Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 21.12.2020, Tartu 3-20-2343 A.A. esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Halduskohtu 04.12.2020. a määrus A.A. määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja/määruskaebuse esitaja A.A. Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde Tartu Vangla 17.12.2020. a seisukohale lisatud Tartu Vangla 07.12.2020. a käskkiri nr 1-1/148.
2.Tagastada Tartu Vanglale 17.12.2020. a seisukohale lisatud üldjuhi korralduse nr 9 väljavõte.
3.Jätta A.A. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.12.2020. a määrus resolutsiooni p 2 osas muutmata.
4.Asendada avaldatavas kohtumääruses A.A. nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla piiras 10.11.2020. a käskkirja nr 1-1/139 p 1 kohaselt kinnipeetava (s.h vahistatu) vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust järgmiselt: lukustas kõik kinnise vangla eluosakonnad (p 1.1); lõpetas kinnipeetavate saatmised, s.h osakonnasisesed saatmised, mis ei ole vangla igapäevaseks toimimiseks või terviseteenuse osutamiseks hädavajalikud (p 1.2); peatas vangla kodukorraga kinnitatud päevakavade järgsed tegevused (p 1.3); peatas kehakultuuriga tegelemise, s.h spordisaali ja -väljakute ning osakonna siseste trenažööride kasutamise, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ega välistatud võimalik nakkusoht (p 1.4); võimaldas helistamist taotluse alusel vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele (p 1.5). Eelmärgitud piiranguid kohaldati tagasiulatuvalt alates 07.11.2020 (p 2). Käskkirja p 3 kohaselt jätkas vangla 27.08.2020. a käskkirja nr 1-1/105 p-s 1.2 sätestatud meetme kohaldamist (pikaajaliste kokkusaamiste piirang); p 4 kohaselt jätkas vangla 27.10.2020. a käskkirja nr 1-1/132 p-s 1.1 sätestatud meetme kohaldamist, võimaldades ühe lühiajalise kokkusaamise kuus, v.a vangistusseaduse (VangS) § 26 lg-s 1 sätestatud isikutega; p 5 kohaselt lõpetas vangla
27.08.2020. a käskkirja nr 1-1/105 p 1.3 meetme rakendamise (lühiajaliste kokkusaamiste piirang); p 6 kohaselt lubas käskkirja kehtivuse ajal kauplusest osta mõistlikus koguses kaupu, mis on kiiresti riknevad ning mille säilivusaeg ja -tingimused eeldavad külmkapis hoiustamist; p 7 kohaselt jättis käskkirja kehtivuse ajal kambrite raadio, elektri ja kaabeltelevisiooni sisse lülitatuks ööpäevaringselt; p 8 kohaselt kehtib käskkiri kuni vajaduse äralangemiseni ja vangla hindab kehtestatud abinõude jätkuva kohaldamise vajadust vähemalt kord kuus. Käskkiri on antud VangS § 41 lg 2 alusel koostoimes VangS § 8 lg-ga 2, § 69 lg-ga 4 ja § 72 lg-ga 11, justiitsministri 06.12.2001. a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ § 1 lg-ga 6, § 3 lg 2 p-dega 1 ja 2, lähtudes üldjuhi 06.11.2020. a korraldusest nr 9 ning seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku ja sellesse massilise nakatumisega Eestis.
2.25.11.2020 saabus Tartu Halduskohtusse A.A.i taotlus, milles ta palus kohaldada vaidemenetluse ajaks esialgset õiguskaitset seoses Tartu Vangla 10.11.2020. a käskkirjaga nr 1-1/139. A.A. leidis, et möödunud on 14-päevane karantiiniperiood ja ta ei ole nakkusohtlik. Taotleja hinnangul on piirangute kehtestamine õigustühine.
