1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks (s.o 47 172,02 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi seadmiseks XX omandis olevale kinnisasjale Tallinnas YYY). 1) MTA alustab kohtule esitatud taotlusega Q OÜ (Q) endise juhatuse liikme XX suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel. MTA 20.03.2020 maksuotsuse nr 12.2-
3-20-1746 3/05066-15 kohaselt on Q-l kohustus tasuda maks ja intressid, mis on tasumata. Q-i maksuvõlg seisuga 16.09.2020 on 48 575,65 eurot (põhivõlg 42 232,48 eurot ja intress 6343,17 eurot). 2) Q on kontrollitaval perioodil teinud ettevõtlusega mitteseotud kulusid vastavalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p-le 3. Q jättis perioodil juuni 2019 ja august kuni september 2019 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed kokku 1350 eurot ning tasumata sellelt arvestatud tulumaksu 337,50 eurot. Q on perioodil aprill kuni september 2019 kajastanud sisendkäibemaksu hulgas alusetult A OÜ, R OÜ ja OÜ K väljastatud arvetel märgitud käibemaksu kokku 17 638,42 eurot. Q tegi A OÜ-le ja R OÜ-le ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku 94 883,41 eurot (TuMS § 51 lg 2 p 3). Viimati nimetatud äriühingute väljastatud arved ei vastanud raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele ning tehinguid nende äriühingute vahel ei toimunud. Q jättis perioodil aprill kuni september 2019 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed kokku 94 883,41 eurot ning tasumata sellelt arvestatud tulumaksu kokku 23 720,85 eurot. 3) XX rikkus Q-i seadusliku esindajana MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada esindatava deklareerimiskohustust (MKS § 84 lg 4; käibemaksuseadus (KMS) § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1, § 31 lg 1; TuMS § 51 lg 1 ja § 51 lg 2 p 3). XX rikkus Q-i seadusliku esindajana MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada esindatava tasumiskohustus (MKS § 105 lg 1; KMS § 38 lg-d 1 ja 3; TuMS § 54 lg-d 2 ja 4). 4) Q-i maksusummasid ei ole tähtpäevaks tasutud. Maksuhaldur viis läbi toiminguid Q-lt maksuvõla sissenõudmiseks. Q ei oma registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõue rahuldada. Pangakonto arestimise tulemusena ei ole maksuvõla katteks laekumisi toimunud. Viimane laekumine maksuvõla katteks toimus 30.05.2020 maksustamisperioodi november 2019 käibemaksu tagastusnõude arvelt (568,79 eurot). Kohus võttis 26.06.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-7997 Q-i pankrotiavalduse menetlusse ja määras kohtuistungi pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Seega on ilmne, et Q-i näol ei ole tegemist tegutseva ettevõttega. Eeltoodust tulenevalt ei ole maksukohustuse tasumine võimalik Q-le kuuluva vara arvelt. 5) Q on äriregistris registreeritud 18.06.2012 ning XX oli Q-i ainus juhatuse liige perioodil 18.06.2012 kuni 21.05.2020. Q-i maksuvõlg on tekkinud XX süülise tegevusena tema juhatuse liikmeks oleku ajal. 6) Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt on XX saanud väljamakseid Q-st 1200 eurot kuus (bruto) kuni mai 2020 ning alates juunist 2020 on isikule deklareerinud väljamakseid Eesti Töötukassa (maksimaalselt 620 eurot kuus, bruto). Kuivõrd XX-le kavandatava vastutuskohustuse suuruseks on 43 109,81 eurot (põhivõlg 36 947,09 eurot ja arvestatud intress 16.09.2020 seisuga 6162,72 eurot), on ilmne, et XX-le deklareeritavate väljamaksete arvelt ei ole võimalik planeeritava vastutusotsusega määratavat kohustust täita. XX käitumine, mis seisnes Q-i deklaratsioonides valeandmete esitamises, eesmärgiga vähendada Q-i maksukohustusi, iseloomustab XX suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. XX võib sarnaselt suhtuda ka eeldatava vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks teha end maksejõuetuks, võõrandades endale kuuluvat muud vara. Meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine XX suhtes olla raskendatud või muutuda võimatuks. 7) Q-i maksuvõlg ei ole aegunud. Maksuvõlga ei ole kustutatud. Q ei ole registrist kustutatud. 8) Kinnistusraamatu kohaselt kuulub XX-le korteriomand (registriosa nr XXXXXXXXX), mille suurus on 32,4 m2 ja see asub Tallinnas Kristiine linnaosas. XX-le kuuluva kinnistu hinnanguline turuväärtus on 63 573,98 eurot. 2(5)
