3.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot Eesti Vabariigi kanda ning menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.03.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Viru Vangla määras 07.12.2020. a käskkirjaga nr 6-3/878-1 kinnipeetav Mikhail Simtsovile (edaspidi ka kaebaja) distsiplinaarkaristuseks vangistusseaduse (VangS) § 67 p-s 1 sätestatud nõude rikkumise eest (vanglateenistuse ametniku korraldusele mitteallumine) 6 ööpäevaks kartserisse paigutamise ning Viru Vangla kodukorra p-s 1.12.8 sätestatud nõude rikkumise eest (ebaviisakas käitumine ja ebatsensuursete väljendite kasutamine) 4 ööpäevaks kartserisse paigutamise neljakuulise katseajaga. Käskkirja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
1.1.Valvuri 06.11.2020. a ettekande nr 6-20/5070-1 kohaselt ei allunud kaebaja 06.11.2020 kella 12.00 paiku valvuri korduvalt antud korraldustele panna kaitsemask näole korrektselt nii loenduse ajal, toidujagamisel kui ka telefonikõnede teostamisel. Kell 12.45 toidujagamisel viskas kaebaja läbi toiduluugi olmeprügi välja. Hommikust kuni päeva lõpuni motiveeris ta kaaskinnipeetavaid aknad välja lööma ja panema madrats põlema. Kaebaja ei allunud ka valvuri korduvatele korraldustele lõpetada ebaseaduslik tegevus ja ametnike töö takistamine ning vastas korraldusele järgmiselt: „Puskaj Altermann huj sosjot“. Inspektor-kontaktisik on kaebajale ettekande sisu kaebajale arusaadavas keeles selgitanud. Kuigi distsiplinaarmenetluse protokolli tõlkis kaebajale emakeelena vene keelt mitterääkiv valvur, ei ole vanglal alust kahelda valvuri vene keele oskuses, sest ta on kaebajale ka varem erinevaid dokumente tutvustanud.
1.2.Viru Vangla direktori 27.10.2020. a käskkirjaga nr 1-1/149 kohaldati vanglas piiranguid COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks. Seoses COVID-19 eriolukorraga vanglas olid kõik isikud kohustatud kandma siseruumides kaitsemaski, mis takistab köhimisel või aevastamisel lendlevate viiruseosakeste levikut ühelt inimeselt teisele. Vangla võis järeldada, et kaebaja võis olla nakkusohtlik (kokkupuude teiste kinnipeetavatega, kes erinevates kohtades liikusid, kes võisid kokku puutuda omakorda nakkusohtlikega jms). Alates 24.11.2020 kehtib avalikes siseruumides üle Eesti maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus. Vangla territooriumil kantakse samuti eriolukorra ajast maske, kuna tegemist on siseruumiga, kus liigub palju inimesi. Kaebaja ei allunud maski ettepanemise korraldusele, mis on käsitatav distsipliinirikkumisena. Kaebaja väited talle korralduse mitteandmisest ei ole usutavad, sest puuduvad objektiivsed põhjused kahelda ettekande koostanud ametniku usaldusväärsuses.
1.3.Kaebaja rikkus viisakusnorme, kui viskas toiduluugist välja olmeprügi. Olmeprügi tuleb visata enda prügikasti. Kaebaja kasutatud väljendi puhul on tegemist üldteadaolevalt ebaviisaka väljendiga, mille kasutamist saab lugeda objektiivses mõttes väljendi adressaadiks oleva isiku suhtes solvavaks, sõltumata sellest, kuidas isik ise sellesse suhtub.
1.4.Vanglateenistuse ametniku korraldustele mitteallumine on vangla kontekstis raske rikkumine. Kaebajal oli rikkumise toimepanemise päeval 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest üks oli määratud vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest. Raske rikkumise eest ei oleks proportsionaalne ja eesmärgipärane määrata karistuseks noomitust, elektriseadme, lühi- ega pikaajalise kokkusaamise keelamist või töölt eemaldamist. Kuna varem oli kaebajale samalaadse rikkumise eest määratud 4-ööpäevane kartserikaristus, kuid see tema käitumisele mõju ei avaldanud, on eesmärgipärane karistuse määra suurendada.
1.5.Ebatsensuurse väljendi kasutamine ja ebaviisakas käitumine vajab vanglas tähelepanu ning distsiplinaarkorras karistamine on uute sarnaste rikkumiste toimepanemise ärahoidmiseks vajalik. Kaebaja viiest kehtivast distsiplinaarkaristusest kaks on seotud ebaviisaka käitumise või ebatsensuursete väljendite kasutamisega ning tema käitumine (sh vanglaametnike vastu pahameele näitamine) on näidanud, et ta ei soovi suunduda õiguskuulekale teele. Kuna
3-21-181 varasemad distsiplinaarkaristused ei ole kaebajale piisavat mõju avaldanud, on proportsionaalne ja eesmärgipärane karistada teda kartserisse paigutamisega 4 ööpäevaks, kuid neljakuulise katseajaga, mis jätab kaebajale võimaluse enda eeskujulikku käitumist tõestada ja enda suhtumist vanglaametnikesse muuta.
2.M. Simtsov esitas 07.12.2020 Viru Vanglale võõrkeelse vaide, mille vangla jättis 12.01.2021 läbi vaatamata ning tagastas.
3.M. Simtsov esitas 24.01.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 07.12.2020. a käskkirja nr 6-3/878-1 tühistamiseks.
