Sergei Pragi kaebus Viru Vangla tegevusele seoses tema pöördumistele tähtaegselt vastamata jätmisega
Menetlusosalised
Kaebaja – Sergei Pragi Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada Sergei Pragi kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse teadmiseks Viru Vanglale.
Muud selgitused
ASJAOLUD
1.Sergei Pragi esitas 19.01.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevusele. Kaebaja hinnangul rikub vangla tema pöördumistele vastamisel tähtaegasid. Kaebuse kohaselt kirjutas ta vanglale kaebuse, vaidlustades vanglaametnik Jevgeni Korikovi tegevust, kuid vangla vastas sellele hilinenult ning alles pärast tema pöördumist Justiitsministeeriumi poole. Seejuures aga koostas J. Korikov kaebaja suhtes ettekande ning teda karistati distsiplinaarkorras juba 21 päeva möödumisel. Kaebaja heidab vanglale ette ka seda, et teda hoiti karantiinis kauem kui 10 päeva. Ka sellesisulisele pöördumisele ei vastanud vangla väidetavalt tähtaegselt.
Viru Vangla teatas 27.01.2021. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja esitas vanglale 30.11.2020 pöördumise (registreerimise nr 6-10/38111-1), milles soovis teada, miks teda hoiti karantiinis kauem kui 10 päeva. Viru Vangla vastas kaebajale 15.01.2021. Vangla märkis, et kaebaja esitas vanglale 03.12.2020 kahjunõude seoses eneseisolatsioonis viibimisega (samasisulise kahjunõude esitas ta ka Justiitsministeeriumile, mis edastati 06.01.2021 vanglale lahendamiseks), kuid kohtule vastuse koostamise hetkeks ei ole vangla kahjunõuet lahendanud. Vangla selgitas veel, et kaebaja on esitanud vanglale kaebuseid seoses vanglateenistujate töökohustuste täitmisega. Vastusele lisatud dokumentidest nähtub, et kaebaja esitas 23.11.2020 vanglale pöördumise seoses ametniku J. Korikovi tegevusega. Vangla vastas kaebaja märgukirjale 08.01.2021. Vangla vabandas vastuskirjadele vastamise viibimise pärast.
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3-21-131 HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
4.Kaebaja ei ole esitanud kaebuses ühtegi HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud konkreetset nõuet. Kohtu hinnangul saab kaebusest välja lugeda kaebaja soovi, et kohus aitaks teda seoses sellega, et vangla ei vasta õigeaegselt tema pöördumistele. Kaebaja mõnda muud tahet ei ole kohtu arvates võimalik kaebusest järeldada. Seega tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebaja palub kohtul tuvastada vangla tegevuse õigusvastasuse seoses tema kaebuses viidatud pöördumistele tähtaegselt vastamata jätmisega. Kohtule on seega esitatud tuvastamiskaebus HKMS § 37 lg 2 p 6 tähenduses.
5.Isiku õigust esitada tuvastamiskaebus on seadusega piiratud. Isikul on õigus esitada halduskohtule tuvastamiskaebus, kui see on tema õiguse kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4, Riigikohtu 19.10.2015. a otsus nr 3-3-1-28-15, p 18) ning kui tema õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt tühistamis- või kohustamisnõue (HKMS § 45 lg 2). Tuvastamiskaebus võib olla vajalik isiku õiguste kaitseks näiteks olukorras, kus kaebajal esineb selleks preventiivne huvi (vt Riigikohtu 04.11.2015. a otsus nr 3-3-1-48-15, p 10). Tuvastamisnõuet ei saa esitada üksnes selleks, et veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses.
6.Kohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamisnõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus, sest vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
7.Kaebaja ei ole kohtule selgitanud, miks on kaebuse esitamine vajalik tema õiguste kaitseks. Samas ei pea kohus vajalikuks jätta kaebust selle väljaselgitamiseks käiguta. Kohtu hinnangul on toimiku materjalidest ilmne, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik ega lubatav.
8.Kaebusest ei nähtu, et kaebajale oleks kaasnenud negatiivseid tagajärgi sellega, et vangla vastas hilinemisega tema pöördumistele seoses vanglavalvuri tegevusega (kohtule esitatud kaebaja 23.11.2020. a pöördumine nr 6-14/37404-1; 03.12.2020. a pöördumine nr 6-14/38542-1; 14.12.2020. a pöördumine nr 6-14/39552-1; 15.12.2020. a pöördumine nr 6-14/39664-1 ja 05.01.2021. a pöördumine nr 6-14/208-1) ning karantiinis viibimisega (kaebaja 30.11.2020. a pöördumine nr 6-10/38111-1). Vangla on vastanud eelnimetatud pöördumistele vastavalt 08.01.2021. a vastusega (dtl 41–42) ja 15.01.2021. a vastusega (dtl 15) ning lugenud pöördumised seoses vanglavalvuri tegevusega märgukirjadeks märgukirjale ja selgitustaotlusele ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 1 p 1 alusel ning pöördumise seoses karantiinis viibimisega selgitustaotluseks MSVS § 2 lg 2 alusel. Kohtu hinnangul on vangla käitunud kaebaja pöördumiste kvalifitseerimisel õiguspäraselt. Seega kohaldus nendele pöördumistele vastamisel MSVS §-s 6 sätestatud 30-päevane tähtaeg.
