lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-1957/16

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-1957/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
20.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2791
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 3, 4Esialgne õiguskaitseVangS § 67 lg 1Kinnipeetavale keelatud aine tarvitamise kontrollimineVangS § 69 lg 1, 2Täiendavad julgeolekuabinõudVangS § 71 lg 1Vanglateenistuse erivahendite ja teenistusrelvade kasutamine ja käitlemineVangS § 93 lg 5Eelvangistuse kandmineHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kord

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-1957/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja23.10.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
3-21-181/56Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja28.02.20233-20-1646/48Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja22.02.20213-20-2024/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium18.12.20203-20-2024/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja03.11.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1957

Haldusasi

V.K esialgse õiguskaitse taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23. oktoobri 2020. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – V.K Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

Menetluse alus ringkonnakohtus

V.K määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse V.K määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23. oktoobri 2020. a määruse haldusasjas nr 3-20-1957 resolutsiooni punkti 2 peale.

Jätta V.K määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. oktoobri 2020. a määruse haldusasjas nr 3-20-1957 resolutsiooni punkt 2 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla kohaldas 31.08.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/204 vahistatu V.K suhtes kuni asjaolude äralangemiseni vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p-des 4 ja 5 nimetatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, paigutades ta eraldatud lukustatud kambrisse ning kohaldades tema suhtes väljaspool kambrit saatmisel ohjeldusmeetmena käeraudu. Lisaks andis vangla II üksuse juht V.Kile 31.08.2020 käitumisjuhise, mille kohaselt tuleb tal loenduse ajal ja väljaspool kambrit saatmisel kanda meditsiinilist näomaski. Käskkirja ja käitumisjuhise andmise aluseks oli valvuri 31.08.2020 ettekanne, mille kohaselt oli V.K jalutuskäigule viimisel agressiivne ja mh sülitas valvuri suunas, tabades teda näkku vasaku silma piirkonda.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
HKMS § 210 lg 1Määruskaebuse lahendamine
HKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
HMS § 63 lg 2Tühine haldusakt
VangS § 27Kinnipeetava kokkusaamise jälgimine
VangS § 41 lg 2Töötamine väljaspool vanglat
VangS § 701 lg 1
2.V.K esitas eeltooduga seoses Tallinna Vanglale 02.09.2020–04.09.2020 kokku neli vaiet. V.K esitas ühtlasi Tallinna Halduskohtule 03.09.2020 esialgse õiguskaitse taotluse. Tallinna Halduskohus jättis 15.09.2020 määrusega nr 3-20-1646 V.Ki esialgse õiguskaitse taotluse

3-20-1957 rahuldamata, leides, et isikul puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna ta on vangla kinnitusel alates 05.09.2020 allunud kohustusele kanda jalutuskäikudele saatmisel maski ja seega on taotleja saavutanud oma eesmärgi viibida vabas õhus. Isegi kui taotlust tõlgendada viisil, et isik soovib käia jalutuskäikudel ilma maski kandmise kohustuseta, tuleb taotlus jätta rahuldamata, sest lühiajalist maski kandmise kohustust ei saa pidada inimväärikust alandavaks. Tallinna Vangla jättis 05.10.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/225-3 V.Ki esitatud vaided rahuldamata, sest kirurgilise maski kandmise kohustus kambris loenduse ajal või väljaspool kambrit saatmise ajal ei ole piinav ega inimväärikust alandav. Maski kandmine ei ole karistus, vaid ennetav meede vanglas julgeoleku tagamiseks, mis ei ole vahistatule ülemäära koormav. Saatmise ajal maski kandmine vähendab oluliselt vahistatu käitumisest tulenevat ohtu vanglaametnikele. V.Kile pakuti 31.08.2020–04.09.2020 igapäevaselt võimalust minna jalutuskäigule, kuid jalutuskäigule saatmine katkestati iga kord, sest vahistatu keeldus saatmise ajal meditsiinilise maski kandmisest. Üksuse juhi käitumisjuhis ei ole tühine.