3-20-1746 9) Kuivõrd MKS ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, saab kinnistu sundmüük toimuda kohtutäituri vahendusel. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 34 lg 2 p 4, § 35 lg 1 ja § 45 lg 1 alusel on kohtutäituri tasu suurus 4067,21 eurot. 10) Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur XX vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise. Kui XX soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidi väärtus 43 109,81 eurot.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 18.09.2020 määrusega MTA taotluse ning andis MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks kohtuliku hüpoteegi seadmist 47 172,02 euro ulatuses XX omandis olevale korteriomandile. 1) Vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega. 2) MTA 20.03.2020 maksuotsusega on tuvastatud Q-i maksuvõlg 41 696,77 eurot. XX oli perioodil 18.06.2020 kuni 21.05.2020 Q-i ainuke juhatuse liige. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1). 3) MTA andmete põhjal on alust arvata, et Q ei ole tegutsev äriühing. Äriühingule ei kuulu registervara. 4) Taotlusest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (MKS § 1361 lg 2 p 1). Q-i maksumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad teadlikule maksukohustuse vältimisele. Sellises olukorras on põhjendatud eeldada XX soovimatust tasuda ka isiklikult Q-i tasumata jäänud maksukohustust. 5) MKS § 96 lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. 6) Hüpoteegi seadmine ei riiva XX õigusi ebaproportsionaalselt. Meede ei takista isikul igapäevatoimingute tegemist. Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine. Põhjendatud on hüpoteegi seadmine 47 177,02 euro ulatuses. Maksuhalduri välja toodud täitmiskulud 4067,21 eurot ei ole ülemäärased.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.XX taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. 1) MTA pole praeguseks hetkeks andnud ühtegi kohustavat haldusakti. Ta on esitanud üksnes esmased küsimused toimunu alusasjaolude täpsustamiseks. 2) kehtiv õigus ei näe ette võimalust seada kohtulik hüpoteek kolmanda isiku nõuete tagamiseks. Kohtuliku hüpoteegiga on võimalik tagada kitsalt üksnes kohtusse pöördunud isiku nõudeid, kes on vastava avalduse kohtule esitanud. 3) Kohtuliku hüpoteegiga ei ole võimalik tagada tulevikus tekkivaid abstraktselt määratlemata nõudeid. Isikul on võimalik kohtusse pöörduda üksnes enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Teise isiku õiguse või huvi kaitseks on võimalik kohtusse pöörduda üksnes erandkorras ning seaduses sätestatud alusel. MTA-l ei ole õigust taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist kolmanda isiku nõuete tagamiseks ning sellisele normatiivsele alusele ei ole kohus viidanud ka vaidlustatavas määruses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3(5)
3-20-1746
4.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse, kuna see vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele (HKMS § 203 lg 1, § 204 lg 1, § 207 lg 1 ja § 265 lg 5). Ringkonnakohus arvestab MTA taotluses esitatud seisukohtadega ega nõua seetõttu täiendavat arvamust.
5.Määruskaebuse esitaja esitas koos määruskaebusega MTA 01.10.2020 korralduse nr 137/01077-4. Ringkonnakohus järeldab, et määruskaebuse esitaja soovib määruskaebusele lisatud korraldusega näidata, et haldusaktiga on määruskaebuse esitajale esitatud üksnes küsimused alusasjaolude täpsustamiseks ning senini pole haldusaktiga temalt maksuvõlga sisse nõutud. Ringkonnakohus võtab esitatud korralduse asja materjalide juurde, kuna see pole ilmselgelt asjakohatu (HKMS § 62 lg 2).
6.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.MKS § 1361 kohaldamine eeldab, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrolli käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Vastutusotsuse koostamise menetlus võib alata ka täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotluse esitamisega (Riigikohtu 18.03.2020 määrus asjas nr 3-19-1178, p 9). Loa andmise otsustamisel tuleb kohtul kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline ning ega ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamise on ebatõenäoline (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18). Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal enne maksukontrolli lõppemist, ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse osas. Plaanitava vastutusotsuse täitmise tagamisel ei pea vastutusotsust toetavad asjaolud olema praeguses menetlusetapis lõplikult tõendatud.