4.Kohus jättis 27.01.2021. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse talle riigi õigusabi andmiseks ning tagastas kaebuse kohustusliku kohtueelse läbimata jätmise tõttu. Tartu Ringkonnakohus tühistas 29.04.2021. a määrusega Tartu Halduskohtu 27.01.2021. a määruse kaebuse tagastamist puudutavas osas ja saatis asja tagasi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
5.Tartu Halduskohus võttis 17.11.2021. a määrusega kaebuse menetlusse Viru Vangla 07.12.2020. a käskkirja nr 6-3/878-1 tühistamise nõudes.
6.Viru Vangla esitas kaebusele 27.12.2021 vastuse.
7.Kohus lubas 03.02.2023. a määrusega kaebajal minna üle käskkirja tühistamise nõudelt käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudele seoses käskkirja mõju ammendumisega (kaebaja eelmise karistusaja lõppemise tõttu). Samuti määras kohus kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade esitamiseks.
8.M. Simtsov esitas 15.02.2023 kohtule enda täiendavad seisukohad ja taotlused täiendavate tõendite kogumiseks ning Viru Vangla esitas neile enda vastuväited 23.02.2023.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja palub tuvastada Viru Vangla 07.12.2020. a käskkirja nr 6-3/878-1 õigusvastasuse järgmistel põhjendustel (sh distsiplinaar- ja vaidemenetluses antud selgitused, mille juurde kaebaja kohtumenetluses jäi).
9.1.Keegi ei ole 06.11.2020 kaebajale mingeid korraldusi andnud, kaebaja ei ole kedagi solvanud, end ebatsensuursete sõnadega väljendanud ega kambrist olmeprügi välja visanud. Kaebajat rõõnati ning arvatavasti on rikkumine tagantjärele välja mõeldud, et kaebajat survestada. Kaebajale korralduste andmise kohta ei ole ühtegi tõendit. 06.11.2020 ei saanud kaebaja helistada, sest sektor oli suletud ja helistamine toimus S-2 sektoris teisipäeviti (06.11.2020 oli reede). Kuna vangla väidab helistamise toimumist, tuleks vanglalt välja nõuda kaebaja taotlus sel päeval helistamiseks. Samuti ei saanud valvur anda kaebajale korraldusi kella 12 paiku, sest kaebaja sel ajal ei lõunatanud, loendus oli ammu möödas ning lõuna ajal, s.o kell 12.00–12.50, ei ole telefonikõned ette nähtud. Valvur, keda kaebaja tunneb juba vangistuse eelsest asjast, valetab, sest ta on ebaaus inimene. Karistuse määramisel on jäetud valvuri ettekanne objektiivselt hindamata. Inimest ei saa karistada kõigest teise inimese ütluste alusel.
9.2.Kaebajale maski kandmise korralduse andmine oleks olnud ebaseaduslik, sest sel ajal ei olnud riigi tasandil sisse viidud kohustuslikku maskide kandmist, seda enam avalikes suletud kohtades, nagu vangla kamber. Kaebaja viibis üksinda suletud kambris ning valvurid andsid talle ravimid, taldriku söögiga või telefoni ainult ukseluugi kaudu. Seega oleks maski kandmiseks korralduse andmine olnud ka mõttetu, sest kaebajal ei olnud valvuritega lähedast kontakti. Kambris maski kandmine on absurd.
3-21-181
9.3.Kaebajale tulnuks anda võimalus selgituste andmiseks samal päeval väidetava rikkumisega, kuid seda ei tehtud. Ka 18.11.2020 ei käinud kontaktisik A. Kuznetsova kaebaja kambri juures ega tutvustanud talle ettekannet. Selle tõendamiseks tuleks vanglalt välja nõuda 18.11.2020. a videosalvestis. A. Kuznetsova märge 18.11.2020. a teatisel on vale ning kaebajale ei ole mingil viisil tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, mis on tõsine menetlusviga. Kaebaja kontaktisik oli isiklikult kohustatud tutvustama kaebajale protokolli vene keeles. Kaebaja juurde tuli aga valvur A. Kongi, kes räägib vene keeles väga halvasti ja kellest kaebaja ei saa aru. Distsiplinaarmenetluse käiku on kohustatud tutvustama kontaktisik, kes asja menetleb, vene keeles, sest kaebaja ei valda eesti keelt. See ei kuulu valvuri kohustuste hulka. Ka käskkirja ei tõlkinud A. Kongi kaebajale vajalikul viisil. Sellele, et kaebajale ei tutvustatud korrektselt distsiplinaarraportit, viitab see, et kaebaja sai teada olmeprügiga seotud etteheitest alles kohtumäärusest. Seletuskirjades ei ole kaebaja olmeprügist kirjutanud.
10.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja palub arvestada vaidlustatud käskkirja põhjendustega ning märgib täiendavalt järgmist.
10.1.Ametnikul ei ole ühtegi põhjust kaebajat alusetult süüdistada. Samuti on ametnikul õigusaktidest tulenev aususe kohustus ning selle rikkumine tooks kaasa distsiplinaarkaristuse. Kaebaja käitumisele ei ole õigustust ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 ja VangS § 67 p 1 rikkumistena. Kaebaja väide, et ta ei ole saanud 06.11.2020 helistada, ei vasta tõele. Kaebajale võimaldati 06.11.2020 telefoni kasutamine järjest üle ühe tunni (alates kell 13.09 kuni kell 14.14). See, et Viru Vangla 27.10.2020. a käskkirja nr 1-1/149 punkti 1.5 kohaselt võimaldati kinnipeetavatele helistamine vastavalt taotlustele ning üksuse poolt teada antavale töökorraldusele, ei tähendanud otseselt seda, et koju helistamine võimaldati ainult taotluse alusel. Lukustatud eluosakondades korraldati kinnipeetavate helistamine vastavalt võimalustele, pidades silmas, et kinnipeetavatele oleks tagatud telefoni kasutamine vähemalt justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 51 lõikes 2 nimetatud ulatuses. Kinnipeetavatele anti jooksvalt teada, mis päeval toimub helistamine ning kui kinnipeetav soovis helistada muul ajal riigiasutusele, kohalikule omavalitsusele, kaitsjale või advokaadist esindajale, tuli selleks esitada taotlus.
