Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla direktor kohaldas 10.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/52 tagasiulatuvalt meetmeid COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ja isikute tervise ja elu kaitseks, piirates kinnipeetavate vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust ning vanglavälist suhtlemisvabadust järgmiselt: p 1.2: lõpetada kinnipeetavate saatmised, sh saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu terviseteenuse osutamiseks. p 1.4: lõpetada Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1718/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorraga“ (kodukord) kinnitatud päevakavade järgsed tegevused.
3-20-2267 p 4: käskkirja kehtivuse ajal on kinnipeetavatel lubatud kauplusest osta kiiresti riknevaid kaupu, mille säilivusaeg- ja tingimused eeldavad külmkapis hoiustamist, arvestusega, et ta saab need ära tarvitada säilivusaja jooksul. p-d 5 ja 5.2: piirata kinnipeetavate vanglavälist suhtlemisvabadust ning kohaldada isikutele vanglas viibimise keeldu järgmiselt (p 5): mitte lubada kodukorra p-s 12.1.1 kirjeldatud pikaajaliste kokkusaamiste toimumist, kuna Tallinna Vangla direktor kohaldab vangistusseaduse (VangS) § 72 lg 11 alusel isikutele vanglas viibimise keeldu (p 5.2). Käskkirja õigusliku alusena on märgitud VangS § 41 lg 2, § 8 lg 2, § 69 lg 4 ja § 72 lg 11, justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 11 lg 1 ja § 8 lg 4, justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 1 lg 6, § 3 lg 2 p-d 1 ja 2 ning lähtealusena olukorra üldjuhi korraldus. Selles on välja toodud käskkirja andmise aegsed andmed koroonaviiruse leviku kohta Eestis, Euroopas ja maailmas, samuti valitsuse tegevused koroonaviiruse leviku ohjeldamisel ja Terviseameti hinnang olukorrale. Vanglas viibivad inimesed pikka aega siseruumides, samuti ei ole järelevalvemeetmete tõttu võimalik tagada inimeste vahelist distantsi. Arvestades seda, kuidas koroonaviirus levib, on seal oht viiruse kiireks levikuks. 10.11.2020 seisuga oli Tallinna Vanglas nakatunud seitse kinnipeetavat. Epidemioloogiline olukord mujal Eestis on kriitiline, haiglaravi vajavate inimeste arv kasvab ning võib peagi ületada haiglate ravivõimekust. Seepärast tuleb vähendada võimalust, et kinnipeetavad puutuvad kokku potentsiaalsete viirusekandjate ning saastunud pindadega. Eesmärgipärane on lõpetada mittehädavajalikud saatmised, päevakava järgsed tegevused, keelata eluosakonnas asuvate külmkappide kasutamine ning mitte lubada kokkusaamisi. Muude meetmete kohaldamine ei ole otstarbekas. Saatmisel tuleks teekond külmkapini ja külmkapp pärast iga kasutamist desinfitseerida, mis eeldab personali ja isikukaitsevahendeid. Riigil on kohustus tagada nii ohutud töötingimused vanglatöötajatele kui ka ohutud kinnipidamistingimused kinnipeetavatele (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 17). Vanglatöötajatele nakatumine seaks ohtu vangla julgeoleku. Avalik huvi viiruse leviku tõkestamise vastu, sh vajadus kaitsta kinnipeetavate elu ja tervist, kaalub üles kinnipeetavate ja nende lähedaste õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Piirangute leevendamiseks on elekter lülitatud sisse ööpäevaringselt. Käskkirjaga kohaldatud meetmed vaadatakse üle vähemalt kord kuus, seda võib teha ka varem isiku- või osakonnapõhiselt.
