Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 31. juuli 2020, Tallinn 3-20-925
Haldusasi
OÜ Atko Liinid kaebus teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollkaardil th-2020-01289/1 kajastuva Politsei- ja Piirivalveameti otsuse tühistamise või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
Menetlusosalised
Kaebaja: OÜ Atko Liinid Esindaja: v.adv Aldo Vassar, v.adv Keijo Lindeberg Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja: Margit Maidla
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Atko Liinid kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 31. augustil 2020 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi „PPA“) Põhja prefektuuri liikluspolitseinik kontrollis
16.aprillil 2020 OÜ ATKO Liinid bussi registreerimisnumbriga 109BJH (edaspidi „vaidlusalune sõiduk“) ning koostas mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardi th-2020-01289/1. Kontrollkaardi punkti 10, alapunktis (5) kajastub politseiametniku poolt tuvastatud asjaolu, et eelnimetatud sõiduki „muu varustus, sh. sõidumeerik ja kiirusepiirik“ ei vasta nõuetele. Kontrollkaardi punktis 12 on avastatud puudust on kirjeldatud järgmiselt: „Sõidumeeriku suhtes läbi viimata iga kahe aasta järgne hälvete määramise kontroll. Viimane kontroll teostati 25.04.2017“. Kontrollkaardi punktis 14 kajastub PPA otsus suunata eelnimetatud sõiduk erakorralisele ülevaatusele. -1-
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
2.OÜ ATKO Liinid esitas 15. mail 2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb PPA poolt
16.aprillil 2020 koostatud kontrollkaardil th-2020-01289/1 kajastatud otsuse tühistamist või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja väidab, et kontrollkaardil kajastatud puudust ei esinenud ning heidab ette, et PPA ei ole välja toonud kaalutlusi, millest ta haldusakti andmisel lähtus. 16. juulil 2020 esitatud menetlusdokumendis märgib kaebaja, et ei pea vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud tõendeid bussil esinenud puuduse tõendamiseks piisavaks. Samuti avaldas kaevaja eelnimetatud menetlusdokumendis, et vaatamata varasemale nõusolekule asja läbi vaatamiseks kirjalikus menetluses soovib ta kaebuse arutamist kohtuistungil.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
3.PPA palub OÜ ATKO Liinid kaebus rahuldamata jätta. Vastustaja selgitab, et politseiametnik kontrollis vaidlusalust sõidukit, lähtudes liiklusseaduse (edaspidi „LS“) § 196 lg 1 punktist 8 ning tuvastas vaatlusel, et sõidumeeriku kleebisel oli kajastatud viimase kontrolli teostamise ajana 25.04.2017, samuti ilmnes sõidumeerikust andmete allalaadimisel, et sõidumeeriku kontroll on aegunud, millest tulenevalt kajastati avastatud puudus kontrollkaardil vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. detsembri 2011 määruse nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ (edaspidi „MKMm 2011/114)“. Vastustaja selgitab, et vaidlusaluse sõiduki näol on tegemist reisijate liiniveoks kasutatava bussiga, mis peab olema varustatud sõidumeerikuga, mida tuleb kontrollida iga kahe aasta tagant. Viidates vaidlusaluse sõiduki sõidumeeriku andmete väljatrükile, märgib vastustaja, et kõnealuse sõidumeeriku viimane kontroll ja kalibreerimine oli teostatud 25. aprillil 2017 ehk enam kui kaks aastat tagasi. Vastustaja viitab ka MKMm 2011/114 lisale 3, selgitades, et sõidumeerikut kontrollitakse vaatlusega ning ilmse rikkumise korral on tegemist olulise rikke või puudusega, mille korral võib politseiametnik suunata sõiduki erakorralisele ülevaatusele vastavalt MKMm 2011/114 § 5 lõikele 2.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Vaadanud läbi poolte väited ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian et kaebus tuleb rahuldamata jätta. Esiteks on vastustaja õigesti leidnud, et vaidlusalune sõiduk pidi olema varustatud sõidumeerikuga, mille viimasest kontrollimisest ei ole möödunud enam kui 2 aastat. Teiseks on vastustaja piisavalt tõendanud, et 16. aprilli 2019 oli vaidlusaluse sõiduki sõidumeeriku viimasest kontrollimisest möödunud enam kui 2 aastat. Kolmandaks oli politseiametnikul õigus sellise puuduse tuvastamisel suunata vaidlusalune sõiduk erakorralisele ülevaatusele ilma, et seda otsust kuidagi põhjalikumalt kaaluma või põhjendama pidanud oleks.
