Margo Klaar (eesistuja), Imbi Sidok-Toomsalu ja Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.12.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-17974
Tsiviilasi
Liivi Aiad OÜ hagi AK vastu kinnisasja valdusest väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.05.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AK apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Liivi Aiad OÜ (registrikood 10954887), seaduslik esindaja AV, lepinguline esindaja Urmas Mark Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): AK (isikukood XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi
Kohtuistungi toimumise aeg
09.11.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Urmas Mark, kostja AK, kostja lepingulised esindaja Krista Kulderknup ja vandeadvokaat Andres Lusmägi
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 31.05.2016 otsus Liivi Aiad OÜ hagis AK vastu kinnisasja valdusest väljanõudmiseks jätta muutmata.
4.Apellatsiooniastmes kantud Liivi Aiad OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada. Määrata apellatsiooniastmes kantud Liivi Aiad OÜ menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 300 eurot.
5.Välja mõista AK-lt Liivi Aiad OÜ kasuks menetluskulud 300 eurot.
6.Välja mõista AK-lt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 300 eurot. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Kohtulahendi ärakiri saata pärast jõustumist viivitamata TsMS § 179 lg-s 4 nimetatud asutusele.
8.AK taotlus 09.11.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks jätta rahuldamata.
9.Jätta rahuldamata AK taotlus tsiviilasja menetluse peatamiseks. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale (välja arvatud otsuse p-d 8 ja 9) võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.30.04.2014 esitas Liivi Aiad OÜ (hageja) maakohtule AK (kostja) vastu hagi (täiendatud 15.05.2014), milles palus nõuda välja kostja valdusest hageja valdusse kinnistu asukohaga Härmatise 7 Tallinnas, kinnistusregistriosa nr 624401, ja vabatahtlikust vabastamisest keeldumise korral kohustada kostjat alluma sundtäitmisele ning mõista välja kostjalt hageja kasuks leppetrahv 14 082,50 eurot ja hagi esitamise päevale järgnevast päevast 19,50 eurot iga põhinõude täitmisega viivitatud päeva eest. Leppetrahvi nõudest hageja loobus.
2.Hageja, kostja ja EK sõlmisid 27.12.2011 notariaalselt tõestatud lepingu, millega hageja ostis muu hulgas ka vaidlusaluse kinnistu hinnaga 65 000 eurot. EK suri 21.10.2015 ja tema üldõigusjärglane on kostja. Lepingus sisaldub asjaõiguskokkulepe, millega müüjad andsid vaidlusaluse kinnistu omandi üle hagejale ja hageja on kantud kinnistusraamatusse omanikuna. Kostja kohustus lepingu p 6.1 järgi andma hagejale üle kinnistu valduse lepingu sõlmimise päeval. Pärast lepingu sõlmimist pakkus hageja kostjale ja tema perele võimalust vaidlusaluse kinnistu tagasiostmiseks, mida kostja ka soovis ja mille üle algselt peeti läbirääkimisi suuliselt, hiljem kirjalikult. Tegeliku tagasiostmise kokkuleppeni pooled ei jõudnud. Hageja esitas kostjale vaidlusaluse kinnistu valduse üleandmise nõude 24.02.2014 ja 22.04.2014, kuid hageja nõuet ei täidetud ja kinnistu on jätkuvalt kostja valduses.
2(7)
Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
4.Pooled sõlmisid 27.12.2011 suulise laenulepingu 75 000 euro laenamiseks, mille tagatiseks olid 27.12.2011 lepingus märgitud kinnistud, mistõttu ei pidanudki vaidlusaluse kinnistu valdus hagejale üle minema. Pooled leppisid kokku tagasiostuõiguses, mida ei vormistatud kirjalikult ega kantud kinnistusraamatusse seepärast, et hageja poleks siis saanud võtta pangast laenu. Tegelikult oli pooltel tahe jätkata varasemat laenusuhet kostja ja laenuandja vahel ning vormistada selle tagatised. Kostja vajas küll täiendavat laenu muude võlgade tasumiseks ja selle ka hagejalt sai, aga kostja ei soovinud tegelikult kaotada vaidlusaluse kinnistu omandit ega valdust. Kostja varasem põhivõlg oli 12 805,20 eurot, mis tuli tagastada aasta jooksul ja osa sellest on kostja osamaksetega tasunud. Laenuleping on lõpetamata ja vaidlusaluse kinnistu tagasiost vormistamata hageja tõttu, kes keeldus tagasimakset vastu võtmast ja vaidlusaluse kinnistu omandi üleandmiseks notari juurde tulemast.
