XX taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidemenetluse ajal (piiramatult kohtuda advokaadiga ja taastada jalutuskäigud värskes õhus)
Menetlusosalised ja esindajad
Taotluse esitaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Vabastada XX esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Sekretäril edastada määrus viivitamatult taotluse esitajale ja Tallinna vanglale. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest otse Tallinna Ringkonnakohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.09.10.2020 saabus Tallinna Halduskohtule XX (isikukood xxxxxxxxxx) esialgse õiguskaitse taotlus vaidemenetluse ajal, milles taotleja palub kohtul: 1) keelata Tallinna Vanglal kohaldada taotleja suhtes meditsiinilise maski kandmise kohustsust suulise iseloomuga tühise korralduse alusel, mis pole HMS § 54 mõistes akt ning 2) keelata Tallinna Vanglal piirata taotleja kohtumisi advokaadiga ja jätta taotlejat ilma jalutuskäigust värskes õhus selle eest, et taotleja ei kanna meditsiinilist maski. Taotluse esitaja märgib, et esitas 08.10.2020 Tallinna Vanglale vaide seoses advokaadiga kohtumise ja jalutuskäigu ära jätmisega. Ühtlasi taotleb XX enda riigilõivu tasumisest vabastamist maksejõuetuse tõttu.
1.1.Taotluse esitaja selgitab, et 08.10.2020 piirati taotleja õigust kohtuda advokaadi Vladimir Sadekoviga. Samuti keelati jalutuskäigud värskes õhus. Sellega rikuti taotleja õigusi ja vabadusi, mis tulenevad VangS § 93 lg 5, § 95 lg 1. Sellega on vangla räigelt rikkunud põhimõtteid, mis tulenevad järgmisest: HMS § 3 lg 1 lg 2, § 4 lg 1, lg 2; § 5 lg 2; EV põhiseadus § 3 lg 1 lg 2, § 10, § 11, § 14, § 19 lg 2, § 28; REC(2006)2, CPT raport.
Vangla leiab, et lähtudes Raido Kerneri korraldusest on taotleja kohustatud kandma väljaspool oma kambri piire meditsiinilist maski, kuna toimus intsident kuupäevast 31.08.2020. Taotlejale räägitakse seda suuliselt, aga haldusakti, mis vastaks HMS §-le 54 pole taotlejale veel kordagi näidatud, mis aga läheb vastuollu HMS § 60 lg 1, § 61 lg 1 põhimõtetega. Taotlejal on ainult 31.08.2020 käskkiri nr 1-20/1-2/204, millest lähtudes kohaldatakse taotleja suhtes VangS § 69 lg 2 p 4 ja § 69 lg 2 p 5: a) paigutamine suletud kambrisse; b) käeraudade kasutamine. Käskkirjas nr 1-20/1-2/204 pole sellist normi, mis annab vanglaametnikele õiguse sundida taotlejat kandma meditsiinilist maski. Pole üldse ühtegi seadusandlikku akti ja seadust, mis reglementeeriks meditsiinilise maski kandmist või selle kandmisele sundimist. Kui puudub seadus, mis reguleerib üht või teist täitevprotseduuri põhimõtet, siis kuidas üldse saab sundida isikut sellele protseduurile alluma? Ja karistada sellele ebaseaduslikule protseduurile mitteallumise eest sellega, et jätta isik ilma õigusest kohtuda advokaadiga ja minna jalutuskäigule (VangS § 93 lg 5, § 95 lg 1). 08.10.2020 tuli taotleja juurde advokaat, pärast seda pidi taotleja saama minna jalutuskäigule. Vanglaametnikud tahtsid sundida taotlejat meditsiinilist maski kandma. Taotleja nõudis ametnikelt haldusakti, mis vastab HMS §-le 54 (nõue tuleneb HMS § 60 lg 1, § 61 lg 1). Ametnikud selgitasid, et see tuleneb 31.08.2020 käskkirjast nr 1-20/1-2/204. Taotleja näitas ametnikele käskkirja nr 1-20/1-2/204. Ametnikud ei näinud selles aktis korraldust kanda maski. Siis teatasid ametnikud, et see on Raido Kerneri suuline korraldus ja kui taotleja sellele suulisele korraldusel ei allu, siis taotlejale keelatakse kokkusaamine advokaadiga, jalutuskäik ja teised vanglas pakutavad võimalused, st taotlejat ei viida kambrist üldse kusagile. Raido Kerneri suuline korraldus oleks siis kõrgem kui EV põhiseadus ja valitsuse