3.V.K esitas Tallinna Halduskohtule 08.10.2020 kaebuse muu hulgas Tallinna Vangla 31.08.2020 käskkirja nr 1-20/1-2/204 tühistamiseks ja Tallinna Vangla II üksuse juhi käitumisjuhise (meditsiinilise maski kandmise kohustus) õigusvastaseks tunnistamiseks või tühistamiseks (haldusasi nr 3-20-1646). Tallinna Halduskohus võttis 03.11.2020 määrusega kaebuse menetlusse, selgitades, et maski kandmise kohustus ei tulene haldusaktist, vaid see on julgeoleku tagamiseks antud korraldus.
4.V.K keeldus 08.10.2020 täitmast vanglaametnike korraldusi panna jalutuskäigule ja advokaadiga kohtumisele saatmiseks ette meditsiiniline näomask, mistõttu jalutuskäiku ja advokaadiga kohtumist ei toimunud (vahistatud ei nõustunud ka vangla pakutud võimalusega suhelda vanglasse saabunud vandeadvokaadiga telefoni teel). V.K esitas Tallinna Vanglale 08.10.2020 vaided seoses jalutuskäigu (nr 5-15/20/293-1) ja advokaadiga kokkusaamise (nr 515/20/294-1) ärajäämisega.
5.V.K esitas Tallinna Halduskohtule 09.10.2020 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata Tallinna Vanglal kohaldada taotleja suhtes meditsiinilise maski kandmise kohustust vangla II üksuse juhi tühise suulise korralduse alusel ning keelata vanglal piirata taotleja kokkusaamisi advokaadiga ja jätta ta ilma jalutuskäikudest värskes õhus selle eest, et taotleja ei kanna meditsiinilist maski. Advokaadiga kokkusaamise mittevõimaldamise ja jalutuskäigu ärajätmisega on rikutud taotleja VangS § 93 lg-st 5 ja § 95 lg-st 1 tulenevaid õigusi. Meditsiinilise näomaski kandmise kohustust Tallinna Vangla 31.08.2020 käskkirjast nr 1-20/12/204 ei tulene ning üksuse juhi suuline korraldus ei ole haldusakt, mille alusel saaks isikut sundida maski kandma. Maski kandmise kohustust ei tulene lisaks ühestki seadusest või muust õigusaktist. Taotleja ei ole VangS § 71 lg 1 järgi kohustatud täitma tühist korraldust.
6.Tallinna Vangla palus 20.10.2020 vastuses jätta V.Ki esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Jalutuskäikudega seonduvalt on V.Ki esialgse õiguskaitse vajadust hinnatud juba Tallinna Halduskohtu 15.09.2020 määruses nr 3-20-1646 ja praegugi ei esine asjaolusid, mis tingiksid taotlejal õiguskaitsevajaduse olemasolu. V.K sülitas 31.08.2020 valvurile silma, mistõttu oli kohane lisaks 31.08.2020 käskkirja koostamisele anda isikule käitumisjuhis vangla üldise julgeoleku ja ohutuse tagamiseks. Tegemist ei ole täiendava julgeolekuabinõuga, mille kohaldamine tuleb sätestada haldusaktiga, vaid kindlast intsidendist tuleneva ennetava meetmega. Kinnipeetav on VangS § 67 p 1 järgi kohustatud täitma vanglateenistuse ametniku seaduslikku korraldust. Täitmata võib jätta vaid ilmselgelt õigusvastase korralduse, kuid üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellest tulenevalt korralduse õiguspärasusest ei anna talle õigust keelduda korralduse täitmisest. Meditsiinilise maski kandmise kohustust ei saa pidada ilmselgelt õigusvastaseks. Vangla ei ole keeldunud taotleja lubamisest jalutuskäikudele 2(6)

3-20-1957 ja advokaadiga kokkusaamistele, vaid need jäid toimumata üksnes põhjusel, et taotleja keeldus meditsiinilise maski kandmisest. Taotleja on teadlik, miks nõutakse temalt meditsiinilise maski kandmist ja mis on sellise korralduse täitmisest keeldumise tagajärjed. Avalikes huvides on tagada vangla julgeolek ja vanglaametnike tervise kaitse, samuti tagada vanglas kord. Seejuures on meditsiinilise näomaski kandmise kohustus väheintensiivne meede, mis tagab samas vangla julgeoleku ja vanglaametnike tervise kaitse. Kuna käitumisjuhis maski paigaldamiseks on antud taotleja poolse sülitamise ennetamiseks, ei saa vanglaametnikele heita ette seda, et taotlejale ei paigaldatud maski sunniviisiliselt.

