3-20-2386 MTÜ Rannamänniku kaitseks kaebus metsateatiste nr 50000437215; 50000435229, 50000435231, 50000437763; 50000437755, 50000437757, 50000437759, 50000437761, 50000437753, 50000441615; 50000445553, 50000445559, 50000445569, 50000445555 registreerimise otsuste tühistamiseks.
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja menetlus MTÜ Rannamänniku kaitseks kaebuses metsateatiste nr 50000437215, 50000435229, 50000435231, 50000437763, 50000437755, 50000437757, 50000437759, 50000437761, 50000437753, 50000445553, 50000445559, 50000445569, 50000445555 osas HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ja metsateatise nr 50000441615 osas HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel.
3.Mõista välja vastustajalt kaebaja menetluskulu (esindaja kulu) 2400 eurot. Kanda see Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ arvelduskontole EE782200221055963476
(SWEDBANK).
4.Saata määrus menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punktide 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
1.Kohtule esitati 30.11.2020 mittetulundusühingute (MTÜ Rannamänniku kaitseks; MTÜ Kabli külaselts; MTÜ Kabli festival; MTÜ Treimani külaselts) ühine kaebus 34 metsateatise vaidlustamiseks, mis olid Keskkonnaameti (KKA) poolt heakskiidetud ajavahemikul 13.04.202012.11.2020. 04.12.2020 esitasid samad kaebajad tühistamiskaebuse veel viie metsateatise (novembris 2020 KKA poolt registreeritud) tühistamiseks. Samuti esitati esialgse õiguskaitse ja haldusasjade liitmise taotlus.
2.Kohus jättis esialgse kaebuse 30.11.2020 käiguta. Algses kaebuses toodud tuvastamisnõudest (tühisus) kaebajad 01.12.2020 menetlusdokumendis loobusid ning kohus käsitas seda kaebuse nõude täpsustamisena. Kohus võttis esimese kaebuse menetlusse 01.12.2020. Kohus liitis kaebused 07.12.2020. Kaebajate lepinguline esindaja esitas kohtu nõudel 09.12.2020 kaebuse tervikteksti.
3.KKA esitas 21.12.2020 kirjaliku vastuse kaebusele, milles palus kaebuse tervikuna tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu; alternatiivselt lõpetada osaliselt menetlus haldusaktide osas, mille
vaidlustamiseks on kaebetähtaeg möödunud ning lõpetada menetlus nende haldusaktide vaidlustamise osas, mis on kehtivuse kaotanud. Vastustaja palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
4.23.12.2020 määrusega kohus: 1) Jättis MTÜ Kabli külaselts, MTÜ Kabli festival ja MTÜ Treimani külaselts kaebused läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu. 2) Jättis ennistamata MTÜ Rannamänniku kaitseks tühistamiskaebuse esitamise tähtaja järgmiste metsateatiste registreeringute numbritega 50000430801, 50000430779, 50000430807, 50000430809, 50000430813, 50000430815, 50000430791, 50000430751, 50000430753, 50000430819; 50000430793, 50000435233; 50000417839; 50000394087, 50000394089 vaidlustamise osas ning lõpetas selles osas menetluse. 3) Lõpetas menetluse MTÜ Rannamänniku kaitseks kaebuses metsateatiste registreeringute numbritega 50000421149; 50000421177 50000436647, 50000430799, 50000430801, 50000430779, 50000430817, 50000430795, 50000430797, 50000430803, 50000430805, 50000435235 tühistamise osas, kuna nende alusel olid juba raied tehtud ehk haldusaktist tulenev õigus realiseeritud. 4) Jättis rahuldamata taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks haldusaktide suhtes, mis polnud tähtaegselt vaidlustatud või kehtivad ja mille osas kohus lõpetas sama määrusega menetluse ning kohus keeldus ka esialgse õiguskaitse kohaldamisest viisil, mis keelaks uute metsateatiste registreerimise vaidlusalustel aladel.
