Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.11.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-926
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Haridusameti 11.05.2020 käskkirja nr T-7-1/20/131 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, seaduslik esindaja CC ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Reiland Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Kairi Tooming, Svetlana Kadel-Gleeson ja Viivi Lokk
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.07.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.07.2020 otsus. Teha uus otsus, millega rahuldada XX kaebus ja tühistada Tallinna Haridusameti 11.05.2020 käskkiri nr T-7-1/20/131 XX puudutavas osas ning kohustada Tallinna linna otsustama uuesti kaebajale elukohajärgse kooli määramine.
3.Mõista Tallinna linnalt XX kasuks välja menetluskulud 2110 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja ja tema seadusliku esindaja nimed ning nende elukoha aadressi andmed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.12.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-20-926 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX seaduslik esindaja CC esitas 01.03.2020 Tallinna Haridusametile taotluse määrata XX elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool.
2.Tallinna Haridusamet määras 11.05.2020 elukohajärgseks kooliks Tallinna Südalinna Kooli.
käskkirjaga
nr
T-7-1/20/131
XX
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 10 lg 1 järgi arvestatakse elukohajärgse kooli määramisel esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. PGS-i järgi võib arvesse võtta ka muid asjaolusid. Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 määrusest nr 132 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ (määrus nr 132) tuleneb, et kui kindlasse kooli soovijaid on rohkem kui selles koolis õppekohti, arvestatakse elukohajärgse kooli määramisel ka taotleja elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega. 2020/2021. õppeaastal määratakse Tallinna 21. Kool elukohajärgseks kooliks 89 õpilasele. Seda kooli on oma lapsele elukohajärgseks kooliks soovinud 125 vanemat. Kuna kõiki taotlusi ei saa rahuldada, määratakse Tallinna 21. Kool elukohajärgseks kooliks lastele, 1) kellele see kool on elukoha lähedal ja kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud enne 21.02.2018 ning 2) kelle sama pere teised lapsed õpivad samas koolis, olenemata nende elukohast Tallinnas ja elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise ajast. XX rahvastikuregistri järgne elukoht on alates 31.08.2018 XXXX. Tema elukohale lähim eesti õppekeelega kool on Tallinna 21. Kool (130 m). Sama pere teisi lapsi selles koolis ei õpi. Eelnevat arvestades määratakse XX elukohajärgseks kooliks Tallinna Südalinna Kool, mis asub samuti tema elukohast mõistlikus kauguses (1217 m).
3.XX palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tühistada Tallinna Haridusameti 11.05.2020 käskkiri kaebajat puudutavas osas ja määrata tema elukohajärgseks kooliks Tallinna
21.Kool. Kaebaja elab XXXX alates 2014. a augustist. Elukoha läheduse printsiipi silmas pidades tuleks arvesse võtta lapse tegelikku, mitte rahvastikuregistri järgset elukohta. Kaebajal ei ole etteheiteid Tallinna Südalinna Koolile, kuid see asub kaebaja elukohast 10 korda kaugemal kui Tallinna 21. Kool. Koolitee Tallinna Südalinna Kooli on lapse jaoks oluliselt ohtlikum kui Tallinna 21. Kooli. Kaebaja seaduslik esindaja töötab YYY ega saa oma töögraafiku tõttu alati last kooli viia või teda sealt tuua. Kuna laps peab liikuma kooli ja tagasi ise, on koolitee turvalisus väga oluline. Kaebaja on kesklinna elanikuna ebavõrdses olukorras Tallinna teiste piirkondade lastega, kes saavad koolikoha oma elukohale lähimasse kooli või vanemate soove
2(9)
