Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.11.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-172
Haldusasi
Valo Consulting OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.10.2019 korralduse nr 14-1/13430-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Valo Consulting OÜ, esindaja vandeadvokaat Jaana Nõgisto Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aleksandr Škirin
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.06.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti ning Valo Consulting OÜ apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Valo Consulting OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 05.06.2020 otsus asjas nr 3-20-172. Teha uus otsus, millega jätta Valo Consulting OÜ kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1).
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
3-20-172 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Soome maksuhaldur pöördus 2019. a suvel ametiabi korras Eesti Maksu- ja Tolliameti (MTA) poole taotlusega kontrollida Valo Consulting OÜ (kaebaja) raamatupidamisdokumente.
2.MTA saatis kaebajale 08.08.2019 e-kirja, millega edastas Soome maksuhalduri taotluse, et tutvuda raamatupidamisdokumentidega kaebaja kontoris. Kaebaja taotles 14.08.2019 ja 16.08.2019 e-kirjades MTA–lt infot läbiviidava menetluse ja kontrollieseme kohta ning Soome maksuhalduri päringu edastamist ja kaebaja ärakuulamist. Kaebaja selgitas, et teabe kogumine Eestis ei ole vajalik, kuna teave on esitatud Soome maksuhaldurile Booky.fi Oy suhtes läbi viidud maksumenetluses, mis lõppes maksuotsuse tühistamisega.
3.MTA teatas 09.10.2019 e-kirjas, et Soomest on saabunud ametlik päring. Päringu aluseks on Euroopa Liidu nõukogu 15.02.2011 direktiiv 2011/16/EL ning Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (maksuleping) art 26. Vastavat päringut kaebajale ei edastatud.
4.MTA kohustas 24.10.2019 korraldusega nr 14-1/13430-1 kaebajat esitama korralduses ja selle lisas nimetatud dokumendid hiljemalt 15.11.2019 alljärgnevatel põhjendustel. Soome maksuhaldur pöördus rahvusvahelise ametiabi korras maksulepingu art-le 26 ja direktiivile 2011/16/EL tuginedes MTA poole täiendava teabe saamiseks toimunud tehingute kohta perioodil 01.10.2012–31.12.2018. Soome maksuhaldur on kinnitanud siseriiklike võimaluste ammendumist informatsiooni kogumisel. Soome maksuhaldur kontrollib kaebaja maksukohustust Soomes perioodil 01.10.2012–31.12.2018. Tuvastamaks majandustehingute asjaolusid ja kaupade liikumisi palub Soome maksuhaldur edastada informatsiooni, mis hõlmab kaebaja tehinguid perioodil 01.10.2012–31.12.2018. Kaebaja esindusõiguslikku isikut kohustatakse esitama kinnitatud koopiad laenulepingutest, mis on sõlmitud kaebaja ja teiste isikute vahel perioodil 01.10.2012–31.12.2018 (kõik lepingud, kus kaebaja oli kas laenuandja või laenusaaja). Samuti tuleb esitada lepingud, mis on sõlmitud kaebaja ja raamatupidamisteenust osutavate isikute vahel perioodil 01.10.2012–31.12.2018. Esitada tuleb ka dokumentide koopiad, mis kinnitavad korralduse lisas nimetatud tehingute toimumist (arved, lepingud, raamatupidamiskannete väljatrükid).
5.Kaebaja esitas MTA 24.10.2019 korralduse peale vaide, mille MTA jättis 27.12.2019 vaideotsusega nr 6-1/14530-4 rahuldamata.