5.06.01.2021 esitasid kaebajad 23.12.2020 kohtumääruse osaliseks tühistamiseks ringkonnakohtule määruskaebuse. Vaidlustatud on halduskohtu määrus osas, milles kaebus tagastati MTÜ Kabli külaselts, MTÜ Kabli festival ja MTÜ Treimani külaselts kaebeõiguse puudumise tõttu. Samuti on vaidlustatud esialgse õiguskaitse määrus eelneva punkti vaidlustamise tõttu. Samas on määruskaebuses selle esitajana märgitud ka MTÜ Rannamänniku kaitseks, kuigi tema õiguste rikkumisega seoses pole määruskaebuses ühtegi väidet esitatud. Ka Tallinna Ringkonnakohus pole oma 26.01.2021 määruses käsitanud nimetatud isikut määruskaebuse esitajana.
6.KKA esitas halduskohtule 13.01.2021 taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna 11.01.2021 korraldusega nr 1-3/21/9 „Registrikannete kehtetuks tunnistamine tunnistas KKA kehtetuks käesolevas asjas vaidlustatud (ja menetlusse jäänud) registreeringud nr 50000437215, 50000435229, 50000435231, 50000437763, 50000437755, 50000437757, 50000437759, 50000437761, 50000437753, 50000441615, 50000445553, 50000445559, 50000445569 ja 50000445555. Lisaks tunnistas Keskkonnaamet 11.01.2021 korraldusega kehtetuks ka registreeringud nr 50000430807, 50000430809, 50000430813, 50000430815, 50000430791, 50000430751, 50000430753, 50000430819, 50000430793, 50000435233, 50000417839, 50000394087 ja 50000394089, mille osas halduskohus 23.12.2020 määrusega menetluse lõpetas.
7.13.01.2021 esitas MTÜ Rannamänniku kaitseks esindaja kohtule seisukoha, milles märgib, et on menetluse lõpetamisega nõus ja soovib esitada menetluskulude väljamõistmiseks taotluse. Samuti täpsustab, et menetluse lõpetamisega tuleks oodata KKA 11.01.2021 korralduse jõustumiseni. 14.01.2021 menetluskulude väljamõistmise taotluse kohaselt palub MTÜ Rannamänniku kaitseks välja mõista vastustajalt menetluskulud (riigilõivud, esindaja kulud koos viivistega), mis puudutavad 23.12.2020 määrusega menetlusse jäänud haldusakte.
8.19.01.2021 kohtunõudes palus kohus vastustajal esitada haldusakti, millega on kehtetuks tunnistatud metsateatis kolmanda isiku K.R. kinnistu osas. 20.01.2021 KKA vastusest nähtuvalt pole metsateatist nr 50000441615 kehtetuks tunnistatud ega kavatseta seda teha ning see number sattus menetluse lõpetamise taotlusesse ekslikult.
Menetluskulud osas märkis vastustaja, et need tuleks menetluse lõpetamisel jätta poolte endi kanda, kuna metsateatiste kehtetuks tunnistamine tulenes KKA-le teatavaks saanud uutest asjaoludest, mitte kaebuse esitamisest. Kui kohus siiski peab kulude väljamõistmist põhjendatuks palub KKA neid vähendada, kuna tegemist on alla keskmise raskusega kohtuasjaga.
9.Kaebaja esindaja kinnitas 25.01.2021 menetlusdokumendis, et menetluse lõpetamist soovitakse ka K.R.le väljastatud metsateatise nr 50000441615 osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetluse lõpetamine
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kuna KKA on 11.01.2021 ise kehtetuks tunnistatud viidatud korralduses loetletud haldusaktid, tuleb nende osas menetlus lõpetada. Tuvastamisnõudega seonduvat on kohus juba eelnevas menetluses selgitanud ning tuvastamisvajadust (HKMS § 152 lg 2) pole kaebaja vastuses menetluse lõpetamise taotlusele välja toonud. Advokaadist esindajale on menetluse lõpetamise seadusest tulenevad tagajärjed teada.