10.2.Kinnipeetavate maski kandmise kohustus vangla siseruumides tulenes Vabariigi Valitsuse 19.08.2020. a korraldusest 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (edaspidi ka korraldus nr 282). Vangla ei andnud selle kohta eraldi haldusakti, kuid kehtestas erinevaid meetmeid 27.10.2020. a käskkirjaga nr 1-1/149 ja 30.11.2020. a käskkirjaga nr 1-1/159.
10.3.Distsiplinaarmenetluses on järgitud vormi- ja menetlusnõudeid ning käskkiri on põhjendatud. Kaebajale 18.11.2020 distsiplinaarmenetluse algatamise teatise tutvustamist tõendab inspektor-kontaktisiku A. Kuznetsova poolt 18.11.2020 teatisele tehtud märge, et kinnipeetav soovis esitada lisaselgitusi, ning ametniku omakäeline märge „keeldus allkirjastamast, teavitatud, ettekanne antud kambrisse“. Vanglal ei ole alust kahelda ametniku tehtud märkmete tõele vastavuses. Samuti tõendab distsiplinaarmenetluse algatamise teate ja ettekande edastamist kaebajale kambrisse asjaolu, et kaebaja esitas 19.11.2020 vanglale võõrkeelse selgituse distsiplinaarmenetluse osas.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kaebaja on vaidlustanud Viru Vangla 07.12.2020. a käskkirja nr 6-3/878-1 (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 122–126), millega karistati teda vanglateenistuse ametniku korraldustele mitteallumise eest 6-ööpäevase kartserikaristusega ning ebaviisaka käitumise ja
3-21-181 ebatsensuursete väljendite kasutamise eest 4-ööpäevase kartserikaristusega 4-kuulise katseajaga. Distsiplinaarmenetluse ajendiks on olnud Viru Vangla V üksuse valvuri V. Grabari 06.11.2020 koostatud ettekanne nr 6-20/5070-1 (dtl 140).
12.Esmalt lahendab kohus kaebaja 15.02.2023. a avalduses esitatud taotlused täiendavate tõendite kogumiseks.
12.1.HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. HKMS § 62 lg 3 p 2 kohaselt võib kohus keelduda tõendite kogumisest lisaks HKMS 62 lõikes 2 sätestatule, kui tõend ei ole kättesaadav.
12.2.Kaebaja palub kohtul vanglalt välja nõuda kaebaja avalduse helistamiseks 06.11.2020, sest vangla väidab, et kaebaja tegi 06.11.2020 telefonikõnesid, kuid kaebaja väitel ta sel päeval ei helistanud. Vastustaja esitas 23.02.2023 kohtule kaebaja 06.11.2020. a kõnelogide väljavõtte (dtl 264), millest nähtuvalt on kaebaja sel päeval helistanud ajavahemikus kell 13.09 kuni kell 14.13. See kinnitab, et tegelikkuses kaebaja sel päeval helistas ning seda asjaolu puudutavate tõendite täiendav kogumine ei ole HKMS § 62 lg 2 alusel põhjendatud isegi juhul, kui sel päeval helistamise võimaldamise avaldus oleks vanglale esitatud. Seetõttu jääb kaebaja vastav taotlus tõendi kogumiseks rahuldamata.
12.3.Veel palub kaebaja vanglalt välja nõuda sektori S-2 18.11.2020. a terve päeva videosalvestise, tõendamaks, et 18.11.2020, kui vangla väitel tutvustati kaebajale 06.11.2020 koostatud ettekannet, ei käinud A. Kuznetsova kaebaja kambri juures ega saanudki talle ettekannet tutvustada. Vangla kinnitas kohtule, et tal ei ole 18.11.2020. a videosalvestist säilinud, mistõttu ei oleks selle esitamine enam võimalik. Seega tuleb kaebaja taotlus videosalvestise väljanõudmiseks jätta rahuldamata ainuüksi põhjusel, et tõend ei ole kättesaadav (HKMS § 62 lg 3 p 2). Seda, kas kaebajale 18.11.2020 distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitamine on piisavalt tõendatud, võtab kohus seisukoha, kui kontrollib distsiplinaarmenetluse läbiviimisel menetlusnormide järgimist.
13.Vastavalt VangS § 63 lg-le 1 võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusaktis peavad olema toodud selle kirjalikud põhjendused, sh selle andmise faktiline ja õiguslik alus, ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg-d 1, 2 ja 3).
14.Vaidlustatud käskkirjas heidetakse kaebajale ette järgmisi tegevusi. 1) Kaebaja ei allunud valvuri korduvatele korraldustele panna kaitsemask näole loenduste, toidujagamiste kui ka telefonikõnede teostamisel; lisaks oli vanglaametnik andnud korraldusi, et kaebaja lõpetaks ebaviisaka käitumise, kuid kaebaja seda ei teinud (käskkirja punkti 2 alapunkti a esimene lõik; väidetav VangS § 67 p 1 rikkumine). 2) Kaebaja kasutas ebatsensuurset väljendit „puskaj Alterman huj sosjot“ ning viskas 06.11.2020 kell 12.45 toidujagamisel läbi toiduluugi olmeprügi välja (käskkirja punkti 2 alapunkti b esimene lõik; väidetav Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumine).