välja antud seadused. Kuna korraldus oli suuline ja taotlejale seda ei näidatud, siis keeldus taotleja meditsiinilist maski kandmast, pärast mida tal tõepoolest keelati 08.10.2020 kohtuda advokaadiga ja minna jalutuskäigule. Ja nii hakkavad vanglaametnikud nüüd alati toimima. VangS § 71 p 1 kohustab taotlejat täitma ainult seaduslikke korraldusi – suuline korraldus kanda meditsiinilist maski, mis ei ole kooskõlas HMS §-ga 54 ja mida ei kontrolli ükski seadus, pole seaduslik korraldus, mida rõhutab ka HMS, § 60 lg 1, § 61 lg 1, ning kujutab endast lihtsalt tühist akti vastavalt HMS-le, § 63 lg 1, lg 2. Taotleja ei ole kohustatud seda täitma ja see korraldus ei saa muutuda piiravaks ja piirata taotleja õigusi ja vabadusi, eriti veel selliseid nagu kohtumine advokaadiga, kohtumine sugulastega, jalutuskäigud jne. Taotleja märgib, et esitas 08.10.2020 VangS § 11 lg 41; HMS § 71 lg 1 alusel vanglale vaide seoses advokaadiga kohtumise ja jalutuskäigu ära jätmisega.
2.Vastuseks kohtunõudele saabus 20.10.2020 kohtule vastustaja seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele koos palutud haldusmenetluse materjalidega.
2.1.Vastustaja märgib, et Tallinna Vangla 31.08.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/204 kohaldati vangistusseaduse § 69 alusel XX suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. XX on paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse ja väljaspool kambrit saatmisel paigaldatakse XXile ohjeldusmeetmena käerauad. Teise üksuse juht Raido Kerner koostas lisaks ka käitumisjuhise, mille kohaselt tuleb mh XXil loenduse ajal ja väljaspool kambrit saatmisel meditsiinilist maski kanda. Käskkirja väljaandmise ja käitumisjuhise koostamise ajendiks oli teise üksuse valvuri Peeter Levolli 31.08.2020 ettekanne nr 1-20-5385, mille kohaselt andis valvur Levoll XXile korduva korralduse soovi korral jalutuskäigule minna, kuid XX keeldus sellest, tõstis häält ja ropendas ning takistas kambri ukse sulgemist. Valvur andis teada, et hetkel on jalutuskäigule minek katkestatud, XX oli jätkuvalt agressiivse kehahoiakuga ja rääkis kõrgendatud toonil ning olukord lõppes sellega, et XX sülitas valvuri suunas tabades vasakut silma. (Vastustaja 20.10.2020 vastuse lisad 1 ja 2)
2.2.XX on vaidlustanud nii Tallinna Vangla 31.08.2020 käskkirja nr 1-20/1-2/204 (07.09.2020 vaie nr 5-15/20/224-1), kui ka üksuse juhi R. Kerneri korraldust seoses maski kandmise nõudega (07.09.2020 ja 10.09.2020 reg vaided nr 5-15/20/225-1 ja 5-15/20/225-2). Tallinna Vangla jättis 04.10.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/224-2 ja 05.10.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/225-3 XXi vaided rahuldamata. (Vastustaja 20.10.2020 vastuse lisad 3-7)
2.3.XX taotleb Tallinna Halduskohtult ka esialgse õiguskaitse kohaldamist ja soovis, et kohus kohustaks Tallinna Vanglat lubama teda jalutuskäikudele. Tallinna Halduskohus jättis 17.09.2020 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-20-1646 XXi taotluse rahuldamata. XX on esitanud 08.10.2020 Tallinna Halduskohtule ka kaebuse Tallinna Vangla 31.08.2020 käskkirja nr 1-20/1-204 tühistamiseks, Tallinna Vangla kohustamiseks eemaldama käerauad, maski kandmise kohustuse õigusvastasuse tuvastamiseks, sh korralduse tühistamiseks, mis kohustab kandma meditsiinilist maski, kaebaja Tallinna Vanglas üksiktingimustes hoidmise õigusvastasuse tuvastamiseks ja keelamiseks, kaebaja jalutamisekeelu õigusvastasuse tuvastamiseks ajavahemikul 01.09.202004.09.2020. Tallinna Halduskohus esitas 14.10.2020 kaebusega seonduvalt haldusasjas nr 3-201646 kohtunõude ning soovib mh vanglalt esialgseid seisukohti kaebuse osas.
