3-20-2343 Xi esialgse õiguskaitse taotlus lõpetada Tartu Vangla direktori 10.11.2020. a käskkirjaga nr 1-1/139 kehtestatud piirangud taotleja suhtes
Haldusasi
Menetlusosalised ja esindajad
Taotluse esitaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Vabastada Xi riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
2.Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla piiras 10.11.2020. a käskkirjaga nr 1-1/139 „Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, osakondade lukustamine ja päevakavajärgsete tegevuste peatamine ja kokkusaamiste korralduse peatamise jätkamine“ (edaspidi käskkiri nr 1-1/139) kinnipeetavate (mõistet kinnipeetav kasutatakse ka vahistatu ja kinnipeetava ühise nimetusena) vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust. Käskkiri nr 1-1/139 on antud vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 2 alusel koostoimes § 8 lg-ga 2, § 69 lg-ga 4 ja § 72 lg 11, justiitsministri 06.12.2001. a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ § 1 lg 6, § 3 lg 2 p-de 1 ja 2, lähtudes üldjuhi 06.11.2020. a korraldusest nr 91 ning tuginedes Vabariigi Valitsuse 12.03.2020. a korraldusele eriolukorra välja kuulutamise kohta ning seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku ja sellesse massilise nakatumisega Eestis. Käskkirja nr 1-1/139 p 1.1.-1.15. kohaselt otsustas Tartu Vangla lukustada kõik Tartu Vangla kinnise vangla eluosakonnad; lõpetada kinnipeetavate saatmised sh osakonnasisesed saatmised, mis ei ole vangla igapäevaseks toimimiseks hädavajalikud või terviseteenuse osutamiseks; peatada
Tartu Vangla kodukorraga kinnitatud päevakavade järgsed tegevused; peatada kehakultuuriga tegelemine sh spordisaali ja spordiväljakute ning osakonna siseste trenažööride kasutamine, kuna sinna saatmisel pole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ega välistatud võimalik nakkusoht ja võimaldada helistamine taotluse alusel vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele. Piiranguid kohaldati tagasiulatuvalt alates 07.11.2020. a. Käskkirja kehtivuse ajal on lubatud kauplusest osta mõistlikus koguses neid kaupu, mis on kiiresti riknevad ja mille säilivusaeg- ja tingimused eeldavad külmkapis hoiustamist (p 6). Käskkirja kehtivuse ajal jätta kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäeva ringselt (p 7). Käskkiri kehtib kuni vajaduse ära langemiseni. Vangla hindab käskkirjaga kehtestatud abinõude jätkuva kohaldamise vajadust vähemalt kord kuus.
2.Tartu Halduskohtule saabus 25.11.2020 Tartu Vanglas kinnipeetava Xi taotlus esialgse õiguskaitse (EÕK) kohaldamiseks. Taotluse kohaselt soovib X EÕK kohaldamist seoses Tartu Vangla 10.11.2020. a käskkirjaga nr 1-1/139, mille peale on ta esitanud 17.11.2020. a vaide ning soovib esmast õiguskaitset vaidemenetluse ajaks. X leiab, et möödunud on 14-päevane karantiiniperiood ning ta ei ole nakkusohtlik. X taotleb piirangute lõpetamist või ümbervaatamist tema suhtes. Taotleja hinnangul on piirangute kehtestamine õigustühine ning piirangute talumine kohtumenetluse kestel ebamõistlik. X taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3.Kohus kohustas 25.11.2020. a ja 30.11.2020. a kohtunõuetega Tartu Vanglat esitama seisukoht Xi esialgse õiguskaitse taotluse kohta, asjakohased tõendid ning teavitama, kas vangla on 17.11.2020. a vaide edastanud lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Tartu Vangla esitas 27.11.2020. a seisukoha, milles leiab, et Xi taotlus ei ole põhjendatud ning kinnipeetaval puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Tartu Vanglas teatas täiendavalt 04.12.2020 kohtule, et Xi vaie on edastatud lahendamiseks Justiitsministeeriumile 01.12.2020. Vastuse saatmise hetkel ei ole Xi EÕK taotluse aluseks olevad asjaolud muutunud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6 tasuda riigilõiv 15 eurot. Kohtule esitatud kinnipeetava isikukonto väljavõttest nähtub, et taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu, s.o 24.07.2020-23.11.2020 kohta laekumiste ja maha arvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, et riigilõivu summas 15 eurot kaebuse esitamisel tasuda. Vaadeldaval perioodil oli kinnipeetava sissetulekud kokku 219,52 eurot, millest mahaarvamisele kuuluvad kinnipidamised nõuete ja vabanemisfondi, samuti kulutused elektrile ning muud vältimatud kulutused. Kohtu hinnangul on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud ning peab põhjendatuks esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaadata (HKMS § 112 lg 1 p 1, § 111 lg 1). Kohus vabastab kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
5.Kohus tõlgendab esitatud taotlust selliselt, et X soovib esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluse haldusakti (käskkiri nr 1-1/139) kehtivuse peatamist tema suhtes (HKMS § 251 lg 1 p 1) vaidemenetluse ajaks. Tartu Vangla on kinnitanud kohtule, et X esitas 17.11.2020. a Tartu Vangla direktori 10.11.2020. a käskkirja nr 1-1/139 peale vaide, milles taotleb käskkirja tühistamist.