15.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Nimetatud sätte eesmärgiks on
3-21-181 vältida kinnipeetava allumatust ja tagada vanglateenistuse ametniku korralduse täitmine, ilma et samal ajal toimuks vanglateenistuse ametniku ja kinnipeetava vahel vaidlust selle üle, kas korraldust tuleb täita või mitte. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab seetõttu olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt ka Riigikohtu 29.09.2015. a otsus asjas nr 3-3-2-1-15, p 17). Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (Riigikohtu 29.09.2015. a otsus asjas nr 3-3-2-2-15, p 18). Praegusel juhul ei saanud väita, et vanglaametnikul ei saanud ilmselgelt olla pädevust kaebajale kõnealuste korralduste andmiseks ning korraldused ei saanud järelikult olla HMS § 63 lg 2 p 3 järgi tühised. Muud tühisuse alused ei olnud ilmselgelt asjassepuutuvad. Seega tuli kaebajal valvuri selliseid korraldusi täita. Kui kinnipeetavale antud korraldus on olnud õigusvastane, saab kohus võtta seda arvesse kinnipeetavale määratud karistuse liigi ja määra proportsionaalsuse hindamisel (Riigikohtu 14.11.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-44-12, p 17).
16.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et talle antud maski kandmise korraldused oleksid olnud õigusvastased.
16.1.Nagu vastustaja on märkinud, ei tulenenud 06.11.2020 Viru Vangla kinnipeetavatele maski kandmise kohustust sel ajal kehtinud Viru Vangla 27.10.2020. a käskkirjast nr 1-1/149 (dtl 212–217). Erinevalt vastustaja väidetust ei tulenenud 06.11.2020 avalikes siseruumides maski kandmise kohustust ka Vabariigi Valitsuse 19.08.2020. a korraldusest nr 282 (korralduse p 201 nägi isikukaitsevahendina maski kandmise kohustuse ette ainult üld- ja erihooldekodu ruumides ja territooriumil asutuse töötajale ja külastajale). Üldine avalikes siseruumides viibijate kohustus kanda kaitsemaski või katta suu ja nina lisati korraldusse nr 282 (punktina 82) Vabariigi Valitsuse 23.11.2020. a korraldusega nr 417 ning see jõustus 24.11.2020. Seega tuleb nõustuda kaebajaga selles, et 06.11.2020 ei tulenenud kaebajale kaitsemaski kandmise kohustust ühestki Viru Vangla käskkirjast ega Vabariigi Valitsuse korraldusest.
16.2.Vaidlustatud käskkirjas on maski kandmise korralduse kohta selgitatud, et seoses COVID-19 eriolukorraga olid kõik isikud vanglas kohustatud kandma kaitsemaski, sest mask takistas köhimisel või aevastamisel lendlevate viiruseosakeste levikut ühelt inimeselt teisele. Vanglas oli tegemist massilise COVID-19 nakatumise ohuga ja Viru Vangla direktori 30.10.2020. a käskkirja nr 1-1/151 välja andmise hetkeks oli haigestumine kinnitatud 8%-l kõikidest vangla kinnipeetavatest. Sellest tulenevalt järeldas Viru Vangla, et ka kaebaja võis olla teiste kinnipeetavatega kokkupuudete tõttu nakkusohtlik. Samuti arvestas vangla sellega, et teadusartiklites avaldatud info kohaselt võib viirus olla nakkav ka peiteajal ning see levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega. Seetõttu tuli vanglal võimaliku nakkuse kandjana käsitada igaüht, kelle puhul oli alust arvata, et tegemist on nakatanud isikuga või tema lähikontaktsega. Kohus leiab, et neid selgitusi arvestades oli kaebajale 06.11.2020 antud näomaski kandmise korralduse näol sisuliselt tegemist täiendava julgeolekuabinõuna ohjeldusmeetme rakendamisega VangS § 69 lg 2 p 5 tähenduses, sest selle eesmärk oli hoida ära kaebajast tulenevat võimalikku ohtu vanglas viibivatele isikutele. Ohjeldusmeetmetena võidakse lisaks vanglateenistuse erivahenditele (VangS § 701 lg 1 p 1) kasutada ka muid vahendeid, mis aitavad saavutada VangS § 69 lg-s 1 sätestatud eesmärki ja mille kasutamine vastab VangS § 41 lg 2 tingimustele (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2020. a määrus nr 3-20-1957, p 15). Kohtu hinnangul oli käskkirjas toodud ja eespool kirjeldatud COVID-19 pandeemilise leviku olukorras kaitsemaski kandmise korraldus ka õiguspärane. Kohtule ei nähtu asja materjalidest ühtki asjaolu, millest
3-21-181 võiks järeldada, et kaebajale sellise kohustuse panemine oleks olnud selle eesmärki arvestades ebaproportsionaalne ja oleks ülemääraselt riivanud kaebaja õigusi. Loenduse teostamisel, toidu jagamisel ning telefoni kasutamise võimaldamisel tuli valvuril eelduslikult kaebajaga lähedalt kokku puutuda, mistõttu oli tegemist lähikontaktiga ja maski kandmise nõue põhjendatud, hoolimata sellest, et kaebaja viibis kontakti ajal enda kambris. Seega oli kaebajale kaitsemaski kandmiseks korralduse andmine seaduslik.