5.Enne sisuliste vaidlusküsimuste käsitlemist, märgin, et põhjendatuks ei saa pidada kaebaja 16. juuni 2020 taotlust kaebuse läbi vaatamiseks kohtuistungil. Kaebuses nõustus kaebaja sõnaselgelt kaebuse läbi vaatamisega kirjalikus menetluses. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi „HkMS“) § 131 lõike 2 teises lauses on sätestatud, et menetlusosaline võib nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagasi võtta üksnes menetlusolukorra olulisel muutumisel. See tähendab, et kui pool on kirjaliku menetlusega nõustunud, peab kaebuse kohtuistungil läbi vaatamiseks olema mingisugune kaalukas põhjus, mis on ilmnenud menetluse käigus ja millega pool kirjalikus menetluses asja lahendamiseks nõusolekut andes ei osanud arvestada. Nii on menetlusliku olukorra olulise muutumisega on tegemist, kui menetluse käigus ilmnevad mingisugused uued ja vaidluse lahendamise seisukohast olulised asjaolud või kui ilmneb, et poolte vahel on vaidlus ka sellistes asjaoludes, milles esiti ei paistnud vaidlust olevat, samuti juhul kui asja lahendamiseks on vaja kuulata üle tunnistajaid või uurida tõendeid vahetult. Käesoleval juhul ei esine ühtki sellist ega võrreldavat asjaolu, mida saaks käsitada menetlusliku -2-
olukorra olulise muutumisena. Asjaolu, et vastustaja vaidleb kaebusele vastu, ei ole iseenesest menetlusliku olukorra oluliseks muutumiseks. Tõendid, mille vastustaja esitanud on, on saadud kaebaja enda käest (sõidulehed, sõidumeeriku andmete väljatrükid) ning kuigi kaebaja on üldsõnaliselt viidanud soovile nende pinnalt vastustajale küsimusi esitada, ei ole ta täpsustanud, millises osas ta need tõendid, nende asjakohasuse või usaldusväärsuse kahtluse alla seab. Tegelikult ei ole kaebaja esitanud kaebuses mitte ühtegi konkreetset väidet, vaid piirdunud üldsõnalise etteheitega, et kontrollaktis tuvastatud puudust ei esinenud. Ilmselgelt põhjendamatult on kaebaja 16. juuli 2020 menetlusdokumendis märkinud, et „PPA [on] menetluse käigus esitanud rohkesti tõendeid, millega üritas tõendada Kaebajale kuuluvatel sõidukitel väidetavalt esinevate puuduste olemasolu“ ning „Kuna ei Kaebajal ega ilmselt ka kohtul ei ole piisavalt teadmisi kõnealuses äärmiselt tehnilises valdkonnas, oleks tõhusama asja lahendamise eesmärgil vajalik korraldada kohtuistung, kus PPA-l oleks võimalus täpsemalt selgitada enda poolt esitatud tõendite sisu ja olemus, samuti osutama igat konkreetset puudust tõendavale dokumendile“. Käesolevas asjas vaidluse all oleval 16. aprilli 2020 kontrollkaardil on PPA tuvastanud üheainsa puuduse, milleks oli see, et vaidlusaluse sõiduki sõidumeerik on kontrollimata. Seega ei ole vaidlus mitte selles, kas kõnealune sõidumeerik töötas nõuetekohaselt, vaid pelgalt selles, kas seda oli nõutud aja tagant kontrollitud. Seejuures ei ole kaebaja väitnud, veel vähem tõendanud, et nimetatud sõidumeerikut oleks eelneva kahe aasta jooksul nõuetekohaselt kontrollitud. PPA ei ole esitanud rohkesti tõendeid mitme sõiduki mitmete puuduste kohta, nagu kaebaja oma viimases menetlusdokumendis märkis. Olukorras, kus kaebaja ei suuda ka professionaalset õigusabi kasutades formuleerida üldjoonteski neid küsimusi, mis tal väidetavalt vastustaja esitatud tõendite pinnalt tekkinud on või esile tuua asjaolusid, mis vähemalt esmapilgul võiksid vastustaja seisukoha õigsuse kahtluse alla seada, ei saa pidada usutavaks, et asja arutamine kohtuistungil asja sisulise läbi vaatamise seisukohast vajalik oleks.
