Planeerimine ja ehitus › Kinnisasja sundvõõrandamine

3-19-63 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(14)

3-19-63 Tehnovõrk on projekteeritud lähtudes optimaalsest trassivalikust ning selle ehitus on vajalik teiste Viraksaare külas asuvate kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks. Trassi ei ole võimalik ehitada ilma Paide-Viraksaare kergliiklustee ning Muraka tee kinnisasju kasutamata. Tehnovõrgu rajamine nimetatud kinnisasjadele on avalikes huvides, torustikud on planeeritud võimalikult kinnisasja piirile, ei kahjusta kinnisasja omanike huve ega takista kinnisasjade edasist kasutamist. Nii töövõtja esindaja, projekteerija kui ka AS Paide Vesi on korduvalt pöördunud kinnisasjade omaniku poole, kuid ei ole saanud nõusolekut isikliku kasutusõiguse saamiseks AS Paide Vesi kasuks. Seega on sundvalduse seadmine vajalik avalikes huvides projekteeritud ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonitorustikule isikliku kasutusõiguse taotlemiseks. See on mh eelduseks rahastuse saamisel Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist.

3-19-63 huvides. Torustik võimaldab kolmandal isikul osutada avalikku teenust Viraksaare küla elanikele. Sundvalduse seadmise aluseks olnud arengudokumendid ja planeeringud toetavad kaebaja kinnisasjade osadele ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni rajamist (vt nt Järva maakonnaplaneeringu seletuskirja p 4.4.1; Paide valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2016–2027 p-d 1.1.3; 1.1.4 ja 3.6; Paide valla üldplaneeringu p 11.1). Kaebaja ei ole väitnud, et on vastu trasside rajamisele tema kinnistule. Seega ei ole sundvalduse seadmine talle üleliia koormav ega takista kinnistute sihtotstarbelist kasutamist. Kaebaja on varem olnud teadlik perspektiivsete trasside asukohast. Paide Linnavalitsuse 27.08.2007 korraldusega nr 291 väljastati kaebajale ehitusluba Lepa elamupiirkonna veetrassi rajamiseks. Projekti joonisel „Veetrassi asendiplaan“ oli näidatud perspektiivne Viraksaare küla veeühendus Paide linnaga. Veetrass asus samas kohas, kuhu see oli planeeritud Lepa DP-s. Lisaks on kaebaja 01.04.2008 kooskõlastanud Lepa maaüksuse elektrivarustuse tehnilise tööprojekti, kus on planeeritud kergliiklustee kruntidele (Lepa DP positsioonid 55, 56 ja 57) vee- ja kanalisatsioonitrassid. Seega olid ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni trassid kaebaja maale planeeritud enne 2015. aastat. Ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni koondjooniselt nähtub, et eelprojekt ja Lepa DP ei ole omavahel vastuolus ning Lepa DP täiendamiseks projekteerimistingimuste väljastamise vajadus puudus. Samuti on kaebajale kuuluv Lepa DP ala müügis ning kuulutuses on viidatud ala ühendamisele vee- ja kanalisatsioonitrassiga. Seega eeldab kaebaja, et Lepa DP-s märgitud ning projekteeritud vee- ja kanalisatsioonirajatised ehitatakse. Lepa DP tugijooniselt ning seletuskirja p-st 3.8.1 nähtub, et planeeringu koostamisel olemasolevaid trasse vaidlusaluses asukohas ei olnud. Lepa DP-s lahendati mh tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus. Seletuskirja osas 3.8.2 kirjeldatakse ala veevarustuse lahendamist kaheetapilisena – ühisveevärk ning vahepealse lahendusena puurkaev, mille kasutamine lõpeb ühisveevärgi rajamisega piirkonda. Seletuskirja osas 3.8.3 on märgitud, et kuni kanalisatsioonivõrgu väljaehitamiseni on planeeritud igal elamukrundil reovete kogumine lokaalselt kogumismahutiga. Kogumismahuteid kinnistutel näidatud ei ole, kuid Lepa DP tehnovõrkude joonisel on näidatud vee- ja kanalisatsioonitrassid erinevate leppemärkidega (veetrass joone ja tähisega ,,V“ ja kanalisatsioonitrass joone ja tähisega ,,K“). Tehnovõrkude joonisel on vee- ja kanalisatsioonitorustikud planeeritud kõikidele transpordimaa kinnistutele, sh positsioonidele 55, 56 ja 57 (kergliiklusmaa krundid). Tähtsust ei oma, et trassid tänava ja kergliiklustee maa-aladel on tähistatud erinevat värvi leppemärkidega. Lepa DP vormistamisel võeti aluseks Keskkonnaministeeriumi 2002. a juhend „Planeeringute leppemärgid“, mille osas 4 on selgitatud, et detailplaneeringu joonis peab olema paljundatav ka must-valgelt. Seega on oluline leppemärgi kuju, mitte selle värv. Kergliiklusmaa kruntidel olevad trassid Viraksaare küla teenindamiseks on ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni magistraaltrassid. Kuigi Viraksaare ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni torustikust (kogupikkus 3380 m) asub kaebaja kinnistul 385 m pikkune lõik, on selle lõigu ehitamise puhul tegemist olulise avaliku huviga lõiguga. Vesi Viraksaare külla tuleb Paide linnas asuvatest trassidest ning kavandatava ühiskanalisatsiooni kaudu suunatakse reovesi Paide linnas asuvatesse puhastusseadmetesse. Trasside ehitamine on vajalik teiste Viraksaare külas asuvate kinnisasjade (180 kinnistut) eesmärgipäraseks kasutamiseks ja majandamiseks. Eelnevast nähtuvalt on sundvalduse seadmine kaebaja kinnistule proportsionaalne.