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg 2 nõuetele ning MKS § 1361 lg 1 eeldused täitetoiminguks loa andmiseks olid praegusel juhul täidetud.
9.Halduskohus kaalus MTA-le täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel kõiki asjaolusid. Äriühingule on koostatud maksuotsus, mida pole täidetud. Seega on kehtiv maksuvõlg. Maksuhaldur on asunud maksuvõlga sisse nõudma, kuid võlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Taotluses on märgitud rahalise nõude hinnanguline suurus. MTA on taotluses põhjendanud, miks tal on määruskaebuse esitaja tahtliku tegevuse põhjal tekkinud kahtlus, et nn eeltäitetoimingute tegemata jätmisel võib vastutusotsuse sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Vastutusotsuse tegemine ei ole välistatud, kuna maksusumma sissenõudmine ei ole aegunud, maksuvõlg ei ole kustunud ning juhatuse liikme tahtluse tuvastamine ei ole ebatõenäoline. XX oli maksuvõla tekkimise ajal äriühingu juhatuse liige ja seega isik, kes vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Halduskohtule esitatud taotluses on MKS § 1361 lg 2 p 3 kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel MTA lõpetab täitetoimingud. Eeltoodu põhjal nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et vastutusotsuse tegemine Q-i maksuvõla kohta on tõenäoline. Määruskaebuse esitaja ei ole eelnevalt viidatud eelduste täidetust vaidlustanud ega halduskohtu vastavate seisukohtade õiguspärasust kahtluse alla seadnud. 4(5)
3-20-1746
10.MTA taotles käesolevas asjas luba täitetoiminguks, et tagada kavandatava vastutusotsuse täitmine. MTA-le annab õiguse taotleda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks MKS § 1361 lg 1 ning sellele õiguslikule alusele on viidanud ka halduskohus. Loa andmise menetluses on võimalik seada isiku varale hüpoteek (Riigikohtu 27.11.2012 määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 50; 09.10.2013 määrus asjas nr 3-3-1-27-13, p 9; 16.10.2019 määrus asjas nr 3-19-269, p 11; 18.03.2020 määrus asjas nr 3-19-1178, p 15). Seega ei jaga ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohta, et MTA-l puudub õiguslik alus taotleda kavandatava vastutusotsuse täitmise tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmist määruskaebuse esitaja varale. Kohtuliku hüpoteegi seadmist ei ole taotletud kolmanda isiku nõuete tagamiseks, vaid määruskaebuse esitaja suhtes koostatava vastutusotsuse täitmise tagamiseks. Samuti on tõenäoliselt esitatava nõude suurus MTA taotluses ja halduskohtu loas täpselt määratletud.
11.MTA on taotluses piisavalt põhjendanud ka valitud täitetoimingu proportsionaalsust. Määruskaebuse esitaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et valitud täitetoiming riivaks tema õigusi ülemääraselt. Kohtuliku hüpoteegi seadmine võimaldab tagada maksude laekumist, mille vastu on kaalukas avalik huvi ning mida ei ole praegusel juhul võimalik muul viisil kaitsta. Määruskaebuse esitajal säilib kinnisasja valdamise ja kasutamise õigus, samuti on võimalik leppida MTA-ga kokku kinnistu käsutamise tingimustes.
12.Taotletud abinõud on vastavuses maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude suurusega. Täitetoimingute loataotluse põhjendatuse kontrollimisel saab arvesse võtta ka vara võõrandamisega seotud võimalike kulusid (Riigikohtu 27.11.2012 määrus haldusasjas nr 3-31-15-12, p 50 j). MTA on tuginenud KTS § 34 lg 2 p-le 4, § 35 lg-le 1 ja § 45 lg-le 1 ning nende alusel arvutanud välja täitekulu võimaliku suuruse (s.o 4067,21 eurot). Arvestades võimalikku vastutusotsusega määratava summa suurust, ei ole tegemist ilmselgelt põhjendamatult suure täitekuluga.
13.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus XX määruskaebuse halduskohtu määruse peale rahuldamata ning halduskohtu määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.