks raha ei kasutatud. Selle asemel moodustasid suurima osa OÜ Y sularahas tasutud arvetest kaebajale tasutud üüriarved 5000 eurot kuus. Isegi kui OÜ Y tasumisega hilines, viivist ei arvestatud. Seejuures allkirjastasid lepingu osapooled selle vaid formaalselt, ilma sisu teadmata. Üürilepingu sõlmimise eesmärgiks oli arvete alusel OÜ-st Y raha välja viia ja jätta maksukohustused tasumata.
60.OÜ-l Q puudus tavapärane majandustegevus ning äriühingu ainsaks eesmärgiks oli raha liigutamine. Kaebaja ja OÜ Q vahel vormistati haldusteenuse ja maksete teostamise leping. Perioodi jaanuar–august 2019 raamatupidamise arvestus ei näita OÜ-l Q müügiarvete väljastamist ja selle
alusel sissetulekut. Äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete andmetel oli OÜ Q ainsaks sissetulekuks alates 2016. aastast 3500 eurot. OÜ-l Q ei olnud ühtegi töötajat. Vaatamata OÜ-ga Q haldusteenuse lepingu sõlmimisele, kandis kaebaja ise halduskulusid. Samuti on OÜ Q pangakontot kasutatud ainult kaebaja ja Z seotud tegevusteks ning äriühingu enda raamatupidamises näidati raha, mida tegelikult olemas ei olnud. Seega laenu- ja haldusteenuse lepingute sõlmimine viitab vajadusele kasutada OÜ Q pangakontot rahade liigutamiseks. Ühe isiku tehingud ja sellega kaasneva maksukohustuse võib omistada teisele isikule, kelle kontrolli ja juhtimise all on kõik äriühingud tegutsenud. Seega nähtub, et ühises majandusüksuses ei olnud isikutel vahet, kelle pangakontoga faktiliselt tegemist oli.
61.Tegevuse kasum liikus OÜ-le X. Selleks vormistati rendi- ja laenulepingud, mille eesmärgiks oli raha liigutamine OÜ-le X. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi argumenti, miks OÜ Q pidas algselt võimalikuks kinnistu arendamist. Samuti ei ole ümber lükatud väidet, et raamatupidamislikult oleks pidanud OÜ-l Q olema endal rohkem raha kinnistu ostmiseks, mistõttu on põhjendamatu nii suures ulatuses kaebajalt raha laenamine. OÜ Y ja OÜ Q ei ole sõltumatud äriühingud, vaid loodi eesmärgiga maksude tasumise vältimiseks jätta maksukohustus varatutesse kehadesse ning hoida eraldi kaebajale kuuluva tegevuskoha varast, hajutades seeläbi nõuetele mittevastavast maksukäitumisest tulenevaid riske. OÜ X, OÜ Y ja OÜ Q moodustavad maksuõiguslikus mõttes ühe majandusüksuse, mitte tegemist pole eraldiseisvate äriühingute vaheliste tehingutega.
62.OÜ X tegutsemise eesmärgiks oli tahtlik maksueelise saamine, kaasates selleks OÜ Y ja OÜ Q. OÜ Q oli loodud üksnes tegevuskoha tegutsemiseks, töötavatele isikutele töötasude maksmiseks, ettevõtlusest raha välja viimiseks, maksukohustuse väiksemana deklareerimiseks ja deklareeritud maksude tasumise vältimiseks ning OÜ Q kaasati raha liikumise ahela pikendamiseks ja Z elukoha kulutustelt erisoodustuse maksude tasumise vältimiseks. OÜ X tegevus oli suunatud sellele, et anda äriühingute vahelistele tehingutele maksude tasumise vältimiseks moonutatud õiguslik vorm. Jättes kõik maksukohustused OÜ Y ja OÜ Q kanda, kes selle tasumiseks reaalselt võimelised polnud, sai OÜ X perioodil jaanuar–august 2019 sellest maksueelise 48 596,21 eurot.
63.MTA on asjaolusid ja tõendeid hinnanud omavahelises koostoimes ja kogumis ning selle tõendikogumi pinnalt jõudnud järelduseni, et Z seotud äriühingute vaheliste tehingute tegelik sisu ei ole olnud selline, nagu on näidata üritatud. Kaebaja ja Z tegevust ei saa pidada õigussuhete kujundamise võimaluse eesmärgipäraseks kasutamiseks, vaid see on sellise võimaluse ilmselge kuritarvitamine.