5.27.12.2011 lepingus sisalduvad müügileping ja asjaõiguskokkulepe vaidlusaluse kinnistu kohta on tühised näilikkuse tõttu, sest need ei kajastanud poolte tegelikku tahet ja pooled leppisid kokku tegelikult soovitud laenu- ja tagatislepingute varjamises selle lepinguga. Lisaks on lepingud tühised vastuolu tõttu heade kommetega, sest poolte kohustused on oluliselt tasakaalust väljas ja kostja tegi tehingu raskes olukorras (kostjal olid täitmata rahalised kohustused ja EK vana inimesena ei soovinud kaotada oma elukohta). Vaidlusaluse kinnistu väärtus 2010. aasta hindamisakti järgi oli 90 000 eurot, aga ostuhind oli sellest oluliselt väiksem. 27.12.2011 lepingu on vastuolus hea usu põhimõttega. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus 31.05.2016 otsusega võttis vastu hageja loobumise leppetrahvi nõudest ja lõpetas selle nõude osas menetluse, jättis rahuldamata kostja taotluse 12.05.2016 kohtuistungi protokolli täiendamiseks, rahuldas hagi valduse saamiseks, kohustas kostjat andma hagejale üle Tallinnas aadressil Härmatise tn 7 asuva kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr 624401) valduse, rahuldas hageja taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks ja otsustas kanda riigilõivu 300 eurot Mark Õigusabi OÜ arveldusarvele. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud tagastatud riigilõiv ja kostja esindajale määratud riigi õigusabi tasu, mis jäi riigi kanda.
7.Poolte esiletoodud asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei nähtu piisava selgusega tema menetlusdokumentidest, s.t mille saab lugeda tuvastatuks: - 27.12.2011 lepingus sisalduvad koos muude lepingutega vaidlusaluse kinnistu võlaõiguslik müügileping ja asjaõiguskokkulepe omandi üleminekuks kostjalt ja EKilt hagejale (I kd tl 6–25); - hageja on kantud vaidlusaluse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse (I kd tl 28–29); - vaidlusalune kinnistu on kostja valduses; - pooled pidasid aastatel 2012–2014 läbirääkimisi vaidlusaluse kinnistu tagasiostmise üle, aga sellekohast kokkulepet ei ole pooled kirjalikult ega notariaalselt vormistanud.
8.Tulenevalt abstraktsioonipõhimõttest (TsÜS § 6 lg 4) ei olene käsutustehingu (asjaõiguslepingu) kehtivus õiguste ja kohustuste üleandmiseks kohustava tehingu
3(7)
(kohustusleping) kehtivusest (3-2-1-141-14, p 22). Kinnisasja üleandmise abstraktne ja neutraalne asjaõigusleping ei saa üldjuhul olla näilik, küll saab kõne alla tulla kohustuslepingu näilikkus (3-2-1-41-06, p 19, 3-2-1-80-05, p 22, 25 ja 27).
9.Hageja vindikatsiooninõude (AÕS § 80) puhul ei oma tähtsust, kas vaidlusaluse kinnistu hagejale üleandmiseks kohustav võlaõiguslik kokkulepe on kehtiv, vaid piisab vastava asjaõiguskokkuleppe kehtivusest ja hageja kandmisest kinnistusraamatusse omanikuna (AÕS § 641). Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud, millist muud käsutust oleksid pooled tahtnud teha ja seda vaidlusaluse kinnistu hagejale üleandmisega varjata.