3-20-926 arvestades, läbimata selleks katseid, nagu kesklinna koolides. See, et kaebajal ei ole õdesidvendi, ei sõltu temast. Vastustaja poolt kohtumenetluses kirjeldatud elukohajärgse kooli määramise metoodika ei ole läbipaistev. Tallinna 21. Kool on piirkonnakool, kuid selles toimusid ülelinnalised katsed ühe (inglise keele kallakuga) klassi komplekteerimiseks. Sellega tekitati defitsiit piirkonnakooli õppekohtadele. Kaebaja seaduslik esindaja on oma eriala tõttu teadlik, et lasteaiaealiste laste koolikatsed on ebahumaansed ja ülekohtused. Seetõttu ei saa eeldada, et kaebaja läbiks koolikatsed, et õppida oma elukohale lähimas koolis. Tallinna 21. Kooli veebilehel on kirjas, et muusikaklass komplekteeritakse elukohajärgselt sellesse kooli vastuvõetud õpilastest. Muusikakallakuga klassi katsed toimusid 15.06.2020. Katsetel osales ka lapsi, kellele Tallinna Haridusamet oli varem määranud elukohajärgseks kooliks Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ning vähemalt kaks neist arvati katsete järel ka Tallinna 21. Kooli nimekirja. Kaebajale väidetakse aga, et kooli koormus, ruumipuudus ja suur tahtjate arv ei võimalda Tallinna 21. Kooli määrata elukohajärgseks kooliks lapsele, kes elab sellest 130 m kaugusel. Koolitee turvalisus ei ole subjektiivne, vaid otseses seoses koolitee pikkusega. See sisaldub põhimõttes, et lapsele tuleb määrata elukohale lähim kool. Vastustaja seisukoht, et nn õe-venna kriteeriumi arvestamine aitab kaasa vanemate töö- ja pereelu ühitamisele, on küsitav, kuna Tallinna 21. Kool töötab kahes vahetuses – hommikuses vahetuses on muusika ja inglise keele suuna õpilased ning õhtuses ettevõtlus-robootika suuna õpilased. Erinevates vahetustes õppivate laste puhul on töö- ja pereelu ühitamine pigem keerukam. Lisaks ei ole õige eelistada ühe lapse vanema mugavust teise lapse turvalisusele. Samuti ei tohi eelistada mitme lapsega perekonda ühe lapsega perekonnale. Sellist eelistust ei ole võimalik PGS § 10 lg-st 1 välja lugeda. Kokkuvõttes tuleneb PGS § 10 lg-st 1, et esmajärjekorras tuleb arvestada õpilase elukoha lähedust koolile. Seda tuleb arvestada iga lapse puhul. Vastustaja ei ole 32 lapse puhul elukoha läheduse põhimõtet üldse arvestanud, vaid kohaldanud nende suhtes üksnes nn õe-venna kriteeriumit. Sellega võetakse koolikoht lapselt, kes elab koolile lähemal, ega arvestata ohutu koolitee tagamise vajadusega. Sellega eelistatakse ka nt lapsi, kelle vanem õde või vend on saanud Tallinna 21. Kooli katsetega, kuid kes ei ela üldse selle kooli lähedal. Nn õe-venna kriteeriumi eelistamine ei saa olla põhjendatud ka nt olukorras, kus lapse vanem õde või vend õpib 12. klassis ja pere lapsed saavad samas koolis käia vaid aasta. Ühe ja mitme lapsega pered peavad olema võrdselt kaitstud. Praegune süsteem eelistab mitmelapselist pere. Arvestada tuleks lapse tegeliku, mitte rahvastikuregistri järgse elukohaga. Kui määruse nr 132 §-i 6 ei ole võimalik tõlgendada eeltoodud viisil, tuleb see tunnistada põhiseaduse (PS) §-ga 3 vastuolus olevaks.
4.Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata. Taotlusi määrata lapse elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool oli rohkem kui koolikohti (vastavalt 125 ja 89). Tallinna 21. Kool määrati elukohajärgseks kooliks 32 lapsele, kelle pere teine laps juba õppis selles koolis, ja 57 lapsele, kellele see kool on elukohale lähim. Kaebaja on väljajäänute nimekirjas kuues, arvestades rahvastikuregistri elukohakande tegemise aega. Vastustaja lähtus kaebajale kooli määramisel määruse nr 132 §-st 6. Rahvastikuregistri andmetel on elukohajärgse kooli määramisel õiguslik tähendus. Kaebajal on õigus õppekohale Tallinna munitsipaalkoolis, kuid mitte konkreetses koolis. Vanemal on õigus valida kooli vaid siis, kui soovitud koolis on vabu õppekohti. Kui taotlejaid on rohkem kui koolikohti, tuleb teha valikuid. Vastustaja kasutas järgmist metoodikat: eKooli moodulis reastatakse kõik lapsed lähima kooli alusel. Sellest tekivad iga kooli kohta nimekirjad lastest, kellele see kool on lähim. Kõigepealt määratakse koolikohad 3(9)
3-20-926 vanemate soovil neile lastele, kelle vanem õde või vend õpib konkreetses koolis. Järgmises etapis arvestatakse elukoha lähedust. Lapsi koheldakse võrdselt sõltumata sellest, kas kool asub tema elukohast 40 või 3000 m kaugusel. Kui laste arv, kellele see koolikoht on lähim, on suurem kui õppekohtade arv selles koolis, arvestatakse lisatingimusena rahvastikuregistri kande tegemise aega. Elukohajärgse kooli määramine on seega läbipaistev ja tagab isikute võrdse kohtlemise. Kui arvestada ainult elukoha läheduse põhimõtet, ei oleks võimalik arvestada n-ö õdede-vendade kriteeriumit. Sama pere laste õppimine ühes koolis on aga oluline, sest see tugevdab peresidemeid ning aitab vanematel ühitada töö- ja pereelu. Tallinna Südalinna Kool asub samuti kaebaja elukohast mõistlikus kauguses. Koolitee turvalisuse hindamine on subjektiivne ja sellega arvestamist õigusaktid ette ei näe.
