Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised ja esindajad
nende Taotluse esitaja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Anneli Sannik Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist: XXXXXXXX XXXXXXXXXXXX Ühing (registrikood XXXXXXXX)
Muud selgitused
Sekretäril saata määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata määrus
XXXXXXXX
XXXXXXXXXXXXX Ühingule
RESOLUTSIOON
Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 14.10.2021 taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks XXXXXXXX XXXXXXXXXXXX Ühingu ettemaksukontole nr 15342384 summas 7934,81 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale on maksuhalduril ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab, õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1).
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
4.Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (MKS § 1361 lg 1). Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3).
5.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
6.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
7.Kontrollinud taotluse lubatavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
8.Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. MTA alustas 28.10.2020 korraldusega nr 12.2-3/053979-1 (taotluse lisa 1) ühingu 2020. a augusti tagastusnõude ja käibemaksu, tulumaksuseaduse §-des 48-52 sätestatud tulumaksu ning isikutele tehtud väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kogumispensioni makse arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimist maksustamisperioodil jaanuar– august 2020. Lisaks alustas maksuhaldur 01.12.2020 korraldusega nr 12.2-3/054292-1 (taotluse 2(5)
3-21-99 lisa 2) ühingu Eestis ettevõtlusega tegelemise kontrolli käibemaksuseaduse (KMS) tähenduses perioodil 01.09.2020 kuni korralduse täitmise tähtpäevani ja käibemaksu, tulumaksuseaduse §des 48-52 sätestatud tulumaksu ning isikutele tehtud väljamaksetelt tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kogumispensioni makse arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodil september–oktoober 2020.
9.Kohtule esitatud taotluses asus maksuhaldur seisukohale, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse (maksu) määramine kogusummas 7934,81 eurot. Kohtu hinnangul ning arvestades maksuhalduri esitatud tõendeid ja selgitusi kogumis, on rahalise kohustuse määramine tõenäoline. Taotluses (vt taotluse p 2) ja selle lisades välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu.
10.Esitatud selgitusi ja tõendeid arvestades nõustub kohus maksuhalduriga, et tõenäoliselt on ühingu eesmärgiks olnud alusetute tagastusnõuete tekitamine ning kõik asjaolud kogumis viitavad maksupettusele. Vaatamata maksuhalduri korduvale vastutulekule (dokumentide esitamise tähtaja pikendamine jms) ei ole ühingu juhatuse liige esitanud KMD-de aluseks olevaid dokumente. Ühing on MTA-le väitnud (taotluse lisa 5), et teiste seas on ühing saanud toetusi ka „väliskoostööpartneritelt“. Kohtu hinnangul on MTA põhjendatult leidnud, et ei ole eluliselt usutav, et kõik toetused, laenud ja liikmemaksud on tasutud ainult sularahas. Tõendeid kogumis hinnates ei saa MTA kahtlust ettevõtluse puudumise osas pidada alusetuks. Ka asjaolu, et ühingu pangakontole laekunud raha on edasi kantud juhatuse liikme isiklikule pangakontole (vt taotluse p 2 alapunkt 3 ja seal viidatud tõendid), kuid pole teada, milliste kulude katteks seda tehti (vt taotluse p 2 alapunkt 6 ja seal viidatud tõendid), üksnes kinnitab MTA kahtlusi.
11.Kohtu hinnangul toetab MTA hinnangut võimaliku maksupettuse osas ka teiste X seotud juriidiliste isikute maksukäitumine (vt taotluse p 2 alapunkt 11). On väheusutav, et mitmel mittetulundusühingul tekib regulaarselt samas suurusjärgus tagastusnõudeid. Põhjendatud kahtlust kinnitab ka asjaolu, et kohe pärast maksukontrollide alustamist enam maksustavat käivet ja sisendkäibemaksu ei deklareerita (vt taotluse p 2 alapunktis 11 esitatud selgitust ja seal viidatud tõendeid). Ka kõik muud taotluses väljatoodud asjaolud toetavad MTA seisukohta võimalikust maksupettusest. Kuivõrd on tõenäoline, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine, on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus täidetud.
12.MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, punkt 50.c ja nr 3-3-1-16-12, punkt 10.4). Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esiletoodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, punkt 23). Nõutav ei ole, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele.