2.4.Tallinna Vanglas on 08.10.2020 koostatud ettekanne nr 1-20-6538, mille kohaselt XX keeldus 08.10.2020 täitmast vanglaametniku antud korraldust panna jalutuskäigule minekuks mask ette. Jalutuskäiku ei toimunud. Sarnased sündmused on fikseeritud 09.10.2020 ettekandes nr 1-206583, 10.10.2020 ettekandes nr 1-20-6606, 13.10.2020 ettekandes nr 1-20-6682 ja 14.10.2020 ettekandes 1-20-6702. (Vastustaja 20.10.2020 vastuse lisad 8-12) XX keeldus ka 12.20.2020 ja 15.10.2020 maski ette panemast ja teda jalutuskäigule ei viidud, kuid sündmus on jäänud vanglaametnike poolt ettekandega fikseerimata.
2.5.12.10.2020 registreeriti Tallinna Vanglas XXi 08.10.2020 kuupäeva kandev vaie (reg nr 515/20/293-1) seoses jalutuskäigu mittevõimaldamisega 08.10.2020. 14.10.2020 registreeriti vaided nr 5-15/20/293-2, 5-15/20/293-3 ja 5-15/20/293-4 seoses 09.10.2020, 10.10.2020 ja 12.10.2020 jalutuskäigu mittevõimaldamisega. 19.10.2020 registreeriti vaided nr 5-15/20/293-5, 5-15/293-6 ja 5-15/20/293-7 seoses 13.10.2020, 14.10.2020 ja 15.10.2020 jalutuskäigu mittevõimaldamisega. XX nõuab maski kandmise nõude lõpetamist ja jalutuskäikude võimaldamist. Vaided on menetlemisel. (Vastustaja 20.10.2020 vastuse lisad 13-19)
2.6.Tallinna Vangla järelevalveosakonna inspektor Ingrid Põldmäe koostas 08.10.2020 ettekande nr 1-20-6521, mille kohaselt tuli vandeadvokaat Vladimir Sadekov 08.10.2020 XXiga kohtuma, kuid XX keeldus maski ette panemast ja teda kambrist välja ei viidud. XXile tehti ettepanek suhelda advokaadiga telefoni teel, kuid XX sellest keeldus. V. Sadekovile tehti ettepanek kohtuda
XXiga tema kambris, kuid V. Sadekov ettepanekust keeldus. (Vastustaja 20.10.2020 vastuse lisa 20)
2.7.12.10.2020 registreeriti ka XXi vaie nr 5-15/20/294-1 seoses advokaadiga kohtumisele viimata jätmisega 08.10.2020. XX nõuab maski kandmise nõude lõpetamist ja advokaadiga kokkusaamise võimaldamist. (Vastustaja 20.10.2020 vastuse lisa 21)
2.8.Tallinna Vangla leiab, et XXi esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
2.9.Tallinna Halduskohus on jalutuskäikudega seonduvalt XXi taotluse alusel esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust juba hinnanud ja leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vajadus puudub. (Tallinna Halduskohtu 17.09.2020. a kohtumäärus haldusasjas nr 3-20-1646.) Asjaolusid, mis tingiksid esialgse õiguskaitse kohaldamise ja õigustaksid XXi taotluse rahuldamist, ei ole ka käesoleval ajal.