4(14)

3-19-63 Vastavalt Paide valla üldplaneeringu seletuskirja p-le 13.1 ja selle lisaks olevale kaardile on vaidlusalune ala detailplaneeringu koostamise kohustusega ala ja kohaldub KAHOS § 5 lg 1 p 1 (vt ka planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 2). Lepa DP tehnovõrkude joonise järgi läbib sundvalduse ala ühisveevärgi ja kanalisatsiooni trass. Tehnovõrkude joonise leppemärkide kohaselt tähistab veetrassi „V“ tähistusega joon, kanalisatsioonitrassi „K“ tähistusega joon. Sundvalduse ala (positsioonid 55, 56 ja 57) läbib tehnovõrkude joonise kohaselt nii „V“ kui ka „K“ tähistusega joon. Tähendust ei oma, et jooned on punases toonis, leppemärkide joonisel aga sinises ja rohelises toonis. Kuna vaidlusalused jooned on tähistatud läbivalt „V“ ja „K“ tähega, tähendavad need, olenemata värvist, vee- ja kanalisatsioonitrassi. Lepa DP kehtestamise ajal kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 9 lg 2 p 7 sätestas detailplaneeringu ühe eesmärgina tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramise. PlanS v.r § 2 lg 1 kohaselt koosneb planeering tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku (vrdl ka kehtiva PlanS § 3 lg 2). PlanS v.r ei sätestanud joonise värvikasutusele eraldiseisvat tähendust. Joonised on loetavad ka mustvalgena ning värvid on vajalikud üksnes joonise loetavuse lihtsustamiseks. Tehnovõrkude joonisel on selguse huvides lokaalsed vee- ja kanalisatsioonitrassid märgitud ühe ja planeeringuala läbiv magistraaltrass teise värviga. Eelviidatud tõlgendust kinnitab Lepa DP seletuskirja p 3.8.1. Lepa DP tehnovõrkude joonisel ei saa sundvalduse ala läbiv ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrass olla kaebajale üllatuslik. Asjaolu, et sundvalduse alale on planeeritud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustik, on nähtav ka Paide Vallavolikogu 28.04.2016 määrusega nr 10 vastu võetud Paide valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2016–2027 jooniselt lk-l 10.4. Lepa DP ala sidumine ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga on nähtuv ptk-st 1.1.4.5. Kaebaja on Lepa DP mõttes huvitatud isik. Seega ei saa Lepa DP realiseerimine kaebaja õigusi kahjustada. Vastustaja on 21.09.2018 teatega kaasanud kaebaja sundvalduse seadmise menetlusse. Kaebaja on vastanud 24.09.2018. Samas on korraldus sundvalduse seadmiseks väljastatud alles 17.12.2018, mistõttu oli kaebajal selle ajani võimalus oma seisukohti esitada. Täidetud on KAHOS §-s 40 sätestatud tingimused. Sundvalduse seadmine riivab alati omandiõigust. Samas ei ole riive omandiõigusele, arvestades sundvalduse alal asuvate kinnisasjade kuju, suurust ja paiknemist ning torustike paiknemist, ebaproportsionaalne. Sundvalduse alale pole ette nähtud hoonestust, vaid tänavad, kergliiklustee ja haljastus. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajatis on optimaalseima paiknemisega, teenindamaks nii Viraksaare küla kui ka Lepa DP arendusala (avaliku huvi kohta vt Paide valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2016–2027 p-d 1.1.4 ja 2.17).

3-19-63 tööprojekti, kus on märgitud kergliiklusmaa kruntidele (positsioonid 55, 56 ja 57) planeeritud vee- ja kanalisatsioonitrassid. Pärast 16.03.2015 projekteerimistingimuste väljastamist ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni eelprojektile Prääma ja Viraksaare külade vahelisele maaalale toimus Paide Vallavalitsuses 01.10.2015 eelprojekti nõupidamine kaebaja, vastustaja ja kolmanda isiku osalusel. Vastustaja ja kolmas isik on kaebajaga nii enne sundvalduse seadmist kui ka pärast kaebuse esitamist üritanud jõuda kokkuleppele isikliku kasutusõiguse seadmises. Kaebaja 12.03.2019 ja 13.03.2019 e-kirjadest nähtuvalt ei ole vaidlust trasside asukohas, vaid tingimustes, mille täitmisel on kaebaja nõus isikliku kasutusõiguse seadmisega. Seega on kaebaja eesmärgiks olnud võimaldada tema poolt arendatava piirkonna varustamine vee ja kanalisatsiooniga. Puudub kahtlus selles, et kaebaja mõistis nii DP-d, veetrassi projekti kui ka elektriprojekti tellides ning hilisemas haldusmenetluses, et ainus võimalus arendatava piirkonna varustamiseks vee ja kanalisatsiooniga on nn magistraaltrassi kaudu, mis algab Paide linnast ja kulgeb Viraksaare külani Paide-Nahkmetsa tee äärest. Seda tõendavad veetrassi eelprojekt ja elektrivarustuse tööprojekt. Projektide joonistel on ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni trasside asukoht sama võrreldes DP tehnovõrkude joonisega. Lepa DP seletuskirja p-s 3.8.1 on märgitud, et kõikide tehnovõrkude ehitamiseks tuleb koostada projektid. Projektid põhinevad DP lahendusel. Arvestades Viraksaare küla asukohta, puudub loogiline põhjendus trassi rajamiseks mujalt kui Paide-Nahkmetsa tee äärest. Puuduvad dokumendid, mis kajastaks trassi võimalikku ehitamist mujalt. Selliseid dokumente ei osanud nimetada ka kaebaja. Seega vaatamata teatud vastuolule DP tehnovõrgu joonise leppemärkide ja joonisel kujutatud tähistuse vahel tuleb joonisel kujutatud punast värvi jooni mõista ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni trassidena. Keskkonnaministeeriumi 2002. a juhendi „Planeeringute leppemärgid“ osas 4 on märgitud, et DP joonis peab olema paljundatav ka must-valgelt. Seega ei ole joonisel kujutatud joone värv määrav. DP-s kasutatud väljendi ,,kõrvalasuv elamupiirkond“ all tuleb mõista Viraksaare küla suvilapiirkonda, millel puudub ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga varustatus. Suvilapiirkonna varustatus trassiga tagatakse kaebaja kinnistute kaudu, mis on tähistatud tehnovõrkude joonisel positsiooni 31 juures kollase värviga (servituudivajadusega ala) ja millelt on näha, et kaebaja kinnistul olevad ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni trassid planeeritakse ühendada suvilapiirkonna trassidega. Seetõttu kavandati kaebaja kinnistule trassi servituudi seadmist. Asja lahendamisel ei ole aga määrav küsimus, miks ei kajastatud DP tekstis ega tehnovõrkude joonisel servituudi seadmist positsioonidele 55, 56 ja 57. DP ei ole seadusjärgne kinnisasja kitsendus (Riigikohtu 22.30.2006 määrus asjas nr 3-2-1-5-06, p 22), mistõttu ei saa asjaolust, et DP-s ei ole märgitud servituudi seadmist positsioonidele 55, 56 ja 57, teha järeldust, et nendel positsioonidel olevatele kinnistutele ei saa hiljem sundvaldust seada. Sundvaldus on seatud KAHOS ja AÕS tingimusi järgides nii avalikes kui ka kaebaja huvides. Selles osas nõustus halduskohus vaidlustatud korralduses toodud põhjendustega ega korranud neid. Vastustaja ja kolmas isik on veenvalt selgitanud kaebaja kaasatust haldusmenetlusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-19-63 nende tähendust selgitatud. Ka Lepa DP seletuskirjast, kus ei ole magistraaltrasside rajamist ega asukohta mainitud, ei saa sellist järeldust teha. Samuti ei ole DP-s kajastatud servituudi seadmise vajadust magistraaltrasside jaoks. Veeprojekti asendiplaani joonisel on kajastatud veetrass vastavalt Lepa DP lahendusele ning magistraaltrassi asukohta ei nähtu. Tõenäoliselt võeti elektrivarustuse tööprojekti aluseks Lepa DP tehnovõrkude joonis, mistõttu kajastati projektis jooni, mida projekt tegelikkuses ei puuduta. Veeprojekt ei kinnita, et Lepa DP eesmärgiks oli magistraaltrassi asukoha määramine. Ehitusloa alusel on tänaseks kaebaja kinnistule ehitatud survetõstepumpla, mida Lepa DP ette ei näe. Pumpla on ühendatud elektrivõrguga kaebaja nõusolekuta. Viraksaare küla suvila piirkonna varustamine ei ole ette nähtud läbi kaebaja kinnistu (positsioonil 31 märgitud servituudiala kaudu). Kaebaja kinnistule ei ole ette nähtud ühtegi liitumispunkti kanalisatsioonitrassiga, vaid survetrassiga. Isegi kui Lepa DP saab veeühenduse magistraaltrassist, ei ole kanalisatsiooni survetrassiga liitumine võimalik ning see saab toimuda üksnes positsiooni 31 kaudu. Lepa DP-s puuduvad tingimused, mis tagaksid kraavide ja trasside kooseksisteerimise. Lepa DP seletuskirja p-s 3.12 on planeeringualale ette nähtud kahe tuletõrje veemahuti paigaldamine, mille täitmine toimub kavandatavast veetrassist positsioonil 52, mitte magistraaltrassist. PlanS v.r nägi mh ette servituutide vajaduse määramise (PlanS v.r § 9 lg 2 p 13; vrdl ka PlanS v.r § 18 lg 5). Juhul, kui Lepa DP-s oleks ette nähtud avalikuks kasutuseks mõeldud tehnovõrgud, oleks DP-s tulnud kajastada vastav servituudiala või näha ette kinnistute sundvõõrandamine või sundvalduse seadmine. Seega saaks praegusel juhul sundvalduse seadmine toimuda vaid juhul, kui DP seda ette näeb. Vastasel juhul puudub kinnistu omanikul võimalus esitada sisulisi vastuväiteid sundvalduse seadmisele. Kaebaja ei ole ehitusprojekti kooskõlastanud ega andnud muul viisil nõusolekut tema kinnistule trasside ehitamiseks ehitusprojektis toodud kujul. Kaasamata jätmine on oluline menetlusviga. Kaebajat ei kaasatud ehitusloa menetlusse (EhS § 42 lg 7 p 2), vaid see väljastati kõrvaltingimusega. Vastustaja käitumine ei vasta hea halduse põhimõttele. KAHOS-s sätestatud tingimused ei ole täidetud. Vaidlustatud korralduse p-s 4 on märgitud kohustused, mida kaebaja peab järgima. Kaebaja kinnistule kavandatavad tehnovõrgud toovad kaasa omandiõiguse olulise riive. Magistraaltrassi saaks rajada ka teise asukohta või riigile kuuluvale transpordimaale.

3-19-63 väljaehitamiseni on planeeritud igal elamukrundil reovete kogumine lokaalselt kogumismahutiga. Tehnovõrkude joonisel on näidatud vee- ja kanalisatsioonitrassid erinevate leppemärkidega (veetrass joone ja tähisega ,,V“ ning kanalisatsioonitrass joone ja tähisega ,,K“). Tehnovõrkude joonisel on vee- ja kanalisatsioonitorustikud planeeritud kõikidele transpordimaa kinnistutele, sh kergliiklustee kruntidele. Tähtsust ei oma, et trassid on tähistatud erinevat värvi leppemärkidega (vt ka Keskkonnaministeeriumi 2002. a juhend „Planeeringute leppemärgid“ osa 4). Oluline on leppemärgi kuju, mitte värv. Seega on Lepa DP alale on ette nähtud magistraaltrassi rajamine ning see oli DP üheks eesmärgiks. Vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine on olnud vastustaja ning kaebaja huvides. Lepa DP näeb ette elamurajooni arendamise, kus kaebaja huviks on ühisveevärgi rajamine ning elamukruntide liitmine sellega. Kaebaja ei ole väitnud, et on vastu trasside rajamisele tema kinnistule, vaid et tema huvi on samuti ühiskanalisatsiooni ja ühisveevärgi trasside olemasolu Viraksaare külas ja Lepa DP arendusalal. Seda tõendab müügikuulutus, kus kaebaja lubab, et Lepa DP arendusala ühendatakse ühisveevärgiga ja kanalisatsioonivõrguga. Kaebaja 26.06.2019 e-kirjas nimetatud kinnistute liitumine vee- ja kanalitrassiga ei ole võimalik ilma magistraaltrassi kulgemiseta vastavalt Lepa DP-s märgitule. Seega ei takista sundvalduse seadmine kinnistute sihtotstarbelist kasutamist ega ole kaebajale üleliia koormav. Kaebaja oli aastaid teadlik perspektiivsete trasside asukohast. Paide Vallavalitsuse 27.08.2007 korraldusega nr 291 väljastati kaebajale ehitusluba, mille aluseks oli Lepa elamupiirkonna veetrassi eelprojekt. Projekti joonisel oli näidatud perspektiivne Viraksaare küla veeühendus Paide linnaga ning trass asus samas kohas, kuhu see oli planeeritud Lepa DP-s. Lisaks on kaebaja 01.04.2008 kooskõlastanud Lepa maaüksuse elektrivarustuse tehnilise tööprojekti, kus on märgitud kergliiklustee kruntidele (positsioonid 55, 56 ja 57) planeeritud vee- ja kanalisatsioonitrassid. DP-d täiendavate projekteerimistingimuste väljastamiseks puudus vajadus. Sundvalduse seadmine ei sõltu sellest, kas seadus nõuab ehitusluba või detailplaneeringut. Kohalikul omavalitsusel on võimalik otsustada sundvalduse seadmine ka ilma detailplaneeringuta. Isegi, kui planeeringus ei olnud määratud servituudi vajadust, saab seada sundvalduse tehnovõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks. Servituudi vajadused võivad tekkida nt Lepa DP arendamise ja planeeringu elluviimise käigus ning ka pärast DP elluviimist. Vastustaja teavitas kaebajat sundvalduse seadmise menetlusest 21.09.2018 kirjaga nr 56/18/200-2 ning andis kaebajale neli nädalat arvamuse esitamiseks. Kaebaja ei esitanud 24.09.2018 e-kirjas arvamust sundvaldusega nõustumise või mittenõustumise kohta. Korraldus sundvalduse seadmiseks võeti vastu 17.12.2018, mistõttu jäi kaebajale piisav võimalus esitada sisuline seisukoht. Kuigi rajatavast torustikust (kogupikkus 3380 m) asub kaebaja kinnistul 385 m pikkune lõik, on lõigu ehitamiseks oluline avalik huvi. Vesi Viraksaare külla tuleb Paide linnas asuvatest trassidest ning kavandatava ühiskanalisatsiooni kaudu suunatakse reovesi Paide linnas asuvatesse puhastusseadmetesse. Kaebaja kinnistul oleva lõigu puhul on tegemist magistraaltrassidega. Nende ehitamine on vajalik teiste Viraksaare külas asuvate kinnisasjade (180 kinnistut) eesmärgipäraseks kasutamiseks. Torustikud rajati võimalikult kergliiklustee kinnistute piirile, et need ei kahjustaks kaebaja huve ega takistaks kinnisasjade edasist kasutamist. Seejuures saab ka kaebaja veeliitumised ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga, mis võimaldab planeeringu elluviimisega edasi minna (vt ka Paide valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2016–2027 p-d 1.1.4 ja 2.17).

8(14)

3-19-63

9(14)

3-19-63 Põhjus, miks Lepa DP arendusala ühendamine ei toimu otse magistraaltrassist, vaid positsiooni 31 kaudu, on see, et magistraaltrassis on reoveetorustik ette nähtud ja ehitatud survetorustikuna. Otseühendus nõuaks täiendava pumpla rajamist. Asjaolule, et kanalisatsiooni survetrassiga ei ole võimalik otse liituda, on viidatud apellatsioonkaebuse p-s 4.7. Survetõstepumpla on rajatava torustiku lahutamatu osa ja selle kasutamiseks vajalik. Lepa DP tehnovõrkude joonisel oli magistraaltrasside kulgemine positsioonidel 55, 56 ja 57 ette nähtud ning küsimus, kas selle oleks pidanud kandma servituutide vajaduse tabelisse, ei ole praegu vaidluse all. PlanS v.r § 9 lg 2 p 13 ei välista DP kehtestamise järel tekkivat servituudi või sundvalduse seadmise vajadust planeeringulahenduse elluviimiseks. PlanS v.r § 9 lg 2 p 13 eesmärk oli määrata Lepa DP seletuskirja tabelis 2 servituutide vajadus kruntidele, mille sihtotstarve võimaldab sellele hoonete rajamist (sh positsioon 31). Positsioonid 55, 56 ja 57 on ette nähtud kergliiklusmaaks ja torustike rajamiseks servituudi seadmine ei kitsenda maa sellel eesmärgil kasutamist. Asjakohased ei ole kaebaja väited kraavide ja trasside kooseksisteerimise ja tuletõrje veemahuti kohta. Asjaolu, et Lepa DP-s puudusid tingimused torustike ja kraavide kooseksisteerimise kohta, ei tähenda, et rajatud torustikud oleksid DP lahendusega vastuolus. Rajatud torustikud ei välista sadevee juhtimist kraavidesse ega truubi rajamist. Lepa DP-s ei ole kraavide täpset asukohta määratud. Seletuskirja p-s 3.8.4 on üldine viide, et kogunev vesi juhitakse kraavidesse. Samadel põhjendustel ei ole muuda magistraaltorustike rajamise lahendust DP-ga vastuolus olevaks see, et tuletõrje veemahutit ei varustata magistraaltrassist. Kaebaja oli trasside kavandamisest teadlik ning sai korduvalt oma arvamust avaldada. Kaebaja põhiline nõudmine, et arvestataks kraavide toimivuse ja truubi asukohaga, on täidetud. Sundvalduse seadmisel on kaebaja ära kuulatud ning täidetud on KAHOS §-s 40 sätestatud tingimused. Arvestades sundvalduse alal asuvate kinnisasjade kuju, suurust ja paiknemist ning torustike paiknemist, ei ole kaebaja omandiõiguse riive ebaproportsionaalne. Sundvalduse alale pole ette nähtud hoonestust, vaid kergliiklustee ja haljastus. Sellist kasutust rajatud torustik ei takista (avaliku huvi kohta vt Paide valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2016–2027 p-d 1.1.4 ja 2.17). Vaidlusalune ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatis on optimaalseima paiknemisega, teenindamaks nii Viraksaare küla kui Lepa DP arendusala. Kui Viraksaare küla ei saaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liita, ei saaks ellu viia ka Lepa DP seletuskirja p-des 3.8.1–3.8.3 sätestatud lahendust. Seda mh juhul, kui trass rajataks Lepa DP ala kõrvalt. Riigile kuuluv transpordimaa on maantee, mille alla ei ole tehniliselt mõistlik ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitrassi rajada. Maanteeamet nõuab, et trasside ristumine maanteega toimuks 90kraadise nurga all võimalikult lühikest trajektoori mööda. Lisaks peavad survetorud olema paigaldatud maanteetammi kaitseks eraldi hülssi. Seega nõuaks pakutud lahendus kogu maantee muldkeha ümberehitamist, kaevuluukide paigutamist tee tasapinnale jms, mis oleks ebamõistlikult kulukas ja ajamahukas. Kui torustik rajataks ümber Lepa DP ala, oleks see kaebajale kahjulik, kuna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine magistraaltrassini läheks kaebajale oluliselt kallimaks ja ajamahukamaks. Kolmas isik on kompromissläbirääkimiste ajal pakkunud võimaluse Lepa DP Maasika ja Vaarika kinnistute liitumispunktide väljaehitamiseks kolmanda isiku kulul. Kaebaja ei võtnud pakutud lahendust vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-19-63 Vesi kasuks KAHOS § 40 alusel. Vaidlusaluse kinnisasja arendamiseks koostati 2006. aastal Lepa DP, milles olid märgitud kinnistud, millele seatakse servituut, sh ala ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

3-19-63 Seega on kaebajal soovi korral võimalik positsioon 31 kaudu ühendada planeeringuala trassiga kas Viraksaare küla kaudu, mis asub DP alast läänes, või muul viisil, kui kaebaja seda vajalikuks peab (sh liitumispunktide kaudu, mis on toimiku materjalidest nähtuvalt poolte vahel arutlusel olnud).

3-19-63 ja vee juhtimine kraavi on Maanteeameti ülesanne (vt ka tl 120p, kd I). Seega osas, milles kaebaja etteheited puudutavad riigimaantee hooldamist, sh võimalike truupide rajamist, ei ole need küsimused lahendatavad praeguse vaidluse raames. Maanteeamet on selgitanud, et rahastab selliseid töid, mis on vajalikud tee seisukorra tagamiseks ega hakka välja ehitama truupe, mis on vajalikud DP ala arendamiseks (vt tl 140, kd I). Samuti on Maanteeamet 04.03.2015 kirjas kokkuvõtvalt selgitanud, et teelõikudel asuvad betoontruubid tuleb ümber ehitada koos teekraavide taastamisega ning takistatud ei tohi olla maanteekraavide rajamine (tl 90, kd I). Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada kraave ja truupe ning kahjustatud kraavid ja truubid tuleb taastada (tl 90p, kd I). Ka 2018. a ehitusprojekti osa 1 on Maanteeamet kooskõlastanud ning märkinud mh, et kahjustamise korral tuleb taastada truubid ja kraavid ning tööd ei tohi seada takistusi sadevete ärajuhtimisele riigi teemaalt ja selle kaitsevööndist (vt TP Viraksaare osa 1, kooskõlastused 2-06, p-d 5 ja 7). Ringkonnakohtule nähtub eelnevast, et perspektiivis on Maanteeametil plaanis betoontruubid ümber ehitada koos teekraavide taastamisega (tl 90, kd I; vt ka tl 47, kd I) ning AS-l Paide Vesi tuleb hoiduda töödest, mis takistaksid maanteekraavide rajamist. Tööde käigus ei tohi kahjustada truupe ja kaeve (tl 90, kd I). Vajadusel tuleb kahjustatud kraavid ja truubid taastada (tl 90p, kd I; vrdl ka tl 120p, kd I; vrdl ka tl 46p, kd I). Maanteeameti kohustus (või selle puudumine) rajada truupe ei saa mõjutada sundvalduse seadmise õiguspärasust. DP ala edasise arendamise kohustus on eelkõige kaebajal. Sundvalduse seadmise korraldus saab olla õigusvastane üksnes juhul, kui see takistab kaebajal soovi korral sinna truupe rajamast. RMK maadele ja Maanteeameti maadele truupide või kraavide rajamist ei ole Paide linnal võimalik tagada (vt ka tl 137p, kd I).

3-19-63 Mave Kinnisvara OÜ saab liitumised vastavalt soovitud punktidele (vt ka tl 8–8p, kd II). AS Paide Vesi on ka selgitanud, et on nõus ettepoole kinnistutele veetorustiku otsa tegemisega (tl 136p, kd I). Ka apellatsioonimenetluses esitatud 23.07.2019 e-kirjast ei nähtu, et liitumine magistraaltrassiga ei oleks üldse võimalik, vaid kirjas on selgitatud, et liitumislahendus tuleks ette näha DP alale tervikuna koos tänavatorustiku väljaehitamisega. Kergliiklustee väljaehitamise kohta selgitas Paide linn ringkonnakohtu istungil, et see on Paide linna kohustus (Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2019 istungi helisalvestis 11:34:24).

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.