5.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 03.07.2020 otsusega rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Vastustaja võis lisaks PGS § 10 lg-s 1 sätestatule kehtestada muid aspekte, mida elukohajärgse kooli määramisel kaaluda (Riigikohtu 31.03.2017 otsus nr 3-4-1-16-16, p 21). Kuna 21. Kooli soovijaid oli rohkem kui ettenähtud koolikohti, tuli täiendavalt arvestada määruse nr 132 § 6 teises lauses sätestatud elukoha rahvastikuregistrisse kandmise aega, mis täpsustab PGS § 10 lg-s 1 sätestatud elukoha läheduse kriteeriumit. Kõnealune kriteerium on selge, lihtsalt kontrollitav ja ettenähtav ning arvestab seaduses sätestatud elukoha läheduse põhimõtet. Elukohajärgse kooli määramisel on rahvastikuregistri elukohakandel õiguslik tähendus (PGS § 8, rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 66 lg 1), mistõttu tuli vastustajal sellega arvestada. RRS § 68 järgi tuleb isikutel tagada rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste elukoha aadressi olemasolu ja õigsus. Seega oli kaebaja seaduslikul esindajal kohustus kajastada seal tegelikkusele vastavaid andmeid. Vastustajale ei saanud ega pidanud olema teada, et XXXX on kaebaja faktiline elukoht juba 2014. a-st. Vastustajal ei olnud võimalik määrata kõigile taotlejatele elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kooli. Kaebaja oli väljajäänute nimekirjas kuues, mistõttu määrati tema elukohajärgseks kooliks läheduselt järgmine kool. Vastustaja arvestas võimaluste piires PGS § 10 lg 1 eesmärki võimaldada lastele võimalikult lühike ja ohutu koolitee. Määruse nr 132 §-i 6 on kohaldatud õiguspäraselt. Kaebaja õigusi riivab see, et osa taotlejate puhul eelistati nn õe-venna kriteeriumit elukoha läheduse põhimõtet arvestamata. Halduspraktikal, mille puhul eelistatakse elukohajärgse kooli määramisel neid lapsi, kellel õpib selles koolis juba vanem õde või vend, on siiski legitiimne eesmärk – peresidemete tugevdamine, vanemate töö- ja pereelu ühitamine ning lapse abistamine koolieluga kohanemisel. Need asjaolud on eriti tähtsad algklasside laste puhul. Seetõttu on nn õe-venna kaalutlus asjakohane. Kuna PGS § 10 lg 1 järgi on nii õe-venna kui ka elukoha läheduse kriteeriumid võrdsed, ei ole ühe eelistamine teisele automaatselt õigusvastane. Tuleb eeldada, et pere esimesele lapsele määrati koolikoht elukoha läheduse põhimõttest tulenevalt. Kui järgida üksnes elukoha läheduse kriteeriumit, muutuks õe-venna kriteerium sisutuks ja raskesti järgitavaks. Määruse nr 132 § 6 teine lause võimaldab PGS § 10 lg-ga 1 kooskõlas olevat tõlgendamist ega ole PS-ga vastuolus. Elukohakande tegemise aja kriteerium täpsustab elukoha läheduse põhimõtet ega välista lapse elukohale lähima kooli määramist tema elukohajärgseks kooliks. Olukorras, kus taotlusi on rohkem kui koolikohti, ei ole nende kõigi rahuldamine võimalik, mistõttu mõnel juhul tuleb elukohajärgseks kooliks määrata läheduselt järgmine kool. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
4(9)
3-20-926
