Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
3-20-1850 05.10.2020 Reelika Kitsing Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 08.09.2020 käskkirja nr 2-20/1-2/321 peale Kaebaja – Juri Kolesnikov Vastustaja – Tartu Vangla
1.Jätta Juri Kolesnikovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Tagastada Juri Kolesnikovi kaebus.
3.Jätta Juri Kolesnikovi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamist puudutavas osas läbi vaatamata.
4.Jätta Juri Kolesnikovi taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ja videosalvestiste asja juurde võtmiseks läbi vaatamata.
5.Vabastada Juri Kolesnikov riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
6.Jätta Juri Kolesnikovi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Muud selgitused
Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 6 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7). Määrus toimetada kätte kaebajale. Määrus edastada teadmiseks Tartu Vanglale.
1.Tartu Vangla 08.09.2020 käskkirjaga nr 2-20/1-2/321 kohaldati samast kuupäevast alates kinnipeetav Juri Kolesnikovi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis seisnesid tema eraldatud lukustatud kambrisse paigutamises, kehakultuuriga tegelemise keelamises ja vanglasiseses liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramises. Käskkirja kohaselt kehtivad julgeolekuabinõud kuni asjaolude äralangemiseni ning täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise vajadust hinnatakse igakuiselt, kuid mitte enne ühe kuu möödumist rakendamisest. Julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja andmine oli ajendatud vanemvalvuri 05.09.2020 ettekandest, mille kohaselt 05.09.2020 kella 12.10 paiku teavitas kinnipeetav A. Palk, et kinnipeetav J. Kolesnikov ähvardas talle peksa anda ning kõri läbi lõigata. Ettekande kohaselt
3-20-1850 seletas A. Palk, et asi sai alguse sellest, kui ta praadis pähkleid. J. Kolesnikov uuris, mida ta praeb. Kuna A. Palk ei osanud öelda, mis need on, siis ütles, et need on pisikesed banaanid (kuna on sellise väljanägemisega). Selle peale J. Kolesnikov karjatas, mille käigus ähvardas ka A. Palgi maha lüüa. J. Kolesnikov järgnes A. Palgile kambrisse ning A. Palgi sõnul ähvardas seal veel korra ning seejärel läks minema.
2.J. Kolesnikov esitas julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja peale Tartu Vanglale vaide (registreeritud vanglas 09.09.2020 nr-ga 1-11/491-1), mida täiendas 16.09.2020 (täiendav vaie registreeritud vanglas 17.09.2020 nr-ga 1-11/491-2).
3.Tartu Vangla inspektor-kontaktisik teavitas 28.09.2020 J. distsiplinaarmenetluse algatamisest 05.09.2020 ettekande nr 6-38/3045 ajendil.
Kolesnikovi
4.J. Kolesnikov esitas 28.09.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada Tartu Vangla 08.09.2020 käskkirja nr 2-20/1-2/321 õigusvastaseks. Kaebuses kirjeldab J. Kolesnikov enda terviseprobleeme, tervislikust seisundist tulenevat liikumisvõimaluse piiratust ja seda, kuidas vanglaametnikud maksavad talle tema kaebuste eest kätte. Kaebaja märgib, et ametnikud provotseerivad, kiusavad, mõnitavad ja lavastavad olukordi, et teda saaks paigutada eraldatud lukustatud kambrisse. Selleks kasutavad ametnikud nn oma vange, keda saadavad kaebajat mõnitama, kiusama ja provotseerima. Kui kaebaja lõpuks häält tõstab, siis karistatakse teda kohe. Seonduvalt Tartu Vangla 08.09.2020 käskkirja