6.Kaebaja esitas 29.01.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 24.10.2019 korralduse nr 14-1/13430-1 tühistamiseks.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 05.06.2020 otsusega kaebuse ja tühistas MTA 24.10.2019 korralduse nr 14-1/13430-1 (resolutsiooni p 1) ning mõistis MTA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud 15 eurot. Ülejäänud osas jäid menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 2). 2(7)
3-20-172 1) Korraldusest ei ole võimalik aru saada, millise asjaga seoses kaebajalt teavet nõutakse. Soome maksuhalduri päringust ei nähtu, et kaebajat käsitletakse kolmanda isikuna. Korralduse õiguslikuks aluseks saaks olla maksukorralduse seaduse (MKS) § 60 lg 1, mitte aga selles märgitud MKS § 61 lg-d 1 ja 3. 2) Tuvastatav ei ole see, et Soome maksuhaldur on algatanud kaebaja suhtes teabepäringus märgitud maksumenetluse ning teavet vajatakse nimetatud menetluse raames. Asja materjalide juurde ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, et Soome maksuhaldur viiks kaebaja suhtes läbi maksumenetlust. Seega ei ole täidetud MKS § 60 lg-s 1 sätestatud eeldus, et küsida kaebajalt teavet. Asjaolu, et Soome maksuhaldur on vastustajale väidetavalt kinnitanud, et vastav menetlus on alustatud, ei ole piisav. 3) Soome maksuhalduri taotluse põhjal ei ole tuvastatav, et Soome maksuhaldur on siseriiklikult ammendanud kaebajalt teabe saamise võimalused. Asjas puuduvad tõendid, millest nähtuks, et Soome maksuhaldur on pöördunud kaebaja poole taotluses nõutud teabe saamiseks ning kaebaja on teabe väljastamisest keeldunud. MTA ei saa küll sekkuda Soome maksuhalduri tegevusse ega hinnata tema tegevuse otstarbekust ja pädevust, kuid MTA peab olema veendunud, et teabe saamise siseriiklikud võimalused on ammendunud. Olukorras, kus vastustajal vastavat teavet ei olnud, on põhjendamatu ka kaebaja poole pöördumine teabe saamiseks. Asja materjalide juurde ei ole esitatud tõendit, mille kohaselt on Soome maksuhaldur nõudnud kaebajalt vaidlustatud korralduses nõutud teavet, mille andmisest kaebaja oleks keeldunud. 4) Korraldus ei ole kooskõlas MKS § 60 lg-ga 1, direktiivi 2011/16/EL art-ga 17 ega maksulepingu art-ga 26. Kaebajalt teabe nõudmise eeldused ei olnud täidetud. Seega võis maksuhaldur MKS § 511 lg 5 p 1 alusel keelduda rahvusvahelise ametiabi korras taotletava teabe andmisest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.MTA taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ning kaebuse rahuldamata jätmist. 1) MKS § 511 lg 4 kohaselt määratakse ametiabi osutava asutuse pädevus ning menetlusosaliste õigused ja kohustused kindlaks riigisiseste õigusaktidega. Soome äriregistris registreeritud Valo Consulting OÜ ei ole Eestis maksukohustuslane MKS § 6 lg 1 mõttes. Seetõttu on korraldus väljastatud kaebajale kui kolmandale isikule. Korralduse õiguslikuks aluseks on MKS § 61 lg-d 1 ja 3. 2) Rahvusvahelise ametiabi osutamise otsustamisel piisab sellest, et ametiabi taotleja kinnitab, et taotleja siseriiklikud teabe saamise võimalused on ammendunud. Soome maksuhaldur on oma päringus kinnitanud, et kaebajalt on seoses kontrolliga teavet küsitud, kuid viimane keeldus dokumente esitamast. Seetõttu on Soome maksuhalduri siseriiklikud teabe saamise võimalused ammendunud. 3) Maksuhaldur ei olnud kohustatud Soome maksuhalduri siseriiklike teabe saamise võimaluste ammendumise ning alustatud kontrolli kohta kinnituste saamiseks küsima Soome maksuhaldurilt lisatõendeid. Soome maksuhaldurilt lisatõendite ja kinnituste hankimine tähendaks Eesti maksuhalduri sekkumist Soome maksuhalduri tegevusse ja see tekitaks ka põhjendamatuid viivitusi rahvusvahelise teabe vahetamisel.
9.Valo Consulting OÜ taotleb vastuses MTA apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. 1) Kohus on õigesti leidnud, et kaebajalt saab nõuda teavet kui maksukohustuslaselt MKS § 60 lg 1 alusel. 3(7)
3-20-172 2) MKS § 60 lg 1 kohaselt on teabe nõudmise esmaseks menetluslikuks eelduseks asjaolu, et maksuhaldur on algatanud isiku suhtes maksumenetluse ning teavet nõutakse nimetatud menetlusega seoses. Teabe nõudmisel kaebajalt siseriikliku maksukontrolli raames oleks kohtuliku kontrolli esemeks mh küsimus sellest, kas kaebaja suhtes on algatatud maksumenetlus. Kaebaja on tõendanud, et mingisugust pooleliolevat menetlust tema suhtes Soomes ei ole. Viimase menetluse, millest Soome maksuhaldur kaebajat teavitas, lõpetas Soome maksuhalduri 21.10.2019 otsusega. Kuna Soomes puudub maksumenetlus, tuleb kaebus rahuldada. 3) MTA pidi ka sisuliselt kontrollima rahvusvahelise ametiabi andmise lubatavust, mitte piirduma Soome maksuhalduri kinnitusega. Kogu taotletav teave on Soome maksuhaldurile varasemas menetluses esitatud. Soome maksuhalduri ebajärjekindel tegevus, kus alguses sooviti kogu raamatupidamisega tutvuda ning hiljem sellest loobuti ja nõuti konkreetseid dokumente, kinnitab, et Soome maksuhaldur ei ole pöördunud kaebaja poole korralduses ja Soome maksuhalduri päringus nõutud dokumentide saamiseks. 4) MTA peab rakendama uurimispõhimõtet ning veenduma sekkumise vajalikkuses ja asjaolus, et välisriigi maksuhaldur on ammendanud tema käsutuses olevad primaarsed meetmed.
