Ecobay OÜ kaebus järgmiste nõuetega: kohustada Tallinna linna 30 päeva jooksul haldusasjas kohtuotsuse jõustumisest arvates muutma menetletavat Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringut nii, et Tallinnas aadressil Paljassaare põik 16 kinnistu maakasutuse sihtotstarbeks ei ole roheala ja et üldplaneeringust võetakse välja viited Ecobay OÜ arendusest loobumise ja Paljassaare hoiuala piiride laiendamise kohta; alternatiivselt tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.04.2020 kiri nr 32/1028-21 ja kohustada Tallinna linna 30 päeva jooksul haldusasjas kohtuotsuse jõustumisest arvates muutma menetletavat Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringut nii, et Tallinnas aadressil Paljassaare põik 16 kinnistu maakasutuse sihtotstarbeks ei ole roheala ja et üldplaneeringust võetakse välja viited Ecobay OÜ arendusest loobumise ja Paljassaare hoiuala piiride laiendamise kohta
Menetlusosalised
Kaebaja – Ecobay OÜ, esindajad René Teimann ja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb, Kenneth Rivis ja Anna Semjonova
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 02.11.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei
peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD
1.Tallinna Linnavolikogu algatas 26.01.2006 otsusega nr 8 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu (edaspidi ka: ÜP) koostamise.
2.Tallinna Linnavalitsus kehtestas 15.05.2006 korraldusega nr 315-k Paljassaare põik 14 detailplaneeringu.
3.Tallinna Linnavalitsus algatas 30.06.2010 korraldusega nr 1139-k Paljassaare põik 14 ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi ka: DP) koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka: KSH). 4.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi: TLPA) teatas 28.03.2019 kirjaga nr 3-2/1028-15 Ecobay OÜ-le, et ÜP näeb kaebaja kinnistule ette roheala/pargi ning linnukaitseala. Üldplaneeringu KSH aruandes on Natura hindamise tulemuste alusel tehtud ettepanek detailplaneeringu menetlemine lõpetada, mistõttu ei saa TLPA enne üldplaneeringu KSH aruande heakskiitmist võtta seisukohta DP edasise menetluse osas.
5.Ecobay OÜ esitas 02.04.2020 TLPA-le taotluse ÜP muutmiseks nii, et see ei hõlmaks Ecobay OÜ arendusest loobumist ning taastataks ÜP-s varasem olukord.
6.TLPA teatas 30.04.2020 kirjaga, et jätkab ÜP menetlust täies mahus senisel kujul.
7.Tallinna Halduskohtule saabus 05.06.2020 Ecobay OÜ kaebus järgmiste nõuetega: kohustada Tallinna linna 30 päeva jooksul haldusasjas kohtuotsuse jõustumisest arvates muutma menetletavat Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringut nii, et Tallinnas aadressil Paljassaare põik 16 kinnistu (registriosa 19934201; katastritunnus 78408:809:0022) maakasutuse sihtotstarbeks ei ole roheala ja et üldplaneeringust võetakse välja viited Ecobay OÜ arendusest loobumise ja Paljassaare hoiuala piiride laiendamise kohta; alternatiivselt tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.04.2020 kiri nr 3-2/1028-21 ja kohustada Tallinna linna 30 päeva jooksul käesolevas haldusasjas kohtuotsuse jõustumisest arvates muutma menetletavat Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringut nii, et Tallinnas aadressil Paljassaare põik 16 kinnistu (registriosa 19934201; katastritunnus 78408:809:0022) maakasutuse sihtotstarbeks ei ole roheala ja et üldplaneeringust võetakse välja viited Ecobay OÜ arendusest loobumise ja Paljassaare hoiuala piiride laiendamise kohta.