6.Käesoleva vaidluse lahendamiseks on põhimõtteliselt vaja vastata kolmele küsimusele. Esiteks, kas vaidlusalune sõiduk pidi olema varustatud sõidumeerikuga, mida on eelneva kahe aasta jooksul kontrollitud. Teiseks tuleb hinnata, kas vastustaja on õigesti tuvastanud, et vaidlusaluses sõidukis sellist sõidumeerikut ei olnud. Kolmandaks tuleb vastata küsimusele, kas nõuetekohaselt kontrollitud sõidumeeriku puudumine on asjaolu, mis õigustab sõiduki suunamist erakorralisele ülevaatusele nii nagu politseiametnik seda tegi ehk seda otsust üksikasjalikumalt põhjendamata.
7.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 165/20141 artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et sõidumeerikud paigaldatakse liikmesriigis registreeritud sõidukitesse, mida kasutatakse reisijate või kauba veoks maanteedel ja millele kohaldatakse määrust (EÜ) nr 561/2006[2], ning neid kasutatakse nimetatud sõidukites. Sama määruse artikli 3 lõikes 5 on sätestatud, et „riigisiseste vedude puhul võivad liikmesriigid nõuda sõidumeeriku paigaldamist ja selle kasutamist käesoleva määruse kohaselt mis tahes sõidukil, millele [sama artikli] lõike 1 alusel sõidumeeriku paigaldamist ja kasutamist ei nõuta“. Määruse nr 561/2006 artikli 2 lõike 1 punkti b kohaselt kohaldatakse seda määrust „autoveo korral, mille puhul on tegemist reisijateveoks kasutatavate sõidukitega, mis on ehitatud või alaliselt ümberkohandatud rohkem kui üheksa inimese veoks, juht kaasa arvatud, ning on selleks otstarbeks ette nähtud“. Sama määruse artikli 3 punkti a
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014 määrus (EL) nr 165/2014, autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006 määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85.
-3-
kohaselt ei kohaldata seda määrust aga vedude korral, mille puhul on tegemist sõidukitega, mida kasutatakse regulaarseks reisijateveoks, kui liini pikkus ei ületa 50 km. Liiklusseaduse § 131 lõike 21 ja § 130 lõike 13 koosmõjust tuleneb, et sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik ka neil pärast 1. maist 2006 esmaregistreeritud sõidukitel, mida kasutatakse sõitjate liiniveol liinidel, mille pikkus on kuni 50 kilomeetrit, välja arvatud linnaliinidel. Eeltoodud sätetest tuleneb selgelt, et Eestis liiniveoks kasutataval bussil, kus on rohkem kui 9 reisijakohta, peab olema sõidumeerik nii siis kui seda bussi kasutatakse üle 50-kilomeetristel liinidel ning juhul kui buss on esmaregistreeritud pärast 1. maid 2006, siis ka juhul kui seda kasutatakse lühematel liinidel, välja arvatud linnaliinidel. Liiklusregistrist avalikult kättesaadavatest andmetest3 nähtuvalt on registreerimisnumbrit 109 BJH kandva sõiduki (VIN kood VNESFR1600M015449) näol tegemist 44 iste- ja 37 seisukohaga bussiga, mille esmane registreerimine toimus 8. märtsil 2013. Vastustaja esitatud sõidulehed ning sõidumeeriku andmete väljavõte kinnitavad vastustaja väidet, et vaidlusalust sõidukit kasutati reisijate liiniveoks, seejuures mitte linnaliinidel ühistranspordiseaduse tähenduses. Kaebaja ei ole väitnud, veel vähem tõendanud vastupidist. Seega on ilmne, et vaidlusalune sõiduk pidi olema varustatud sõidumeerikuga.
8.Määruse nr 165/2014 artikli 23 lõikes 1 on sätestatud: „[t]unnustatud töökojad kontrollivad sõidumeerikuid regulaarselt. Regulaarsed kontrollid tehakse vähemalt iga kahe aasta tagant“. Komisjoni 18. märtsi 2016 rakendusmääruse (EL) 2016/7994 lisa punkti 6.4. alapunkti 409 kohaselt toimub sõidukile paigaldatud meeriku korraline ülevaatus kord kahe aasta jooksul pärast viimast ülevaatust. Eeltoodud sätetest tuleneb üheselt, et sõidumeerikut saab nõuetele vastavaks pidada juhul kui selle viimasest kontrollimisest tunnustatud töökojas (ehk liiklusseaduse § 1311 lõike 1 tähenduses ettevõtja juures, kes on mõõteseaduse alusel pädevaks mõõtjaks tunnistatud ja registreeritud Maanteeametis ning kellel peab digitaalse sõidumeerikuga seotud tööde tegemiseks olema väljastatud töökojakaart) on möödunud vähem kui kaks aastat.