17.Ka kaebajale ebaviisaka käitumise lõpetamiseks antud korraldust tuleb pidada seaduslikuks. Vastavalt VangS § 111 lg-le 1 on vanglaametnike ülesanne muu hulgas kinnipeetava järelevalve ja julgeoleku tagamine vanglas. Vanglateenistuse ametnikul on õigus anda oma pädevuse piires teenistusülesannete täitmiseks suulisi ja kirjalikke korraldusi (VangS § 1321 lg 1). Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kohus nõustub vanglaga, et käskkirjas kirjeldatud kaebaja kasutatud venekeelse väljendi puhul on tegemist ebatsensuurse ja solvava väljaütlemisega. Samuti ei ole üldtunnustatud viisakusnormidega kooskõlas olmeprügi tahtlik kambriluugist välja viskamine, selle asemel, et anda jäätmed nende kogumiseks kambrist välja selleks ettenähtud ajal (Viru Vangla kodukorra p 10.1 ja lisas 1.11 toodud S2 osakonnas paiknevate kinnipeetavate päevakava).
18.Seega, kui vastab tõele, et kaebaja käitus käskkirjas kirjeldatud viisil, on kaebaja rikkunud VangS § 67 punkti 1 ja Viru Vangla kodukorra p-i 1.12.8.
19.Kaebaja eelkirjeldatud tegevuste toimepanemise kohta ei ole kohtule esitatud muid tõendeid peale valvuri koostatud ettekande nr 6-20/5070-1. Nimetatud ettekandes on valvur mõningaste grammatiliste vigadega märkinud, et kaebaja ei allunud 06.11.2020 kella 12.00 paiku tema poolt korduvalt antud seaduslikule korraldusele panna kaitsemask näole korrektselt nii loenduse ajal kui ka toidujagamisel ning telefonikõnede teostamisel. Samuti viskas kaebaja kell 12.45 toidujagamisel läbi toiduluugi olmeprügi välja ning hommikust kuni päeva lõpuni motiveeris ta kaaskinnipeetavaid lööma aknaid välja ning panema madrats põlema. Valvuri antud korraldusele lõpetada ebaseaduslik tegevus ja ametnike töö takistamine vastas kaebaja: „Pustj Altermann hui sosjot“. Valvuri kinnitusel näitas kaebaja mainitud käitumist juba mitme päeva jooksul ning kaebaja avaldas soovi minna P-hoone isoleeritud kambrisse. Kaebaja ise väidab, et valvur ei ole talle mingeid korraldusi andnud ning kaebaja ei ole kedagi solvanud ega end ebatsensuursete sõnadega väljendanud.
19.1.Esmalt märgib kohus, et ettekandes ei ole selgelt märgitud, et kaebaja ei allunud valvuri korraldusele lõpetada ebaseaduslik tegevus ja ametnike töö takistamine. Pelgalt sellest, et kaebaja vastas valvuri sellisele korraldusele ebatsensuurset väljendit sisaldava lausega, ei saa veel järeldada, et kaebaja ei oleks pärast korralduse andmist ebaseaduslikku tegevust lõpetanud ja sellega korraldusele allunud. Seetõttu puuduvad selged tõendid selle kohta, et kaebaja ei allunud talle antud korraldusele ebaseaduslik tegevus lõpetada. Küll aga nähtub käskkirjast ka see, et kaebajale on ennekõike ette heidetud korralduste kui kogumi täitmata jätmist, sh oli ettekande kohaselt kaebajale antud korraldus näomaski ette panemiseks vähemalt kolmel korral. Selle osas, kas eeltoodu mõjutab distsiplinaarmenetluse lõpptulemust, võtab kohus seisukoha distsiplinaarkaristuste proportsionaalsuse hindamisel.
19.2.Ülejäänud kaebaja tegevuste osas on tegemist nn sõna sõna vastu olukorraga, kus valvur on ettekandes kaebaja vastaval viisil käitumist kinnitanud, kuid kaebaja sõnul ei ole ta selliselt käitunud. Sellises olukorras ei saa pelgalt asjaolu, et rikkumise kohta on otseste tõenditena olemas üksnes ametniku kirjalikud selgitused, välistada distsiplinaarkaristuse määramise
3-21-181 õiguspärasust. Kohus ei saa ametiülesandeid täitva vanglaametniku pahausklikku käitumist ja ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist eeldada. Justiitsministri 13.11.2008. a käskkirjaga nr 176 vastu võetud „Vanglateenistuja eetikakoodeksi“ punkt 1.3 sätestab: „Vanglateenistuja teeb oma tööd kohusetundlikult, ta on õiglane ja usaldusväärne. Ta ei valeta ega moonuta tõsiasju“. Vastavalt VangS §-le 133 on vanglaametnik kohustatud viivitamatult teatama vangla direktorile või kõrgemale kohalviibivale vanglaametnikule kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut. Küll aga saab kohus nn sõna sõna vastu olukorras hinnata poolte seisukohtade usaldusväärsust ning kaebaja väiteid selle kohta, miks ta leiab, et ametnik on esitanud distsiplinaarmenetluses tema käitumise kohta ebaõigeid andmeid (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2019. a otsus nr 3-18-58, p 14). Muu hulgas tuleb kohtul ütluste ja seletuste usaldusväärsuse kontrollimisel hinnata neis väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes ja seletustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus (vt Riigikohtu 19.05.2009. a otsus nr 3-3-1-32-09, p 19; Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2022. a otsus nr 3-201239, p 10).