13.Põhjendatud kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse sisustamiseks ei pea eelnevalt ära ootama, kuni isik on juba ennast maksejõuetuks muutnud või asunud selliselt käituma. 3(5)
3-21-99
14.MTA on selgitanud, et esitades valeandmetega KMD-d, on ühing toime pannud maksupettuse. Ühing ei ole pärast 2016. aasta kohta esitatud aruannet enam majandusaasta aruandeid esitanud, mistõttu puudub MTA-l ülevaade isiku varadest ja kohustustest. 07.01.2021 seisuga oli ühingu arvelduskonto saldo 0 eurot. Kuivõrd perioodi osas 01.09.2020-07.01.2021 ei nähtu kontolt tehingute tegemist, on vähetõenäoline, et ühingul tekiks piisavalt vaba raha, et võimalikku maksukohustust tagada. Lisaks on ühingu senist käitumist eeldades vähetõenäoline, et ta tasuks tulevikus määratavad maksukohustused
15.Kohus leiab, et on eluliselt usutav, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kontrollimenetluse käigus kogutud tõendid viitavad võimalikule maksupettusele. Sellises olukorras ei ole välistatud, et maksukohustuslane asub ka tulevikus maksukohustusest kõrvale hoidma. Arvestades taotluses viidatud asjaolusid ning esitatud tõendeid kogumis, peab kohus usutavaks, et tulevikus määratava maksukohustuse täitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
16.Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-28-13 p-s 13 märkinud, et võimalik on arestida nii alles tulevikus tekkivat tagastusnõuet (TMS § 113 lg 2), tagastusnõuet deklaratsiooni esitamisest kuni kande tegemiseni ettemaksukontole (tagastusnõude tuvastamine), maksuhalduri poolt aktsepteeritud ja ettemaksukontole kantud tagastusnõude summat, mille kohta maksukohustuslane on esitanud tagastusnõude täitmise taotluse (tagastusnõude täitmine) kui ka ettemaksukontot, st seal juba olevaid ning tulevikus laekuvaid summasid.
17.Maksuhaldur on taotluses palunud luba aresti seadmiseks ühingu ettemaksukontole ühingu poolt deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses (990,45 eurot) ning aresti seadmiseks ühingu ettemaksukontole kokku 7934,81 euro ulatuses. Taotluse lisast 3 (KMD_1.202011.2020_XXXXXXXX XXXXXXXXXXXX ÜHING) nähtub, et võimalik maksukohustus kokku on 7934,81 eurot ning see hõlmab ka 2020. a augusti KMS enammakset/tagastusnõuet (s.o 990,45 eurot). Seega tõlgendab kohus, et MTA taotleb ettemaksukonto arestimist 7934,81 euro ulatuses.
18.Kohtu hinnangul on maksuhalduri taotletud täitetoiming taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ja proportsionaalne meede. Tegemist on vajaliku meetmega, kuna maksukohustuse tagamiseks puuduvad muud alternatiivid. Maksuhaldur on kaalunud teiste MKS § 130 lg 1 nimetatud täitetoimingute sobivust ja leidnud õigesti, et teised täitetoimingud ei taga maksukohustust piisavalt. Ühingul puudub muu vara (väärtpaberid, sõidukid, laevad). Seejuures on ettemaksukontole aresti seadmine üheks kõige vähem riivavaks, kuid sellele vaatamata tõhusaks, täitetoiminguks. Lisaks juhib kohus tähelepanu, et isegi kui maksumenetluse käigus selgub, et tagastusnõue oli põhjendatud, siis lükkab ettemaksukonto arest raha tagastamise üksnes edasi.
19.Ühingul on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega. Maksuhaldur on selgitanud, et lõpetab täitetoimingud 7934,81 euro suuruse tagatise esitamisel.
20.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et MTA taotlus ühingu ettemaksukonto arestimiseks on proportsionaalne ja põhjendatud. Ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks.
21.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab MTA-le loa seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) XXXXXXXX XXXXXXXXXXXX Ühingu ettemaksukontole nr 15342384 arest summas 7934,81 eurot.
4(5)
3-21-99 (allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.