10.Samuti ei tuvastanud kohus, et sama asjaõiguskokkulepe oleks tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Käsutusena on asjaõigusleping omandi üleandmise kohta reeglina õiguslikult neutraalne ega saa seetõttu olla vastuolus heade kommetega ja sel põhjusel tühine. Kostja ei toonud esile, et vaidlusaluse kinnistu omandi kostjatelt hagejale üleandmine eksiks ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Kinnistu omandi üleandmise eesmärk ei ole heade kommete vastane ja kumbki pool ei käitunud ebamoraalselt. Asjaõiguskokkuleppe sõlmimisel otsustasid pooled ise, millisel viisil reguleerida omavahelisi suhteid. Kuigi laenu tagamiseks oli ka muid vahendeid, siis ei viita miski sellele, et omandi üleandmine oleks toimunud heade kommete vastaselt.
11.Poolte hilisemad läbirääkimised ja kirjavahetus vaidlusaluse kinnistu tagasiomandamise kohta (I kd tl 26–27, 61–62, 89–104 ja 16) ei anna alust hinnata, et algne 27.12.2011 tehing, aga eelkõige selles sisalduv asjaõiguskokkulepe sama kinnisasja kohta võiks olla vastuolus heade kommetega. Samuti ei saa kostja soovitud järeldust teha laenuarvestuse tabelite (I kd tl 58, 59 ja 105) ega arveldusarve väljavõtte (I kd tl 60) põhjal, sest nii varasemaid kui hilisemaid laenusuhteid poolte ning ka kostja ja laenuandja vahel on mõlemad pooled jaatanud.
12.Kostja ei toonud esile ega tõendanud oma õigust vaidlusalust kinnisasja vallata (AÕS § 83 lg 1). Eelkõige tuli 27.12.2011 lepingu p 6.1 järgi otsene valdus anda üle lepingu sõlmimise päeval, s.t sellest lepingust ei saa tuleneda kostja õiguspärast valdust hagi esitamise ajal ega edaspidi. Kostja ei tõendanud, et pooled oleksid sõlminud vaidlusaluse kinnistu valduse kohta muid kokkuleppeid.
13.Vindikatsioonihagi rahuldamine olukorras, kus hageja on asja omanik ja kostja selle valdaja, ei ole vastuolus hea usu põhimõttega.
14.TsMS § 168 lg 4 ja § 162 lg 1 põhjal jaotab kohus kõik menetluskulud viisil, et need jäävad poolte endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv ja kostjate riigi õigusabi kulud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
16.Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja ebaõigesti lugenud, et kostja ei toonud esile ega tõendanud õigust vaidlusalust kinnisasja vallata. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et eelkõige tuli 27.12.2011 lepingu p 6.1 järgi otsene valdus üle anda lepingu sõlmimise päeval. Maakohus ei hinnanud õigesti poolte käitumist pärast 27.12.2011
4(7)
lepingu sõlmimist. Hageja ei soovinud lepingu p 6.1 kohaldamist. Pooled ei pidanud aastatel 2012 kuni 2014 läbirääkimisi valduse üleandmise osas. EK 22.09.2015 ärakuulamise protokollist ei nähtu, et hageja oleks esitanud EK-le valduse väljaandmise nõude. Kostja osundas 04.06.2014 vastuses (I kd tl 54), et hagiavalduse punktis 3.3 on hageja leidnud, et kinnistuga seotud kasutuskulude katteks on laekunud 10 000 eurot (I kd tl 43). Sellest nähtub, et poolte tegelik tahe oli, et kostja kasutab kinnistut edasi ja valdust üle ei anta. Seega ei ole valdus ebaseaduslik.