6.XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Vastustaja elukohajärgse kooli määramise metoodika on vastuolus PGS § 10 lg-ga 1. Elukoha läheduse kriteeriumit tuleb arvestada iga lapse puhul. Vastustaja arvestas aga esmajärjekorras õe-venna reeglit ning selle kriteeriumi täitnud 32 lapse puhul elukoha läheduse reeglit ei kohaldanud. See seadis kaebaja, kellel ei ole õdesid-vendi, ebasoodsasse olukorda, sest ta jäi ilma kohast tema elukohale kõige lähemas koolis. Täiendavalt tuleb arvestada, et kui mõne taotleja õde või vend on Tallinna 21. Kooli vastu võetud katsetega, ei rakendatud selle õe või venna suhtes piirkondliku kooli süsteemi. Nende noorem õde või vend määratakse Tallinna 21. Kooli õe-venna kriteeriumi alusel, kuid mitte katsetega klassi, vaid piirkondlikku tavaklassi. See on vastuolus PGS § 10 lg 1 mõttega ja kahjustab selgelt piirkondlike koolide süsteemi. Sisuliselt rakendatakse ka noorema õe või venna suhtes esimese lapse katsete tulemusi. Järelikult on väär halduskohtu loogika, et pere esimesele lapsele määrati kool elukoha läheduse põhimõttest tulenevalt. Elukoha läheduse reeglit ei saa jätta kohaldamata kaalumise teel, sest seadusandja on kaalumise juba teostanud – elukoha lähedust tuleb arvestada kõigi laste puhul. Kaalumise teel ei saa järeldada, et peresidemete tugevdamine ning vanemate töö- ja pereelu ühitamine on olulisem eesmärk kui eesmärk tagada igale lapsele võimalikult ohutu koolitee. Lisaks on õigusvastane eelistada mitme lapsega pere vanema töö- ja pereelu ühitamise võimalust ühe lapsega vanema töö- ja pereelu ühitamisele. Peremudelid peavad olema võrdväärsed. Elukoha läheduse reeglit ei saa jätta kohaldamata ka halduskoormuse või keerukuse tõttu. Õevenna reegel ei muutu sisutuks, kui seda kohaldatakse koos PGS § 10 lg-s 1 sätestatuga. Määruse nr 132 § 6 teine lause, mis võimaldab arvestada elukoha rahvastikuregistrisse kandmise aega, ei ole kooskõlas PGS § 10 lg-ga 1, sest läheb vastuollu elukoha läheduse kriteeriumiga. Selle kohaldamisel ei ole võimalik tagada, et kui lapsele määratakse taotluste suure hulga tõttu tema elukohale kauguselt järgmine kool, on see kool talle lähemal kui ülejäänud lastele nende kauguselt teine kool. PGS § 10 lg-ga 1 on kooskõlas olukord, kus kõik lapsed saavad käia oma elukohale võimalikult lähedases koolis. Praegu on see võimalus tagatud vaid osale lastest. Vastustaja rikkus ka uurimispõhimõtet. Määruse nr 132 § 6 eesmärk peaks olema lahendada õiglaselt olukorrad, kus taotlejaid on rohkem kui koolikohti. Vastustaja hinnangul on õiglane eelistada neid lapsi, kes on kooli läheduses kauem elanud. Seetõttu ei ole tähtis mitte rahvastikuregistri kande aeg, vaid see, kas ja kui kaua taotleja on tegelikult konkreetsel aadressil elanud. Rahvastikuregistri andmed ei kajasta alati tegelikku olukorda. Vastustaja oleks pidanud need asjaolud välja selgitama. Kuna määruse nr 132 § 6 ei ole kooskõlas PGS § 10 lg-ga 1 ja selle rakendamine viib ebaõiglase tulemuseni ega anna vanemale kindlust, millises koolis on tema lapsele koht tagatud, on see vastuolus PS §-dega 3 ja 13 ning tuleb jätta kohaldamata.
7.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.PGS § 10 lg 1 järgi tagab vald või linn koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Selleks kehtestab vallavõi linnavalitsus elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja korra. Valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras
5(9)
3-20-926 õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove.