9.Vangla ületas kaebaja pöördumistele 08.01.2021 ja 15.01.2021 vastamisel tõepoolest seaduses sätestatud vastamise tähtaega (kaebaja 23.11.2020. a, 03.12.2020. a ja 30.11.2020. a pöördumiste osas). Kohus märgib, et kui kohus peaks aga kohtulahendiga tuvastama vangla selle tegevuse õigusvastasuse, ei kaitse see kaebaja õigusi ega aita ära hoida tulevikus sarnaseid juhtumeid. Vangla toimingu õiguspärasuse abstraktne kontroll ei ole lubatav, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Ühtlasi on vangla mõlemas viidatud vastuses vabandanud kaebaja ees vastuse viibimise pärast. Seetõttu, olukorras, kus vastustaja kaebajale vastamisega hilinemist tunnistas, ei annaks toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale eelist, vaid pelgalt moraalse rahulduse. Seda järeldust ei muuda ka see, kui vastab tõele kaebaja väide, et vangla tegevuses on süsteemselt viivitusi. Vangla vabandamine näitab, et vangla tunnistab viivitust kaebajale vastamisel. Vangla on põhiseaduse §-st 3 tulenevalt kohustatud oma tegevuse korraldama õiguspäraselt, sõltumata
3-21-131 tema tegevuse või tegevusetuse õigusvastasust tuvastavast kohtulahendist. See ei tähenda siiski, et kohus kiidaks vangla võimaliku õigusvastase tegevuse heaks. (vt ka Riigikohtu 14.10.2020. a määrus nr 3-19-882, p-d 23.1, 23.2)
10.Seoses kaebaja pöördumistega Viru Vangla valvuri tegevuse peale märgib kohus täiendavalt järgmist. Vanglas kinni peetaval isikul puudub subjektiivne õigus nõuda temaga vanglas kokku puutuva vanglavalvuri välja vahetamist või tema distsiplinaarkorras karistamist. Sel põhjusel ei oleks lubatav ka vastava sisuga kaebus kohtule (HKMS § 121 lg 2 p 1). Küll on aga kinni peetaval isikul õigus pöörduda sellistel küsimustel vangla poole märgukirjadega, mida kaebaja ongi antud juhul teinud.
11.Kaebusest võib järeldada ka seda, et kaebaja ei ole rahul sellega, et tema suhtes koostati ettekanne ning talle määrati distsiplinaarkaristus. Vangla vastusest kohtunõudele selgub, et kaebaja on eelnimetatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vaidemenetluse korras vaidlustanud, kuid vangla ei olnud kohtule 27.01.2021 vastamise hetkeks vaiet lahendanud. Vangla 27.01.2021. a vastusest nähtub ka see, et kaebaja on esitanud vanglale kahjunõude seoses liiga pikalt karantiinis viibimisega. Ka kahjunõue on vangla poolt veel lahendamata. Kuna ka kaebaja 30.11.2020. a pöördumine, millele vangla vastas hilinenult, oli esitatud seoses karantiinis viibimisega, on kohtu hinnangul kaebajal efektiivsem pöörduda vajadusel kohtusse konkreetse vaidlusega, s.o kahju hüvitamise nõudega Viru Vangla vastu. Ka kaebaja suhtes koostatud distsiplinaarkäskkirjaga seonduvalt on tal võimalik esitada kohtule selle käskkirja tühistamise nõue. Seejuures selgitab kohus, et enne kaebuse kohtule esitamist tuleb kaebajal ära oodata vangla otsus käskkirja peale esitatud vaide kohta ja vangla vastus kahjunõudele (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-d 5 ja 8). Vanglal tuleb lahendada vaie 30 päeva jooksul vaide vanglale edastamisest arvates (VangS § 11 lg 7) ning kahju hüvitamise taotlus kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates (riigivastutuse seaduse § 18 lg 1). Pärast vanglalt vastuste saamist on kaebajal õigus esitada kohtule kaebus, järgides sealjuures seaduses sätestatud tähtaegasid kaebuse esitamisel.
12.Eelnevatel põhjustel leiab kohus, et kaebaja pöördumistele vastamisel tähtaja ületamise õigusvastasuse tuvastamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lg 1) ning kaebus tuleb kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.