Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 08.09.2020. a käskkirja nr 2-20/1-2/321 peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 05.10.2020. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Juri Kolesnikovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.10.2020. a määruse resolutsiooni p 1 ja p 6 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
2.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.10.2020. a määruse resolutsiooni p 2 peale menetlusse.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.10.2020. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Määruskaebuse esitaja viibib kinnipeetavana Tartu Vanglas.
2.Tartu Vangla vanemvalvuri 05.09.2020. a ettekande kohaselt teavitas kinnipeetav A. Palk, et määruskaebuse esitaja ähvardas talle peksa anda ning kõri läbi lõigata.
3.Tartu Vangla 08.09.2020. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/321 kohaldati samast kuupäevast alates määruskaebuse esitaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis seisnesid tema eraldatud lukustatud kambrisse paigutamises, kehakultuuriga tegelemise keelamises ja vanglasiseses liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramises. Käskkirja kohaselt kehtivad julgeolekuabinõud kuni
asjaolude äralangemiseni ning täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise vajadust hinnatakse igakuiselt, kuid mitte enne ühe kuu möödumist rakendamisest.
4.Määruskaebuse esitaja esitas 09.09.2020 Tartu Vanglale vaide käskkirja nr 2-20/1-2/321 peale.
5.Määruskaebuse esitaja esitas 28.09.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Tartu Vangla 08.09.2020 käskkiri nr 2-20/1-2/321 õigusvastaseks. Määruskaebuse esitaja selgitas, et kinnipeetav A. Palk kiusas teda kolm päeva. Määruskaebuse esitaja leidis, et ametnikud kasutavad A. Palki, et teisi kinnipeetavaid ja määruskaebuse esitajat provotseerida. Kui keegi tõstab häält, siis teeb A. Palk kohe avalduse, et teda tahetakse peksta või tappa. Määruskaebuse esitaja kannatas 05.09.2020 rahulikult A. Palgi ülbitsemist, kuid tal olid valud ja kui ta tundis, et ei suuda mõnitamist enam taluda, palus ta end rahule jätta ja enam mitte tülitada. Määruskaebuse esitaja kartis, et A. Palk lööb teda, määruskaebuse esitajal tõusis vererõhk ja ta tõstis häält, lootes, et valvurid tulevad appi. A. Palk lubas ta saata lukustatud kambrisse ja läbi peksta. Seda kuulsid mitmed kinnipeetavad. Pärast intsidenti rääkis A. Palk valvuritele, et määruskaebuse esitaja tahab talle peksa anda. See on naeruväärne, sest määruskaebuse esitaja on 100% invaliid. Üksuse juht andis seejärel käsu sektor kinni panna (kokku 2 päeva), et kõik oleksid määruskaebuse esitaja peale vihased. Määruskaebuse esitaja arvates provotseerib A. Palk teda pidevalt. Määruskaebuse esitaja viibib 05.09.2020. a ettekande nr 6-38/3045 tõttu eraldatud lukustatud kambris ja tema suhtes viiakse läbi distsiplinaarmenetlust teise isiku ähvardamise tõttu. Videosalvestised näitavad, et A. Palk tuli 05.09.2020 määruskaebuse esitajale ise korduvalt nii koridoris kui kambris ligi ning jälitas teda 07.09.2020 jalutuskäigu ajal. Määruskaebuse esitaja palus vabastada end riigilõivu tasumisest ning anda talle advokaat. Ühtlasi soovis ta tunnistajate ülekuulamist ja vanglalt videosalvestiste väljanõudmist.
6.Tartu Halduskohus jättis 05.10.2020. a määrusega määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse (resolutsiooni p 2), jättis määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamist puudutavas osas läbi vaatamata (resolutsiooni p 3), jättis määruskaebuse esitaja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ja videosalvestiste asja juurde võtmiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 4), vabastas määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (resolutsiooni p 5) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6).
7.Halduskohus jättis riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohtu hinnangul on kaebaja pärast kohtueelse menetluse läbimist võimeline iseseisvalt pöörduma kohtusse ning kaitsma kohtu abiga ise enda õigusi kohtumenetluses.
8.Halduskohus mõistis kaebust nii, et määruskaebuse esitaja sooviks oli vaidlusaluse käskkirja tühistamine, mitte pelgalt selle õigusvastasuse kindlakstegemine. Kuigi Tartu Vangla 08.09.2020. a käskkirja nr 2-20/1-2/321 tühistamise nõude esitamine oli määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks tõhus vahend, oli selline nõue halduskohtule esitatud siiski ennatlikult. Kaebuse esitamise seisuga ei olnud määruskaebuse esitaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust Tartu Vangla 08.09.2020. a käskkirja nr 2-20/1-2/321 tühistamise nõudes, seetõttu ei olnud kaebus kohtus lubatav ja halduskohus tagastas selle HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
9.Kuna halduskohus tagastas kaebuse, puudus vajadus lahendada määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlust, mis puudutas riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist kaebuse esitamisel. Kaebuse tagastamise tõttu jättis halduskohus läbi vaatamata määruskaebuse esitaja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ja videosalvestiste asja juurde võtmiseks.