64.Vastustaja nõustub kaebajaga, et ilma MO-ta ei oleks vaidlusalust korraldust kaebajale väljastatud. Kui isik on käibemaksukohustuslane, on tal kohustus esitada käibemaksuseaduse (KMS) § 27 lg 1 alusel käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Seega olukorras, kus deklaratsioonid on esitamata või puudustega, juhib maksuhaldur sellele tähelepanu ning määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kaebaja registreeriti MO alusel käibemaksukohustuslaseks tagasiulatuvalt alates 01.07.2019 ning kaebajal on 2019. a detsembri kuni 2020. a augusti käibedeklaratsioonid esitamata. MO on kehtiv, mistõttu oli korralduse väljastamine põhjendatud ja õiguspärane.
KOHTU PÕHJENDUSED
65.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
66.MTA on vaidlustatud 07.10.2020 maksuotsuses nr 12.2-3/050505-11 ning selle aluseks olevas 30.06.2020 kontrollaktis nr 12.2-3/050505-9 (edaspidi: KA) piisavalt põhjendanud, miks kaebajale maksud määrati. Kuna maksuotsus on piisavalt põhjendatud, on tõendamiskoormus läinud üle maksukohustuslasele, kuna MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus analüüsib kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama maksuotsuse
põhjendusi, kuna nii kontrollaktis kui ka maksuotsuses tehtud järeldused on seotud tõenditega, maksuotsus on hästi struktureeritud ja loetav ning maksuhalduri järeldused tuvastatud asjaoludega seostatavad. HKMS § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.
67.Vastustaja on leidnud õigesti, et aadressil Pärnu, XXXXXXX XX / XXXXXXX XX tegutses kontrolliperioodil ühtne majandusüksus, mille tegevus oli jagatud kolme formaalselt iseseisva äriühingu vahel, kuid majandavaks ühinguks ning kasusaajaks oli OÜ X. Selleks vormistati rendi- ja laenulepingud, mille eesmärgiks oli raha viimine OÜ-sse X (KA p 1.1.1 p 4). Kaebaja on üksikutele asjaoludele vastu vaielnud, kuid ei ole kummutanud maksuhalduri järeldust, et kogu majandustegevus, millesse oli kaasatud OÜ Y ja OÜ Q, oli üles ehitatud nii, et OÜ X saaks OÜ Y ja OÜ Q arvelt maksueelist. Kaebaja väidetud ettevõtlusvabadus ei hõlma endas õigust korraldada äritegevust nii, et kaebaja suunab muidu talle osaks saava makskohustuse edasi sellistesse äriühingutesse, mille eesmärk ei ole ise kasumit teenida, vaid teenida kasumit OÜ-le X. Maksuhaldur on jõudnud õigele järeldusele, et tehingud nende kolme äriühingu vahel olid näilikud (MKS § 84) ning tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil. Maksueelis oli OÜ X maksukohustuse suunamine OÜ-le Y ja OÜ-le Q.
68.Riigikohtu praktika järgi on MKS § 84 kohaldamine õigustatud juhul, kui tegemist on tehingutega, millel puudub majanduslik sisu ning mille eesmärk on vältida maksude tasumist (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-23-09 (p 12); nr 3-3-1-15-11 (p 12); 3-3-1-79-11 (p 18)). Seeläbi on defineeritud kohtupraktikas ka mitme äriühingu lugemine maksunduslikus mõttes ühiseks majandusüksuseks. MKS § 84 kohaselt, kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Nii saab MKS § 84 järgi omistada ühe isiku tehingud ja sellega kaasneva maksukohustuse teisele isikule, kelle kontrolli ja juhtimise all on kõik äriühingud tegutsenud. Riigikohus on leidnud, et seadusliku maksuplaneerimisega on tegemist seni, kuni maksukohustuslase tehingu vorm vastab tema majandustegevuse tegelikule sisule ja ei ole moonutatud ning järgitakse maksuseadusi.1 Veel on Riigikohus leidnud, et MKS § 84 