7.Tallinna Halduskohus jättis 23.10.2020 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kohus tõlgendab taotlust selliselt, et V.K palub kohustada Tallinna Vanglat saatma teda jalutama ja advokaadiga kohtuma ilma maski kandmist nõudmata. Kuna viidatud sündmustega seonduvad 08.10.2020 vaided on Tallinna Vangla menetluses, siis on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Vaidlust ei ole selles, et igapäevane viibimine värskes õhus on vanglas viibiva isiku jaoks olulise kaaluga õigus (Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2019 otsus nr 3-16-231, p 17; Tartu Ringkonnakohtu 23.02.2012 otsus nr 3-10-2676, p 20) ning vahistatul on õigus piiramatult kohtuda oma advokaadist esindajaga. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb siiski rahuldamata, sest taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Saatmise ajal meditsiinilise maski kandmise nõue ei ole käsitatav tarbetult koormava tagajärjega meetmena ning meditsiinilise maski lühiajalist kandmist ei saa pidada inimväärikust alandavaks (vt ka haldusasjas nr 3-20-1646 avaldatud seisukohad). Eeltoodust tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse korras põhjendatud keelata vanglal ka taotlejale selliste suuliste korralduste andmist. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral ei muutu vaideotsuse või ka hilisema kohtuotsuse täitmine võimatuks, vaid vaide või kaebuse rahuldamise korral on võimalik vanglat kohustada lõpetama maski kandmise nõudmine. Kuigi kõnealuste menetluste ajal peaks taotleja täitma korduvaid korraldusi meditsiinilise maski kandmiseks ja seda ei ole võimalik teha hiljem olematuks, on need siiski võimalik tagantjärele kompenseerida. Pidades silmas, et taotleja on COVID-19 pandeemia ajal väidetavalt sülitanud valvurile näkku, on tegemist eelkõige vangla ametnike ohutuse tagamisele suunatud meetmega ning ilmselgelt ei ole selle eesmärk olnud alandada taotleja inimväärikust. Kuna taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, siis ei ole tarvis anda põhjalikumat hinnangut kaebuse perspektiivile ning hinnata vastanduvate huvide kaalukust. Küsimus sellest, kas suulised korraldused maski kandmiseks on VangS § 67 p 1 tähenduses õiguspärased, tuleb lahendada edaspidi asja sisulisel läbivaatamisel. Vaidlusalust korraldust ei saa samas pidada ilmselgelt õigusvastaseks (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2) ning kaebuse eduväljavaated ei ole seetõttu eriti suured. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendaks ka sisuliselt asja ette ära otsustamist, mis eeldaks selget esialgse õiguskaitse vajadust ja kaebuse rahuldamise väga head perspektiivi. Praegu sellist olukorda ei esine. Avalik huvi vangla julgeoleku ja korra tagamise ning vanglaametnike tervise kaitse vastu on ilmselgelt kaalukam kaebaja huvist mitte kanda saatmisel (s.o lühiajaliselt) meditsiinilist maski. Valvurite korraldusi täites on taotlejal võimalik käia igapäevaselt jalutamas ja kohtuda advokaadiga. Korralduste täitmine ei võta V.Kilt võimalust neid vaidlustada. V.K on oma käitumisega ise põhjustanud olukorra, kus temalt nõutakse meditsiinilise maski kandmist. COVID-19 haiguse leviku ajal on tema käitumine olnud eriti taunimisväärne (vt rahvatervise seaduse § 4 p 1). Kuna sellise käitumise kordumine ei ole välistatud, siis on vanglal mitte ainult õigus, vaid ka kohustus rakendada ametnike tervise kaitseks kaalutletud, asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3(6)