10.Valo Consulting OÜ taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 tühistamist ning MTA-lt kaebaja kasuks menetluskulu 3237,72 euro väljamõistmist. Kohus ei ole arvestanud, et menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide hilinenult esitamine ei toonud ega oleks saanud kaasa tuua menetluse venimist. Kohtul on kohustus kontrollida, kas hilinenult esitatud avalduse sisuline lahendamine tooks kaasa menetluse venimise. Olukorras, kus menetluskulusid tõendavate dokumentide hilinenud esitamine ei põhjustanud menetluse venimist, on menetluskulude väljamõistmine HKMS § 51 lg 4 valguses põhjendatud (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-85-11, p-d 23-25; nr 3-3-1-65-13, p-d 32 ja 33).
11.MTA taotleb vastuses kaebaja menetluskulude kaebaja enda kanda jätmist. 1) MTA vaideotsusega tutvumise kulu pole põhjendatud menetluskulu. Eeldada võib, et vaideotsusega tutvumine sisaldus kaebuse koostamise kulus. 2) 11.03.2020 tõlgete ülevaatamise kulu koguses 1 tund ei ole põhjendatud ega arusaadav kulu. 3) Tõlgete esitamisele ja kohtuga suhtlusele kulunud aeg 1,5 tundi ei ole põhjendatud. 4) 20.03.2020 esitatud asjatundja arvamuse kulu ei ole ekspertarvamusega seotud kulu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.MTA nõudis kaebajalt korraldusega MKS § 61 lg-te 1 ja 3, § 62 lg 1 ja lg 3 p-de 2 ja 4, alusel dokumente põhjusel, et Soome maksuhaldur viib Soomes läbi kaebaja maksukohustuse kontrolli perioodi osas 01.10.2012–31.12.2018.
13.Halduskohus asus seisukohale, et Soomes kaebaja suhtes maksumenetluse läbiviimine pole tõendatud. MTA on seevastu seisukohal, et rahvusvahelise ametiabi osutamiseks piisab taotleja kinnitusest selle kohta, Soomes on alustatud kaebaja suhtes maksumenetlust ja teabe saamise võimalused on Soomes ammendunud.
14.MKS § 511 lg 1 sätestab, et rahvusvahelist ametiabi nende riikide pädevatele asutustele, kes kuuluvad Euroopa Liitu või kellega kehtib Eestil vastavasisuline välisleping osutab MTA. Rahvusvahelist ametiabi taotletakse ja osutatakse välislepingu alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses (MKS § 511 lg 3). Ametiabi osutava asutuse 4(7)
3-20-172 pädevus ning menetlusosaliste õigused ja kohustused määratakse kindlaks riigisiseste õigusaktidega (MKS § 511 lg 4).
15.MKS § 60 reguleerib teabe nõudmist maksukohustuslaselt. MKS § 61 reguleerib teabe nõudmist kolmandalt isikult. Soome maksuhalduri päringust ei nähtu, et kaebajat käsitatakse kolmanda isikuna. Seega on korralduses ekslikult viidatud MKS § 61 lg-tele 1 ja 3 ning § 62 lg-le 1 ja lg 3 p-dele 2 ja 4.
16.Korralduses oleks tulnud tugineda MKS § 60 lg-le 1. MKS § 60 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Haldusaktis ekslikule õigusnormile viitamine ei tingi alati korralduse tühistamist, kui on olemas õige õiguslik alus ja vaidlustatud haldusakti faktilised asjaolud kinnitavad, et õige õigusliku aluse eeldused on täidetud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.11.2008 otsus asjas nr 3-3-1-49-08, p 11).