nr 2-20/1-2/321 alusel eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega selgitab kaebaja, et kinnipeetav A. Palk kiusas kaebajat kolm päeva. Kolmandal päeval ütles kaebaja talle, et ei soovi temaga enam suhelda. Kaebaja leiab, et ametnikud kasutavad A. Palki, et teisi kinnipeetavaid ja kaebajat provotseerida. Kui keegi tõstab häält, siis teeb A. Palk kohe avalduse, et teda tahetakse peksta või tappa. Kaebaja kirjeldab, et kannatas 05.09.2020 rahulikult A. Palgi ülbitsemist, kuid tal olid valud ja kui ta tundis, et ei suuda mõnitamist enam taluda, palus ta end rahule jätta ja enam mitte tülitada. Kaebaja kartis, et A. Palk lööb teda. Kaebajal tõusis vererõhk ja ta tõstis häält, lootes, et valvurid tulevad appi. A. Palk lubas ta saata lukustatud kambrisse ja läbi peksta. Seda kuulsid mitmed kinnipeetavad. Pärast intsidenti läks A. Palk valvuritele rääkima, et kaebaja tahab talle peksa anda. See on naeruväärne, sest kaebaja on 100% invaliid. Üksuse juht andis seejärel käsu sektor kinni panna (kokku 2 päeva), et kõik oleksid kaebaja peale vihased. Kaebaja märgib, et A. Palk provotseerib teda pidevalt ja vanglaametnikud instrueerivad teda. Kaebaja viibib 05.09.2020 ettekande nr 6-38/3045 tõttu eraldatud lukustatud kambris ja tema suhtes viiakse läbi distsiplinaarmenetlust teise isiku ähvardamise tõttu. Videosalvestised näitavad, et A. Palk tuli 05.09.2020 ise korduvalt kaebajale koridoris ja kambris ligi ning jälitas teda 07.09.2020 jalutuskäigu ajal. Kaebaja on kindel, et teda hoitakse lukustatud kambris kinni vähemalt pool aastat. Ta palub kohustada vanglat vabastama teda eraldatud lukustatud kambrist enne oktoobrikuud. Kaebaja märgib, et kohtuotsuse tegemise ajaks on ta juba eraldatud lukustatud kambrist vabastatud ja ka kartserikaristuse juba ammu ära kandnud. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumisest ning palub anda endale advokaadi. Ühtlasi soovib ta tunnistajate ülekuulamist ja vanglalt videosalvestiste väljanõudmist.
5.Vastuseks kohtunõudele teatas Tartu Vangla 30.09.2020, et kaebaja on 08.09.2020 esitanud julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks vaide, mida ei ole veel lahendatud, ning kaebaja viibib jätkuvalt lukustatud režiimil. Tartu Vangla edastas kohtule Tartu Vangla 08.09.2020 käskkirja nr 2-20/1-2/321, kaebaja 09.09.2020 vaide nr 1-11/491-1 ja 17.09.2020 täiendava vaide nr 1-11/491-2, Tartu Vangla 28.09.2020 distsiplinaarmenetluse algatamise teate ning Tartu Vangla 05.09.2020 ettekande nr 6-38/3045 (registreeritud vanglas 07.09.2020).
3-20-1850
KOHTU SEISUKOHT
6.Esmalt märgib kohus, et Tartu Halduskohtu esimehe 15.09.2020 käskkirja nr 11-1/20/17 kohaselt jagatakse alates 21.09.2020 Tartu kohtumajja saabunud kaebused Jõhvi ning Tartu kohtumajade koormuse ühtlustamiseks Jõhvi kohtumaja kohtunikele. Seega edastati J. Kolesnikovi kaebus 29.09.2020 menetlemiseks Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale.
7.Kohus lahendab järgnevalt kaebaja riigi õigusabi taotluse (I), seejärel selgitab, miks tuleb kaebus tagastada (II) ning lahendab viimasena kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (III). I
8.Kaebaja on palunud anda endale advokaat. Kohus mõistab kaebaja taotlust selliselt, et ta soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt RÕS § 4 lg 3 p-le 5.
9.Kohus märgib, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta.