KAEBUSE SEISUKOHAD
8.Tallinna linn kavatseb üldplaneeringut edasi menetleda ja selle kehtestada kujul, mis välistab Ecobay OÜ arenduse elluviimise. Samas on Tallinna linn pärast seda, kui üldplaneeringus märgiti kaebaja kinnistu rohealaks, esitanud kaebajale korduvalt nõudeid detailplaneeringu ja KSH projektide muutmiseks ja täiendamiseks. Tallinna linn menetleb üheaegselt kahte teineteisega vastuolus olevat planeeringut. Tallinna linna tegevus on planeeringute menetlemisel vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-ga 2.
9.Kaebaja kinnistu osas üldplaneeringu muutmata jätmine rikub kaebaja õiguspärast ootust kinnistu hoonestamisele ja kahjustab ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi. Kaebaja omandas kinnistu peale Paljassaare põik 14 detailplaneeringu kehtestamist ja AS-ile Tallinna Vesi kuuluva kinnistu kaheks jagamist. Kaebaja lähtus kinnistu omandamisel eeldusest, et Tallinna linn peab kinnistu arendamist võimalikuks.
10.Tallinna linn arvestas detailplaneeringu koostamise algatamisel asjaoluga, et detailplaneeringu kehtestamine võib omada olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevaid
keskkonnamõjusid, sh Paljassaare hoiualale, tuleb hinnata detailplaneeringu KSH käigus ja nendest lähtuvalt muuta detailplaneeringu lahendust.
11.Tallinna linn asus seisukohale, et kinnistu arendamine on välistatud pärast 2014. aastat, mil valmis Natura aruanne. Samas on Tallinna linn ka pärast 2014. aastat esitanud kaebajale korduvalt ettepanekuid DP ja KSH aruande muutmiseks ja täiendamiseks. Seega on Tallinna linn pärast ÜP Natura hindamist pidanud võimalikuks detailplaneeringu vähemalt osalist kehtestamist, st kehtestamist C ala osas. Seetõttu on Tallinna linn loonud kaebajale õiguspärase ootuse detailplaneeringu kehtestamise suhtes.
12.Üldplaneeringu kaebaja kinnistut puudutavas osas muutmata jätmine paneb kaebaja ebakindlasse olukorda. Üldplaneeringu menetlus on takistanud detailplaneeringu menetlust ning võib takistada seda ka tulevikus. Isegi kui detailplaneering kehtestatakse enne üldplaneeringu kehtestamist, võib üldplaneeringu kehtestamine tingida kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise. Seetõttu on üldplaneeringu muutmata jätmine kaebaja kinnistut puudutavas osas ebaproportsionaalne.
13.Tallinna linn kohtleb erinevaid Paljassaare arendusi ebavõrdselt. Natura aruandes, lk 5 joonisel 2 on näidatud erinevad Paljassaare ja selle lähiümbruse arendusalad, nende nimetused ja asukohad. Natura aruandes, lk 58 tabelis 14 tehakse ettepanek loobuda Ecobay OÜ, Paljassaare tipu ja Kasiinosaarte arendustest selleks, et vältida kaitstavaid liike ohustavat häirimist ehitusperioodil. Samas tabelis tehakse ettepanek loobuda Kasiinosaartest, kuid rajada selle asemel tehissaar lindudele. Kasiinosaarte arenduse maakasutuse sihtotstarve on peamiselt ettevõtlusele suunatud segahoonestusala ja Paljassaare tipu arenduse maakasutuse sihtotstarve on jäetud üldplaneeringu järgi hilisemaks arenduseks.
14.Tallinna linn ei ole kaalunud võimalust, et kaebaja kinnistu maakasutuse sihtotstarvet muuta näiteks sotsiaalmaaks või tootmismaaks. Natura aruanne ei tingi kinnistu rohealaks muutmist, Paljassaare hoiuala laiendamist kinnistule ega Ecobay OÜ arendusest loobumist.