10.Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamise korras Tartu Vangla 08.09.2020. a käskkirja nr 2-20/1-2/321 täitmise peatamine ei ole põhjendatud ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohtu hinnangul ei esinenud selliseid erandlikke asjaolusid, mis kaaluksid üles vanglas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgiks oleva avaliku huvi järgimise vajaduse ning tingiksid Tartu Vangla 08.09.2020. a käskkirja nr 2-20/1-2/321 täitmise peatamise. Halduskohus leidis, et kaebusel ei ole ka suurt edulootust. Vaidlusalusest käskkirjast nähtus, et määruskaebuse esitaja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise tingis teise kinnipeetava väide, et määruskaebuse esitaja ähvardas talle peksa anda ja kõri läbi lõigata. Määruskaebuse esitaja väitis seevastu, et ta ei ole vaidlusaluses käskkirjas ja valvuri ettekandes nimetatud ähvardavaid väljendeid kasutanud ning hoopis kinnipeetav A. Palk oli see, kes ähvardas määruskaebuse esitaja läbi peksta ja on ohtlik. Tartu Vangla valvuri 05.09.2020. a ettekande nr 6-38/3045 kohaselt kontrollis vanemvalvur kaamerasalvestisi ning nendelt nähtus, et kinnipeetavate vahel oli sõnaline konflikt; samuti oli salvestistelt näha, kuidas määruskaebuse esitaja läks kambrisse 481, kus paiknes kinnipeetav Palk, läks sealt välja ning järgnes uuesti kinnipeetav Palgile. Halduskohtu hinnangul sai viidatud salvestiste kirjeldusest järeldada, et pigem oli määruskaebuse esitaja see, kes otsis kinnipeetav A. Palgiga kontakti ning järgnes talle. Vaides ning kaebuses väitis määruskaebuse esitaja aga vastupidist. See vastuolu vähendas määruskaebuse esitaja esitatud asjaolude kirjelduse usaldusväärsust. Halduskohtule seni esitatud materjalide pinnalt oli pigem usutav, et määruskaebuse esitaja võis kõnealuses olukorras ärrituda ning A. Palki ähvardada. Tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine kujutab endast vaidlusteta asjaolu, millest saab järeldada isiku ohtlikkust teistele isikutele vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 tähenduses. Seega ei saanud määruskaebuse esitaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist pidada ilmselgelt põhjendamatuks. Määruskaebuse esitajast tuleneda võivat ohtu ei välista täielikult tema viited sellele, et terviseseisundist tulenevalt ei ole ta võimeline kedagi ründama. Halduskohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitajast tuleneva rünnaku tõenäosus siiski olematu, määruskaebuse esitaja viimane kriminaalkaristus on talle määratud vanglas (meditsiinitöötaja suhtes) füüsilise vägivalla kasutamise eest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Määruskaebuse esitaja esitas 21.10.2020 Tartu Ringkonnakohtule hiljem korduvalt täiendatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 05.10.2020. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse esitaja ei nõustu, et talle ei antud advokaati ning jäeti kohaldamata esialgne õiguskaitse vangla käskkirja täitmise peatamiseks. Määruskaebuse esitaja sooviks on vangla käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemine, kuna käskkirja koostamisel rikuti menetlusnorme. Veel viitab määruskaebuse esitaja oma terviseprobleemidele ja sellele, et hoopis kinnipeetav Palk jälitab, mõnitab ja kiusab ning ähvardab teda pidevalt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa
Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 kohaselt võib menetlusabi taotleja esitada halduskohtu menetlusabi andmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. HKMS § 252 lg 7 kohaselt võib menetlusosaline esitada esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.10.2020. a määruse resolutsiooni p 1 (millega jäeti rahuldamata määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotlus) ja p 6 (millega jäeti rahuldamata määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlus) peale tuleb tagastada HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
14.Ringkonnakohus võtab menetlusse määruskaebuse Tartu Halduskohtu 05.10.2020. a määruse resolutsiooni p 2 peale, millega tagastati määruskaebuse esitaja kaebus.
15.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 05.10.2020. a määruse resolutsiooni p 2 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
16.Halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna määruskaebuse esitaja ei olnud kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Vanglale julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja peale vaide 09.09.2020 ja Tartu Halduskohtule kaebuse 28.09.2020. Halduskohtu määruse tegemise aja seisuga ei olnud vangla määruskaebuse esitaja vaide osas otsust veel teinud ning möödunud ei olnud ka VangS § 11 lg-st 7 tulenev vaide lahendamise 30-päevane tähtaeg. Seega oli kaebus halduskohtule esitatud ennatlikult. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
17.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.10.2020. a määruse resolutsiooni muutmata.
18.Määruskaebusele on lisatud dokumendipõhine töövõime hindamise eksperthinnang 03.10.2018 (lisa 1), õp. O. Korpatši tagasiside riigikeele õpe A2-taseme kursuste osas (12.09.2015–24.01.2016) (lisa 2), dokument „Kohtumine. ITK vestlus 27.11.2018“ (lisa 3) ja dokument „Täiendkoolitus: Isikuareng. Koostööoskuste arendamine“ (lisa 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud lisad käesoleva haldusasja lahendamisel ringkonnakohtus asjakohased ning kohus tagastab need määruskaebuse esitajale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.