Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse taotlejale kätte.
Asjaolud ja menetluse käik
1.V. M esitas 21.12.2020 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi määramiseks. Taotleja soovib esindajat õigusdokumendi koostamiseks, sest ei oska ja ei suuda isesesisvalt õigusdokumente koostada. Loodab, et Eesti riik võimaldab riigi õigusabi ja saab loota riigi abile.
2.Viru Maakohus jättis 23.12.2020 määrusega taotluse käiguta ja andis tähtaja, et märkida mis menetluses ja mis asjaoludel riigi õigusabi soovitakse.
3.Maakohtule 06.01.2021 esitatud avalduse kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi määramist tema esindamiseks haldus- ning väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamiseks või muu õigusnõustamiseks või esindamiseks.
Viru Maakohus kuulas 18.01.2021 taotleja videoistungil ära. Taotleja selgitas, et Viru Vangla ei suuda tagada tema turvalisust ning ta soovib riigi õigusabi määramist, et esitada kaebus Viru Vangla vastu üksnes põhjusel, et vangla ei suuda tagada tema turvalisust.
5.Viru Maakohus edastas 18.01.2021 määrusega Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale V. Malsagovi riigi õigusabi määramise taotluse koos lisadega. Maakohus leidis, kuna taotleja soovib riigi õigusabi haldusmenetluses, ei ole maakohus pädev taotlust lahendama.
6.Tartu Halduskohus selgitas V. M 20.01.2021 määruses, et taotluses esinevad kõrvaldatavad puudused, jättis taotluse käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus rõhutas, et taotlusest ei nähtu probleemi kirjeldust, mille lahendamiseks riigi õigusabi määramist
3-21-133 taotletakse. Kohus leidis muu hulgas, et pidades silmas taotleja varasemat protsessuaalset kogemust halduskohtumenetluses on taotleja suuteline arusaadavalt kirjeldama kohtule, milles seisneb tema Viru Vanglas tekkinud probleem ja kuidas ta soovib tekkinud probleemi lahendada. Sellest tulenevalt kohustas kohus taotlejat puuduste kõrvaldamise korras kirjeldama kohtule, milles seisneb tema Viru Vanglas tekkinud probleem ja kuidas ta soovib tekkinud probleemi lahendada. Kohus selgitas taotlejale täiendavalt, et juhul, kui tema soovib esitada vanglale kahjunõude või kohtule kaebuse tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb tal täpsustada, mis kahju on talle tekitatud, kas varaline või mittevaraline. Kohus selgitas, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist vaid süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Muude juhtumite korral puudub isikul õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Samuti tuli taotlejal selgitada kohtule, kas ta on juba tekkinud probleemi lahendamiseks pöördunud Viru Vangla poole taotlusega, vaidega või kahjunõudega vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 1 1 lg-dele 5 ja 8.
7.V. Malsagov esitas kohtule 24.01.2021 puuduste kõrvaldamise avalduse. Avalduse kohaselt soovib ta riigi õigusabi määramist haldusmenetluses ja nõustumiseks. Taotleja teatas, et saab kõrvaldada puudused riigi õigusabiga. Ühtlasi teatas taotleja, et varasemalt teda aidati taotluste koostamisel.
8.Tartu Halduskohus jättis 16.02.2021 määrusega taotluse käiguta teistkordselt. Kohus leidis, et taotleja ei ole kõrvaldanud 24.01.2021 avalduses puudused. Sellest tulenevalt palus kohus taotlejal täpsustada, kas 18.01.2021 maakohtus peetud istungil esitatud probleemi kirjeldus on endiselt aktuaalne, või ta soovib nüüd riigi õigusabi määramist teise probleemi lahendamiseks. Muude probleemide tekkimise korral tuleb taotlejal neid kohtule kirjeldada. Lisaks pidi taotleja põhjendama kohtule, kas ta soovib, et vangla oleks teinud haldusmenetluses vajalikud ja korkreetsed toimingud (nt, et taotleja ei kohtuks enam peksjaga jne) või taotleja soovib esitada Viru Vangla vastu kahjunõude. Kahjunõude esitamise soovi korral tuli taotlejal täpsustada, kas ta kavatseb taotleda talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (tervise rikkumine või inimväärikuse alandamine). Kohus rõhutas, et need on minimaalsed andmed selleks, et kohus saaks otsustada vastavalt RÕS § 7 lg-le 1 riigi õigusabi lubatavuse üle.