kohaldamine on õigustatud juhul, kui on tegemist tehingutega, millel puudub majanduslik sisu ning mille eesmärk on vältida maksude tasumist ning et majandusliku tõlgendamise meetodit saab rakendada ka sellisel juhul, kui tehingutel on ka muid eesmärke maksudest kõrvalehoidumise kõrval, kuid maksueelise saamine on peamine eesmärk.2 Riigikohtu praktikast tulenevalt peab seega MKS § 84 kohaldamiseks tuvastama, et õigussuhete kujundamise võimalusi on kuritarvitatud ja seda on tehtud maksueelise saamise eesmärgil. Kohtupraktikas on leitud, et MKS § 84 alusel on lubatud ühe isiku tehingute ja sellega kaasneva maksukohustuse omistamine teisele isikule, kelle kontrolli ja juhtimise all teine isik tegutses.3
69.OÜ Y ja OÜ Q ei ole sõltumatud äriühingud, vaid loodi eesmärgiga jätta maksude tasumise vältimiseks maksukohustus varatutesse kehadesse ning hoida eraldi kaebajale kuuluva tegevuskoha varast, hajutades seeläbi nõuetele mittevastavast maksukäitumisest tulenevaid riske. OÜ X, OÜ Y ja OÜ Q moodustavad maksuõiguslikus mõttes ühe majandusüksuse, mitte tegemist pole eraldiseisvate äriühingute vaheliste tehingutega. Vastustaja on KA punktis 1.2 ja MO punktis 2.2 selgitanud, et OÜ X tegutsemise eesmärgiks oli tahtlik maksueelise saamine, kaasates selleks OÜ Y ja OÜ Q. Seejuures ei oma see seisukoht mõju nn teenindavate äriühingute õigusvõimele, kuna muudetakse
Riigikohtu 4.11.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-59-09, p 13. Riigikohtu 17.06.2009 otsus haldusasjas nt 3-3-1-23-09, p 12 ja14.
Vt Riigikohtu 26.09.2011 otsus nr 3-3-1-42-11 p 9; Tallinna Ringkonnakohtu 18.08.2016 otsus nr 3-14-52233, p 22.
vaid maksude arvestamist. Jättes kõik maksukohustused OÜ Y ja OÜ Q kanda, kes selle tasumiseks reaalselt võimelised polnud, sai OÜ X perioodil jaanuar–august 2019 sellest maksueelise summas 48 596,21 eurot.
70.Eelkõige näitab OÜ Y ja OÜ Q kaasamisega saavutatud äritegevuse suunamist kaebaja maksueelise saamiseks OÜ X, OÜ Y ja OÜ Q omavaheline seotus neid juhtivate füüsiliste isikute kaudu ning asjaolu, et kaebajal puudus reaalne vajadus restoraniteenust läbi OÜ Y ja OÜ Q osutada. Peale maksueelise ei nähtu teiste äriühingute kaasamisest mingit kasu, kuna kaebajal olid endal olemas restorani pidamiseks nii ruumid kui ka inventar. Restorani tegevuskoha ruumid aadressil XXXXXXX XX / XXXXXXX XX, sisustus ning inventar, mis on vajalikud restorani tegutsemiseks, kuuluvad juba aastaid OÜ-le X (KA p 1.1.1 alapunkt 1a, 1b; lisad 1, 2, 3, 4).
71.U. Konksu rolli vaidlusaluste äriühingute juhtimises on maksuhaldur põhjalikult kirjeldanud. KA p-s 1.1.2 a) ja kohus ei hakka seda otsuses üle kordama, kuna nõustub maksuhalduri järeldustega.
72.Maksuhaldur on toonud välja, et alates 11.04.2013 tegutses samas tegevuskohas asuvas restoranis XX XXXX OÜ L, kelle osas tuvastas maksuhaldur maksumenetluses nr 12.2-3/042042, et OÜ L rahad liikusid läbi OÜ F pangakonto, kust raha järgmisel päeval välja võeti. Pärast maksuotsuse tegemist jäeti äriühing maha. Ka nende äriühingute eesotsas olid Z ja C. Maksuhaldur ei ole väitnud, et C ja Z on elukaaslased. Küll on kaebaja ise kinnitanud, et C ja S on elukaaslased ning Z olnud perekondlikult seotud. Ei ole vahet, et Z ei olnud mitte juhatuse liige, vaid volitatud esindaja, sest sisuliselt korraldas ja juhtis äriühingute tegevust tema. Kaebaja väide, et tal puudus L OÜ toitlustuskohaga mistahes muu seos kui ainult rendisuhe, on seega põhjendamatu.