19.3.Üksnes kaebaja väidetest, et valvur, keda ta tunneb juba vangistusele eelnevast ajast, valetab ja on ebaaus inimene, ei saa teha järeldust, et see valvur on koostanud 06.11.2020 kaebaja kohta ettekande, milles kirjutatu ei vasta tõele. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi muule asjaolule, mis annaks kohtule alust ettekande õigsuses kahtlemiseks. Kohtu hinnangul tuleb kaebaja käitumist ettekandes kirjeldatud viisil pidada ka usutavaks. Nagu kaebaja on hiljem selgitanud, ei pidanud ta maski kandmise korraldust seaduslikuks, mistõttu on usutav, et ta vaidles sellele vastu ja jättis korralduse täitmata. Vastupidiselt ei ole kohtule usutav see, et valvur ei andnud 2020. a novembris vanglas valitsenud COVID-19 pandeemilise leviku olukorras kaebajale viiruse leviku tõkestamiseks korraldust panna näole kaitsemask, kui kambriluuk avati ning valvur ja kaebaja teineteisele lähenesid. Ka vanglaametniku suunas ebaviisaka ja ebatsensuurse väljendi kasutamist ning enda vastumeelsuse väljendamiseks olmejäätmete kambriluugist väljaviskamist tuleb pidada kaebaja isikut arvestades tõenäoliseks. Erinevatest asja materjalide juures olevatest pöördumistest vanglale nähtub kaebaja rahulolematus vanglaametnike tegevusega ja selle selgelt väljendamine.
19.4.Kohus nõustub kaebajaga selles, et ettekandes nr 6-20/5070-1 märgitud sündmuste toimumise aeg (kella 12.00 paiku) tekitab küsimusi. On selge, et loendus, toidujagamine ja telefonikõnede teostamine ei saanud kõik toimuda 12.00 paiku, isegi kui võtta arvesse selle ajamääratluse umbmäärasust. Küll aga ei kujuta eeltoodu endas sellist vastuolu, mis annaks alust kahelda, et ettekandes märgitud korraldustele mitteallumised üldse aset leidsid. Kaebajale on ette heidetud korduvalt korraldustele mitteallumist ning vähemalt ühel korral oli valvuri kinnitusel selline korraldus kaebajale antud ka lõuna ehk toidujagamise ajal. Seetõttu ei muuda ettekandes kellaaja ebatäpne märkimine kaebaja toimepandud tegude määratlemist võimatuks. Vangla on ümber lükanud ka kaebaja väited, et 06.11.2020 ei toimunud tema sektoris üldse helistamist, esitades sellest kuupäevast kaebaja kõnelogide väljavõtte (dtl 264).
20.Kaebaja on teinud etteheiteid distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ning viidanud sellele, et talle ei võimaldatud menetluse eesti keeles läbiviimise tõttu piisaval määral ärakuulamist. Kaebaja leiab, et talle tulnuks anda võimalus selgituste andmiseks samal päeval väidetava rikkumisega. Samuti ei tõlgitud kaebaja sõnul talle distsiplinaarmenetluse protokolli vajalikul määral vene keelde.
21.Vastavalt VangS § 64 lg-le 1 viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, ning kinnipeetaval on õigus anda selgitusi
3-21-181 (VangS § 64 lg 2). Vastavalt VangS § 11 lg-le 1 kohaldatakse VangS-s ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades VangS erisusi. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. Haldusmenetluse raames tehtava menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti (HMS § 5 lg 1).
21.1.Kohtule on esitatud Viru Vangla teatis, millest nähtuvalt on vangla teavitanud kaebajat tema suhtes VangS § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumise kahtluses distsiplinaarmenetluse algatamisest 18.11.2020 (dtl 138), s.o 12 päeva pärast rikkumiste toimepanemist. Kohus nõustub kaebajaga, et selliselt ei olnud tegemist kohese rikkumisest teavitamisega VangS § 64 lg 1 mõttes. Küll aga ei muuda hilisem teavitamine distsiplinaarmenetluse tulemusel tehtud käskkirja õigusvastaseks, kui selline puudus ei kujutanud endast olulist menetlusõiguse rikkumist ega mõjutanud asja otsustamist (vrd HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Asja materjalidest nähtub, et kaebajal on olnud võimalus distsiplinaarmenetluses selgitusi anda, hoolimata sellest, et teda ei informeeritud distsipliinirikkumisest kohe. Seega ei olnud tegemist vangla poolt ärakuulamiskohustuse rikkumisega (vrd Tartu Ringkonnakohtu 09.12.2021. a otsus asjas nr 3-20-1296, p 13).