6.Tartu Vangla edastas 01.12.2020. a Xi vaide Justiitsministeeriumile. Tartu Vangla palub jätta Xi vaide rahuldamata.
7.Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole praegusel juhul põhjendatud ning jätab alljärgnevatel põhjendustel taotluse rahuldamata.
8.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esmajärjekorras kontrollida, kas kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, s.t kas kaebaja peab kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid ja kas vaidlustatud haldusakti mõju avaldumine kohtumenetluse ajal põhjustab kaebajale selliseid pöördumatuid negatiivseid tagajärgi, mida kaebust rahuldav kohtuotsus ei kõrvaldaks. Taotluses märgib kinnipeetav, et eluosakondade lukustamisest ja lisapiirangute kohaldamisest on möödunud juba üle 14 päeva, mis on aga maksimaalne võimalik karantiiniperiood COVID-19 peiteperioodi ajaks. Taotleja isikust ei saa tuleneda enam mingisugust nakkusohtu. Xi leiab, et piirangud on õigustühised ning nende talumine kohtumenetluse ajal on ebamõistlik. Lisaks tuleb arvestada piirangute kumulatiivse mõjuga. Kuigi taotluses esitatud põhistus, miks on vaidemenetluse ajaks vajalik esialgse õiguskaitse kohaldamine ehk millised pöördumatud negatiivsed tagajärjed Xile kaasnevad, on napp, siis on arusaadav, et Tartu Vanglas käskkirjaga nr 1-1/139 kehtestatud piirangud mõjutavad märgatavalt kinnipeetava õigusi vanglas liikuda- ja suhelda. Vaatamata sellele, et taotleja ei ole selgitanud, mida ta peab silmas piirangute kumulatiivse mõju all, möönab kohus, et esineb esialgse õiguskaitse vajadus.
9.Arvestades olukorda Eesti Vabariigis ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse laialdast levikut ning selle ohtlikkust, leiab kohus, et kinnipidamisasutuses täiendavate piirangute kehtestamine on õigustatud minimeerimaks inim- ja pindkontakte, mille kaudu viirus võib levida.
10.Taotleja leiab seevastu, et piirangud tuleks lõpetada. Kohus saab aru, et taotluse esitajat häirib kõige enam, et vanglas ei saa piirangute kehtestamise tõttu kasutada tavapäraste reeglite järgi üldkasutatavaid külmkappe ning tööl käivad kinnipeetavad kohtuvad isikutega väljaspool vanglat, olles hiljem lähikontaktis pesuruumis erinevate sektorite ja hoonete vangidega. X leiab, et Tartu Vangla ametnikel puudub vajalik kompetents viiruse leviku tõkestamiseks, vajalike piirangute väljatöötamiseks ja nad pole pöördunud kompetentsete organite poole (17.11.2020. a vaide p 5). Taotluse esitaja leiab, et temast ei saa lähtuda mingisugust nakkusohtu.
11.Kohtule kinnipeetava poolt esitatud põhjendused ei ole piisavad, et oleks õigustatud esialgse õiguskaitse kohaldamine ja käskkirja nr 1-1/139 kehtivuse peatamine taotleja suhtes. Kaebaja taotluse rahuldamise vastu räägib avaliku huvina rahvatervise kaitse maksiim. Tartu Vangla on piirangute aluseks võtnud Terviseameti, Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ja Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse asjakohase soovitused.