3.Tartu Halduskohus jättis 04.12.2020. a määrusega A.A.i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: 1) Arvestades olukorda Eesti Vabariigis ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse laialdast levikut ja selle ohtlikkust, on täiendavate piirangute kehtestamine õigustatud minimeerimaks inim- ja pindkontakte, mille kaudu viirus võib levida. Taotluse rahuldamise vastu räägib avaliku huvina rahvatervise kaitse maksiim. Vangla on piirangute aluseks võtnud Terviseameti, Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse asjakohased soovitused. Lisaks sellele, et vanglal on kinnipeetava elu ja tervise kaitsmiseks kohustus valida neid õigusi võimalikult paremini kaitsvad abinõud, on praegusel juhul ka väga suur avalik huvi selle vastu, et viiruse levikut igati takistada ja inimeste haigestumist vältida. 2) Asjaolu, et kinnipeetavad ei saa ajutiselt kasutada külmkappe, ei too kaasa pöördumatuid negatiivseid tagajärgi, mis põhjendaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kinnipeetavad saavad soetada vangla kauplusest toidukaupu. Külmkapi kasutamine ei ole hädavajalik kinnipeetavale, kuna vangla tagab toitlustuse ja kauplusest sisseostude tegemise, arvestusega, et kinnipeetav ei saa toidukaupade hoiustamiseks külmkappe kasutada ja ta jõuab need säilimisaja jooksul ära tarvitada. A.A. ei ole karantiini määratud. Tööl käivad kinnipeetavad on kohustatud kasutama isikukaitsevahendeid. Piirangute leevendamiseks on jäetud elekter ööpäevaringelt sisselülitatuks. Kinnipeetavatel on võimalik jalutada, taotleda ühte lühiajalist kokkusaamist kuus ja helistada lähedastele. 3) Kehtestatud piirangud ei saa A.A.ile kaasa tuua tagajärgi, mida ei ole võimalik hilisemas kohtumenetluses kaitsta. Tegemist on pandeemiast tingitud olukorra tõttu kehtestatud ajutiste abinõudega ja vangla vaatab nende kohaldamise vajaduse üle. Tartu ja Viru vanglad on arhitektuuriliselt sarnased, mistõttu on pandeemia leviku tõrjumise aspektist alus meetmed Tartus pigem kohasteks lugeda. Kui hilisema kohtumenetluse tulemusena selgub, et piirangud olid ebaproportsionaalsed ja neid kohaldati põhjendamatult, on taotlejal võimalik taotleda vangla õigusvastase tegevusega põhjustatud kahju hüvitamist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.A.A. esitas 11.12.2020 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 04.12.2020. a määrus ja anda talle esmane õiguskaitse. Määruskaebuse põhjendused: Terviseamet ega WHO ei ole soovitanud kambritesse lukustamist olukorras, kus vanglas ei ole olnud COVID-19 levikut. Ka ei ole vangla pöördunud nende organite poole soovituste saamiseks. Kinnipeetavad käivad igapäevaselt koos jalutamas, kus kätlevad ning kasutavad
kuivatuskappe ja ühel päeval nädalas duširuumi, mida ei desinfitseerita. Seega on piirangute näol tegemist repressiooniga, mitte leviku tõkestamisega. Kuna vangla koolis on tööd taasalustatud, on eluosakondade sulgemine ebaproportsionaalne.
5.Tartu Vangla esitas 17.12.2020 seisukoha, milles ta palub jätta A.A.i määruskaebus rahuldamata. Veel palub vangla kuulutada menetlus kinniseks ringkonnakohtule edastatud üldjuhi korralduse nr 9 väljavõtte osas ja piirata kinnipeetava juurdepääsu väljavõttele. Vangla põhjendused: Olmeruumide kasutamisega kaasnevatest hüvedest ilma jäädes ei jää rahuldamata isiku põhivajadused. Vanglas on tagatud toitlustamine ning vaba aja veetmise võimaluste piiramist leevendatakse käskkirja p-s 7 sätestatud abinõudega (raadio, elekter ja kaabeltelevisioon jäetakse sisselülitatuks ööpäevaringselt). Terviseameti kodulehel kättesaadava teabe kohaselt on 16.12.2020 seisuga Tartu maakonna haigestumusnäitaja 288. Andmete alusel ei saa järelda haiguse leviku olematut kasvu ja seeläbi piirangute põhjendamatust. Isikul on võimalik esitada kahju hüvitamise taotlus, kui vaidluse sisulise arutamise käigus peaks ilmnema, et piiranguid kohaldati põhjendamatult