2.XX esitas vangla kaudu Justiitsministeeriumile 15.11.2020 (registreeritud 19.11.2020) vaide käskkirja p-de 1.2, 1.4, 5. ja 5.2 osaliseks või täielikuks kehtetuks tunnistamiseks. Vaidest nähtuvalt soovib ta kasutada osakonnas asuvat külmkappi, käia tööl ning kohtuda pikaajaliselt perega.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule 17.11.2020 (täiendatud 19.11.2020) esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus enda suhtes peatada käskkirja p-de 1.2, 1.4, 5. ja 5.2 kehtivus ning kohustada vanglat võimaldama tal kasutada osakonnas asuvat külmkappi vähemalt kaks korda nädalas, käia tööl Aktsiaseltsis Eesti Vanglatööstus ning kohtuda pikaajaliselt elukaaslase ja lapsega või kohustada vanglat sellist taotlust läbi vaatama. Kui käed kambrist väljumisel ja sinna sisenemisel desinfitseerida, kanda maski ja vähendada külmkappi juurde saatmisi, on võimalik külmkapi kasutamisest tulenevat nakatumisohtu maandada. Otstarbekas on keelata külmkapi kasutamine neile, kes on lähikontaktsed ja haiged. Taotlejal pole haigusnähte ning tema test oli negatiivne. Vangla ei ole alternatiive kaalunud. Sarnaselt oleks ohutult võimalik korraldada tööle saatmisi. Töökohal on võimalik töötajate hajutamine, töötamine ei eelda kontakte. Kontakte vähendab see, kui kasutada järelevalvetoiminguteks metallväravaid ja metalliotsijaid. Saatmisteekonna ja tööala desinfitseerimine mõni kord päevas ei ole ressursimahukas. Ka vabaduses ei ole töötamist
2(7)
3-20-2267 piiratud. Taotleja on alates 17.11.2020 tööle lubatud, kuid esialgne õiguskaitse aitab vältida töölt eemaldamist tulevikus. Pikaajalised kokkusaamised on vajalikud, et hoida peresuhteid, eriti oluline on pikaajaline kokkusaamine vanemliku sideme hoidmiseks väikelapsega, kes ei oska iseseisvalt suhelda. Taotleja viimane pikaajaline kokkusaamine toimus 15.09.2020. Kui peresidemed toimivad, on vabanemisel ka kergem resotsialiseeruda. Nakatumisohtu aitab vähendada see, kui korraldada korraga vähem kokkusaamisi ja väiksema sagedusega, samuti on võimalik toad ja ruumi kaasavõetavad esemed desinfitseerida, kokkusaajalt võib nõuda negatiivset testi, et tal poleks haigusnähte ega ole lähikontaktne, ja nõuda tervisedeklaratsiooni täitmist. Pikaajalisel kokkusaamisel viibinud kinnipeetavale võib kehtestada isolatsioonikohustuse. Kuna viirus niipea ei taandu, tekiks esialgse õiguskaitse kohaldamiseta pikaajalistes kokkusaamistes pikk paus, mis mõjub peresidemetele väga halvasti. Elukaaslasel ei ole võimalik sõita 130 km kauguselt lühiajalisele kokkusaamisele kaheks tunniks. Lühiajalistel kokkusaamistel eraldab kinnipeetavat kokkusaajast klaas.
Tallinna Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Käskkirja p 1.2 osas on esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud, sest taotlejat saadetakse tööle. Külmkapi kasutamisest tekkivaid negatiivseid tagajärgi on võimalik hiljem korvata, nt hüvitades tekkinud kahju. Avalik huvi viiruse leviku tõkestamise vastu kaalub üles taotleja õiguse kasutada külmkappi. Pärast käskkirja andmist on koroonaviiruse levik Eestis kasvanud. Piirangud on kehtestatud ka väljaspool vanglat (maski kandmine, hajutamine, range soovitus teha kodutööd). Kinnipeetavaid toitlustatakse riigi kulul ning kaupluses toiduainete ostmine on lisavõimalus. Kaitsevahendite kasutamine ei välista täielikult nakatumist, ohutu kaitsevarustuse soetamine on kulukas. Samadel põhjendustel ei ole lubatud ka pikaajalisi kokkusaamisi.