9.Taotleja esitas kohtule 16.02.2021 puuduste korvaldamise avaldused (kaks avaldust). Avaludustest on võimalik aru saada, et taotleja soovib riigi õigusabi määramist, et saada Viru Vanglalt rahalist hüvitist talle tekitatud mittevaralise kahju eest. Taotleja arvates alandas vangla tema inimväärikust. Taotleja on juba pöördunud vangla poole kahjunõudega ja vaidega, kuid vangla ignoreerib teda. Kohtu seisukoht
10.V. M esitas kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse 16.02.2021 täiendusest on võimalik aru saada, et taotleja soovib riigi õigusabi määramist halduskohtumenetluses esindamiseks ja õigusdokumendi koostamiseks (RÕS § 4 lg 3 punktid 5 ja 8).
11.Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et V. M taotlus riigi õigusabi saamiseks ei kuulu rahuldamisele, kuna esinevad seaduses sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
3-21-133
12.V. M teatas 16.02.2021 puuduste kõrvaldamise avaldustes kohtule, et ta vajab riigi õigusabi määramist selleks, et saada vanglalt rahalist hüvitist süüliselt inimväärikuse alandamise eest. Kohus selgitab, et tulenevalt RvastS § 9 lg-st 1 inimväärikuse alandamise eest on seduses ette hähtud vaid mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise võimalus. Eelnevalt arvestades taotleb V. Malsagov kohtult riigi õigusabi määramist, et esitada halduskohtumenetluses mittevatralise kahju hüvitamise nõue.
13.RÕS § 7 lg 1 p 6 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et antud juhul ilmselgelt puudub taotleja ja vangla vahel tekkinud vaidluse suhtus avalik huvi. Seega, esineb riigi õigusabi määramisest keeldumise alus.
14.Lisaks märgib kohus, et vastavalt RÕS § 7 lg 1 p-le 1 riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma enda õigusi. Kohus leiab, et kaebaja on ise võimeline kaitsma enda õigusi. Kohtu järeldus põhineb asjaolul, et kaebaja on esitanud vanglale vaide ja kahjunõude ning vangla neid menetleb. Vaide ja kahjunõude rahuldamata jätmise või tähtaegselt läbivaatamata jätmise korral võib taotleja pöörduda kaebusega halduskohtusse vastavalt VangS § 11 lg-dele 5 ja 8. Nimelt sätestab HKMS § 2 lg 1, et halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Kohus selgitab, kaebuse läbivaatamise korral kontrollib kohus ise, kas vaidlusalune otsus on õiguspärane ehk vastab seadustes sätestatud nõuetele. Piisav, et taotleja edastab kohtule kaebuse, milles kirjeldab vangla õigusvastast tegevust ja esitab nõue. Juhul, kui esitatud nõue osutub ebatõhusaks jne, annab kohus koos selgitustega võimaluse uue nõude esitamiseks. Viited õigusaktidele ja kohtupraktikale ei ole kaebuses kohustuslikud. Kohus kohaldab õigust ise. Sellest tulenevalt ei ole ilmtingimata nõutav, et halduskohtumenetluses oleksid kaebajal õigusalased teadmised või tal oleks advokaadist esindaja. Oma probleemiga seotud asjaolude kirjeldamiseks on võimeline ka õigusteadmisteta isik. Kohus tuvastas, et taotlejal on olemas protsessuaalne kogemus. Eeltooduga arvestades ei näe kohus põhjust arvata, et isegi koos kohtu abiga oleks kaebaja jaoks menetluses osalemine raskendatud, mistõttu ei oleks ta saanud tõhusat õiguskaitset või tema positsioon halduskohtumenetluses oleks vastustajaga võrreldes äärmiselt ebavõrdne.
15.Kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-des 1 ja 6 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei pea kohus vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 hindama riigi õigusabi taotleja majanduslikku seisundit, sest praegusel juhul taotleja majanduslik seisund asja otsustamist enam ei mõjuta. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-dest 1 ja 6, jätab kohus taotluse riigi õigusabi määramiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.