21.2.18.11.2020. a teatisele on samal päeval käsikirjaliselt märgitud, et kaebaja on keeldunud seda allkirjastamast, teda on sellest teavitatud ning ettekanne on antud kambrisse. Teavitajaks oli vanglaametnik A. Kuznetsova. Seejärel esitas kaebaja samal päeval vanglale pöördumise (dtl 136, tõlge eesti keelde dtl 233), milles viitab kaheksale tema kohta koostatud ettekandele (sh praeguses vaidluses kõne all olev ettekanne nr 6-2/5070-1), ning märgib, et ei saa nendes distsiplinaarmenetlustes ütlusi anda, kuna ei saa aru, mida on dokumentides kirjutatud, sest ei valda eesti keelt. Avalduses viitab kaebaja justkui sellele, et ka ettekannet nr 6-2/5070-1 ja 18.11.2020. a distsiplinaarmenetluse algatamise teatist ei olnud talle vene keeles tutvustatud. Kohtumenetluses ega distsiplinaarmenetluse käigus hiljem esitatud pöördumistes ei ole aga kaebaja teinud etteheiteid A. Kuznetsovale seoses kaebajale dokumentide vene keelde tõlkimisega, kaebaja etteheited on puudutanud üksnes A. Kongit. Eelnevat arvestades ei ole kohtule usutav, et A. Kuznetsova ei selgitanud kaebajale vene keeles, mis oli 18.11.2020. a teatises kirjas ja milles kaebajat süüdistati. Asjaolust, et kaebajat oli samal päeval teavitatud tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest kaheksa ettekande ajendil, võib küll järeldada, et kaebajal võis olla talle selgitatu meeldejätmine eraldi iga konkreetse menetluse kohta raskendatud, kuid siiski ei olnud see võimatu (nt oli kaebajal võimalus teha talle selgitatu kohta märkmeid). Samuti on kaebajale jäetud ettekanne kambrisse ja kui ta sellest aru ei saanud, oli tal ka hiljem võimalus paluda vanglaametnikul seda tõlkida. Seega tuleb asuda seisukohale, et tegelikkuses oli kaebajal võimalus esitada enda selgitused 06.11.2020. a ettekandes kirjeldatu kohta ka enne distsiplinaarmenetluse protokolli koostamist. On tõenäoline, et kaebaja võis olla häiritud tema suhtes korraga erinevate distsiplinaarmenetluste algatamisest ja nende eesti keeles läbiviimisest ning võis seetõttu mitte anda vanglaametnikule piisavalt võimalust ettekandeid talle arusaadavas keeles tutvustada. See aga ei anna põhjust heita vanglale ette kaebajale distsiplinaarmenetluse algatamisest ja selle põhjustest piisaval määral teavitamata jätmist. Kohtule ei ole usutavad ka kaebaja 15.02.2023. a avalduses esitatud väited, et 18.11.2020 ei käinud kontaktisik tema kambri juures üldse, kuna näiteks enda 04.12.2020. a selgitustes (dtl 136, tõlge eesti keelde dtl 233) kinnitab kaebaja, et teda informeeriti menetlusest 18.11.2020.
21.3.Vangla koostas distsiplinaarmenetluse protokolli (dtl 130–134) 04.12.2020. Protokollile
3-21-181 käsikirjaliselt tehtud märgetest nähtub, et seda tutvustas kaebajale samal päeval ametnik A. Kongi ning kaebaja keeldus protokollile tutvumise kohta allkirja andmast. Seejärel on ametnik A. Kuznetsova võtnud 07.12.2020 kaebajalt kirjalikud ütlused (dtl 128–129, tõlge eesti keelde dtl 233). Viimati nimetatud kaebaja avalduses toodud mitmetest vastuväidetest 06.11.2020. a ettekandes märgitule nähtub selgelt, et kaebajale oli arusaadav, mida talle konkreetse distsiplinaarmenetluse käigus ette heideti. See näitab, et kaebajale pidi olema ka talle arusaadavas keeles selgitatud, milles talle etteheidetav süütegu seisnes. Eeltoodu kinnitab kohtu hinnangul piisavalt, et kaebajal oli reaalne võimalus esitada distsiplinaarmenetluse käigus asja kohta enda arvamus ja vastuväited. Kaebaja kasutas seda võimalust ning distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on neid seisukohti arvestatud ja neile vastatud.
21.4.Ka 07.12.2020. a käskkirja on kaebajale tutvustanud valvur A. Kongi ning kaebaja on keeldunud tutvumise kohta käskkirjale allkirja andmast (dtl 126). Vaides (dtl 19–20, tõlge eesti keelde dtl 188) märgib kaebaja jälle, et A. Kongi oskab halvasti vene keelt ega tõlkinud talle käskkirja vajalikul viisil. Samas on kaebaja vaides siiski esitanud oma vastuväited käskkirjas toodule, kinnitades, et keegi ei ole talle andnud seaduslikke korraldusi panna mask ette ning ta ei väljendanud ennast ebatsensuursete sõnadega. Kaebaja väidab, et V. Grabar valetab, sest ta on ebaaus inimene, kaebajal on selle kohta tõendid ja ta juba kirjutas sisekontrollile. Eeltoodu kinnitab, et kaebajal on olnud võimalus ka vaidemenetluses enda õigusi kaitsta. Kuigi vangla jättis kaebaja vaide sisuliselt lahendamata, oli kaebajal võimalus esitada samu väiteid ja tõendeid (või tõenditele ja nende asukohale viidata) kohtumenetluses. Seejuures on kohus juhtinud poolte tähelepanu HKMS § 59 lg-le 1, mille kohaselt tuleb menetlusosalisel tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited (vt 03.02.2023. a määruse p 18).
21.5.Kohus ei nõustu kaebajaga, et distsiplinaarmenetluse alustamise teatist koos sündmuse ettekandega ja distsiplinaarmenetluse protokolli oleks pidanud kaebajale tutvustama üksnes A. Kuznetsova kui menetlust läbi viinud vanglateenistuse ametnik. Menetlusdokumentide kättetoimetamise ja tutvustamise näol ei ole tegemist sellise toiminguga, mille tegemiseks oleks pädevus üksnes inspektor-kontaktisikul (vt VSkE § 17 lg 1). Samuti ei saa teha sellest, et kohtud on pidanud kaebaja eesti keele oskust ebapiisavaks enda õiguste kaitseks vaide esitamiseks (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 07.02.2023. a määrus asjas nr 3-21-2282, p 13) järeldust, et vangla peaks viima kogu kaebajaga seotud haldusmenetluse läbi vene keeles. Nagu kohus eespool viitas, toimub haldusmenetlus eesti keeles (HMS § 20 lg 1), ning kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk, kelle kaasamise kulud tuleb üldjuhul kanda menetlusosalisel endal (HMS § 21). Praegusel juhul on vangla otsustanud distsiplinaarmenetluses aktsepteerida kaebaja venekeelseid avaldusi (mille sisu on eesti keeles kajastatud distsiplinaarmenetluse protokollis ja vaidlustatud käskkirjas) ning ametnikud on tutvustanud kaebajale menetlusdokumente vene keeles. Selliselt on olnud vangla tegevus kooskõlas menetlusreeglitega, sh HMS § 5 lg-ga 1.