2.10.XX oli 31.08.2020 vanglaametniku suhtes agressiivne nii kehahoiakult kui oma sõnades ja sülitas valvurit tabades tema vasakut silma. Seega oli kohane lisaks 31.08.2020 käskkirjale 1-20/12/204 vangla üldise julgeoleku ja ohutuse tagamiseks anda välja käitumisjuhis. Käitumisjuhis kohustab XXit meditsiinilist maski kandma kõikidel väljaspool kambrit saatmisel, sh jalutuskäikudele ja kokkusaamistele saatmistel. Tegemist ei ole täiendava julgeolekuabinõuga, mille kohaldamine tuleb ette näha haldusaktiga, vaid konkreetsest intsidendist tuleneva meetmega, et ennetada võimalikku ametniku suunas sülitamist. Meedet rakendatakse korralduse andmisega (panna mask ette) ja kinnipeetav on julgeoleku tagamiseks kohustatud vanglateenistuse ametniku seadusliku korralduse VangS § 67 p 1 kohaselt täitma. Nii õiguskirjanduses kui kehtivas kohtupraktikas on leitud, et täitmata võib jätta üksnes ilmselgelt õigusvastase korralduse kui tühise haldusakti – kui see vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 sätestatud tühise haldusakti tunnustele (sellest ei selgu haldusakti andja või adressaat, seda ei ole andnud pädev isik, kui see kohustab toime panema õigusrikkumise või sellest tulenevad kohustused on vastukäivad) ning korralduse tühisus on ilmselge. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. (L.Madise, P.Pikamäe, J.Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Teine trükk, 2014. lk 163; Riigikohtu 01.03.2007. a otsus nr 3-3-1-103-6)
2.11.Tallinna Halduskohus on märkinud, et korraldust – kanda jalutuskäigule minekuks väljaspool kambrit maski – ei saa pidada ilmselgelt õigusvastaseks. Kohtu hinnangul meditsiinilise maski kandmine ajal, mil isikut saadetakse kambrist jalutusboksi, ei ole käsitatav tarbetult koormava tagajärjena ja meditsiinilise maski lühiajalist kandmist ei saa pidada inimväärikust alandavaks. (Tallinna Halduskohtu 17.09.2020. a kohtumäärus haldusasjas nr 3-20-1646)
3.12.Seega tuleb XXil vanglaametnike antud korraldustele alluda ja vanglavälistel saatmistel meditsiinilist maski kanda. Tallinna Vangla ei ole keeldunud XXile andmast jalutuskäike, milleks tuleneb tal õigus VangS § 93 lg-st 5 ega keelanud kohtuda advokaadiga, milleks tuleneb vahistatule õigus VangS § 95 lg-st 1. Saatmisi jalutuskäikudele ja kokkusaamisele vandeadvokaat V. Sadekoviga ei toimunud üksnes seetõttu, et XX keeldub teadlikult ja järjepidevalt kambrivälistel saatmistel meditsiinilist maski kandmast. Vangla pakutud alternatiivseid võimalusi suhtlemiseks XX ja V. Sadekov kasutama ei nõustunud. XX on teadlik ja ta saab aru, miks temalt meditsiinilise maski kandmist nõutakse ja missugused on tagajärjed, kui ta korralduse täitmisest keeldub vanglal on õigus julgeolekukaalutlustel saatmine ära jätta, kui XX korraldusele ei allu ja kambriväliste saatmiste ajal meditsiinilise maski kandmisest keeldub.
2.13.Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb arvestada mh sellega, kas esineb ülekaalukat avalikku huvi. Käeoleval juhul asjas ülekaalukat avalikku huvi ei esine. Avalikes huvides on tagada vangla julgeolek ja vanglaametnike tervise kaitse. Avalikes huvides on tagada vanglas kord ja kinnipeetavate allumine neile antud korraldustele. Kinni peetav isik ei saa eeldada, et tema õigused on piiramatud ning temale endale ei tulene kohustusi tema enda käitumisest tingitud meetmele mitteallumisel. Seejuures on tegemist olukorraga, kus vangla julgeoleku ja vanglaametnike tervise kaitse on vangla hinnangul võimalik tagada väheintensiivse meetmega meditsiinilise maski paigaldamisega. Arvestades asjaolu, et käitumisjuhis maski paigaldamiseks on välja antud ennetamaks taotleja sülitamist, ei saa vanglaametnikele ka ette heita maski sunniviisilist mittepaigaldamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetlusabi taotluse lahendamine
3.XX taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, kuna ta on maksejõuetu. Käesoleval juhul on Tallinna Vangla vahistatu XX taotlenud esialgse õiguskaitse taotluselt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmisest vabastamist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse eest tasuda riigilõivu 15 eurot. Arvestades Tallinna Vangla esitatud taotleja vanglasisese isikukonto (K-Raha) väljavõtet, vabastab kohus XXi esialgse õiguskaitse taotluse eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 110 lg 1 p 1). Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ning tuginedes HKMS § 116 lg 1 viimasele lausele ei esita kohus menetlusabi taotluse rahuldamise põhjendusi. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
4.Kohus tõlgendab Tallinna Vangla vahistatu XXi esialgse õiguskaitse taotlust lähtudes taotluse eesmärgist selliselt, et ta palub kohustada Tallinna Vanglat lubama taotlejat jalutuskäikudele ja advokaadiga kohtumistele sealjuures keelates Tallinna Vanglal kohustada XXit kandma saatmistel meditsiinilist maski suuliste korralduste alusel. Kohtule teadaolevatest asjaoludest lähtuvalt saab kinni peetava isiku XXi esialgse õiguskaitse taotlust mõista viisil, et ta ei ole nõus vanglaametnike suuliste korraldustega kanda saatmise ajal väljaspool kambrit meditsiinilist maski (sh saatmisel jalutuskäigule või saatmisel kohtumisele advokaadiga) ning on seetõttu keeldunud korralduste täitmisest. Selle tagajärjeks on olnud, et taotlejale ei võimaldata jalutuskäike ning kohtumisi advokaadiga olukorras, kus taotleja keeldub meditsiinilise maski kandmisest.
