Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. veebruar 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-16-231
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2018. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Teerika Marilin Martisen
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Vangla ja XX apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta Tallinna Vangla ja XX apellatsioonkaebused rahuldamata.
Muuta Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2018. a otsuse haldusasjas nr 3-16-231 resolutsiooni punkti 2 esimest lauset ja sõnastada see järgmiselt: „Mõista Tallinna Vanglalt perioodil 13.03.2014–12.04.2014 XX-le vabas õhus viibimiseks nõuetekohaste tingimuste tagamata jätmise eest välja mittevaralise kahju hüvitis 60 (kuuskümmend) eurot.“. Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
XX-le apellatsiooniastmes antud menetlusabi kulud jätta riigi kanda. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 18. märtsil 2019 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg-d 1 ja 3).
3-16-231 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-16-231 mittevastavas kartserikambris perioodil 13.03.2014–14.04.2014, ning jättis selles osas kaebuse rahuldamata. Riigikohus jättis 17.04.2017 määrusega XX kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
3-16-231 Vastustaja süüd vormiks saab pidada hooletust (VÕS § 104 lg 3), sest kuigi varikatused ehitati kinnipeetavate soovil, jättis vastustaja piisavalt kaalumata, millised oleksid muud võimalused tagada kinnipeetavatele jalutusbokside mugavam kasutamine ja millised tagajärjed varikatuste ehitamisega kaasnevad. Kaebajale tekitatud mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahaliselt. Asjas ei esine RVastS §-s 13 sätestatud vastutuse piiramise aluseid. Kahju tekkimine olnuks põhjalikuma kaalumise korral ettenähtav (RVastS § 13 lg 3). Rikkumise raskuse hindamisel tuleb arvestada rikkumise kestusega (s.o 30 päeva), mida ei saa pidada kaebaja seisukohalt ebaoluliselt lühikeseks ajaks. Süü vormi ja rikkumise raskust arvestades on põhjendatud mõista hüvitisena välja 60 eurot, mis on samas suurusjärgus teistes sarnastes asjades väljamõistetud hüvitistega (nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2017 otsus nr 3-16-611).
4(8)
3-16-231
3-16-231 jäetud ilma võimalusest jalutada vabas õhus. Seega on ajavahemikul 13.03.2014–12.04.2014 toimunud jalutuskäikude osas haldusasjas nr 3-14-50770 tehtud jõustunud kohtuotsusega juba tuvastatud vastustaja tegevuse õigusvastasus ning kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel tuleb kohtul analüüsida üksnes seda, kas vastustaja rikkumine võis tekitada kaebajale mittevaralist kahju ning kas tekitatud kahju tuleks rahaliselt hüvitada ja millises suuruses.
3-16-231 lahkneb mõnevõrra Tartu Ringkonnakohtu 30.11.2017 otsus nr 3-16-1540 (p-d 9–10), milles küll tuvastati, et XX-le ei olnud 27 päeval järjest tagatud kõigile VangS § 651 lg 3 nõuetele vastavat võimalust jalutada vabas õhus, kuid ei hinnatud sellega kaasnevat riivet piisavalt tõsiseks, et seda oleks alust käsitada kaebaja inimväärikuse alandamisena.
7(8)
3-16-231
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.