15.Paljassaare hoiuala laiendamine kaebaja kinnistule on vastuolus looduskaitseseaduse (LKS) §dega 9 ja 10 ning Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti seisukohtadega. Tallinna linnal puudub pädevus otsustada, kas kinnistu võetakse hoiualana kaitse alla. Tallinna linn saab üksnes LKS § 8 lg 1 alusel teha Keskkonnaministeeriumile ettepaneku kinnistu kaitse alla võtmiseks menetluse algatamiseks. Üldplaneeringus ei saa teha ettepanekut kinnistu rohealaks muutmiseks. Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium väljendasid seisukohta, et puudub vajadus laiendada Paljassaare hoiuala piire kaebaja kinnistule või muuta Paljassaare hoiuala kaitsekorralduskava nõudeid. Natura hindamine viidi läbi 2014. aastal, kuid Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi seisukohad Paljassaare hoiuala piiride laiendamise kohta pärinevad 2016. aastast.
16.Üldplaneeringu kaebaja kinnistut puudutavas osas muutmata jätmine on sisuliselt kinnistu sundvõõrandamine. Tallinna linn peab maksma kaebajale õiglast ja kohest hüvitist. Kaebaja omandas kinnistu 2006. aastal pärast Paljassaare põik 14 detailplaneeringu kehtestamist. Tallinna linn on alates detailplaneeringu algatamisest kinnitanud, et detailplaneeringu kehtestamine on võimalik, sh osaliselt, ja puudub kavatsus hoiuala laiendada.
17.Kinnistu suhtes kohalduvad piirangud ei tulene Paljassaare hoiuala kaitsekorrast, vaid üldplaneeringust. Seetõttu tuleb lähtuda KAHOS-st. Arvestades, et Tallinna linn on tekitanud kaebajal õiguspärase ootuse, et tal on võimalik kinnistut arendada, ja on palunud teha täiendavaid toiminguid (sh korduvad ettepanekud detailplaneeringu ja KSH aruande muutmiseks), siis hõlmab otseselt kaasnev varaline kahju ka kulutusi nendele toimingutele. Ühtlasi jääb kaebajal üldplaneeringu kinnistut puudutavas osas muutmata jätmisel saamata tulu, mis oli arenduse eesmärgiks ja mille saamiseks on kaebaja teinud ettevalmistusi.
18.Tallinn linn peab muutma üldplaneeringut nii, et kinnistu maakasutuse sihtotstarbeks ei ole roheala ja üldplaneeringust võetakse välja viited Ecobay OÜ arendusest loobumise ja Paljassaare hoiuala piiride laiendamise kohta.
19.Põhja-Tallinna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu järgi ei arvestata detailplaneeringu muudetud lahendust, st lahendust, mis on algselt kavandatuga oluliselt väiksem, mis asub Paljassaare hoiuala maismaa osast u 1 km kaugusel ning kuhu ei planeerita kõrghooneid ega ranna-ala. Aruande eelnõu seisukohad ja järeldused ei vasta tegelikule olukorrale. Aruande eelnõu koostamisel ja järelduste tegemisel ei arvestata kehtiva keskkonnakaitseloaga lubatud tegevusega, st kaebaja kinnistu lõunaosas asuva tehistiigi täitmisega. Aruande eelnõu koostamisel ja ettepaneku tegemisel on jäetud tähelepanuta, et ettepanek Paljassaare hoiuala laiendamiseks on vastuolus Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti kui Paljassaare hoiuala valitseja seisukohtadega. Kaebajale on arusaamatu, milline on aruande eelnõu ja üldplaneeringu Natura hindamise õiguslik tähendus ning millistest kaalutlustest lähtuvalt vastustaja arvestab või ei arvesta aruande eelnõu ja Natura hindamise seisukohti. Aruande eelnõu koostajad jätavad tähelepanuta, et Paljassaare hoiuala on juba praegu külastajatele avatud. Seetõttu ei takista Paljassaare hoiuala olemasolu detailplaneeringu kehtestamist ja selle elluviimist.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
20.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse eesmärgiga sundida vastustajat viima sisse muudatusi Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu tööversioonis, mis on algatatud staadiumis ja ei ole jõudnud vastuvõtmiseni. Kaebaja ei peaks oma etteheiteid üldplaneeringu tööversioonile esitama mitte kohtule, vaid peaks oma vastuväited üldplaneeringu lahendusele esitama avalikul väljapanekul ja avalikul arutelul, nii nagu planeerimisseadus üldplaneeringu menetluses ette näeb. Kaebus on ennatlik.
