Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam taotles 10.05.2021 Tallinna Keskkonnaja Kommunaalametilt

(TKKA)

projekteerimistingimusi soojussalvesti ja soojustrassi kavandamiseks ning 15.06.2021 taotles Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt (TLPA) projekteerimistingimusi pumbahoone kavandamiseks.

TLPA andis 25.06.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/05753 (pumbahoone PT), mille alusel kavandatakse Tooma tn 13 kinnistu põhjaosasse pumbahoone ehitisealuse pinnaga ligikaudu 1050 m2 ja kõrgusega 12 m. TKKA andis 29.06.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/04893 (soojussalvesti PT) soojussalvesti kõrgusega kuni 70 m ja läbimõõduga ca 30 m kavandamiseks Tooma tn 13 kinnistule. Samuti andis TKKA 29.06.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/04886 soojustrassi kavandamiseks Tooma tn 13, Tooma tänav T4 ja Tooma tn 14 // Väomurru tn 1 kinnistutele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

I Soojussalvesti PT ja pumbahoone PT

hüvesid saab tarbida ja jätta sellest ringist oma suva alusel muud isikud välja, ei saa vastavaid hüvesid tagavad ehitised olla mõeldud avalikuks kasutamiseks, vaid kasutamiseks nende valdaja valitud isikute ringile. „Avalikkus“ ehitusmääruse § 31 lg 21 tähenduses kätkeb igaüht ja soojussalvesti ei teeni igaühe, vaid ainuüksi puudutatud isiku ja tema klientide huvisid. Soojussalvesti ei sarnane ehitusmääruses kirjeldatud avalikuks kasutamiseks ettenähtud teedele, parklatele ega tehnoehitistele. Järelikult ei saanud TKKA vastavaid PT väljastada ja need on tühised haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 järgi. Kui soojussalvesti on tehnorajatis ehitusmääruse § 31 lg 21 tähenduses, siis peaks sama olema ka pumbahoone, mis teenib soojussalvestiga ühist eesmärki. Pumbahoone funktsioon on majutada tehnilist funktsiooni täitvaid pumpasid. Sellisel juhul peaks mõlemad PT olema väljastanud üks ja sama haldusorgan, st TLPA. Igal juhul oleks soojussalvesti ja pumbahoone PT pidanud väljastama sama haldusorgan. 2) Isegi, kui soojussalvesti PT ei oleks tühised, oleks need õigusvastased, kuivõrd need lähevad sisult vastuollu pumbahoone PT-ga, nende väljastamiseks puudus õiguslik alus ja nende väljastamine riivab ebaproportsionaalselt kaebaja omandiõigust. 3) PT-s kirjeldatud hoonete püstitamiseks on vajalik DP, mille saanuks kehtestada linnavalitsus. Nii pumbahoone kui ka soojussalvesti on hooned EhS § 3 lg 2 tähenduses, kuivõrd on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitised. Ka kuuma vee mahutamiseks mõeldud siseruum on siseruum EhS § 3 lg 2 tähenduses. Niisamuti nagu on pumbahoone hoone, on seda ka soojussalvesti, kuigi inimesed satuvad vastavatesse siseruumidesse ainult hoonete ja nende sisu tehnilise hooldamise eesmärgil ja eelduslikult harva. Kolmanda isiku viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendis nr 3-21-1299 käsitletud lifti puhul on ilmne, et tegemist on rohkem seadmega, kui hoonega – soojussalvesti esmane eesmärk on mahutada, lifti eesmärk liigutada. Lifti konteksti arvestades on ilmne, et „viibimiskoha“ all pidi kohus silmas pikemaaegset viibimiskohta, mis eristaks hooneid liftist kui ajutise iseloomuga transpordiseadmeks rajatis olemisest. Ei saa väita, et kohtupraktika kohaselt saab hoone olla vaid selline ehitis, mis on mõeldud inimestele pikemaaegseks viibimiseks. Sellise käsitluse kohaselt ei oleks hooned ka nt garaažid ega kuurid, kuna neid kasutatakse asjade hoiustamiseks. Viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendist ei nähtu üldkehtivat standardit sellele, kuidas eristada hoonet ja rajatist. Soojussalvestit vaadeldes on selge, et tegemist on hoonega – sellel on kõik tavalise hoone omadused ja see eristub visuaalselt ehitistest, mida tavapäraselt ei peeta hooneteks (nt sidemastidest, sillutatud teedest, estakaadidest, aedadest). Ehitusprojektist ei nähtu, et pumbahoone ja soojussalvesti oleks omavahel ühendatud ja moodustaks mingisuguse funktsionaalse terviku EhS § 3 lg 3 tähenduses. Ehitusprojektis kujutatud joonistelt ei nähtu, et pumbahoone ja soojussalvesti oleks maapealsete või maa-aluste torudega ühendatud. Seda, et pumbahoone ja soojussalvesti ei saa olla üks hoone, saab järeldada ka pumbahoone PT p-s 3.2. märgitust, mille kohaselt saab kinnistul olla vaid üks hoone (pumbahoone), mille lubatud suurim ehitistealune pind on 1050 m2. Pumbahoone ja soojussalvesti üheks hooneks lugemine looks vastuolu pumbahoone PT-s sätestatud maksimaalse ehitistealuse pinnaga – ainuüksi pumbahoone ehitisealune pind on 1050 m2 ja koos soojussalvesti ehitisealuse pinnaga ületaks see pumbahoone PT-ga lubatud ülempiiri. Kuivõrd pumbahoone PT välistavad Tooma tn 13 kinnistule teise hoone rajamise ja soojussalvesti PT kohustavad projekti koostamisel arvestama pumbahoone PT-ga, ei ole nii pumbahoone kui soojussalvesti üheaegne rajamine Tooma tn 13 kinnistule PT-ga kooskõlaliselt võimalik. Kuivõrd soojussalvesti PT õiguspärasuse välistavad nende andmisele eelnevalt antud pumbahoone PT, olid need andmise hetkel vastuolus kehtiva õigusega.