9.Riigikohus selgitas 31.03.2017 otsuses nr 3-4-1-16-16 (p 21), et PGS § 10 lg 1 kolmandas lauses nimetatud asjaolude loetelu ei ole ammendav ja omavalitsus võib arvestada ka teisi, seaduses nimetamata asjaolusid tingimusel, et PGS § 10 lg 1 kolmandas lauses sätestatud asjaolusid on juba arvestatud. See võib olla vajalik näiteks siis, kui lapsi, kes vastavad PGS § 10 lg 1 kolmandas lauses nimetatud tingimustele, on rohkem kui koolis kohti.
10.Määruse nr 132 § 7 lg 3 kohaselt on elukohajärgne kool muu hulgas Tallinna 21. Kool, välja arvatud üks esimene klass. Määruse nr 132 § 6 sätestab, et elukohajärgse kooli määramise olulised asjaolud on esmajärjekorras õpilase elukoha lähedus koolile, sama pere teiste laste õppimine samas koolis ja võimaluse korral arvestatakse vanemate soove. Kui kooli on soovijaid rohkem, kui koolil on õppekohti, siis arvestatakse isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem.
11.Eelnevast tuleneb, et elukohajärgse kooli määramisel Tallinnas tuleb kindlasti arvestada kahte kriteeriumi: lapse elukoha lähedust koolile ja pere teiste laste õppimist samas koolis, kusjuures PGS § 10 lg 1 ega määruse nr 132 § 6 ei määra, kumb kriteerium on olulisem. Ühe kriteeriumi selget eelistamist teisele ei tulene ka Riigikohtu viidatud otsusest. Järelikult tuleb eeldada, et need kriteeriumid on võrdse tähtsusega ning vastustaja peab igal üksikjuhtumil otsustama, kumba neist eelistada. Mõlemat kriteeriumit on arvestatud maksimaalselt siis, kui konkreetses koolis saavad koolikoha need lapsed, kellele see on lähim kool ning kelle õed ja vennad juba käivad samas koolis. Samas võib olla põhjendatud juhte, kui tuleb väärtustada enam üht või teist kriteeriumit, arvestades kõiki tähtsust omavaid asjaolusid kogumis. Elukohajärgse kooli määramise kriteeriumite õigel kohaldamisel on oluline tähtsus eeskätt juhul, kui konkreetsesse kooli soovijaid on rohkem kui selles koolis kohti.
12.Kaebaja seaduslik esindaja soovis kaebaja elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kooli. Sellesse kooli soovijate arv (125) oli suurem kui õppekohtade arv (89), mistõttu ei olnud kõigi taotluste rahuldamine võimalik.
13.Tallinna Haridusameti 11.05.2020 käskkirja nr T-7-1/20/131 lisast 1 saab järeldada, et vastustaja arvestas kaebajale elukohajärgse kooli määramisel tema elukoha lähedust koolile (Tallinna 21. Kool on kaebaja elukohale lähim, 130 m), rahvastikuregistri elukohakande aega (elukoht XXXX alates 31.08.2018), kaebaja venna või õe õppimist samas koolis (Tallinna 21. Koolis ei õpi teisi kaebaja pere lapsi) ning läheduselt järgmist kooli, kus oli vabu kohti (Tallinna Südalinna Kool, 1217 m).
14.Vaidlustatud haldusaktis on nimetatud kriteeriumid, mida vastustaja arvestas, kuid sellest ei selgu, millise täpsema metoodika alusel kujunes nimekiri lastest, kellele määrati elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool, s.o kes jäid nimekirjas kaebajast ettepoole. Kohtumenetluses on vastustaja selgitanud järgmist: kõigepealt reastati eKoolis kõik lapsed lähima kooli alusel, mille tulemusel tekkis iga kooli kohta nimekiri lastest, kellele see kool on lähim; seejärel määrati Tallinna 21. Kool elukohajärgseks kooliks 32 lapsele, kelle sama pere teine laps õpib selles koolis, sõltumata lapse elukohast Tallinnas; siis määrati Tallinna 21. Kool elukohajärgseks kooliks 57 lapsele, kelle elukohale see kool oli lähim, eelistades neid, kelle rahvastikuregistri kanne oli varasem.
15.Ringkonnakohus leiab, et Tallinna linn on teinud kaebajale elukohajärgse kooli määramisel kaalutlusvigu, mis võisid mõjutada kaebaja võimalust asuda õppima Tallinna 21. Koolis.