11.Kuna metsateatist nr 50000441615 kehtetuks ei tunnistatud tuleb selles osas kaebaja soovi menetluse lõpetamiseks käsitleda kaebusest osalise loobumisena. Vandeadvokaat peab oma ametist tulenevalt olema teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. Menetlus tuleb nimetatud haldusakti osas lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel. Menetluse lõpetamisega seotud menetluskulude jagamine
12.HKMS § 108 lg 6 alusel kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud kui haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohtupraktikas on tõlgendatud viidatud alust laiendavalt. KKA 11.01.2021 haldusakti kohaselt hõlmatud raiealad jäävad Rannametsa-Häädemeeste-Ikla maantee äärde, kus on Häädemeeste Vallavolikogu poolt 22.02.2018 kehtestatud Häädemeeste rannaalade osaüldplaneering, millega on määratud enamik Rannametsa-Häädemeeste-Ikla maantee äärseid metsi rohevõrgustiku alade hulka. Osaüldplaneering sätestab, et rohelise võrgustiku koridoridel tuleb metsade raiumisel lähtuda valikraie printsiibist. 05.01.2021 saatis Häädemeeste vallavalitsuse esindaja Keskkonnaametile kirja, milles palus peatatud metsateatiste menetlemisel lähtuda üldplaneeringus kehtestatud tingimustest. Lisaks on rõhutatud, et kogu eelnimetatud maantee ümbrus on osaüldplaneeringuga määratud Ikla-Kabli-Jaagupi väärtuslikuks rannamaastikuks. Väärtuslike maastike esmaseks maakasutustingimuseks on väärtuslike maastike omapära säilitamine. Kultuurmaastiku kaitse eeldab majandustegevuse ja uute rajatiste hoolikat planeerimist, et ei hävitataks olemasolevaid väärtusi. Samal ajal saab kultuurmaastikku kaitsta ainult sihipärase hooldusega. Seega väärtuslike maastike metsade raiete liigi valikul peab tagama, et säiliks konkreetse metsa olemasolev miljööväärtus. Ülaltoodud uue teabe valguses tunnistab Keskkonnaamet kehtetuks käesoleva korralduse otsustava osa p 1 nimetatud registreeringud. Kuigi KKA väidab, et kohaliku omavalitsuse 2018. a osaüldplaneering polnud talle teada, siis esiteks ei olnud mitteteadmine haldusakti andmise ajal tingitud kaebajast ning kui KKA oleks nn automatiseeritud menetluse asemel lähtunud HMS-st ja suhelnud kohaliku omavalitsusega (kuna rohekoridoris paiknevate väärtuslike männimetsade olemasolu piirkonnas pidi olema teada ning KKA möönab, et valla üldplaneeringu asjakohaste punktide tõlgendamisel oli küsitavusi), siis oleks otsustamiseks vajalik teave õigeaegselt laekunud. Teiseks, kuna kaebuse esitamise ja selle avaliku kajastamise tõttu kontrollis kohalik omavalitsus raiete lubatavust kohalike planeeringute kontekstis,
siis tõi kaebuse esitamine kaasa kaevatavate metsateatiste kehtetuks tunnistamine. Kolmandaks olid kaebuses toodud faktilised asjaolud ja põhjendused, mis seonduvad rannaalade osaüldplaneeringu kaitse-eesmärkidaga ning määravat tähtsust ei oma, kas kaebaja esindaja oskas sellele viidata või mitte, kuna kohus pidanuks sisulise menetlemise käigus hakkama kontrollima, millised omavalitsuse planeeringud vaidlusaluses piirkonnas keskkonnaküsimusi reguleerivad. Neljandaks, on õige kaebaja väide, et esialgse õiguskaitse kohaldamine hoidis vähemalt osaliselt ära ülemäärase raie, mistõttu olid kaebuse esitamisel reaalsed tagajärjed. Seega ei nõustu kohus vastustajaga, et menetluskulu tuleks jätta kaebaja enda kanda.