või need osutuksid ebaproportsionaalseteks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et A.A.i määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.A.A. taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 04.12.2020. a määruse resolutsiooni p 2 tühistamist, millega halduskohus jättis tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tartu Halduskohus leidis 04.12.2020. a määruses, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. HKMS § 249 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega esialgse õiguskaitse taotluse puhul kontrollib kohus esmalt taotluse lubatavust (kas taotlus on vastavalt HKMS §-le 250 nõuetekohane ning kas kaebajal esineb vastavalt HKMS § 249 lg-le 1 esialgse õiguskaitse vajadus) ning seejärel taotluse sisulist põhjendatust. Taotluse sisulise põhjendatuse kontrollimisel hindab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi, ka esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Halduskohus on määruse tegemisel eelviidatud põhimõtetest selgelt lähtunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Määruskaebuse esitaja välja toodud asjaolu, et Tartu Vanglas ei ole olnud COVID-19 levikut, ei ole esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise seisukohalt määrav. Nimelt Tartu Vangla 10.11.2020. a käskkirjas nr 1-1/139 märgitust nähtuvalt COVID-19 haigust põhjustava viiruse kiire levik ja nakatumiste arvu tõus Eestis tõi kaasa vajaduse kohaldada vanglas viiruse leviku tõkestamise ja ka selle ennetamise eesmärgil ning isikute tervise ja elu kaitseks täiendavaid sisekorralduslikke meetmeid (piiranguid). Silmas pidades, et ringkonnakohus hindab asjaolusid määruskaebuse lahendamise aja seisuga, siis peab kohus asjakohaseks arvesse võtta asjaolu, et Tartu Vangla hindas 07.12.2020 kehtestatud piirangute jätkuva kohaldamise vajadust ning jätkas uue, 07.12.2020. a käskkirjaga nr 1-1/148 piirangute kohaldamist analoogselt varasema, 10.11.2020. a käskkirjaga. Lisatud on uue käskkirjaga üksnes piirangute leevendusena
saatmised taasühiskonnastavatesse tegevustesse kinnipeetavatele, kes ei viibi isolatsiooni või kaitsevisolatsiooni osakonnas.
9.Asja materjalidest nähtuvalt (vangla 27.11.2020. a vastus esialgse õiguskaitse taotlusele) on Tartu Vangla 2 teenistujat olnud koroonaviirusesse nakatunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vangla ülesandeks on julgeoleku ja turvalisuse tagamine, mis kahtlemata tähendab ka vanglas viibivate inimeste elu või tervise kaitsmist ohtlike viirushaiguste eest. Vaidlust ei ole selle üle, et vangla kehtestas piirangud pandeemiast tingitud olukorra tõttu ja need on ajutised. Ringkonnakohus leiab, et need on pandeemia leviku tõrjumise (s.h ennetamise) aspektist ka kohased. Ringkonnakohus toetab käesolevas haldusasjas varem kohtupraktikas väljendatud seisukohta, et inimeste vaheliste kontaktide minimeerimine ja distantsi hoidmine peavad viiruse leviku tõkestamise abinõudena toimima ka vanglas, arvestades seejuures vangistuse täideviimise eripära (kinnipeetavatel puudub võimalus liikuda ilma saatjata; korrarikkumisele reageerimine eeldab vanglaametnike lisandumist ja täiendavaid kontakte; kinnipeetaval endal on äärmisel piiratud võimalused enda elu viiruse leviku tõkestamiseks ja haigestumise vältimiseks korraldada). Lisaks sellele, et vanglal on kinnipeetava elu ja tervise kaitsmiseks kohustus valida neid õigusi võimalikult paremini kaitsvad abinõud, on ka avalik huvi selle vastu, et viiruse levikut igati takistada ja inimeste haigestumist vältida. Samuti on igal üksikul kinnipeetaval õigustatud ootus, et tema elu ja tervis on parimal moel kaitstud ning igal vanglatöötajal huvi töötada maksimaalselt ohututes tingimustes. Iga täiendav ilmtingimata vältimatu kontakt suurendab ohtu nii taotleja enda kui ka teiste isikute ja avaliku huvi seisukohast (vt TrtHK 27.03.2020. a määrus nr 3-20-521, p 15 ja 16).