10.Riigi õigusabi taotluse lahendamisel peab kohus muu hulgas hindama taotleja võimet oma õigusi ise kaitsta. Riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kohtu hinnangul on kaebaja isik, kes on võimeline ise oma õigusi kaitsma. See on kinnitust leidnud arvukates halduskohtumenetlustes ning ka varasemates kohtuasjades (vaidlused vanglaga) ei ole peetud vajalikuks kaebajale riigi õigusabi anda. Kaebaja on suutnud iseseisvalt vaidlustada ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja nende pikendamist (nt haldusasi n 3-20-64). Kaebajal on olemas arvestatav halduskohtusse pöördumise kogemus ning käesolev vaidlus vanglaga ei ole oma olemuselt keerukas. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja on pärast kohtueelse menetluse läbimist võimeline pöörduma iseseisvalt kaebusega kohtusse ning kaitsma kohtumenetluses kohtu abiga (vt nt HKMS § 2 lg-d 4 ja 5) ise enda õigusi.
11.Eelnevat arvestades jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. II
12.HKMS § 120 lg 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 2 lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
13.Kohtu hinnangul saab kaebusest järeldada kaebaja soovi vaidlustada Tartu Vangla 08.09.2020 käskkirja nr 2-20/1-2/321, millega tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaebaja viitab korduvalt sellele käskkirjale, kirjeldab selle aluseks olnud asjaolusid ning märgib, et tema sooviks on eraldatud lukustatud kambrist tagasi avatud osakonda paigutamine. Kohus märgib, et vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemine ei too automaatselt kaasa seda, et kaebaja paigutatakse tagasi avatud osakonda. Sellise tagajärje tooks kaasa käskkirja tühistamine. Arvestades seda, et kaebaja on vaidemenetluses taotlenud Tartu Vangla 08.09.2020 käskkirja nr 2-20/1-2/321 kehtetuks tunnistamist ning kaebaja eesmärgiks on tema suhtes kohaldatavate julgeolekuabinõude lõpetamine, mõistab kohus kaebust seega selliselt, et kaebaja soovib siiski vaidlusaluse käskkirja tühistamist, mitte pelgalt selle õigusvastasuse kindlakstegemist. Tühistamisnõue on kaebaja eesmärgi saavutamiseks tõhusam vahend kui tuvastamisnõue ning käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemise nõue ei oleks sel põhjusel ka HKMS § 45 lg 2 kohaselt lubatav. Kuigi kaebaja viitab kaebuses ka tema suhtes 28.09.2020 koostatud distsiplinaarmenetluse algatamise teatele, ei pea kohus vajalikuks tõlgendada kaebust selliselt,
3-20-1850 et kaebaja on soovinud muu hulgas vaidlustada tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist. Kui vangla peaks distsiplinaarmenetluse tulemusena kaebajat distsiplinaarkorras karistama, on kaebajal võimalik esitada vastavale käskkirjale vaie vanglale ja seejärel kaebus halduskohtule ning vajadusel taotleda kas vaide- või kohtumenetluses esialgse õiguskaitse korras käskkirjaga määratud karistuse täitmisele pööramata jätmist. Distsiplinaarmenetluse algatamise kui menetlustoimingu vaidlustamine ei oleks antud juhul kaebaja õiguste kaitseks vajalik (vt ka HKMS § 45 lg 3).
14.Kuigi Tartu Vangla 08.09.2020 käskkirja nr 2-20/1-2/321 tühistamise nõude esitamine on kaebaja õiguste kaitseks tõhus vahend, on selline nõue praegusel juhul kohtule esitatud siiski ennatlikult.
15.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 5 vangla vastu kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vaie või kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.
