Korrakaitse › Vanglad

gikeele oskusega valeandmeid ja takistab kaebajal tema pöördumistest ja vangla dokumentidest koopiaid saada. Kontaktisiku kutsealast sobivust tuleb kontrollida. - Kaebaja jäeti ilma võimalusest vangla kaupluses raha kasutada ja ta on sunnitud ostma arusaamatu päritolu ja koguse ning kõrgema hinnaga kaupa. Ostetud teekannus haiseb pärast keetmist vesi, televiisor ei tööta korralikult ja hangub. Kaebaja leiab, et sellega on talle tekitatud varalist kahju. - Kaebaja on ilma jäetud võimalusest külastada spordisaali ja tema nõudmisi tühistada spordisaali lubamist keelav otsus eirati. Kaebaja on korduvalt siseside kaudu nõudnud selle kohta käskkirja ja palub kohtul siseside süsteemi salvestused välja nõuda. - Kontaktisikud vanglas avaldavad kinnipeetavatele tööle, täiendõppele või avavanglasse mittelubamisega survet. Sellega seoses on võimalik kaebajal koguda kirjalikke tõendeid teistelt kinnipeetavatelt. - Kaebajat on alates 01.07.2020 ilma jäetud ööpäevasest toidunormist. Sellest ajast on reedel kaebaja kanasuppi saanud kaks korda, muudel kordadel on antud piimasuppi, kusjuures piim on kaebajale vastunäidustatud. Kordagi pole saanud pühapäeval kartulit ja kala, kuigi seda näeb menüü ette. Selle asemel antakse hernetampi, millest tekivad valdu maksa piirkonnas. - Kaebajale keeldutakse dieeti määramast ja ta ei saa meditsiinilist abi. Kaebaja kontaktisik jätab teda ilma võimalusest arsti juurde aeg kinni panna. - Läbiotsimisel varastatakse kaebajalt asju ja pakke ning teadaolevaid asju ei kanta nimekirja, poest ostetud kilekotte rebitakse katki. - Kambrid ei vasta standarditele. Kord ei tööta dušš, kord pole peegel kasutuskõlblik, pidevalt on probleeme akendega, mis lasevad vett läbi ja tuule korral vilistavad. - Kaebaja ei oska riigikeelt. A1 taseme eksamil sai ta sajast protsendist tulemuseks 18%. Ametnikud on märkinud ta riigikeele oskajaks, sest kasutas eelnevalt pöördumiste ja kaebuste esitamisel eesti keelt rääkivate kinnipeetavate abi. - Vangla dokumente tõlgitakse oma tuju järgi, korduvalt on tõlgitud vaid osa teabest või suisa valesti. Dokumente suuliselt ei tõlgita. Kirju väljastava töötaja sõnul pole tõlkimine tema töö ja samuti ei tõlgi kontaktisik. Kaebaja esitas ka taotluse õigusabi saamiseks, sest kaebaja ei ole advokaat ja õigusabi on vajalik, et ta saaks oma pöördumistest koopiad, koostada juriidilises keeles täieliku pöördumise ning et tema huvide kaitseks vajalikud avaldused ja tõendid ei jääks juriidilise kogenematuse tõttu esitamata. Samuti palub kaebaja õiguskaitset kontaktisiku ja operatiivtöötajate vastu, kuna kannatab nende repressioonide all. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumisest. Kaebaja sissetulekud on 1,47 ja 19,01 eurot, ülejäänu on annetused ja raha kauplusest isikulike ostude tegemiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