17.27.12.2011 leping on tühine. Pooled pidasid silmas hilisemat kinnistute tagasiostu ning valduse jätmist kostjale. Kostja oli raskes olukorras, mida tõendab asjaolu, et kinnistu ostuhind 65 000 eurot oli madalam kui 2010. aasta hindamisakti järgi määratud 90 000 eurot. Leping on heade kommetega vastuolus, sest poolte kohustused olid oluliselt tasakaalust väljas. Vastustaja seisukoht
18.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning ära kuulanud pooled, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
20.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja valdab ilma õigusliku aluseta hagejale kuuluvat kinnistut, mistõttu on hageja AÕS § 80 lg 2 järgi õigustatud kinnistu kostja valdusest välja nõudma. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. TsMS § 654 lg 6 järgi kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
21.Kolleegium ei nõustu apellandi väidetega, mille kohaselt oli poolte vahel kokkulepe, et kostja võib kinnisasja vallata. Kostja sellise kokkuleppe olemasolu tõendanud ei ole. Pooled on 27.12.2011 lepingu p-s 6.1 kokku leppinud, et Härmatise tn 7 asuva kinnisasja valdus antakse ostjale üle lepingu sõlmimise päeval. Asjaolust, et hageja ei ole enne 2014. aastat esitanud nõuet valduse saamiseks, ei saa teha järeldust, et poolte vahel oli kokkulepe, millega anti kostjale õigus kinnistut vallata. Pooled pidasid aastatel 2012 kuni 2014 läbirääkimisi kinnistu tagasiostmise üle, mistõttu sellel ajal ei ole hageja oma nõuet valduse saamiseks esitanud. EK-lt valduse väljanõudmiseks esitas hageja käesoleva hagi ja see, kas ta varem on nõudega EK poole pöördunud, ei tähenda, et kostja võiks kinnistut vallata. Hageja on hagihinna arvestamisel (hagiavalduse p 3.3, I kd, tl 43) toonud esile, et kostja ja tema perekonnaliikmed on tasunud kinnistuga seotud kasutuskulude katteks 10 000 eurot. Samas kostja ei ole tasutud summat seostanud mitte kinnistu valdamisega seonduvate kulude või tasuga,
5(7)
vaid kostja on selgitanud, et tegemist on laenu tagasimaksetega (I kd, tl 54). Seega ei tõenda ka 10 000 euro tasumine hagejale kinnistu valdamise kokkuleppe olemasolu.
22.Maakohus on põhjalikult analüüsinud kostja väiteid 27.12.2011 tehingu tühisuse kohta ja kolleegium nõustub nendega. Kohtu ette toodud asjaoludest ei saa järeldada asjaõiguslepingu tühisust. Kostja väited võlaõiguslepingu tühisuse kohta ei anna alust selliseks järelduseks. Kostja väidete kohaselt oli tegemist näiliku tehinguga, millega varjati tagasiostuõigusega müügilepingut. Kostja esiletoodud asjaolude alusel saab tühine olla ainult müügileping. Maakohus on õigesti leidnud, ainuüksi see, et notariaalne müügileping on näilik, ei muuda näilikuks kinnistu üleandmisele suunatud käsutustehingut. Tulenevalt abstraktsioonipõhimõttest (TsÜS § 6 lg 4) ei olene käsutustehingu (asjaõiguslepingu) kehtivus õiguste ja kohustuste üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Samuti ei saa apellandi väidetest järeldada, et käsutustehing oleks heade kommete vastane. Maakohus on sellekohaseid asjaolusid õigesti hinnanud. Seda, et käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise oleks vastuolus heade kommetega, apellatsioonkaebuse väidetest järeldada ei saa.
23.Ringkonnakohtu istungil esitas apellant uue tõendi – apellandi poolt 22.09.2016 vastustajale esitatud notariaalse avalduse tagasiostuõiguse teostamiseks. Kolleegium võttis tõendi vastu. VÕS § 238 lg 2 järgi tagasiostuõigusega müügilepingu puhul loetakse asi müüja poolt tagasi ostetuks müüja poolt avalduse tegemisega ostjale. Kolleegium leiab, et apellandi poolt tagasiostuõiguse teostamine ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Apellandi tahteavaldus ei mõjuta käsutustehingu kehtivust.