5.HKMS § 249 lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist (HKMS § 249 lg 5).
6.Esialgse õiguskaitse taotluse ning vangla vastuse kohaselt on XX esitanud 08.10.2020 (registreeritud 12.10.2020) vaide Tallinna Vanglale seoses 08.10.2020 jalutuskäigu mittevõimaldamisega, milles XX nõuab maski kandmise nõude lõpetamist ja jalutuskäikude võimaldamist. Samuti on registreeritud 12.10.2020 XXi vaie seoses advokaadiga kohtumisele viimata jätmisega 08.10.2020, milles XX nõuab maski kandmise lõpetamist ja advokaadiga kokkusaamise võimaldamist.
Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine seadusest tulenevaid menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
7.HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (HKMS § 249 lg 3 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04 p 15).
8.Taotleja soovib esialgse õiguskaitse taotlusega saavutada seda, et ta viidaks igapäevasele jalutuskäigule värskes õhus, ning et talle võimaldataks kohtuda advokaadiga ilma, et kaebaja peaks saatmisel jalutuskäikudele või advokaadiga kohtumisele kandma meditsiinilist maski vangla suulise korralduse alusel.
9.Kohtul tuleb esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosida, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib taotleja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks isikul võimalik ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul, kui selline eesmärk oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik.
10.XXi eesmärgiks on käia igapäevaselt jalutuskäikudel värskes õhus (VangS § 93 lg 5) ja kohtuda advokaadiga (VangS § 95 lg 1), selliselt, et ta ei peaks jalutuskäikudele ja kohtumistele saatmise ajal maski kandma. Vaidlust ei ole selles, et päevane värskes õhus viibimise õigus on isiku jaoks, kellelt on võetud vabadus, olulise kaaluga õigus. Vabas õhus jalutamise eesmärk on kaitsta kinni peetava isiku tervist juurdepääsuga päikesevalgusele ja värskele õhule, mille olulisus on üldiselt teadaolev, ning võimaldada ühtlasi liikumist ja sportimist väljaspool tavapäraseid kambritingimusi (vrd Tartu Ringkonnakohtu 23.03.2012 otsus asjas nr 3-10-2676, p 20; Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2019 otsus asjas nr 3-16-231, p 17). Jalutamise võimaluse puudumine avaldab kahtlemata halba mõju nii füüsilisele kui vaimsele tervisele. Vaidlust ei ole ka selles, et vahistatul on õigus piiramatult kohtuda oma advokaadist esindajaga. Tegemist on väga olulise kaaluga õigusega. Vaatamata eeltoodule tuleb XXi esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata, kuna taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Meditsiinilise maski kandmine ajal, mil isikut saadetakse kambrist jalutusboksi või kohtumisele advokaadiga, ei ole käsitatav tarbetult koormava tagajärjega meetmega. Kohus nõustub Tallinna Vanglaga ja Tallinna Halduskohtu poolt taotleja varasemas esialgse õiguskaitse taotluses (asjas nr 3-20-1646) avaldatud seisukohaga, et meditsiinilise maski lühiajalist kandmist ei saa pidada inimväärikust alandavaks. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks esialgse õiguskaitse korras ka keelata vanglal taotluse esitajale vastavate suuliste korralduste andmist. Kohus leiab, et tegemist ei ole sellise olukorraga, millisel juhul oleks põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine, kuivõrd vaideotsuse või ka hilisema kohtuotsuse täitmine ei ole võimatu. Vaide või kaebuse rahuldamisel on võimalik tuvastada korralduste õigusvastus ning kohustada
vanglat lõpetama maski kandmise nõudmine ja kohustada vanglat viima kaebaja jalutama ning advokaadiga kohtuma ilma maskita. Kohus möönab, et vastavate menetluste ajal on taotlejale võimalik vanglal anda korduvaid korraldusi meditsiinilise maski kandmiseks ajal, mil taotlejat saadetakse kambrist väljaspool, millist nõuet ei ole võimalik olematuks teha, kuid juhul kui peaks selguma, et vastavad korraldused (menetlustoimingud olid õigusvastased, mida kohus ei pea väga tõenäoliseks), on võimalik neid hiljem siiski kompenseerida. Kohus märgib, et meditsiinilise maski kandmise nõuet saatmisel on ka tavaolukorras üsna raske pidada suunatuks inimväärikuse alandamisele. Arvestades asjaolu, et kaebaja on COVID 19 viiruse ajal väidetavalt sülitanud valvurile näkku, on tegemist eelkõige meetmega, mis on kõige lihtsamal ja efektiivsemal viisil suunatud vanglaametnike ohutuse tagamisele, aga ilmselgelt mitte kinnipeetava inimväärikuse alandamisele.