73.OÜ Y kasutas sama tööjõudu, mida samas tegevuskohas eelnevalt tegutsenud äriühing (KA p 1.1.1 alapunkt 2f). Seejuures ka varasem tööandja deklareeris samast 14 isikust töötasu maksmist ainult ühele. Kaebaja eksib seega väites, et kõik töötajad tulid omal initsiatiivil ajutisele hooajatööle.
74.KA p-s 1.1.2. e) on maksuhaldur põhjendanud, millele tuginedes ta leiab, et OÜ Y pangakontode kasutamise õigus oli vaid Z. Kohus ei pea vajalikuks seda põhjendust korrata, kuna ei näe selles mingeid vasturääkivusi.
75.Niisamuti nõustub kohus KA p-s 1.1.2. b) toodud järeldusega selles, et kaebaja juhatuse liige J, kes oli 23.09.2013–6.12.2019 kaebaja juhatuse liige, oli tegelikkuses variisik. Seda on kinnitanud J ka oma seletuses maksuhaldurile, selgitades, et tema ülesanne kaebaja juures oli vaid allkirju anda dokumentidele, mille Z oli ette valmistanud.4 Sellele ei vaielnud vastu ka Z ise.5 Pangakontode kasutamise õigus oli vaid Z. Läbiotsimisel väärteoasjas nr 930019001502 leiti Z valdusest J kehtetu ID-kaart (vastustaja lisa nr 59).
76.Niisamuti on MTA näidanud KA p-des 1.1.2. c) ja d), et OÜ Y juhatuse liige W ja OÜ Q juhatuse liige A olid variisikud. W on seda ise tunnistanud ja A on Z õepoeg.
77.Seoses Z isa U on maksuhaldur KA p-s 1.1.2 p-s b) toonud välja, et U ei teadnud OÜ X omanikuks olemisest N OÜ kaudu midagi6 ning Z kasutas isa ID-kaarti.7 Kaebaja väide, et U ei puutu üldse asjasse, ei ole õige. 12.03.2012 müüs Z OÜ X osa A. 28.08.2013 müüs A OÜ X osa N OÜ-le. 03.08.2016 müüs J N osa H OÜ-le (osanikud A ja G). 17.07.2017 müüs H OÜ N OÜ osa U.
78.Tõele ei vasta kaebaja väide, et igal juhul oleks kaebaja jäänud 2019. aastal kahjumisse ja ei oleks suutnud makse ära maksta. OÜ Y pangakontolt tehti ülekandeid ja väljamakseid selliselt, et panka maksukohustuse tasumiseks raha ei jäänud. Samas oli OÜ Y kassas 31.08.2019 seisuga 7753,90 eurot, kuid maksuvõla tasumiseks raha ei kasutatud. Selle asemel moodustas suurima osa OÜ Y
J seletus maksuhaldurile (vastustaja lisa 29). Z seletus maksuhaldurile (vastustaja lisa 32).
U 30.01.2020 suuliste seletuste protokoll (vastustaja lisa 50).
Vastustaja lisa 32 p 22.
sularahas tasutud arvetest kaebajale tasutud üüriarved 5000 eurot kuus. Üürilepingu sõlmimise eesmärgiks oli arvete alusel OÜ-st Y raha välja viia ja jätta maksukohustused tasumata.
79.Kaebaja väitis, et OÜ Q kontot kasutati, kuna kaebaja konto oli arestitud. Samas on OÜ Q pangakontot kasutatud ainult kaebaja ja Z seotud tegevusteks. Samuti ei nähtu tõsiseltvõetavat äriplaani, et OÜ Q oleks üldse saanud pidada võimalikuks kinnistu arendamist. Seega puudus OÜ-l Q kaebajast iseseisev majandustegevus.
80.MTA on seega veenvalt näidanud, et kõiki kolme äriühingut kontrollis Z ning äriühingute ametlikud juhatuse liikmed olid variisikud. Z korraldas kõigi kolme äriühingu tegevust, kontrollis ja korraldas töötajate registreerimist, raamatupidamist, maksude deklareerimist ja tegevuskoha toimimist.
81.Seega on vaidlustatud maksuotsus õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus, mistõttu jääb kaebus rahuldamata.
82.Kuna maksuotsus on õiguspärane, on õiguspäraselt omistatud vaidlusalune käive kaebajale. Seega on ka MTA 13.10.2020 korraldus nr 9-1.4/160708 õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
83.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.