5.Tallinna Halduskohus jättis 26.11.2020 määruse resolutsiooni p-ga 1 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus käskkirja p-de 1.2 ja 1.4 osas, sest piiranguid on võimalik hiljem kompenseerida. Liiati on ära langenud vajadus käskkirja p 1.4 kehtivuse peatamiseks, sest taotleja lubati tööle alates 17.11.2020. Esialgse õiguskaitse vajadust ei tekita soov ennetada võimalikku töölt eemaldamist tulevikus. Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa siiski välistada osas, mis puudutab pikaajalisi kokkusaamisi. Nende ärajäämisest tulenev perekonnasidemete halvenemine ei pruugi olla lihtsalt korvatav. Isegi kui esialgse õiguskaitse vajadust jaatada, ei oleks selle kohaldamine põhjendatud ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Tallinnas ja Harjumaal võib koroonaviirust põhjustavasse COVID-19 haigusesse nakatuda igal pool. Arvestades, et Viru Vanglas nakatus ligikaudu 200 inimest, võib vangla keskkonnas olla viiruse leviku tõkestamine keeruline, kui mitte võimatu. Isegi kui riskirühmas on algselt eeldatust vähem kinnipeetavaid, võib ulatuslik nakatumine ohustada nii vangla töökorraldust kui meditsiinisüsteemi toimimist laiemalt. Vanglaametnike haigestumine aga võib ohustada vangla julgeolekut. Arvestades, et ka väljaspool vanglat on kehtestatud ulatuslikud piirangud, sh täiendavad piirangud Tallinnas ja Harjumaal, on piirangute kehtestamine vanglas proportsionaalne ja vajalik. Tuleb arvestada, et käskkirja andmise järel on Covid-19 haigusesse nakatumine oluliselt kasvanud: kui 10.11.2020 seisuga oli viimase 14 päeva haigestumus saja tuhande elaniku kohta 137,10, siis 22.11.2020 seisuga 270,51. Viiruse leviku oht on suur asutustes, kus viibitakse pikka aega siseruumides ning pole võimalik hoida distantsi. Arvestades, et osakonnasiseste ja -väliste saatmiste puhul ei ole võimalik järelevalvetoimingutel hoida distantsi, peab vähendama ametnike, kinnipeetavate ja muude isikute kontakte. Keeld kasutada külmkappe aitab vältida omavahelisi kokkupuuteid ja nakatumist pindade kaudu. Vangla võiks siiski kaaluda võimalust korraldada külmkapi 3(7)
3-20-2267 kasutamine nakkusohtu vähendaval viisil, nt tuues külmkapis hoitavad kaubad kinnipeetava soovil kambrisse. Seda võiks kaaluda juba seepärast, et käskkirjas on nähtud ette võimalus osta kauplusest kiiresti riknevaid kaupu. Suhtluspiirangute seadmine mõjutab ka kinnipeetavate lähedaste õigusi. Samal ajal on riigil kohustus tagada ohutud töötingimused ametnikele ja kinnipidamistingimused kinnipeetavatele ja nendega vahetult kokkupuutuvatele isikutele (NETS § 17). Kohustuse täitmiseks ongi kehtestatud vanglas viibimise keeld ja piiratakse kinnipeetavate kokkusaamisi. Nii saatmine, ühiste asjade kasutamine kui kokkusaamiste korraldamine suurendavad nakkusohtu kinnipeetavate ja vanglaametnike seas. Ka esmased isikukaitsevahendid, nagu maskid ja kindad, ei välista täielikult nakatumisvõimalust. Ohutu kaitsevarustuse kasutamine (ühekordsed kaitseülikonnad, respiraatorid jms) on aga kulukas, sest see tuleks pärast iga saatmist vahetada. Lisaks tuleks saatmisteekond ja kokkusaamise ruumid pärast iga kasutust desinfitseerida, mis on aeganõudev. Vangla vajab personali töö korraldamisel, mh on vaja asendada ametnikke, kes on nakatunud koroonaviirusesse või kes on haigete lähikontaktsed. Koroonaviiruse leviku piirangutest tulenevaid ebamugavusi tuleb taluda ka väljaspool kinnipidamisasutust. Kasutusele on võetud leevendusmeetmed. Lisaks vaadatakse kehtestatud piirangud regulaarselt üle ja analüüsitakse nende otstarbekust.