17.Rahvusvaheliste maksupettuste ja maksustamise vältimise vastu võitlemise eesmärk väljendub direktiivi 2011/16/EL art-tes 5–7 muu hulgas selle läbi, et teabevahetusmenetlus võimaldab pädevatel riigisisestel asutustel teha omavahel tõhusat ja kiiret koostööd, kogumaks teavet mõnda konkreetset maksumaksjat puudutavate uurimiste kohta (vt Euroopa Kohtu 16.05.2017 otsus asjas nr C-682/15, p-d 46, 47 ja 77). Direktiivi 2011/16/EL art 1 lg 1 kohaselt teevad liikmesriigid omavahel koostööd, et vahetada taotluse esitanud asutuste jaoks eeldatavasti olulist teavet, võttes arvesse selle asutuse päritolu liikmesriigi maksuõiguse sätteid. Direktiivi 2011/16/EL art 5 sätestab, et taotluse esitanud asutuse taotlusel edastab taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusele kogu art 1 lg-s 1 nimetatud teabe, mis on tema valduses või mida ta saab haldusuurimise käigus. Kuigi direktiivi 2011/16/EL art 5 kehtestab taotluse saanud asutusele kohustuse esitada nõutav teave, ei saa nõuda seda teavet, mis pole uurimise jaoks asjakohane (Euroopa Kohtu 16.05.2017 otsus asjas nr C- 682/15, p-d 62, 70 ja 71; 06.10.2020 otsus asjas nr C-245/19 ja C-246/19, p 112).
18.Taotluse saanud maksuhaldur eeldab, et teabetaotlus, mis talle on esitatud, on kooskõlas taotluse esitanud asutuse liikmesriigi õigusega ja see teave on sellele asutusele uurimise tarvis vajalik. Taotluse saanud asutusel ei ole üldjuhul põhjalikke teadmisi faktiliste ja õiguslike asjaolude kohta, mis esinevad taotluse esitanud liikmesriigis. Taotletud teabe võimaliku tarvilikkuse osas ei saa taotluse saanud asutus asendada taotluse esitanud asutuse hinnangut oma hinnanguga (Euroopa Kohtu 16.05.2017 otsus asjas nr C-682/15, p 77). Nii taotluse saanud maksuhaldur kui ka kohus peavad kontrollima, kas otsuse ja selle aluseks oleva taotluse põhjendused on piisavad, tuvastamaks, et kõnealune teave ei ole eeldatavasti ilmselgelt ebaoluline (Euroopa Kohtu 06.10.2020 otsus asjas nr C-245/19 ja C-246/19, p 116). Nagu nähtub direktiivi 2011/16/EL põhjendusest 9, tuleb selles küsimuses lähtuda direktiivi art 20 lg-st 2, milles on ära märgitud nimetatud kontrolli seisukohast asjassepuutuvad andmed. Nendeks on esiteks teave, mille peab esitama taotluse esitanud asutus, nimelt kontrollitava või uurimisaluse isiku andmed ja maksueesmärk, mille kohta teavet otsitakse, ning teiseks vajaduse korral iga sellise inimese kontaktandmed, kes arvatakse valdavat taotletud teavet, ning kõik üksikasjad, mis võivad hõlbustada teabe kogumist taotluse saanud asutuse poolt.
19.MTA korraldusega ja teabevahetustaotlusega ei nõuta kaebajalt ilmselgelt ebaolulist teavet. Direktiivi 2011/16/EL art 1 lg 1 ja art 5 järgi taotluse saanud asutuse otsus koos 5(7)
3-20-172 teabevahetustaotlusega ei sisalda eeldatavasti ilmselgelt ebaolulist teavet, kui selles on näidatud: asjaomase teabe valdaja isik; maksumaksja, kelle suhtes on algatatud uurimine, millest tingituna on esitatud teabevahetustaotlus; ja selle taotlusega hõlmatud ajavahemik; ning kui see käsitleb lepinguid, arveid ja makseid, mis ei ole küll täpselt määratletud, kuid mis on piiritletud kriteeriumidega, mis lähtuvad esiteks asjaolust, et need on kas sõlminud, koostanud või teinud teabe valdaja, teiseks asjaolust, et need on tehtud uurimisega hõlmatud ajavahemikul, ja kolmandaks nende seosest nimetatud maksumaksjaga (Euroopa Kohtu 06.10.2020 otsus asjas nr C-245/19 ja C-246/19, p-d 118-124). Vaidlustatud MTA korralduses on märgitud muu hulgas järgmist: „Soome maksuhaldur pöördus MTA poole täiendava teabe saamiseks toimunud tehingute kohta perioodil 01.10.2012–31.12.2018. a. Soome maksuhaldur on kinnitanud siseriiklike võimaluste ammendumist informatsiooni kogumisel. Soome maksuhaldur kontrollib