11.Arvestades, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus, kuivõrd kaebaja subjektiivsed õigused ei saa juba vaidemenetluse kestel pöördumatult kahjustatud, puudub kohtul vajadus anda põhjalik hinnang kaebuse perspektiivile ja kaebaja subjektiivsetele õigustele prevaleerivatele avalikele huvidele. Täiendavalt märgib kohus, et küsimus sellest, kas vaidlusaluste suuliste korralduste puhul oli tegemist õiguspäraste korraldustega VangS § 67 lõike 1 tähenduses, kuulub lahendamisele edaspidi kohtule esitatava vastavasisulise kaebuse raames. Samas ei saa korraldust – kanda jalutuskäigule ja advokaadiga kohtuma minekuks väljaspool kambrit maski – pidada ilmselgelt õigusvastaseks (vrd haldusmenetluse seadus § 63 lg 2), millest tulenevalt ei pea kohus kaebuse eduväljavaateid eriti suurteks. Sisuliselt on taotleja soovinud esialgse õiguskaitse korras vaidemenetluses vaidluse all oleva küsimuse (jalutuskäigule ja advokaadiga kohtumisele minemisel maski kandmise kohustus) ette ära otsustamist. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse korras küsimuse ette ära otsustamine on väga erandlik, mis eeldab selget esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ning kaebuse väga häid eduväljavaateid. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et nõustub vastustaja poolt märgituga selles, et igal juhul on avalikes huvides tagada vangla julgeolek ja vanglaametnike tervise kaitse. Avalikes huvides on ka tagada vanglas kord ja kinnipeetavate allumine neile antud korraldustele. Kohus leiab, et viidatud huvid on ilmselgelt kaalukamad kaebaja huvist mitte kanda meditsiinilist maski lühikese aja jooksul tema jalutuskõigule või advokaadiga kohtumisele saatmisel.
12.Ülaltoodust lähtuvalt tuleb jätta XXi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
13.Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada taotlejale, et täites ametnike korraldusi ning kandes saatmise ajal meditsiinilist maski, on taotlejal võimalus igapäevaselt jalutamas käia, samuti kohtuda advokaadiga. See ei võta seejuures taotlejalt ära võimalust vaidlustada vastavaid toiminguid seaduses sätestatud korras. Vangla poolt kohtule esitatud andmete kohaselt on taotluse esitaja ka vastavaid võimalusi oma õiguste kaitseks asunud kasutama.
14.Lisaks juhib kohus taotleja tähelepanu selle, et on sellise olukorra, mille tulemusel nõutakse taotlejalt meditsiinilise maski kandmist, loonud ise oma vähemalt kohtule hetkel teadaolevate andmete põhjal selgelt õigusvastase ja lubamatu käitumisega sülitades vanglaametnikule silma. Arvestades lisaks maailmas levivat COVID-19 viirust on selline käitumine eriti taunimisväärne ning otseselt ametnike tervist ohustav (inimene ei tohi ohustada teise inimese tervist oma otsese tegevusega – vt rahvatervise seaduse § 4 p 1). Kuna ei ole välistatud sellise käitumise kordumine, on kohtu arvates vastustajal mitte ainult õigus vaid ka kohustus rakendada kaalutletud, asjakohaseid, mõõdukaid ja proportsionaalseid meetmeid oma ametnike tervise kaitseks.