6.XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 26.11.2020 määrus osaliselt ja teha uus määrus, millega peatada tema suhtes käskkirja p-de 1.2, 5 ja 5.2 kehtivus ja võimaldada tal kasutada külmkappi vähemalt kaks korda nädalas ning kohtuda pikaajaliselt elukaaslase ja pojaga. Alternatiivselt palub ta kohustada halduskohut uuesti asja läbi vaatama. Taotleja jäi taotluses esitatud seisukohtadele. Külmkapi kasutus on võimalik korraldada nii, et nakatumisoht on väike. Töölt tulles jääks külmkapp tee peale. Pikaajaliste kokkusaamiste keeldu on põhjendatud koroonaviiruse laialdase levikuga Tallinnas ja Harjumaal. Taotleja elukaaslane ja poeg elavad Tallinnast 130 km kaugusel väikeses maakohas, kus ei ole nakatumisi registreeritud. Tallinnasse on neil võimalik tulla ühistransporti kasutamata. Enne pandeemia algust toimus pikaajaline kokkusaamine üks kord kuus. Üks kord kuus ruumide desinfitseerimine pole ressursimahukas.
7.Tallinna Vangla direktor andis 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56, millega jätkas 10.11.2020 käskkirjaga kehtestatud piiranguid, muutes neid muu hulgas järgmiselt: -
p 1.2: lõpetada kinnipeetavate saatmised, sh osakonnasisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks, välja arvatud saatmised taasühiskonnastavatesse tegevustesse kinnipeetavatele, kes ei viibi isolatsiooni- või kaitsevisolatsiooni osakonnas või -kambrites.
-
p 2: käskkirja kehtivuse ajal peab kinnipeetav kaupluse teenuse kasutamisel arvestama, et osakonnas paikneva külmkapi kasutamine ei ole võimalik ja kiiresti riknevaid kaupu tuleb osta arvestusega, et ta saab need ära tarvitada kauba kambris säilimise aja jooksul.
-
p-d 3 ja 3.2: jätkata kinnipeetavate vanglavälise suhtlemisvabaduse piiramist ning isikutele vanglas viibimise keelu kohaldamist järgmiselt (p 3); mitte lubada kodukorra punktis 13.1.1 kirjeldatud pikaajaliste kokkusaamiste toimumist, kuna Tallinna Vangla direktor kohaldab VangS § 72 lg 11 alusel isikutele vanglas viibimise keeldu (p 3.2).
-
p 6: tunnistada õigusselguse huvides kehtetuks Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkiri nr 1-1/20/52, kuna kõik selles toodu kehtestatakse ja põhjendatakse käesoleva käskkirjaga.
Käskkirjas on osutatud ajakohastele koroonaviiruse leviku andmetele. See kehtib kuni vajaduse äralangemiseni. Vangla hindab käskkirjaga kehtestatud abinõude jätkuva kohaldamise ja
4(7)
3-20-2267 muutmise vajadust lähtuvalt viiruse levikust, mida seni on tehtud vähemalt kord kuus. Järgmine ülevaatamine võib toimuda sellest varem või hiljem.
8.XX palub 16.12.2020 avalduses siduda taotletud esialgse õiguskaitse abinõud 10.12.2020 käskkirjaga. Uus käskkiri on varasemaga peaaegu identne ning tema seisukohad on samad.
9.XX täpsustas vastavalt vangla nõudele esitatud vaiet, paludes viited 10.11.2020 käskkirjale asendada viitega 10.12.2020 käskkirjale. Ta selgitas, et vaatamata piirangutele kasutati külmkappi kaks korda nädalas ning sellest koroonaviirus vanglas ei levinud. Ühtlasi teatas ta, et vaidlustab 10.12.2020 käskkirja p-d 1.2, 2 ja 3.2.