kumendi numbrit vms. Kohtule on küll esitatud pöördumiste vastused, aga neist ei ole tuvastatav, mis probleemiga kaebaja vangla poole pöördus. Kaebaja peab ise teadma, millal ta millise probleemiga ja miks vangla poole pöördus ning mida talle vastati. Ka Riigikohus on 16.04.2013 määruses nr 3-3-1-12-13 selgitanud, et ka õigusteadmisteta isik peab olema suuteline ära näitama need haldusaktid, mille vaidlustamiseks kohtus ta abi soovib ning kohtule tuleb esitada ka andmed haldusakti kohta, mida ta soovib vaidlustada. Kohtu selgitamis- ja tõlgendamiskohustus ei saa laieneda selleni, et kohus asub ise vaidlustatavaid probleeme, isiku esitatud taotluseid ja sellele esitatud vastuseid välja selgitama, sest see tähendaks, et kohus asuks sisuliselt kaebaja asemel kaebust koostama. Kuna kaebaja on kohtule esitanud koopiad oma pöördumistest (vt algne kaebus ja puuduste kõrvaldamisel esitatud lisad) ning ka tema K-raha väljavõttelt nähtub tasu paljundamise teenuse eest, ei takista ka kaebaja väidetud koopiate tegemise keeld kaebajal oma pöördumiste üle arvet pidamast ning konkreetsele pöördumisele ja selle vastusele viitamast. Kohus peab tagama, et vajalikud avaldused ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu. Käesoleval juhul ei ole tegemist õigusliku kogenematusega. X oskab soovi korral esitada konkreetset kaebust konkreetse haldusakti või toimingu peale (vt haldusasjas nr 3-20-2067, 3-19-472, 3-19-424, 319-370, 3-19-229, 3-19-177 jt). Kohus on ka kaebajat varem hoiatanud (01.06.2020 määrus nr 3-20558), et taoliste kaebuste, kus esitatud on palju segaseid üldisi väiteid ilma konkreetseid haldusakte või toiminguid vaidlustamata ja ilma konkreetseid taotlusi esitamata, sh olukorras, kus kaebajale on korduvalt selgitatud vaidemenetluse korda ja ta oskab sellest ka soovi korral lähtuda, edaspidi esitamisel võivad kohtud pidada kaebuse esitamist kaebaja poolt kaebeõiguse kuritarvitamiseks ning seetõttu tema kaebused tagastada (HMKS § 121 lg 2 p 22). Kaebeõiguse kuritarvitamise tõttu on kaebaja kaebus ka varasemalt tagastatud (vt Tartu Halduskohtu 25.10.2019 määrus nr 3-19-1810). Kaebaja on esitanud ka distsiplinaarmenetluse materjalid, sh distsiplinaarkaristuse määramise otsused. Kaebaja võimalikuks nõudeks sellega seoses on nõue tühistada kõik otsused seoses raportitega, mille osas ei ole antud võimalust kaebust esitada. Samas ei ole kaebaja vaatamata kohtu nõudmisele täpsustanud, milliseid konkreetseid otsuseid ta vaidlustab ja kas kaebaja on vaidemenetluse läbinud. Kohus ei saa siinkohal ise vaid esitatud dokumentidest tulenevalt tõlgendada, et kaebaja soovib kõigi vangla otsuste kui haldusaktide tühistamist. Sellise nõude peab siiski esitama kaebaja ise. Kaebajal on ka olemas piisavad oskused, mida ta on varasemates kohtuasjades näidanud, et ta oskab soovi korral ise täpsustada, mida ta vaidlustab. Kohtul ei ole ka kahtlust, et kaebajal on olemas teadmised vaidemenetluse läbimise kohustuse kohta.

3(5)

1) teenistuskohustuste mittetäitmine; 2) ametikoha ärakasutamine isiklikes huvides ja represseerimiseks; 3) inimväärikust alandav kohtlemine; 4) tervisekahjustuste tekitamine; 5) varalise kahju tekitamine; 6) mittevaralise kahju tekitamine; 7) diskrimineerimine keele alusel, ebavõrdne kohtlemine; 8) VÕS § 36 rikkumine ja kohustada seda paragrahvi järgima. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja toodud tuvastusnõuded ei aita kaebaja õiguseid kaitsta, sest mistahes kohustuse rikkumise tuvastamine ei tekita kohustust seda rikkumist lõpetada. Kui kaebaja eesmärgiks on esitada kahju hüvitamise nõue, siis eelnevalt üksnes tuvastamisnõudega kohtusse pöördumine ei ole võimalik. Samuti peab kaebaja eelnevalt esitama kahju hüvitamise taotluse vanglale ja läbima sellega kohustusliku kohtueelse menetluse. VÕS § 36 ei seondu kaebaja haldusõiguslike suhetega vanglaga, vaid pigem tsiviilvaidlusega (määruse punkt 9). Kohus on kontrollinud ka vangistusalaseid õigusakte ega ole leidnud sama numbriga sätet, mis võiks olla käesolevas asjas asjakohane. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal nende nõuete esitamisel kaebeõigus ja tuvastamisnõuded tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.