21.Üldplaneeringu ja detailplaneeringu eesmärgid on erinevad. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. Ka on erinevad omavahel üldplaneeringu ja detailplaneeringu menetluses keskkonnamõju hindamise ülesanded. Kui detailplaneeringus hinnatakse kitsalt ühe arendusala keskkonnamõjusid, siis üldplaneeringu menetluses hinnatakse terve üldplaneeringuala terviklikke keskkonnamõjusid.
22.Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2010 korraldus nr 1139-k „Paljassaare põik 16 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine Põhja-Tallinnas ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ ei saanud kaebajas kuidagi tekitada õiguspärast ootust, et ta saab enda soovitud ehitusplaanid ellu viia ja algatatud detailplaneering vastuvõtmise ja kehtestamiseni jõuab. Detailplaneeringu koostamise algatamise üheks eesmärgiks on detailplaneeringu elluviidavuse võimaluste hindamine. Detailplaneeringu koostamise menetluse pea igas faasis võib ilmneda asjaolusid, mis muudavad detailplaneeringuga planeeritava elluviimise võimatuks ja detailplaneeringu koostamine tuleb lõpetada. Õigustatud ootuse põhimõtet detailplaneeringu koostamise käigus ja eriti algatamise staadiumis tekkida ei saa.
23.Samuti ei saanud kaebajas tekitada õiguspärast ootust Tallinna Linnavalitsuse 15.02.2006 korraldus nr 315-k „Paljassaare põik 14 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Põhja-Tallinnas“. Detailplaneering, mis on kehtestatud üksnes ühe krundi jagamiseks kaheks krundiks ja mis ehitusõigust ei anna, ei saa kaebajas tekitada õigustatud ootust, et ta saab tulevikuks plaanitavad ehitussoovid tulevikus ka ellu viia.
24.Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne sisaldab Natura hinnangut. Tuginedes Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande seisukohtadele ja järeldustele, ongi üldplaneeringu põhijoonisel mõlemad alad märgitud rohealaks.
25.Tulenevalt LKS §-dest 9 ja 10 ei ole hoiuala määramine kohaliku omavalitsuse ülesanne, seetõttu tehakse üldplaneeringuga vaid põhjendatud ettepanek hoiuala laiendamiseks, mitte ei otsustata hoiuala laiendamise üle. Üldplaneeringu materjale ei ole veel Keskkonnaministeeriumile esitatud, mistõttu ei ole veel ka teada, mis Tallinna linna ettepanekust hoiuala laiendada edasi saab. Rohevõrgustike ja rohealade määramine on otseselt kohaliku omavalitsuse ja üldplaneeringu ülesanne vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 p-dele 10 ja 14.
26.Roheala võib eksisteerida ka ilma Natura 2000 ala olemasoluta. Mingist sundvõõrandamisest ei saa rääkida. Ecobay OÜ-l ei ole mingit takistust seadusega sätestatud korras oma kinnistut vallata, kasutada ja käsutada. Ecobay OÜ-l on täielik juurdepääs oma kinnistule. Tallinna linn ei soovi kinnistut Ecobay OÜ-lt sundvõõrandada ega seada ebamõistlikke ja seadusega kooskõlas mitteolevaid piiranguid kaebaja kinnistu kasutamiseks. Kinnistule ei ole varem ehitusõigust antud, seega ei ole kaebajal saanud tekkida subjektiivset õigust ega õigustatud ootust sellekohaste õiguste olemasolu või saamise kohta. Kaebajal on võimalik oma kinnistul realiseerida õiguspäraseid planeerimis- ja ehitusvõimalusi. Üldjuhul on rohealadele võimalik kavandada väiksemas mahus roheala teenindavaid või vaba aja funktsiooniga seonduvaid ärifunktsioonilisi ehitisi ja muid vajalikke rekreatsioonitegevusi võimaldavaid atraktsioone ja väikevorme.