6(9)
3-20-926
16.Puudub vaidlus, et Tallinna 21. Kool on kaebaja rahvastikuregistrijärgsele elukohale geograafiliselt lähim (130 m). Vastustaja eelistas aga kaebajale kõiki lapsi, kelle õde või vend juba õppis Tallinn 21. Koolis, sõltumata nende laste elukohast Tallinnas. Vastustaja nimetas kohtumenetluses selle kriteeriumi eelistamise põhjustena peresidemete tugevdamist ning vanemate töö- ja pereelu ühitamist. Seega vastustaja eelistas neid kaalutlusi kaebaja võimalikult lühikesele (ja selle kaudu ka võimalikult turvalisele) kooliteele ning kaebaja vanemate huvidele ühitada oma töö- ja pereelu võimalikult mugaval viisil.
17.Ringkonnakohus ei välista, et kõnealuse kahe kriteeriumi – elukoha lähedus koolile ja õe või venna õppimine samas koolis – väärtustamine vastustaja kirjeldatud viisil võib enamasti anda õiguspärase tulemuse, eriti kui lapse vanem õde või vend määrati esialgu konkreetsesse kooli põhjusel, et see oli õe või venna elukohale lähim. Praegusel juhul tuleb siiski arvestada Tallinna 21. Kooli ja konkreetse juhtumi eripäraga.
18.Nimelt komplekteeritakse igal õppeaastal üks Tallinna 21. Kooli klass ülelinnalise vastuvõtuga (nn koolikatsetega klass). Seega eeldatavalt õpib Tallinna 21. Koolis arvukalt lapsi, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole kooli läheduses või on isegi Tallinna teises otsas. Ometi määras vastustaja ka selliste laste nooremale vennale või õele Tallinna 21. Kooli elukohajärgse kooli reeglite järgi, eelistades neid kaebajale, kelle elukohale on Tallinna 21. Kool geograafiliselt lähim (130 m) ja kelle elukohale on läheduselt järgmine kool 1217 m kaugusel. Kaebaja jaoks tähendab seega nn õe-venna kriteeriumi automaatne eelistamine rohkem kui ühe kilomeetri võrra pikenevat kooliteed. Vastustaja ei ole esitanud andmeid, kui paljud lapsed 32-st on sellised, kelle elukoht ei ole Tallinna 21. Kooli lähedal, kuid keda eelistati kaebajale.
19.Vanemate töö- ja pereelu ühitamise aspektist väärib tähelepanu ka kaebaja argument (millele vastustaja ei ole vastu vaielnud), et Tallinna 21. Koolis õpivad ülelinnalise vastuvõtuga klassid ja elukohajärgse vastuvõtuga klassid (v.a muusikaklass) erinevates vahetustes. Seega ilmselt algavad ja lõpevad teatud hulga ülelinnalise vastuvõtuga klasside laste ja nende piirkonnaklassides õppivate nooremate õdede-vendade koolipäevad erineval ajal. Järelikult ei pruugi nende laste vanematel olla võimalik oma töö- ja pereelu mugavalt ühitada ainuüksi tulenevalt õppetöö korraldusest Tallinna 21. Koolis. Sellises olukorras ei ole põhjendatud elukohajärgse kooli määramisel automaatselt eeldada, et mitme lapsega vanema huvi oma tööja pereelu paremini ühitada on tingimata kaalukam, võrreldes Tallinna 21. Kooli lähedal elava üksiklapse vanemaga (nagu kaebaja puhul). Kaebaja seaduslik esindaja on ära näidanud, et nn õe-venna kriteeriumi eelistamise korral peab tema samuti oma töökohustustest ja töögraafikust tulenevalt tegema täiendavaid pingutusi, et koolitee turvalisuse tagamiseks viia või saata oma algklassilast oluliselt kaugemal asuvasse kooli, kuigi lähemal asuvasse kooli saaks laps minna üksinda. Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks vastustajal seetõttu täiendavalt kaaluda, kas oma lapse ülelinnalise vastuvõtuga klassi pannud vanema kanda peaks jääma risk, et kui pere rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinna 21. Koolist kaugel, ei pruugi pere järgmised lapsed automaatselt saada võimalust õppida samas koolis. Vastustaja on nii vaidlustatud haldusaktis kui ka kohtumenetluses piirdunud üldsõnaliste selgitustega, mis kirjeldavad elukohajärgse kooli määramise üldist metoodikat, mitte konkreetse juhtumi asjaolusid.