10.Maailmas ja Eestis tekkinud koroonaviiruse pandeemia olukorras on avalikkuse huvides massilise nakatumise ohu piiramine, vältimaks elanike, vanglateenistujate kui ka kinni peetavate isikute haigestumist või surma. Viru Vangla näitel on näha, kui kiiresti viirus vanglas levib. Üldteada on, et Terviseameti peadirektori 10.11.2020. a käskkirjaga on Eestis koroonaviiruse laialdase leviku tõttu kehtestanud tervishoiualane hädaolukord1. Nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta Eestis jätkuvalt suureneb. Eestis oli Terviseameti kodulehel kajastatud andmete kohaselt 17.12.2020 seisuga2 viimase 14 päeva haigestumusnäitaja 100 000 elaniku kohta 491,88 ning Tartu maakonnas 288 (määruskaebuse esitaja andmed Tartumaa nakatumiskordaja kohta - 31-lt tõus 33,4-le - ei ole õiged). Seega on nakatumine Eestis, s.h Tartus selgelt ikka veel väga suur ja tõusutrendis.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult leidnud, et arvestades Eesti Vabariigis COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse laialdast levikut ja selle ohtlikkust, on kinnipidamisasutuses täiendavate piirangute kehtestamine õigustatud minimeerimaks inimja pindkontakte, mille kaudu viirus võib levida. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu seisukohaga, et määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamise vastu räägib avaliku huvina rahvatervise kaitse maksiim. Arvestades Eestis kehtivaid piiranguid (s.h liikumisvabadust on piiratud üle-eestiliselt Vabariigi Valitsuse poolt3) ja teadlaste poolt esitatud prognoose COVID-19 haiguse viiruse leviku kohta, on pandeemia leviku tõrjumise aspektist alus lugeda meetmed Tartu Vanglas kohasteks. Siinkohal väärib äramärkimist asjaolu, et vangla on jätnud piirangute leevendamiseks kambrites raadio, elektri ja kaabeltelevisiooni sisselülitatuks ööpäevaringselt, võimaldab kinnipeetavatel jalutada, võimaldab kauplusest osta mõistlikus koguses kaupu, taotleda ühte lühiajalist kokkusaamist kuus, helistada lähedastele vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele ning 07.12.2020. a käskkirja kohaselt ka
taasühiskonnastavates tegevustes osa võtta. Lisaks nähtub määruskaebuse esitaja enda väidetest, et tal on jätkuvalt võimalik kasutada kuivatuskappe ja käia korra nädalas pesemas duši all. Määruskaebuse esitaja väide vangla koolis töö taasalustamise kohta ei anna ringkonnakohtu hinnangul põhjust pidada kehtestatud piiranguid mittekohasteks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on A.A. esialgse õiguskaitse taotluse esitanud Tartu Halduskohtule ka Tartu Vangla 07.12.2020. a käskkirja kehtivuse peatamiseks vaidemenetluse ajaks, mille halduskohus jättis 17.12.2020. a määrusega haldusasjas nr 3-20-2493 rahuldamata.
12.Teadaolevalt levib koroonaviirus4 silmale nähtamatute piiskadega, mida nakatunud inimene levitab hingates, rääkides, köhides või aevastades ning samuti levib viirus pindade kaudu, mida nakatunud inimene on puudutanud või millele on nakkusega piisakesed sattunud. Eeltoodut arvestades võib määruskaebuse esitaja väidetud kinnipeetavate omavahelist kätlemist pidada taunitavaks, kuna on ilmselge, et määruskaebuse esitaja mõistab, et sel moel on võimalik viirust levitada ja ka sellesse ise nakatuda. Praegusel ajal on oluline viiruse leviku tõkestamiseks ja haigestumise vältimiseks distantsi hoidmine. Kuna ükski õigusakt ei pane vanglale kohustust pöörduda Terviseameti või WHO poole soovituste saamiseks, siis on määruskaebuse esitaja sellekohane etteheide sisutu.
13.Ringkonnakohus peab vajalikuks määruskaebuse esitajale selgitada, et küsimus, kas vangla kehtestas piirangud õiguspäraselt, lahendatakse käskkirja üle peetava vaidluse tulemusena. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hoiduda põhivaidluse ette ära otsustamisest (RKHK 22.09.2014. a määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Käesolevas menetluses ei saa ringkonnakohus anda kinnitust, et piirangute kehtestamine oli õigusvastane.
14.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus A.A.i määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.12.2020. a määruse resolutsiooni p 2 osas muutmata.
15.HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi või korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tartu Vangla esitas 17.11.2020. a seisukoha lisana vangla 07.12.2020. a käskkirja nr 1-1/148 ja üldjuhi korralduse nr 9 väljavõtte. HKMS § 62 lg-st 2 lähtudes võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde vangla 07.12.2020. a käskkirja nr 1-1/148. Ringkonnakohus tagastab vanglale üldjuhi korralduse nr 9 väljavõtte, kuna see ei aita käesoleva esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisele kuidagi kaasa.
16.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtumääruses ringkonnakohtu algatusel määruskaebuse esitaja nimi tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
https://www.kriis.ee/et/koroonaviiruse-abc
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.