10.Tallinna Vangla palus jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes käskkirja põhjenduste juurde. Vangla rõhutas, et viiruse levikut aitavad takistada komplekssed meetmed, mis vähendavad kokkupuuteid inimeste ja pindadega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Tallinna Vangla direktor jätkas 10.12.2020 käskkirjas 10.11.2020 käskkirjaga kehtestatud meetmeid, neid mõnevõrra muutes. Õigusselguse huvides tunnistati 10.11.2020 käskkiri siiski kehtetuks. XX taotluse läbivaatamise ajal halduskohtus oli vangla menetluses vaie 10.11.2020 käskkirja p-de 1.2, 1.4, 5 ja 5.2 peale. Kuna taotleja esitas vaide tähtaegselt ning vangla ei olnud seda uue käskkirja andmise ajaks lahendanud, lubati taotlejal vaiet muuta selliselt, et ta vaidlustab 10.12.2020 käskkirja p-d 1.2, 2 ja 3.2. Ringkonnakohus kontrollib määruskaebe korras halduskohtu määruse seaduslikkust (HKMS § 203 lg 2, § 197 lg 1). Halduskohus ei lahendanud esialgse õiguskaitse taotlust 10.12.2020 käskkirja p-de 1.2, 2 ja 3.2 peale. Selline taotlus on esitatud esmakordselt ringkonnakohtus. Samas ei ole esitatud vaide osas vaidemenetlus lõppenud ega möödunud kaebuse esitamise tähtaeg. Seega on olemas vaidemenetlus, mille toimumise ajal oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik (vt Riigikohtu 05.03.2020 määrus nr 3-19-2221, p 9). Tõlgendus, mille järgi peaks taotluse praegusel juhul lahendama esmalt halduskohus, seaks ohtu ka tõhusa õiguskaitse põhimõtte. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda 10.11.2020 käskkirja kehtetuks tunnistamine määruskaebust lubamatuks (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 21.12.2020 määrus nr 3-20-2343).
12.Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Taotleja vaidlustab halduskohtu 26.11.2020 määrust osas, milles halduskohus jättis rahuldamata tema esialgse õiguskaitse taotluse külmkapi kasutamiseks ja pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamiseks. Selleks tuleb taotleda halduskohtu 26.11.2020 määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vastavas osas taotlus rahuldada (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel XX tahet esitada vastav taotlus. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).
13.Tallinna Vangla on 29.12.2020 vastusele lisanud 10.12.2020 käskkirja, taotlejale tehtud ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks, vaide lisa ja puuduste kõrvaldamise kirja (dtl 68–90). Ringkonnakohus võtab need tõendid asja juurde, sest need on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2, 198 lg 3).
14.Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on vältida tagajärgi, mis raskendavad kaebuse eesmärgi saavutamist või muudavad selle võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Esialgset
5(7)
3-20-2267 õiguskaitset kohaldatakse vähimas ulatuses, milles see on taotleja õiguste kaitseks vajalik. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5).
15.Taotleja eesmärk on kasutada vaide- ja võimaliku kohtumenetluse ajal külmkappi ja kohtuda pikaajaliselt perega. Taotleja ei vaidlusta halduskohtu määrust osas, mis puudutab tööle saatmist ja tulevikus töölt eemaldamise vältimist.
16.Nõue pidada toiduainete soetamisel silmas nende säilitamistingimusi arvestusega, et külmkapi kasutamine ei ole lubatud, võib kiiresti riknevate toiduainete soetamist pärssida: kui toiduaine on suures pakendis, on selle tarvitamine riknemistähtaja jooksul raskendatud. Kuna kaupluse teenust on võimalik kasutada korra kuus, ei ole ka otstarbekas soetada korraga väiksemaid koguseid vms. Külmkapi kasutamise piirang vaide- ja võimaliku kohtumenetluse ajal ei piira siiski taotleja õigusi ebamõistlikult, sest vangla arvestab kinnipeetavate toitlustamisel elutegevuseks vajalikku toidutarvet (VangS § 47) ning asja materjalidest ei nähtu, et taotleja vajaks elutegevuseks lisaks vangla pakutavale kauplusest soetatavaid toiduaineid. Seetõttu puudub taotlejal külmkapi kasutamise osas esialgse õiguskaitse vajadus. Külmkapi kasutamise piirang on vähemalt praegu ebamugavus, mida on võimalik taluda. Samas isegi kui külmkapi kasutamise osas esialgse õiguskaitse vajadust jaatada, ei oleks selle kohaldamine põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu määruse põhjendustega (p 9) ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Piirangu edasisel pikaajalisel pikendamisel tuleks vanglal siiski kaaluda võimalikke alternatiive (korraldada külmkapi kasutamine nii, et nakatumisoht on väike; lubada kinnipeetavatel teha kuus sagedamini sisseoste, mis võimaldab osta väiksemaid koguseid vms).