3(19)

4) Soojussalvestit ja pumbahoonet ei saa PT alusel PlanS § 125 lg 5 järgi lubada ehitada, sest selleks on vaja DP-d § 125 lg 1 p-de 1 ja 4 järgi. Eelnevalt kehtinud 23.08.2006 kehtestatud DP koostati vaid kuni 15 m ärihoone püstitamiseks. Seega peaks sama kehtima ka 70 m kõrgusele soojussalvestile. Ilmselgelt on PT-s toodud soojussalvestil koos selle kõrvale ehitatava pumbahoonega suurem ruumiline mõju, kui see oleks 15 m ärihoonel. Soojussalvesti mõju ulatub mitmele kinnisasjale, sellest tõusetub kõrgendatud oht ning see on kohaliku arengu seisukohalt oluline ehitis, kuivõrd suunab oluliselt naabruskonna välisilmet, ruumijaotust ja mõjutab selle võimalikke arengusuundi. Kuivõrd soojussalvesti PT näevad peale pumbahoone veel ühe hoone rajamist ette, siis PlanS § 125 lg 5 ei kohaldu – soojussalvesti ei ole rajatis ega teeninda ühelgi äratuntaval moel pumbahoonet (või vastupidi). Kumbagi vaidlusalust hoonet ei rajata ka olemasoleva hoonestuse vahele PlanS § 125 lg 5 tähenduses. Kuivõrd PlanS § 125 lg 5 ei kohaldu, puudus seaduslik alus soojussalvesti PT väljastamiseks. 5) Soojussalvesti PT riivavad ebaproportsionaalselt palju kaebaja omandiõigust. Kaebajale kuuluval Lagedi tee 8 kinnistul asub lubjakivikarjäär, kus ta kavatseb tulevikus alustada ehitustegevusega. Soojussalvesti lekke puhul valguks selles sisalduv kuum vesi karjääri, ohustades selles potentsiaalselt samal ajal töötavaid inimesi ja tehnikat. Soojussalvesti karjääri kõrvale ilma vastavate kaitserajatiste ehitamiseta kujutab ohtu kaebajale ja mis tahes isikutele ja varale, mille Lagedi tee 8 asuva karjääri käitamiseks või selles ehitustegevuse läbiviimiseks on vajalik. Vaidlustatud PT-d kahandavad ka kaebajale kuuluva kinnistu väärtust. Soojussalvesti arhitektuursest projektist ei ilmne, millise temperatuuriga vee soojussalvestis hoidmist on kavandatud ega seda, kuidas välditakse või vähendatakse potentsiaalsete lekete või mahuti purunemise puhul võimalikku tekkivat kahju. Soojussalvestis hoitav kuum vesi võib kokkupuutel inimesega tekitada kuumuskahjustusi. Selle valguses tuleb analüüsida võimalikke tagajärgi, mis võiks tekkida soojussalvesti purunemisel ja lekkimisel, eriti võttes arvesse, et lekkiv vesi satub kõige tõenäolisemalt lähimasse süvendisse – kaebaja karjääri, kus võivad asuda töötajad või tehnika. Sellist analüüsi ega meetmeid vastavate tagajärgede ärahoidmiseks ehitusloa taotlusest ei nähtu. Arvestades kavandatava soojussalvestist tingitud ohte, nende analüüsi puudulikkust ja naaberkinnistute omanike omandiõiguste riiveid, pole selle püstitamine PT-s toodud tingimustel mõõdukas. See, et mis tahes mahuti võib teatud tingimuste saabumisel (nt korrosioon või mõni ilmastikunähtus) lekkida, on üldtuntud asjaolu. Selleks, et jaatada kaebaja kirjeldatud potentsiaalse sündmuse riivet tema omandiõigusele, ei pea vastav sündmus olema kindel ega prognoositav. Kaebajal on põhjendatud huvi, et naaberkinnistult ei tuleneks keskkonnaohte ega -riske, kuivõrd need riivaksid tema omandiõigust. 6) Puudutatud isiku kavandatud soojussalvesti on kavandatud paarikümne meetri kaugusele Tooma tn 13 ja Lagedi tee 8 kinnistute piirist. Kaebajale kuuluva Lagedi tee 8 kinnistu kehtiv DP näeb ette kuni 7-korruseliste äri- ja tootmishoonete rajamisele ja ühe kuni 45 m kõrguse kontorihoone rajamisele ehitusõiguse andmist. Tegemist saab olema akendega hoonetega, milles viibib igapäevaselt palju inimesi. 22.06.2021 leidis Californias aset plahvatus, mille tulemusel sai viga üks ja hukkus üks inimene. Plahvatuse tingis ca 6800 kuupmeetrine veemahuti, millele teostati hoolduse käigus keevitustöid. Veemahutis sisalduvasse vette oli ladestunud põhjaveest või pinnasest pärinev metaan, mis õhuga segunemisel muutus plahvatusohtlikuks ja plahvatas, kuivõrd hooldustööde käigus ei peetud ohutusmeetmetest kinni. Plahvatuse tulemusel veemahuti lõhkes ja selle pealmine osa paiskus kümnete meetrite kaugusele, samuti veemahutis sisalduv vesi valgus laiali. Kolmanda isiku kavandatav veemahuti on mahult ca 6 korda suurem (eeldatavasti oleks õnnetuse korral plahvatus ka asjakohase koefitsiendi võrra suurem), kui seda oli Californias plahvatanud veemahuti ning see asuks kaebaja kinnistule kavandatavate hoonete vahetus läheduses. 4(19)