24.Maakohus on menetluskulud jätnud poolte kanda ja apellatsioonimenetluses ei ole eeltoodut vaidlustatud. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi (kostja) kanda.
25.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat esindas ringkonnakohtu menetluses lepinguline esindaja Urmas Mark. Esitatud taotluse järgi kulutas hageja esindaja apellatsioonkaebuse alusdokumentidega tutvumisele, õigusliku seisukoha kujundamisele ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 1 tunni ja 30 minutit, kostja poolt 07.11.2016 ja 08.11.2016 esitatud tõenditega tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks 1 tunni ja 15 minutit ning kohtuistungil osalemiseks 1 tunni. Kokku 3 tundi ja 45 minutit ehk 3,75 tundi. Kolleegium leiab, et hageja (vastustaja) ajakulu on vaidluse asjaolusid ja esitatud menetlusdokumente arvestades vajalik ja põhjendatud. Vastustaja esindaja tunnitasu on taotluse kohaselt 80 eurot ilma käibemaksuta. Hageja kinnituse kohaselt on kõik kulud seotud käesoleva menetlusega. Tunnitasu suurus vastab kolleegiumi arvates kohtupraktikas tavapärasele lepingulise esindaja tunnihinnale. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 300 eurot.
26.TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg-te 2 ja 4 alusel tuleb apellandilt välja mõista riigi tuludesse riigilõiv 300 eurot, mille tasumisest ta oli apellatsioonkaebuse esitamisel ringkonnakohtu 22.06.2016 määrusega vabastatud. Riigilõivuseaduse § 59 lg 15 ja 1 ja lisa 1 järgi tuli lähtuvalt apellatsioonkaebuse hinnast 3500 eurot tasuda riigilõivu 300 eurot. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9
6(7)
kohaselt tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
27.17.11.2016 esitas apellant ringkonnakohtule taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. 21.11.2016 määrusega andis ringkonnakohus apellandile tähtaja taotluses olevate puuduste kõrvaldamiseks. 24.11.2016 menetlusdokumendis palus apellant lisada protokolli lõik, kus vastustaja esindaja selgitab võimaliku kompromissi tingimusi. Vastustaja vaidles taotlusele vastu. TsMS § 50 lg 1 järgi menetlustoimingu protokoll peab kajastama asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kolleegium leiab, et apellandi poolt taotletud parandus ei ole asja lahendamise seisukohalt oluline, mistõttu ei kuulunud see 09.11.2016 kohtuistungil protokollimisele. Kolleegium jätab TsMS § 53 lg 4 järgi taotluse rahuldamata. Apellandi taotlus tuleb lisada 09.11.2016 kohtuistungi protokollile.
28.29.11.2016 esitas apellant ringkonnakohtule taotluse tsiviilasja menetluse peatamiseks kuni tsiviilasja nr 2-16-16482 menetluse lõppemiseni. AK esitas 01.11.2016 Harju Maakohtule hagi nõudega kohustada andma praeguse menetluse hagejat tahteavaldused kinnistute tagasiostuõiguse teostamiseks ja AK kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmiseks. Maakohus keeldus 02.11.2016 määrusega hagi menetlusse võtmast. Maakohtu 02.11.2016 määrus tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2016 määrusega ja saadeti tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kolleegium leiab, et põhjendatud ei ole käesoleva menetluse peatamine tsiviilasja nr 2-16-16482 menetluse lõppemiseni, kuna käesolev otsus ei sõltu otseselt tsiviilasjas nr 2-16-16482 tuvastatava õigussuhte olemasolust. Tsiviilasjas nr 2-16-16482 kuulub tuvastamisele, kas apellandi poolt vaidlusaluse kinnistu suhtes tagasiostuõiguse teostamine 2016 septembris, s.o pärast maakohtu otsuse tegemist käesolevas tsiviilasjas, on kehtiv. Kolleegiumi arvates ei mõjuta eelviidatud asjaolu otseselt käesoleva hagi lahendamist.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.