22.VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada järgmisi distsiplinaarkaristusi: noomitus; isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks; ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; ning kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Olukorras, kus distsiplinaarsüüteo toimepanemine on tõendatud, on vanglal oluline kaalumisruum otsustamaks karistamise vajalikkuse üle ning seejärel valida õiguspärase kaalumise tulemusena kohane karistusliik ja -määr (vt nt Riigikohtu 19.05.2017 otsus asjas nr 3-3-1-10-17, p 16). HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning
3-21-181 kaaludes põhjendatud huve. Distsiplinaarkaristuste proportsionaalsuse hindamisel on asjakohane arvestada isiku eelnevate samaliigiliste rikkumistega, kuna see iseloomustab isiku käitumist ja suhtumist õiguskorda (Riigikohtu 29.09.2015. a otsus nr 3-3-2-2-15, p 25; 25.02.2010. a otsus nr 3-3-1-100-09, p 15). VangS § 63 lg 3 kohaselt tuleb distsiplinaarkaristuse valikul muu hulgas arvesse võtta vangistuse täideviimise eesmärki.
22.1.Kaebajale on valvuri korraldustele allumata jätmise eest määratud 6-ööpäevane kartserikaristus. Kaebaja distsiplinaarkaristuste väljavõtte (dtl 190) kohaselt oli kaebajal rikkumise toimepanemise aja (06.11.2020) seisuga viis kehtivat (VangS § 65 lg 5) distsiplinaarkaristust. Ametniku korralduse eiramise eest oli kaebajat varem karistatud ühel korral (12.05.2020 4-ööpäevase kartserikaristusega). Vangla arvestas eeltooduga ning leidis, et kuna varem kaebajale samalaadse rikkumise eest määratud 4-ööpäevane karistus kaebaja käitumisele mõju ei avaldanud, oli eesmärgipärane karistuse määra suurendada. Veel leidis vangla, et vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmine on raske rikkumine. Vangla hinnangul ei olnud proportsionaalne ja eesmärgipärane määrata karistuseks noomitust, elektriseadme, lühi- ega pikaajalise kokkusaamise keelamist või töölt eemaldamist just põhjusel, et tegemist on raske rikkumisega. Need kaalutlused on olnud kohtu hinnangul asjakohased. Käskkirjas ei ole pandud olulist kaalu sellele, et kaebaja ei allunud väidetavalt ka korraldusele lõpetada ebaseaduslik tegevus (mille kohta kohus eespool leidis, et selline kaebaja tegevus ei olnud nõuetekohaselt tõendatud). Arvestades, et kaebajale on ennekõike ette heidetud korduvate korralduste ehk korralduste kui kogumi täitmata jätmist, ei ole rikkumise olemuslikku raskust ja samaliigiliste kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu arvestades kaebajale määratud kartserikaristus ilmselgelt ebaproportsionaalne toimepandud rikkumise suhtes.
22.2.Ebaviisaka käitumise ja ebatsensuursete väljendite kasutamise eest on kaebajale määratud 4-ööpäevane kartserikaristus neljakuulise katseajaga. Kaebajat oli 06.11.2020. a seisuga suhtlemiseeskirjade rikkumise eest varem karistatud kahel korral (nii 20.05.2020 kui ka 15.07.2020 noomitusega). Vastustaja on leidnud, et ebaviisakas käitumine ja ebatsensuurse väljendi kasutamine on vanglas tähelepanuvajav rikkumine. Samuti osutas vastustaja, et kaebaja käitumine, sh vanglaametnike vastu pahameele näitamine, on näidanud, et ta ei soovi suunduda õiguskuulekale teele, ning varasemad distsiplinaarkaristused ei ole kaebajale piisavat mõju avaldanud. Vanglaga tuleb nõustuda, et vanglateenistuja suhtes ebatsensuursete sõnade kasutamisse tuleb suhtuda rangelt ning tegemist ei ole kerge rikkumisega (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2015. a otsus asjas nr 3-14-50267, p 20). Seega on vastustaja kaalutlused asjakohased ning miinimumilähedase kartserikaristuse määramist neljakuulise katseajaga saab pidada ka toime pandud rikkumist ja karistamise eesmärke arvestades proportsionaalseks.
23.Distsiplinaarkaristused on kaebajale määratud VangS § 64 lg-s 41 toodud tähtaja jooksul (vt ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg-d 6 ja 8, millest tulenevalt loeti puhkepäevale sattunud tähtpäev saabunuks sellele järgneval esimesel tööpäeval). Kohtule ei nähtu vastustaja poolt muude HMS-st või teistest õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumist.
24.Eeltoodu põhjal leiab kohus kokkuvõttes, et kaebus Viru Vangla 07.12.2020. a käskkirja nr 6-3/878-1 õigusvastasuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui menetluskulud on kohustatud hüvitama menetlusabi saaja ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Kui kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja ei esitata, siis menetluskulusid välja ei mõisteta
3-21-181 (HKMS § 109 lg 1).
26.Kohus vabastas 17.11.2021. a määrusega kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu 15 euro tasumisest. Need menetluskulud jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Kaebaja ega vastustaja ei ole kohtule muude menetluskulude kohta kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud. Seega jäävad ka poolte muud võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.