16.Tartu Vangla 30.09.2020 vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja on küll vaidlustanud Tartu Vangla 08.09.2020 käskkirja nr 2-20/1-2/321 vaidemenetluses, kuid kaebaja vaide osas ei ole veel otsust tehtud. VangS § 11 lõikest 7 tulenev vaide lahendamise 30-päevane tähtaeg ei ole praeguseks ka möödunud. Seega on kaebus kohtule esitatud ennatlikult ning veel ei ole teada, millisele seisukohale vangla kaebaja vaide osas asub. Lisaks tuleb vanglal lähiajal võtta uus seisukoht kaebaja suhtes julgeolekuabinõude jätkuva kohaldamise osas. Välistatud ei ole, et julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse ning ka kaebaja ise võib käskkirja vaidlustamise vajaduse ümber hinnata.
17.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebajal on praeguse seisuga kohustuslik kohtueelne menetlus Tartu Vangla 08.09.2020 käskkirja nr 2-20/1-2/321 tühistamise nõudes läbimata, ei ole kaebus kohtus lubatav ja kohus tagastab selle HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
18.Kohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 43 lg-st 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist nõuetekohase kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
19.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust, mis puudutab kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist kaebuse esitamisel. Samuti tuleb jätta kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata kaebaja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ja videosalvestiste asja juurde võtmiseks. Kaebajal on need taotlused võimalik esitada uuesti, kui tema vaie jäetakse rahuldamata ja ta otsustab pöörduda uuesti kaebusega kohtu poole. III
20.Kaebaja on palunud kohustada vanglat enne oktoobrikuu algust vabastama ta lukustatud kambrist. Ta märgib, et kohtuotsuse tegemise ajaks on ta juba eraldatud lukustatud kambrist vabastatud ja ka kartserikaristuse juba ammu ära kandnud. Kohus teeb eeltoodust järelduse, et kaebaja on soovinud esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja kohene eraldatud
3-20-1850 lukustatud kambrist vabastamine oleks võimalik vaid juhul, kui kohus kohaldaks esialgset õiguskaitset ja peataks Tartu Vangla 08.09.2020 käskkirja nr 2-20/1-2/321 täitmise. Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse abinõuna vaidlusaluse käskkirja täitmise peatamist (HKMS § 251 lg 1 p 1). Kuna kaebaja on Tartu Vangla 08.09.2020 käskkirja nr 2-20/1-2/321 vaidemenetluses vaidlustanud, on esialgse õiguskaitse taotlus kohtus lubatav (HKMS § 249 lg 2).
21.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6 tasuda riigilõiv 15 eurot. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
22.Kohus, olles kontrollinud majanduslikke eeldusi kaebajale menetlusabi andmiseks, vabastab kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 116 lg 1 alusel vastavaid põhjendusi esitamata.
23.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise esmaseks eelduseks isikul esinev esialgse õiguskaitse vajadus ehk pöördumatute tagajärgede tekkimise oht. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
24.Kaebaja suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ning ta on muu hulgas paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse. Kaebusest nähtub, et kaebaja on seisukohal, et asjas tehtava kohtuotsusega ei ole võimalik tema õigusi kaitsta, sest kohtuotsuse tegemise ajaks oleks ta eraldatud lukustatud kambrist juba ilmselt vabastatud ehk paigutatud tagasi avatud osakonda. Seetõttu tuleks ta eraldatud lukustatud kambrist vabastada koheselt.
25.VangS § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Üheks täiendavaks julgeolekuabinõuks on kinnipeetava eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (VangS § 69 lg 2 p 4). Kuna täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse teiste isikute ja vangla julgeoleku tagamiseks, saab vastavate abinõude kohaldamise käskkirja täitmist peatada vaid väga erandlikel asjaoludel. Lisaks tähendaks praegusel juhul esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine kaebajale põhivaidluse eesmärgi saavutamist. Kohtul tuleb esialgse õiguskaitse menetluses põhivaidluse ära otsustamist vältida. Sellistes olukordades on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud üksnes juhtudel, kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).