17.Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus osas, mis puudutab pikaajalisi kokkusaamisi. Pikaajaliste kokkusaamiste ärajäämisest tulenevat kahju peresidemetele ei ole võimalik hiljem kergesti korvata. Taotlejal on peagi nelja-aastaseks saav poeg. Väikelapsega vanemliku sideme hoidmine temaga reaalselt kohtumata on keeruline. Praegusel juhul tuleb avalikku huvi viiruse leviku tõkestamise vastu pidada siiski kaalukamaks kui taotleja ja puudutatud isikute õigusi. Halduskohus on erinevaid huve asjakohaselt kaalunud (määruse põhjenduste p 9), mistõttu ringkonnakohus kõiki põhjendusi ei korda (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Täiendavalt tuleb märkida, et koroonaviiruse levik Eestis on jätkuvalt laiaulatuslik. Sellest põhjustatud COVID-19 haigusesse võib nakatuda igal pool. Vangla arvestas 10.12.2020 käskkirja vastuvõtmisel ajakohaseid andmeid ja suurenenud nakatumist. Seega asjaolu, et taotleja pere elab Tallinnast 130 km kaugusel, ei välista nende nakatumise võimalust. Kuna viirus levib õhu ja pindade kaudu, on kõige tõhusamad abinõud viiruse leviku tõkestamiseks inimeste vaheliste kontaktide vähendamine ja distantsi hoidmine. Viiruse levikut on vajalik tõkestada ka vangla keskkonnas. On eriti suur oht, et viirus jõuab vanglasse vanglaväliste isikute kaudu, sh isikute kaudu, kes tulevad pikaajalisele kokkusaamisele. Kui viirus vanglas juba levib, võib see kokkusaamistele tulnud isikute kaudu jõuda omakorda vanglast välja. Seda ohtu võimendab haiguse võrdlemisi pikk peiteaeg, mille kestel on nakatunud isik nakkusohtlik. Viiruse leviku ohjeldamine vangla tingimustes on äärmiselt keeruline. Nt Viru Vanglas nakatus lühikese aja jooksul palju kinnipeetavaid ja mitmed töötajad. Koldes oli 03.12.2020 seisuga 250 inimest (https://www.err.ee/1193062/oopaevagalisandus-eestis-rekordarv-koroonanakatunuid). Taoline suur nakkuskolle ohustab ühelt poolt vangla julgeolekut ja ülesannete täitmist, teiselt poolt tervishoiusüsteemi toimimist laiemalt. Arvestades samas, et vanglal on kohustus tagada ohutud töötingimused ametnikele ja kinnipidamistingimused kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele isikutele (NETS § 17), ning nii töötajatel, kinnipeetavatel kui nendega seotud isikutel on õigustatud ootus, et nende elu ja tervis on parimal moel kaitstud, võib piiranguid pidada põhjendatuks. Ringkonnakohus arvestab seejuures seda, et piirangute leevendamiseks võimaldab vangla 6(7)
3-20-2267 kinnipeetavatel osaleda taasühiskonnastavates tegevustes ja jalutada, helistada lähedastele vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele, kusjuures võimaldatakse pikemaid eraviisilisi telefonivestlusi, osta kauplusest kaupu; kambrites on jäetud raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt; kinnipeetavatel on õigus taotleda ühte lühiajalist kokkusaamist kuus. Asjaolu, et XX elukaaslane ei pea mõistlikuks sõita Tallinnasse lühiajalisele kokkusaamisele kaheks tunniks, ei kummuta seda, et tal on õigus lühiajalist kokkusaamist taotleda. Võimalus helistada lähedastele ja lühiajalised kokkusaamised tagavad minimaalse võimaluse peresidemete hoidmiseks. Tuleb siiski märkida, et mida kauem pikaajaliste kokkusaamiste korraldamist piiratakse, seda intensiivsemaks muutub põhiõiguste riive. Riive intensiivsus erineb vastavalt kinnipeetava perekondlikule seisundile, nt arvestades ajavahemikku viimase pikaajalise kokkusaamise toimumisest, laste vanust vms. Neid asjaolusid tuleb vanglal meetmete edasisel pikendamisel arvestada.
18.Eelnevat arvestades jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.11.2020 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
19.Määruskaebuse esitamine on alates 01.01.2018 lõivuvaba (vt HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9). Kuna YY on 04.12.2020 tasunud XX määruskaebuselt riigilõivu 15 eurot, siis tuleb nimetatud summa HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.