kaebaja maksukohustust Soomes perioodil 01.10.2012–31.12.2018. Tuvastamaks majandustehingute asjaolusid ja kaupade liikumisi palub Soome maksuhaldur edastada informatsiooni, mis hõlmab kaebaja tehinguid perioodil 01.10.2012–31.12.2018. Kaebaja esindusõiguslikku isikut kohustatakse esitama kinnitatud koopiad laenulepingutest, mis on sõlmitud kaebaja ja teiste isikute vahel perioodil 01.10.2012–31.12.2018 (kõik lepingud, kus kaebaja oli kas laenuandja või laenusaaja); lepingud, mis on sõlmitud kaebaja ja raamatupidamisteenust osutavate isikute vahel perioodil 01.10.2012-31.12.2018; dokumentide koopiad, mis kinnitavad korralduse lisas nimetatud tehingute toimumist (arved, lepingud, raamatupidamiskannete väljatrükk)“. Soome maksuhaldur on teabevahetustaotluses kinnitanud, et ammendatud on tavapärased teabeallikad teabe saamiseks. Samuti on märgitud maksumaksja nimi, tehingute toimumise periood, maksustamise eesmärk. Ühtlasi on vastavas taotluses viidatud 2013 ja 2014 tehtud ülekannetele, viidatud on maksupettuse kahtlusele. Lisaks on taotluses märgitud järgmist: „Soome Maksuamet on palunud Valo Consulting OÜ vastutavatel isikutel tuua ettevõtte raamatupidamine maksuaudiitoritele. Püüdlustest hoolimata ei ole suudetud raamatupidamismaterjali kätte saada ja ettevõte keeldus maksuauditi eesmärgil raamatupidamismaterjale esitamast“. MTA on 27.12.2019 vaideotsuses märkinud, et Soome maksuhaldur on 17.12.2019 e-kirjas MTA-le selgitanud, et juba 20.05.2019 on Soome maksuhaldur teavitanud kaebajat maksukontrolli alustamisest ning kontrollitavatest asjaoludest ning kontrollitavast perioodist. Kaebusele lisatud Soome maksuhalduri ametnik on 06.06.2019 e-kirjas selgitanud, et algatatud on Valo Consulting OÜ maksuauditit selgitamaks, kas ettevõttel tekib Soomes püsiv tegevuskoht ja selle kaudu ka maksukohustus Soomes. Seega eeltoodust nähtub piisavalt selgelt maksumaksja, kelle suhtes on algatatud maksumenetlus. Viimati algatatud maksumenetluse tarvis on esitatud teabevahetustaotlus. Taotluses on määratud kontrollitav ajavahemik ning see käsitleb lepinguid, arveid ja makseid, mis seonduvad kaebajaga. Soome maksuhalduri 21.10.2019 otsuses märgitu, et kaebajal aruandeperioodil 01.01.2018 kuni 31.12.2018 maksustatavat ega tasutavat maksu ei ole, ei anna alust kahtluseks, et kaebaja suhtes ei ole alustatud maksumenetlust perioodi 01.10.2012– 31.12.2018 osas. MTA korraldus koos teabevahetustaotlusega puudutab seega teavet, mis ei ole eeldatavasti ilmselgelt ebaoluline. Esitatud materjalid ei võimalda järeldada seda, et Soome maksuhalduri taotletav teave ei oleks maksumenetluse jaoks ilmselgelt asjakohane. Soome maksuhaldur on 6(7)
3-20-172 kinnitanud teabe saamise võimaluste ammendumist ja maksumenetluse alustamist kaebaja suhtes. Praegusel ei esine ilmselget alust, hindamaks Soome maksuhalduri hinnangut ümber.
20.MTA korraldus ja selle aluseks oleva teabevahetustaotluse põhjendused on piisavad tuvastamaks, et kaebajalt nõutud teave ei ole ilmselgelt ebaoluline ning puudub alus kahelda Soome maksuhalduri kinnitustes, et kaebaja suhtes on alustatud maksumenetlust ja teabe kogumise võimalused on ammendunud. MTA korralduses ja selle aluseks olevas teabevahetustaotluses on välja toodud vastavalt direktiivi 2011/16/EL art 20 lg-le 2 kontrolli seisukohast asjassepuutuvad andmed ning MTA õiguspärase korralduse tühistamiseks puudus alus.
21.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus MTA apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud, mis kanti halduskohtus, tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Selle tõttu jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata.
22.Apellatsioonimenetluse menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.