20.Kaebaja on lisaks välja toonud – ja vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud –, et vastuvõtueeskirjade kohaselt tuli Tallinna 21. Kooli muusikakallakuga klass komplekteerida neist lastest, kellele see kool oli määratud elukohajärgseks kooliks, kuid faktiliselt võeti muusikakatsete tulemusena kooli vastu vähemalt kaks last, kelle elukohajärgseks kooliks oli määratud hoopis Kadrioru Saksa Gümnaasium. Vastustaja ei ole selgitanud, milliste kriteeriumite alusel ja millistel põhjustel neid lapsi kaebajale eelistati.
7(9)
3-20-926
21.Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohus veendunud, et vastustaja määras kaebajale elukohajärgse kooli õiguspäraselt. Seetõttu tuleb 11.05.2020 käskkiri tühistada ning vastustajal tuleb uuesti määrata kaebajale elukohajärgne kool. Ringkonnakohtul ei ole võimalik määrata kaebajale elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kooli, nagu kaebaja taotles, sest ei saa kohaldada kaalutlusõigust vastustaja eest.
22.Ringkonnakohus märgib siiski täiendavalt, et jagab halduskohtu ja vastustaja seisukohti, mis puudutab vastustaja õigust ja kohustust arvestada elukohajärgse kooli määramisel lapse rahvastikuregistri järgset, mitte tegelikku elukohta. PGS § 8 kohaselt käsitatakse PGS tähenduses isiku elukohana tema Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. RRS § 6 lg 2 sätestab, et avaliku ülesande täitmisel lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest. RRS § 66 lg 1 kohaselt, kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, peab lähtuma rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist. Rahvastikuregistri subjektiks olev isik on kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse RRS-s sätestatu kohaselt (RRS § 68). Riikliku ja haldusjärelevalve pädevus RRS ning selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle on Siseministeeriumil (RRS § 102 ja § 3 lg 2). Eelnevast nähtub, et lapse elukoha kindlaksmääramisel ei ole linnal iseseisvat uurimis- ega kaalumisruumi, vaid elukoht tuleb kindlaks määrata tulenevalt rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Kontroll rahvastikuregistri andmete tegelikkusele vastavuse üle peab toimuma elukoha rahvastikuregistris registreerimise menetluses, mitte elukohajärgse kooli määramise menetluses (vt ka RRS § 84, § 88 lg-d 3 ja 4).
23.Ringkonnakohus lisab, et vastustaja viidatud haldusasja nr 3-19-1394 asjaolud oli praeguse vaidluse omadest erinevad. Viidatud asjas vaieldi elukohajärgse kooli määramisel vanemate sooviga arvestamise võimalikkuse üle olukorras, kus vanema taotluses märgitud kool ei olnud lapse elukohale geograafiliselt lähim ja kus ei õppinud ka taotleja õde ega venda. Samuti oli tegemist kooliga, mille ühtki klassi ei komplekteerita ülelinnalise vastuvõtu põhimõttel.
24.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus XX apellatsioonkaebuse, tühistab Tallinna Halduskohtu 03.07.2020 otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ning tühistab Tallinna Haridusameti 11.05.2020 käskkirja kaebajale elukohajärgse kooli määramist puudutavas osas ning kohustab Tallinna linna otsustama uuesti kaebajale elukohajärgse kooli määramine.
25.Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb uue lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt on menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja vaid vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
26.Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, samuti tuleb tal kanda kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja menetluskulud halduskohtus olid riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 1040 eurot (koos käibemaksuga) ning apellatsiooniastmes riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 1725 eurot (koos käibemaksuga). Riigilõivu tasumise kohta on esitatud maksekorraldused ning õigusabi osutamise kohta arved koos spetsifikatsioonidega. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja esimese astme menetluskulud on asja mahtu ja keerukust ning menetluse käiku arvestades täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Apellatsioonimenetluse õigusabikulusid tuleb samu kriteeriume arvestades mõnevõrra vähendada, sest apellatsioonkaebuses ja selle täienduses korratakse suuresti halduskohtule varem esitatud
8(9)
3-20-926 seisukohti. Kokkuvõttes tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 15+1040+15+1040= 2110 eurot, mis õigusabikulude puhul sisaldab ka käibemaksu.
27.Kaebaja eraelu kaitseks asendab ringkonnakohus avaldatavas otsuses omal algatusel kaebaja ja tema seadusliku esindaja nime ning nende elukoha aadressi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.