27.Samas ei tähenda kinnistu juhtotstarbe üldplaneeringuga rohealaks määramine, et seal ei ole enam mitte kunagi võimalik üldplaneeringuga kehtestatust teistsugust planeerimis- ja ehitusõigust realiseerida. Haldusorganil on kaalutlusõiguse alusel õigus muuta detailplaneeringuga üldplaneeringut vastavalt PlanS § 142-le. Kõrgete looduskaitseliste piirangutega, ilma kehtiva linnaosa üldplaneeringuta ning Tallinna üldplaneeringuga vastuolus oleva ehitusõiguse saamise plaani realiseerumine on olnud väga kõrge äririskiga ettevõtmine, mille on kaebaja sõltumata Tallinna linna tegevusest ise endale kanda võtnud. Praegu kehtib alal Tallinna üldplaneering, mille maakasutusplaani kohaselt on kaebaja kinnistu juhtotstarve eriotstarbeline ala, mis on ette nähtud suuremateks tehnilise infrastruktuuri ehitisteks. Seega ei ole ühestki alal praegu kehtivast planeeringust, s.o Tallinna üldplaneeringust ega Tallinna Linnavalitsuse 15.02.2006 korraldusega nr 315-k kehtestatud Paljassaare põik 14 kinnistu detailplaneeringust saanud kaebajale tekkida õiguspärast ootust ja kindlust, et ta saab tulevikus kõneksolevale kinnistule ehitada elamuid.
KOHTU PÕHJENDUSED
28.Ecobay OÜ esitas 02.04.2020 TLPA-le taotluse ÜP muutmiseks nii, et selle tagajärg ei oleks Ecobay OÜ arendusest loobumine. Kuna Tallinna linn sellest keeldus, esitas kaebaja vastava nõude kohtule. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 järgi on avaliku võimu kandja kehtivast õigusest tulev kohustus haldusakt anda või toiming sooritada. Kohus kontrollib seega, kas Tallinna linn on kohustatud võtma kaebaja 02.04.2020 esitatud seisukohad arvesse juba ÜP praeguses faasis ning muutma vastavalt kaebaja taotlusele ÜP projekti, või peaks kaebaja esitama oma ettepanekud ning vastuväited siiski ÜP menetluse käigus.
29.Riigikohus on leidnud 14.01.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-62-08 (p 9), et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti iseseisev vaidlustamine on samas erandina õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või muudaks menetluslik rikkumine haldusakti sisulise õiguspärasuse suhtes hinnangu andmise tagantjärele võimatuks. Enne haldusakti andmist saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub menetlusosalise subjektiivseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (vt nt Riigikohtu 28.02.2007 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-86-06, p-e 20 ja 21). ÜP kui kaebaja õigusi potentsiaalselt rikkuvat haldusakti vastu võetud ega kehtestatud ei ole. Kaebaja väide on, et tema kinnistu osas ÜP projekti muutmata jätmine rikub tema õiguspärast ootust kinnistu hoonestamisele ja kahjustab ebaproportsionaalselt tema õigusi. Selleks et leida, et kaebajal on kaebeõigus, peaks nähtuma, et
vastustaja on juba praeguses ÜP menetluse etapis ilmselgelt kaebaja õigusi rikkunud. Kohtule seda aga ei nähtu.