3-20-1957

8.V.K palub 28.10.2020 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 ja rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Vangla piirab alusetult taotleja VangS § 93 lgst 5 ja § 95 lg-st 1 tulenevaid õigusi, keelates talle igapäevased jalutuskäigud ja kohtumised advokaadiga. Vangla sunnib taotlejat kandma meditsiinilist maski ning keeldumise korral jäetakse ta karistuseks ilma VangS § 93 lg-st 5 ja § 95 lg-st 1 tulenevatest õigustest. Kedagi teist peale V.Ki ei sunnita vanglas meditsiinilist maski kandma ja maski ei kanna ka vanglaametnikud, kes selgitavad, et neil pole sellist kohustust ja maski kandmine on Eestis üksnes soovituslik. Vangla kinnitusel ei viida taotlejat maskita kambrist välja, kuid 23.10.2020 viidi ta siiski ilma maskita kambrist välja ja paigutati ajutiselt teise kambrisse. Pole arusaadav, miks ei viida V.Kit sellisel juhul ilma maskita jalutama ja advokaadiga kohtuma. Mingi ametniku suuline korraldus ei saa jätta isikut ilma seadusega sätestatud õigustest. Taotlejale tuleb võimaldada jalutuskäike ja kohtumisi advokaadiga, olenemata sellest, kas ta maski kannab või mitte. VangS § 27 lg-te 3 ja 4 ning § 90 lg 1 järgi ei olnud vanglaametnikel õigust katkestada taotleja kokkusaamisi advokaadiga. Analoogselt ei või katkestada jalutuskäiku, sest see ohustab vaimset ja füüsilist tervist. Halduskohus on määrusega julgustanud vanglaametnikke panema ka edaspidi toime õigusvastaseid tegusid. V.Ki suhtes ei ole täiendava julgeolekuabinõuna kohaldatud meditsiinilise maski kandmise kohustust. Kinni peetav on kohustaud täitma üksnes vanglaametnike seaduslikke korraldusi, mis peavad põhinema seadusel või kehtival haldusaktil. Kuna puudub maski kandmist reguleeriv haldusakt, siis ei saa korraldus olla VangS § 67 lg 1 tähenduses seaduslik. Pelgalt COVID-19 haiguse levik ei anna vanglale õigust sundida taotlejat maski kandma, sest Vabariigi Valitsus ei ole kehtestanud maski kandmise kohustust, vaid see on üksnes soovituslik. Esialgset õiguskaitset kohaldamata jätkavad vanglaametnikud taotleja õiguste ja vabaduste piiramist ning tema tervise kahjustamist (taotlejat ei ole alates 08.10.2020 lubatud jalutuskäigule ega advokaadiga kohtuma).
9.Tallinna Vangla edastas 19.11.2020 ringkonnakohtule 12.11.2020 vaideotsused nr 515/20/293-9 ja nr 5-15/20/294-2, millega on jäetud rahuldamata V.Ki 08.10.2020 vaided seoses temale 08.10.2020 jalutuskäigu ja advokaadiga kokkusaamise mittevõimaldamisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
11.Ehkki Tallinna Vangla on 12.11.2020 vaideotsustega nr 5-15/20/293-9 ja nr 5-15/20/2942 praeguseks V.Ki 08.10.2020 vaided lahendanud, ei mõjuta see asjaolu määruskaebuse läbivaatamist, sest V.Ki esialgse õiguskaitse taotlus esitati halduskohtule vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5) ja selle alusel oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine jätkuvalt võimalik, sest kaebusega halduskohtusse pöördumise tähtaeg ei ole veel lõppenud (vt ka HKMS § 249 lg 4 p 1; Riigikohtu 05.03.2020 määrus nr 3-19-2221, p 9).
12.HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine üheks vältimatuks eeltingimuseks, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui vastasel korral võib vaide või kaebuse esitaja õiguste kaitse vastavalt vaide- või kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised 4(6)

3-20-1957 ning seotud vaide või kaebuse nõuete ja eesmärkidega. Mitte igasugune riive, mis annab aluse vaide või kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (vt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 14). Kui esialgse õiguskaitse vajadus puudub, pole enam tarvis analüüsida HKMS § 249 lg-s 3 viidatud muid asjaolusid, sest kui õiguskaitsevajadust ei esine, siis ei saaks taotlust ühelgi juhul rahuldada.