9.Käesoleval juhul nähtub vaidlusaluselt kontrollkaardilt, et politseiametnik tuvastas, et vaidlusaluses sõidukis olnud sõidumeeriku viimasest kontrollimisest oli möödunud rohkem kui kaks aastat. Vastava asjaolu tuvastas politseiametnik esmalt visuaalsel vaatlusel, kuna sõidumeerikul oleva kontrollimist kajastava kleebise kohaselt oli viimane kontroll teostatud
25.aprillil 2017. Kohtumenetluses on vastustaja esitanud 16. aprillil 2020 kell 23:03 tehtud väljatrüki vaidlusaluse sõiduki sõidumeeriku andmetest (vastustaja vastuse lisa 4), kust nähtub viimase kalibreerimiskuupäevana 25. aprill 2017. Kaebaja on nii kaebuses kui 16. juuli 2020 menetlusdokumendis üldsõnaliselt väitnud, et kontrollkaardil märgitud puudust ei esinenud ning vastustaja esitatud tõendid pole puuduse tõendamiseks piisavad, olemata siiski esitanud ühtki konkreetsemat argumenteeritud vastuväidet, mis seaks kahtluse alla kontrollkaardil tuvastatud asjaolu või sunniks umbusaldama vastustaja poolt esitatud sõidumeeriku andmete väljatrükki. Kaebaja ei ole isegi sõnaselgelt väitnud, et vaidlusaluse sõiduki sõidumeerik oleks olnud nõuetekohaselt kontrollitud. Kuivõrd sõidumeeriku olemasolu, nõuetekohase paigaldamise ja kontrollimise eest vastutab kaebaja, saavad sõidumeeriku nõuetekohase kontrollimise kohta olla tõendid üksnes temal. Kaebaja ei saa vastustajale ette heita seda, et viimane pole piisavalt tõendanud negatiivset asjaolu (sõidumeeriku kontrollimata jätmine), samas kui tõendid vastupidise positiivse asjaolu kohta (ehk selle kohta, et sõidumeerik oleks 16. aprillil 2020
Komisjoni 18. märtsi 2016 rakendusmäärus (EL) 2016/799, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 165/2014, millega sätestatakse sõidumeerikute ja nende komponentide konstruktsiooni, katsetamise, paigaldamise, kasutamise ja parandamise nõuded.
-4-
eelnenud kahe aasta jooksul nõuetekohase kontrolli läbinud) saavad tõendid olemas olla üksnes kaebajal endal.
10.MKMm 2011/114 lisas 3 on sätestatud mootorsõiduki ja selle haagise kontrollitavate detailide loetelu, kontrollimise metoodika ning kontrollimisel avastatud rikete ja puuduste loetelu. Nimetatud loetelu punktist 7.9 tuleneb, et sellise kontrollimise esemeks on muuhulgas „sõidumeerik (kui see on paigaldatud/nõutav)“. Seejuures on täpustatud, et sõidumeerikut kontrollitakse vaatlusega. Järgnevalt on loetletud rikked ja puudused, mille esinemist kontrollitakse ning mis tuleb MKMm 2011/114 § 3 lg 3 kohaselt kanda kontrollkaardile. Need võimalikud puudused on sõnastatud järgmiselt: „1) Puudub nõutav sõidumeerik. 2) Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele. 3) Ei tööta. 4) Plommid on rikutud või puuduvad. 5) Paigaldusplaat puudub, on loetamatu või aegunud. 6) Ilmne rikkumine või manipuleerimine. 7) Sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadme kasutamine. 8) Rehvide mõõdud ei vasta kalibreerimise parameetritele“. Sõidumeeriku näol on tegemist seadmega, mis registreerib sõiduki kasutamisega seotud andmed eelkõige selleks, et oleks võimalik kontrollida, kas juht on kinni pidanud töö- ja puhkeaja nõuetest. Sõidumeeriku abil kogutavate andmete usaldusväärsuse tagamiseks on ette nähtud sõidumeeriku regulaarne kontrollimine. Ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisas 1 on koodi 109 all märgitud, et sõidumeerik peab olema kontrollitud ja paigaldatud vastavalt kehtestatud korrale. Olukorras, kus sõidukisse on paigaldatud sõidumeerik, mida ei ole nõuetekohaselt kontrollitud, sealhulgas juhul kui viimasest kontrollimisest on möödas õigusaktides lubatust pikem aeg, saab asuda seisukohale, et sõidukil puudub nõutav sõidumeerik. Juba eelnevalt osundatud õigusnormidest tulenevalt ei ole nõutav mitte mistahes sõidumeeriku, vaid kindlate tunnustega ja sealhulgas nõuetekohase kontrolli läbinud sõidumeeriku olemasolu ja kasutamine. Politseiametnik saab kontrollida nii seda, kas formaalselt nõuetele vastav (sh. õigeaegselt kontrollitud) sõidukeerik sõidukis on, samuti seda, kas formaalselt nõuetekohane sõidumeerik visuaalsel vaatlusel on ka terve ja töökorras. MKMm 2011/114 lisa 3 punktist 7.9 tuleneb viimaks, et nõutava sõidumeeriku puudumist tuleb käsitada olulise rikke või puudusena. MKMm 2011/114 § 4 p 2 kohaselt on oluline rike või puudus selline rike või puudus, mille esinemine eeldab tehnonõuetele vastavuse kontrolli.