30.Tallinna ÜP on algatatud 26.01.2006 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 8. Seega on menetlus kestnud ligi 15 aastat. Samas on tegu väga mahuka planeeringuga ja ühestki õigusaktist ega ka senisest kohtupraktikast ei tulene, millise tähtaja jooksul ÜP-d menetlema peab. Kaebaja ei ole väitnud, et linn oleks ÜP menetlusega õigustamatult viivitanud. Kaebaja ei ole väitnud ka, et vastustaja oleks rikkunud PlanS-st tulevaid ÜP menetluse avalikustamise nõudeid. ÜP menetlus ja selle dokumendid on avaldatud Tallinna linna veebilehel https://www.tallinn.ee/est/ehitus/PohjaTallinna-linnaosa-uldplaneering. Samalt lingilt avanevad ka ÜP menetlusetapid ja ajakava file:///C:/Users/kadriann.ikkonen/Downloads/p-t_p_ajakava.pdf.
31.PlanS näeb ette erinevaid võimalusi ÜP menetluses oma seisukohtade ja vastuväidete avaldamiseks. PlanS § 76 lg 2 järgi kaasatakse ÜP koostamisse muuhulgas isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. ÜP menetluses on avalikult välja pandud eskiis (2008), põhilahendus (2013) ning ka KSH aruanne (2013) ja korraldatud nende üle ka avalikud arutelud (PlanS § 82-86). Lisaks on tehtud nii 2016. a kui ka 2018. a ideekorje Põhja-Tallinna kui uue avaliku ruumi osas, kuhu on 2016. a laekunud 412 ettepanekut. Paralleelselt üldplaneeringuga koostatakse Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist , mis käsitleb üldplaneeringu keskkonnaaspekte ja neist lähtuvaid võimalikke arengualternatiive ning leevendavaid meetmeid keskkonnamõjude vähendamiseks. KSH (2014, täiendatud peale Natura hindamist) on kättesaadav samuti Tallinna veebilehelt https://www.tallinn.ee/est/keskkond/Pohja-Tallinna-uldplaneeringu-ksh. KSH aruannet ja üldplaneeringu tööversiooni tutvustav avalik arutelu toimus 22.08.2013 Põhja-Tallinna Valitsuses ning täiendav arutelu 26.09.2013.
32.Vaidlust ei ole selles, et ÜP ei ole veel vastu võetud ning lõpliku versiooni avalikku väljapanekut, avalikke arutelusid ja vastuväidete lahendamist veel korraldatud ei ole. Eelviidatud ajakavast nähtub, et avalik väljapanek ja avalik arutelu ning vastuväidete lahendamine on kavas peale 2020. aastat. Kohus ei näe vastustaja tegevuses aga PlanS sätete rikkumist ebamõistlikke viivitusi menetluses. Seega ei peaks kaebaja esitama oma etteheiteid üldplaneeringu tööversioonile mitte kohtule, vaid ÜP avalikul väljapanekul ja avalikul arutelul, nii nagu PlanS § 87-89 üldplaneeringu menetluses ette näeb. Kohustamiskaebust ei saa rahuldada üksnes seetõttu, et haldusorgan ei ole haldusmenetlust läbi viinud või kaebajate taotlusi lahendanud piisavalt efektiivselt. Vastustaja tegevusetust või viivitust ei ole antud juhul eraldiseisvalt vaidlustatud. Vastustaja on kaebajate pöördumistele vastanud.
33.Kaebaja omandas kinnistu peale Paljassaare põik 14 detailplaneeringu kehtestamist ja AS-ile Tallinna Vesi kuuluva kinnistu kaheks jagamist. Kaebaja selgitusel lähtus ta kinnistu omandamisel eeldusest, et Tallinna linn peab kinnistu arendamist võimalikuks. Tallinna linn on väitnud aga, et kaebaja kinnistu osas ei ole kunagi kehtinud elamuehitust võimaldavat detailplaneeringut, samuti ei ole maa sihtotstarve olnud elamumaa. Kaebaja osutab sellele, et Tallinna linn on pärast üldplaneeringu Natura hindamist pidanud võimalikuks detailplaneeringu vähemalt osalist kehtestamist, st C ala osas. Kohus ei jaga siiski kaebaja seisukohta, justkui oleks Tallinna linn loonud talle DP menetlemise ja selle mahu kitsendamise ettepanekuga õigustatud ootuse elamuehitusprojekti õnnestumise osas.