13.V.K seostab oma esialgse õiguskaitse vajadust asjaoluga, et kui ta keeldub maski kandmast, siis ei ole talle tagatud VangS § 93 lg-s 5 ja § 95 lg-s 1 sätestatud õiguste kasutamine. Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Vangla II üksuse juht on 31.08.2020 andnud vanglaametnikele käitumisjuhise, et V.Kilt tuleb loenduse ajal ja väljaspool kambrit saatmisel nõuda meditsiinilise näomaski kandmist. Sellest tulenevalt andsid valvurid V.Kile 08.10.2020 korraldused paigaldada jalutuskäigule ja advokaadiga kokkusaamisele saatmiseks näomask ning kui V.K sellest keeldus, siis lõpetasid saatmistoimingud. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu hinnanguga, et V.Kil puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Halduskohus on ka ise möönnud, et maski kandmisest keeldumise tõenäoliseks tagajärjeks on see, et taotleja ei saa jalutada ega advokaadiga kohtuda ning jalutuskäikude ja kohtumiste ärajäämist ei ole võimalik tagantjärele kõrvaldada, vaid neid saab üksnes heastada. Tekkiva kahju hüvitamise võimalikkus ei välista isikule kaasnevate tagajärgede käsitamist pöördumatutena HKMS § 249 lg 1 tähenduses (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 11; 21.12.2001 määrus nr 3-31-67-01, p 5; 29.11.2001 määrus nr 3-3-1-57-01, p 2). Kuna tegemist oleks üksnes ajutise abinõuga, siis ei tähendaks see ka vastustaja eest kaalutlusõiguse teostamist ega põhivaidluse ette ära otsustamist (vt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 29; 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p-d 17–19).
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldusega, et V.Ki esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei ole asjaoludest tulenevalt põhjendatud. Halduskohus on asjakohaselt rõhutanud, et kinni peetava isiku keeldumine vanglaametniku korralduse täitmisest saab olla õiguspärane vaid tingimusel, et vanglaametniku korraldus vastab ilmselgelt HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele. Pelgalt kinni peetava isiku arvamus korralduse tühisusest või õigusvastasusest ei anna talle VangS § 67 p 1 järgi alust keelduda korralduse täitmisest ning seda ka juhul, kui hiljem nt vaide- või kohtumenetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas (vt Riigikohtu 01.03.2007 otsus nr 3-3-1-103-06, p 14). Seega, olenemata sellest, et Tallinna Vangla ei ole senini toonud selgelt välja, millisel õiguslikul alusel on V.Kilt nõutud meditsiinilise maski kandmist loenduse ja väljaspool kambrit saatmise ajal, ei ole alust väita, et vanglal ei saagi ilmselgelt olla sellist pädevust ning korraldus ei ole järelikult HMS § 63 lg 2 p 3 järgi tühine. Muud tühisuse alused ei ole ilmselgelt asjassepuutuvad.
15.Ringkonnakohtu hinnangul kujutab V.Kilt nõutav meditsiinilise näomaski kandmise kohustus sisuliselt täiendava julgeolekuabinõuna ohjeldusmeetme rakendamist VangS § 69 lg 2 p 5 ja § 70 tähenduses, sest selle eesmärk on hoida ära määruskaebuse esitajast tulenevat võimalikku ohtu vanglateenistuse ametnikele või vangla julgeolekule (vt ka justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 35 lg 2 p 6). Ohjeldusmeetmetena võidakse lisaks vanglateenistuse erivahenditele (VangS § 701 lg 1 p 1) kasutada ka muid vahendeid, mis aitavad saavutada VangS § 69 lg-s 1 sätestatud eesmärki ja mille kasutamine vastab VangS § 41 lg 2 tingimustele. Seda, kas vangla on kohaldanud V.Ki suhtes maski kandmise kohustust õiguspäraselt või mitte (sh kas taotletavat eesmärki saaks sama tõhusalt ja mõistlike kuludega tagada ka vanglateenistuse ametnike enesekaitsevahendite rakendamisega), tuleb hinnata võimalikult esitatava kaebuse sisulise lahendamise käigus.