13.Kaebaja on esitanud kulunõude summas 4932 eurot. See koosneb riigilõivudest (kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt) summas 60 eurot ning esindaja kuludest summas 4872 eurot. 13.1 Tasutud riigilõiv (60 eurot) tuleb HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastada kaebajale, seega ei saa seda vastustajalt välja mõista. 13.2 Kohus mõistab esindaja kulud (HKMS § 103 lg 1 p 1) välja osaliselt. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud. Kohus on seisukohal, et kaebaja esindaja esitatud kulunimekiri sisaldab kulusid, mille väljamõistmiseks õiguslik alus puudub ning ülejäänud osas on kulude suurus ülepaisutatud. Arve (14.01.2021, nr 2104) on väljastatud MTÜ-le Rannamänniku kaitseks, mitte teistele käesolevas asjas kaebuse esitanud kaebajatele. Kulude nimekiri on lisatud. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tuleb arvestada kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt RKHK otsused nr 3-3-1-17-11, p 18 ja 3-3-1-29-12, p 29). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. Esindaja kulude nimekirjast ei kuulu väljamõistmisele menetluskulu nimekirja koostamise ja kohtule esitamise kulu (1h). Kuna sellise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-77-14, p 12; 3-2-1-4-15, p 13 ja Tallinna Ringkonnakohtu 02.03.2015 otsus nr 3-13-70052, p 12). Samuti on põhjendamatult nimekirja lisatud määruskaebusega (teiste kaebajate) seotud kulud (1,30h). MTÜ Rannamänniku kaitseks pole määruskaebuse esitaja ning ta ei saa nõuda teiste menetlusosaliste kulude hüvitamist endale ning määruskaebuse menetlus pole veel ka lõppenud. Ka ülejäänud nimekirjas toodud kulud on ülepaisutatud. Vaidlus ei jõudnud sisulise läbivaatamiseni. Kuigi kohus ei nõustu KKA-ga, et tegemist oleks lihtsa vaidlusega, ei saa taotletud kulu täies mahus pidada põhjendatuks. Advokaadist esindaja peab olema võimeline koostama kaebuse, mida pole vaja käiguta jätta ega korduvalt täiendada/täpsustada ning mis sisaldab üksnes õiguslikult asjakohast argumentatsiooni. Kohus loeb asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks esindaja kulu 2400 euro (käibemaksuga) ulatuses.
13.3.Ka taotletud viivist VÕS § 113 lg 1 alusel pole alust välja mõista (vt Riigikohtu lahend nr 3-31-37-16, p 17.3 jt). HKMS § 108 lg 12 viitab küll, et menetluskulude jaotusele kohaldatakse TsMS §-des 173 ja 175 sätestatut, kuid TsMS § 177 halduskohtumenetluses kohaldamiseks puudub alus.
14.Kuna metsateatist nr 50000441615 kehtetuks ei tunnistatud ning kohus käsitas selles osas kaebaja nõustumist menetluse lõpetamisega kaebusest loobumisena jäävad sellega seotud kulud (mida pole eraldi kaebaja poolt välja toodud, kuid millise haldusaktiga seotud eraldiseisvat tööd asja materjalidest ka ei nähtu) kaebaja enda kanda (HKMS § 109 lg 7).
15.Kolmas isik K.R. pole kohtule ühtegi avaldust ega vastust saatnud, mistõttu temal menetluskulude tekkimist, mida saaks kaebajalt välja nõuda, ei nähtu.
Haldusorganite põhitegevusest tekkinud kohtuvaidluse menetluskulud jäävad kohtupraktikast tulenevalt nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.