26.Kohtu hinnangul ei esine praeguses asjas selliseid erandlikke asjaolusid, mis kaaluksid üles vanglas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgiks oleva avaliku huvi järgimise vajaduse ning tingiksid Tartu Vangla 08.09.2020 käskkirja nr 2-20/1-2/321 täitmise peatamise. Sellist ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust ei saa järeldada kaebuses kirjeldatud kaebaja terviseprobleemidest ning väidetest tema provotseerimise kohta.
27.Kohus ei pea kaebaja poolt välja toodud asjaoludel Tartu Vangla 08.09.2020 käskkirja nr 2-20/1-2/321 peale esitatavat kaebust ka suuri edulootusi omavaks.
28.Vaidlusalusest käskkirjast nähtub, et kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise tingis see, et teine kinnipeetav (A. Palk) väitis, et kaebaja ähvardas teda talle peksa andmise ja kõri läbi lõikamisega. Kaebaja väidab seevastu, et ta ei ole vaidlusaluses käskkirjas ja valvuri
3-20-1850 05.09.2020 ettekandes nr 6-38/3045 nimetatud ähvardavaid väljendeid kasutanud ning hoopis kinnipeetav A. Palk oli see, kes ähvardas kaebaja läbi peksta ja on ohtlik. Kaebaja sõnul kannatas ta 05.09.2020 A. Palgi kiusamist ja mõnitamist ning palus tal lõpuks endaga mitte suhelda ja mitte lähedale tulla. Tartu Vangla poolt kohtule edastatud valvuri 05.09.2020 ettekande nr 6-38/3045 kohaselt on vanemvalvur kontrollinud kaamerasalvestisi ajavahemikus kell 11.55 kuni 12.02 (05.09.2020). Ettekandes märgitu järgi nähtub salvestistelt, et kinnipeetavate vahel oli sõnaline konflikt; samuti on salvestistelt näha, kuidas kaebaja läheb kambrisse 481, kus paikneb kinnipeetav Palk, läheb sealt välja ning järgneb uuesti kinnipeetav Palgile. Kohtul puudub alus vanglaametniku ettekandes toodud kirjelduse tõele vastavuses kahelda.
29.Kohtu hinnangul saab viidatud salvestiste kirjeldusest järeldada, et pigem oli kaebaja see, kes otsis kinnipeetav A. Palgiga kontakti ning järgnes talle. Vaides ning kaebuses on kaebaja väitnud aga vastupidist. See vastuolu vähendab kaebaja esitatud asjaolude kirjelduse usaldusväärsust. Lisaks on kaebaja nii kaebuses (lk 4) kui ka vaide täienduses nr 1-11/491-2 (lk 6) ise tunnistanud, et tõstis pärast seda, kui A. Palk oli kaebaja üle naernud ja temaga tüli norinud, A. Palgi peale häält. Seega on kohtule seni esitatud materjalide pinnalt pigem usutav, et kaebaja võis kõnealuses olukorras ärrituda ning A. Palki ähvardada. Tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine kujutab endast vaidlusteta asjaolu, millest saab järeldada isiku ohtlikkust teistele isikutele VangS § 69 lg 1 tähenduses. Seega ei saa pidada kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ilmselgelt põhjendamatuks. Juhtumi täpsemaid asjaolusid ning sellega kaasnenud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasust saab kohus põhjalikumalt kontrollida käskkirja peale esitatava kaebuse sisulisel lahendamisel.
30.Kaebajast tuleneda võivat ohtu ei saa täielikult välistada kaebaja viited sellele, et ta ei ole tema terviseseisundist tulenevalt võimeline kedagi ründama. Kaebuses kirjeldatud kaebaja terviseprobleemid võivad küll vähendada tema füüsilist võimekust, kuid ei muuda temapoolse rünnaku tõenäosust siiski olematuks. Lisaks ilmneb vaidlustatud käskkirjast, et ka kaebaja viimane kriminaalkaristus on talle määratud vanglas (meditsiinitöötaja suhtes) füüsilise vägivalla kasutamise eest.
31.Eeltoodud põhjustel ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine praegusel juhul põhjendatud ning esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.