12.Põhiseadus sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele (§ 28 lg 1). Eesti Vabariigi valitsus on otsustanud võtta vastu täiendavaid koroonaviiruse leviku tõkestamise piiranguid, mis hakkavad
kehtima 5. detsembrist k.a.1 Viimase 14 päeva haigestumus 4. detsembri 2020. a seisuga on 100 000 inimese kohta 366,37 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 6,9%2. Tartumaal kasvab nakatunute arv. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel peab kohus kaaluma ka kolmandate isikute ja avalikku huvi. Lisaks sellele, et vanglal on kinnipeetava elu ja tervise kaitsmiseks kohustus valida neid õigusi võimalikult paremini kaitsvad abinõud, on praegusel juhul ka väga suur avalik huvi selle vastu, et viiruse levikut igati takistada ja inimeste haigestumist vältida.
13.VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Asjaolu, et kinnipeetavad ei saa ajutiselt piirangute kehtivuse ajal kasutada külmkappe, ei too kaasa pöördumatuid negatiivseid tagajärgi, mis põhjendaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kinnipeetavad saavad soetada vangla kauplusest toidukaupu.
14.Kohus mõistab ka vangla vaidlusaluses käskkirjas toodud selgitusi, et vanglateenistusel tuleks saatmisteekond ning külmkapp peale iga kasutamist desinfitseerida, mis on küll võimalik, kui on liigselt ressursimahukas olukorras, kus vanglas olemasolevaid ametnikke on vaja rakendada ümberkorraldustega seotud tegevustes ja vangistuse nõuetekohase täideviimise tagamiseks ning vangidele hädavajalike teenuste osutamiseks. Külmkapi kasutamine ei ole hädavajalik kinnipeetavale, kuna vangla poolt on tagatud toitlustus ja kaupluses sisseostude tegemine, arvestusega, et kinnipeetav ei saa toidukaupade hoiustamiseks külmkappe kasutada ning ta jõuab need säilimisaja jooksul ära tarvitada.
15.X ei ole kohtule teadaolevalt karantiini määratud, seega ei ole asjakohane taotleja väide, et temale peaks kehtima 14-päevane karantiiniperiood. Teiste kinnipeetavate tööl käimise osas on vangla kinnitanud, et kõik tööl käivad kinnipeetavad on kohustatud kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid. Kohus saab aru, et taotleja vaides välja toodu, võib pigem õigustada täiendavate meetmete kohaldamist, kuid praegusel juhul on EÕK taotlusega soovitud piirangute kaotamist.
16.Piirangute leevendamiseks on jäetud elekter ööpäevaringelt sisselülitatuks. Kinnipeetavatel on võimalik jalutada, taotleda ühte lühiajalist kokkusaamist kuus ning helistada lähedastele vastavalt vangla üksuse teada antud töökorraldustele. Kõike seda arvesse võttes ei ole Tartu Vanglas käskkirjaga nr 1-1/139 kehtestatud piirangud sellised, mis saaksid kohtu hinnangul kaasa tuua Xile tagajärjed, mida ei ole võimalik hilisemas kohtumenetluses kaitsta. Kohus rõhutab, et tegemist on pandeemiast tingitud olukorra tõttu kehtestatud ajutiste abinõudega ning käskkirjast nähtuvalt vaatab vangla nende kohaldamise vajaduse üle. Tartu Vangla teatel toimub kinnipeetavate suhtes kohaldatud piirangute jätkamise hindamine 07.12.2020. Terviseameti avalikel andmetel on 03.12.2020. a seisuga Ida regiooni tööpiirkonnas 24 aktiivset kollet, kõige suurem on Viru Vangla kolle 250 inimesega {https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19blogi-3-detsember-oopaevaga-lisandus-451-positiivset-testi, 04.12.2020}. Kohtule teadaolevalt on Tartu ja Viru vanglad arhitektuuriliselt sarnased, mistõttu on pandeemia leviku tõrjumise aspektist alus meetmed Tartus pigem kohasteks lugeda. Kohus jätab seetõttu taotluse rahuldamata.
17.Kuna Xi ei ole taotluses ega vaides välja toonud, millised pöördumatud tagajärjed temale piirangutega saabuvad, siis ei pea kohus vajalikuks küsida täiendavalt Justiitsministeeriumi seisukohta, vaid peab võimalikuks jätta 24.11.2020. a esitatud EÕK taotlus rahuldamata seni kohtule esitatud tõendite ja Tartu Vangla seisukohtadele tuginedes. Isikul on õigus esitada vajadusel uuesti EÕK taotlus oma õiguste kaitseks.
18.Kui hilisema võimaliku kohtumenetluse tulemusena peaks selguma, et piirangud olid ebaproportsionaalsed ja neid kohaldati põhjendamatult, on taotluse esitajal võimalik taotleda vangla õigusvastase tegevusega põhjustatud kahju hüvitamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.