34.Riigikohus on leidnud 30.11.2016 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-23-16 (p 17 ja 18), et kaebajal ei ole õigust nõuda konkreetse sisuga planeerimislahenduse kehtestamist. Ecobay OÜ kinnistute sihtotstarve on praegu maatulundusmaa ja üldmaa. Riigikohus leidis eelviidatud asjas, et ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust, et kohalik omavalitsus peab maa kasutustingimusi omaniku soovil tingimata muutma. Küll on aga planeeringust huvitatud isikul õigus nõuda, et kohalik omavalitsusüksus viiks planeerimismenetluse lõpule mõistliku aja jooksul ning teeks läbikaalutud ja
põhjendatud otsuse. Kehtiva üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt on kaebaja kinnistu juhtotstarve eriotstarbeline ala, mis on ette nähtud suuremateks tehnilise infrastruktuuri ehitisteks. Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaan on kättesaadav aadressil https://www.tallinn.ee/est/ ehitus/g6597s45141. Tallinna üldplaneeringust ega Tallinna Linnavalitsuse 15.02.2006 korraldusega nr 315-k kehtestatud Paljassaare põik 14 kinnistu detailplaneeringust ei saanud aga kaebajale tekkida õiguspärast ootust ja kindlust, et ta saab tulevikus kõneksolevale kinnistule ehitada elamuid.
35.Seega ei ole Tallinna linn vaidlustatud 30.04.2020 TPLA kirjaga nr 3-2/1028-21 rikkunud kaebaja subjektiivsed õigusi. Kaebajal puudub seadusest tulenev õigus nõuda linnalt hetkel ÜP tööversiooni muutmist. Muuhulgas ei ole 30.04.2020 TPLA kirjaga nr 3-2/1028-21 kaebajalt mingeid seni olemasolevaid õigusi ära võetud. Seega puudub kaebajal kaebeõigus (HKMS § 44 lg1).
36.Kaebajal on õiguslikult võimalik vaidlustada ka DP menetluse peatamine (esitades enne Tallinna linnale vastava taotluse ja keeldumise korral selle kohtus vaidlustades), kuid arvestades käimasoleva ÜP menetluse raames tehtud KSH-d, ei näe kohus sellel siiski perspektiivi. Hetkel kehtib Paljassaare põik 16 kinnistu osas jätkuvalt Tallinna 2001. a üldplaneering https://www.tallinn.ee/est/ehitus/ Tallinna-uldplaneering, kuna linnaosa ÜP-d kehtestatud veel ei ole. Seega kehtiv üldplaneering iseenesest kaebaja DP menetlemist ei takista. Samas leidis Riigikohus 8.08.2016 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-88-15 järgmist (p 23): „Mitme planeerimismenetluse samaaegsel läbiviimisel peavad pädevad asutused püüdma planeeringute omavahelist vastuolu vältida. Kui arutusel olevas teises asjakohases planeeringus on piisavalt selgelt väljendatud olulised avalikud või erahuvid ning kehtiv õigus seda ei välista, peab kohalik omavalitsus detailplaneeringu kehtestamisel ka neid huve, nagu kõiki muid olulisi asjaolusid, silmas pidama.“
37.Hetkel peatatud kaebaja kinnistu ala DP menetlus ei takista ÜP menetluse läbiviimist. Kaebaja on esitanud küll etteheiteid, et vastustaja on vaatamata ÜP menetlemisest õhutanud kaebajat aktiivsusele DP menetlemisega seonduvalt, ent kaebuses esitatud taotlused seonduvad üksnes ÜP õigusvastasuse eeldusega. Seetõttu ei asu kohus hindama väiteid DP menetluse vastuolulisuse kohta.
38.Kohus jätab seega kaebuse rahuldamata. Kaebajal on oma seisukohad ja vastuväited võimalik esitada vastustajale ÜP menetluses.
39.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.