5(6)

3-20-1957

16.V.K leiab, et meditsiinilise maski kandmise kohustus kujutab endast piinamist ja rikub tema inimväärikust. Määruskaebuse esitaja ei ole samas täpsemalt selgitanud, millised kahjulikud tagajärjed temale maski kandmisega kaasneksid. V.K ei ole väitnud, et maski kandmine oleks talle terviseseisundist tulenevalt vastunäidustatud või esineks muu kaalukas põhjus, miks tuleks maski lühiajalise kandmise nõuet hinnata tema puhul ebaproportsionaalselt koormavaks. Muu hulgas nähtub haldusasjas nr 3-20-1646 esitatud andmetest, et V.K on teatud perioodidel näomaski kandmisega nõustunud ja puuduvad andmed, et see oleks tekitanud talle mingeid vaevusi. Halduskohus rõhutas õigesti, et COVID-19 haiguse levikut arvestades ei saa meditsiinilise maski kandmist pidada kuidagi inimväärikust alandavaks, vaid pigem võiks see praeguseks olla juba sotsiaalne norm. Pelgalt mõningane võimalik ebamugavus maski kandmisel ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks olukorras, kus asjaomane nõue on kehtestatud vanglaametnike tervise ja vangla julgeoleku kaitseks, mille vastu on väga kaalukas avalik huvi (HKMS § 249 lg 3). Määruskaebuse esitajalt ei nõuta meditsiinilise maski kandmist pidevalt, vaid üksnes loenduse ja saatmise ajal ning maski annab talle vangla. Kuna V.K sülitas 31.08.2020 vanglaametnikule näkku, siis on konkreetselt temale maski kandmise nõude sätestamine põhjendatud. Seejuures ei oma ka tähtsust, kas V.Kil on või ei ole COVID-19 haigust diagnoositud, sest esiteks ei välista sümptomite puudumine koroonaviiruse kandjaks olemist ja teiseks oleks sülitamise vältimiseks ohjeldusmeetmete rakendamine õigustatud ka ilma COVID-19 pandeemiata. Näkku sülitamist ei ole tarvis tõkestada üksnes nakkushaiguste leviku takistamiseks, vaid see rikuks ka vanglaametniku kehalist puutumatust, mis on seotud tema inimväärikusega. Puudub igasugune põhjus arvata, et mõne teise kinni peetava isiku puhul vangla samadel asjaoludel sellist meedet ei rakendaks ja tegemist oleks V.Ki ebavõrdse (s.o põhjendamatult erineva) kohtlemisega.
17.Kuigi saatmisel meditsiinilise näomaski kandmisest keeldumise tagajärjeks on saatmise katkestamine, mis toob omakorda kaasa selle, et V.K ei saa kasutada seaduses ettenähtud jalutuskäiku ega kohtumisi advokaadiga, ei ole tegemist määruskaebuse esitaja karistamisega, vaid üksnes saatmise tingimuste täitmisest keeldumise paratamatu tagajärjega. Kuna jalutama ja advokaadiga kohtuma minek ei ole kinni peetavale isikule kohustuslik, siis ei oleks vanglal ka alust kasutada maski paigaldamiseks V.Ki suhtes jõudu. Saatmise tingimusi järgides on määruskaebuse esitajale VangS § 93 lg-s 5 ja § 95 lg-s 1 sätestatud õiguste kasutamine tagatud. Ringkonnakohus märgib, et enamike õiguste (sh põhiõiguste) kasutamine on piiratud teatud tingimuste täitmisega (nt kohtusse pöördumiseks tuleb tasuda riigilõivu), kuid õigusvastaseks saab selliseid piiranguid pidada üksnes siis, kui nende rakendamiseks puudub seaduslik alus või legitiimne eesmärk või on need ebaproportsionaalsed (st piirang ei ole kohane, vajalik või mõõdukas). Seni esitatud andmete põhjal ei ole alust väita kumbagi, kuigi piirangu õiguslik alus vajab täpsemat selgitamist.
18.Eelneva põhjal jääb V.Ki määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.10.2020 määruse resolutsiooni p 2 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja