Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. veebruar 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-925
Haldusasi
OÜ ATKO Liinid kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.04.2020 teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollkaardil th-2020-01289/1 kajastuva otsuse tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ ATKO Liinid, volitatud esindaja adv Aldo Vassar Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Margit Maidla ja Toomas Korenev
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31. juuli 2020. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ ATKO Liinid apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.03.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213
3-20-925 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.
Politseiametnik kontrollis vaidlusalust sõidukit lähtudes liiklusseaduse (LS) § 1962 lg 1 p-st 8 ning tuvastas vaatlusel, et sõidumeeriku kleebisel oli kajastatud viimase kontrolli teostamise ajana 25.04.2017. Sõidumeerikust andmete allalaadimisel selgus, et sõidumeeriku kontroll on aegunud. Puudused kajastati kontrollkaardil vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määrusele nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ (määrus nr 114). Vaidlusaluse sõiduki näol on tegemist reisijate liiniveoks kasutatava bussiga, mis peab olema varustatud sõidumeerikuga, mida tuleb kontrollida iga kahe aasta tagant. Sõidumeeriku viimane kontroll ja kalibreerimine oli teostatud 25.04.2017 ehk enam kui kaks aastat tagasi. Sõidumeerikut kontrollitakse vaatlusega ning ilmse rikkumise korral on tegemist olulise rikke või puudusega, mille korral võib politseiametnik suunata sõiduki erakorralisele ülevaatusele vastavalt määruse nr 114 § 5 lg-le 2.
3-20-925 Kaebaja 16.06.2020 taotlus vaadata kaebus läbi kohtuistungil ei ole põhjendatud. Kaebaja nõustus kaebuses sõnaselgelt kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Menetlusosaline võib nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagasi võtta üksnes menetlusolukorra olulisel muutumisel (HKMS § 131 lg 2 teine lause). Asjaolu, et vastustaja vaidleb kaebusele vastu, ei ole menetlusliku olukorra oluline muutumine. Tõendid, mille vastustaja on esitanud, on saadud kaebaja enda käest (sõidulehed, sõidumeeriku andmete väljatrükid) ning kuigi kaebaja on üldsõnaliselt viidanud soovile nende pinnalt vastustajale küsimusi esitada, ei ole ta täpsustanud, millises osas ta seab tõendid ning nende asjakohasuse või usaldusväärsuse kahtluse alla. Vaidlus ei ole selles, kas kõnealune sõidumeerik töötas nõuetekohaselt, vaid pelgalt selles, kas seda oli nõutud aja tagant kontrollitud. Seejuures ei ole kaebaja väitnud ega ka tõendanud, et nimetatud sõidumeerikut oleks eelneva kahe aasta jooksul nõuetekohaselt kontrollitud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 165/2014 (määrus nr 165/2014) art 3 lg-test 1 ja 5, art 2 lg 1 p-st b, art 3 p-st a ning LS § 131 lg 21 ja § 130 lg 13 koosmõjust tuleneb, et Eestis liiniveoks kasutataval bussil, kus on rohkem kui 9 reisijakohta, peab olema sõidumeerik nii siis, kui buss on esmaregistreeritud pärast 01.05.2006 ja seda kasutatakse üle 50-kilomeetristel liinidel kui ka juhul, kui seda kasutatakse lühematel liinidel, välja arvatud linnaliinidel. Liiklusregistrist avalikult kättesaadavatest andmetest nähtuvalt on registreerimisnumbrit 109 BJH kandva sõiduki (VIN kood VNESFR1600M015449) näol tegemist 44 iste- ja 37 seisukohaga bussiga, mille esmane registreerimine toimus 08.03.2013. Vastustaja esitatud sõidulehed ning sõidumeeriku andmete väljavõte kinnitavad, et vaidlusalust sõidukit kasutati reisijate liiniveoks, seejuures mitte linnaliinidel ühistranspordiseaduse (ÜTS) tähenduses. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud vastupidist. Seega pidi vaidlusalune sõiduk olema varustatud sõidumeerikuga. Sõidumeerikut saab nõuetele vastavaks pidada juhul, kui selle viimasest kontrollimisest tunnustatud töökojas (LS § 1311 lg 1) on möödunud vähem kui kaks aastat (määruse nr 165/2014 art 23 lg 1; komisjoni 18.03.2016 rakendusmääruse (EL) 2016/799 lisa p 6.4 alap 409). Kaebaja ei ole esitanud ühtki konkreetset argumenteeritud vastuväidet, mis seaks kahtluse alla kontrollkaardil tuvastatud asjaolu või sunniks umbusaldama vastustaja poolt esitatud sõidumeeriku andmete väljatrükki. Kuivõrd sõidumeeriku olemasolu, nõuetekohase paigaldamise ja kontrollimise eest vastutab kaebaja, saavad sõidumeeriku nõuetekohase kontrollimise kohta olla tõendid üksnes temal. Kaebaja ei saa vastustajale ette heita seda, et viimane pole piisavalt tõendanud negatiivset asjaolu (sõidumeeriku kontrollimata jätmine), samas kui tõendid vastupidise positiivse asjaolu kohta (ehk selle kohta, et sõidumeerik oleks 16.04.2020 eelnenud kahe aasta jooksul nõuetekohase kontrolli läbinud) saavad olemas olla üksnes kaebajal endal. Sõidumeerik registreerib sõiduki kasutamisega seotud andmed eelkõige selleks, et oleks võimalik kontrollida, kas juht on kinni pidanud töö- ja puhkeaja nõuetest. Sõidumeeriku abil kogutavate andmete usaldusväärsuse tagamiseks on ette nähtud sõidumeeriku regulaarne kontrollimine. Ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (määrus nr 42) lisas 1 on koodi 109 all märgitud, et sõidumeerik peab olema kontrollitud ja paigaldatud vastavalt kehtestatud korrale. Olukorras, kus sõidukisse on paigaldatud sõidumeerik, mida ei ole nõuetekohaselt kontrollitud, sealhulgas juhul, kui viimasest kontrollimisest on möödas õigusaktides lubatust pikem aeg, saab asuda seisukohale, et sõidukil puudub nõutav sõidumeerik. Määruse nr 114 lisa 3 p-st 7.9 tuleneb, et nõutava sõidumeeriku puudumist tuleb käsitada olulise rikke või puudusena. Määruse nr 114 § 4 p 2 kohaselt on oluline rike või puudus selline rike või puudus, mille esinemine eeldab tehnonõuetele vastavuse kontrolli. LS § 1962 lg 1 p 9 kohaselt on politseiametnikul õigus suunata mootorsõiduk erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli, kui liiklusjärelevalve käigus tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse LS § 73 lg-s 71 nimetatud oluline või ohtlik rike või puudus ja seda ei ole võimalik 3(5)
3-20-925 kohapeal kõrvaldada. Määruse nr 114 lisast 3 tulenevalt on nõuetekohase (sh nõuetekohaselt) kontrollitud sõidumeeriku puudumine käsitatav olulise puudusena LS § 73 lg 71 tähenduses. Kuivõrd sõidumeerikut saab kontrollida vaid tunnustatud töökoda, on ilmne, et tegemist ei saa olla puudusega, mis oleks võimalik kõrvaldada kohapeal. LS § 1962 lg 1 p-i 9 tuleb tõlgendada nii, et politseiametnik võib olulise puuduse tuvastamise korral suunata sõiduki erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli igal juhul, ilma et ta peaks selle otsuse tegemisel mingisuguseid muid huve või asjaolusid kaaluma. LS § 1692 lg 1 p 9 tõlgendamine selliselt, et politseiametnik peab olulise puudusega sõiduki erakorralisse kontrolli suunamise otsust põhjalikult kaaluma ja põhjendused haldusaktis esitama, ei oleks kooskõlas vajadusega tagada liiklusjärelevalve tõhusus ja kiirus. Erakorralise tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimise kohustus ei ole sõiduki omanikule sedavõrd koormav, et eeldaks tema huvide põhjalikku kaalumist. Erakorralisse kontrolli saatmine on seaduses võimaluse, mitte imperatiivse kohustusena sätestatud selleks, et teatud erandlikel asjaoludel võiks selle otsuse tegemata jätta. Eeltoodud põhjustel ei saa nõustuda kaebaja etteheitega, et otsus ei sisalda kaalutlusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-20-925 teostada tunnustatud töökojas, siis ei ole puuduse kõrvaldamine kohapeal ilmselgelt võimalik. Seadusandja kehtestatud kontrollkaardi vorm ei näe ette pikemat kaalutluste esitamist. Vastustaja on nõus halduskohtu põhjendustega istungi mittevajalikkuse osas. Vaidluse all oli ainult asjaolu, kas sõidumeerikut on nõuetekohaselt kontrollitud, mitte see, kuidas sõidumeerik töötab või kas sellel esineb mingeid puuduseid. Tõendina esitas vastustaja väljavõtted apellandi sõidumeerikust. Seega olid kõik andmed ja asjaolud kaebajale teada. Mingeid uusi asjaolusid kohtumenetluse käigus ei ilmnenud ning kõik asjassepuutuvad küsimused oleks saanud esitada kirjalikult.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.