11.LS § 1962 lg 1 p 9 kohaselt on politseiametnikul õigus suunata mootorsõiduk erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli, kui liiklusjärelevalve käigus tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse LS § 73 lõikes 71 nimetatud oluline või ohtlik rike või puudus ja seda ei ole võimalik kohapeal kõrvaldada. MKM 2011/114 lisast 3 tulenevalt on nõuetekohase (sh. nõuetekohaselt kontrollitud) kontrollitud sõidumeeriku puudumine käsitatav olulise puudusena LS § 73 lg 71 tähenduses. Kuivõrd sõidumeeriku kontrolli saab läbi viia vaid volitatud töökoda, on ilmne, et tegemist ei saa olla puudusega, mis oleks võimalik kõrvaldada kohapeal. Kuigi seadus jätab politseiametnikule põhimõtteliselt kaalutlusõiguse otsustada, kas sõiduk olulise puuduse avastamisel erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli saata või mitte, ei saa selle kaalutlusõiguse eesmärki ja liiklusjärelevalve eripära arvestades nõuda üksikasjalikumat põhjendust avastatud olulise puudusega sõiduki erakorralisse kontrolli saatmise vajalikkuse või otstarbekuse kohta. LS § 1962 lg 1 punkti 9 tuleb tõlgendada nii, et politseiametnik võib olulise puuduse tuvastamise korral suunata sõiduki erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli igal juhul, ilma et ta peaks selle otsuse tegemisel mingisuguseid muid huve või asjaolusid kaaluma. Erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli suunamine täidab üheselt eesmärki, et sõiduk kasutaja avastatud puuduse kõrvaldaks: vastasel juhul võib tal puududa selleks piisav motivatsioon. Sõiduki tehnonõuetele vastavus tagab liiklusohutust, mis on kaaluka avaliku huvi sfääri kuuluv küsimus. Liiklusohutuse eesmärgist on muude tehnonõuete kõrval kantud ka usaldusväärseid andmeid koguva sõidumeeriku kasutamise kohustus. LS § 1692 lg 1 punkti 9 -5-
tõlgendamine selliselt, et politseiametnik peab olulise puudusega sõiduki erakorralisse kontrolli suunamise otsust põhjalikult kaaluma ja põhjendused haldusaktis esitama, ei oleks kooskõlas vajadusega tagada liiklusjärelevalve tõhusus ja kiirus. Erakorralise tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimise kohustus ei ole sõiduki omanikule sedavõrd koormav, et eeldaks tema huvide põhjalikku kaalumist, iseäranis sellistes olukordades – nagu käesolevas asjas käsitletav – kus tuvastatud puudus on selline, millest kaebaja pidi põhimõtteliselt teadlik olema ning mulle puhul on pigem usutav, et täiendavate kohustuste panemiseta kaebajal puuduse kõrvaldamiseks märkimisväärset huvi ei ole. Erakorralisse kontrolli saatmine on seaduses võimaluse, mitte imperatiivse kohustusena sätestatud selleks, et teatud erandlikel asjaoludel võiks selle otsuse tegemata jätta. Eeltoodud põhjustel ei saa nõustuda kaebaja etteheitega, et otsus ei sisalda kaalutlusi. Olles tuvastanud, et bussis, kus sõidumeeriku kasutamine on nõutav, ei ole nõuetekohast kontrolli läbinud sõidumeerikut, võis politseiametnik sõiduki erakorralisse kontrolli suunata ilma, et selleks oleks pidanud mistahes täiendavat põhjust või kaalutlust esinema.
12.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kuivõrd vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad mõlema poole menetluskulud HkMS § 108 lõikes 1 ja § 109 lõikes 1 sätestatut silmas pidades poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
-6-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.