7) Lagedi tee 8 kinnistu DP näeb ette ka maa aluse parkla rajamise. Kuivõrd Tallinna linna tsiviilkaitserajatiste kogus ja mahutavus on napp, tuleks tõenäoliselt kõnealune parkla määrata varjendiks, millesse saaksid ümbruskonna elanikud relvakonflikti või looduskatastroofide korral varjuda. Soojussalvesti Tooma tn 13 kinnistul asumine teeks selle sisuliselt võimatuks, kuna see oleks osa energiatootmisüksusest, mida vaenlane sõja korral prioriteetse sihtmärgina käsitleks. Olukorras, milles inimesed maa-alusesse parklasse varjuksid ja sellest läheduses asuv kuuma vett täis veemahuti tabamuse saaks, oleks tagajärjed katastroofilised. Sellise väljavaate vältimiseks tuleks kas loobuda DP-ga ette nähtud parkla varjendina kasutamise võimalusest, ehitada soojussalvesti mujale ja/või võtta kasutusele lisanduvad kaitsemeetmed (kaitsevall, maa sisse ehitamine), mida vaidlustatud PT ette ei näe. 8) On küsitav, kas kavandatud soojussalvesti rajamine Tallinna linna piirides saaks sellega kaasnevaid ohte arvestades sootuks proportsionaalne olla. Üks võimalik meede veemahutist tulenevate ohtude maandamiseks oleks selle ehitamine kolmandale isikule kuuluvale Tooma tn 14 kinnistule koos kaitsevalliga või selle ehitamine maa sisse. Selline lahendus väldiks või vähendaks veemahutis sisalduva vee õnnetusjuhtumi korral laialivalgumist ja vähendaks selle negatiivset mõju piirkonna ilmele. Kui juba PT pinnalt on võimalik tuvastada naaberkinnistute omanike huvidega vastuolus olevate ehitiste tulevikus rajamine, ei ole vastava rikkumise aset leidmiseks vaja anda ehitusluba, sest selline ehitusluba peab olema kooskõlas PT-ga. Asjassepuutuvad ohud ja mõjutused tulenevad vaidlusaluste hoonete olemusest – neid ei saa ehitusloa menetluse staadiumis välistada ega piisavalt maandada, sest need lähtuvad PT-ga ette nähtud hoonetest kui sellistest. Nii nagu ei oleks mõistlik ehitada tuumareaktorit tiheasustusala keskele olenemata sellest, kui ohutuks ja kaasaegseks vastavat reaktorit peetakse, ei ole ka mõistlik ega mõõdukas rajada tuhandeid kuupmeetreid kuuma vett täis olevat mahutit ega konstantset mürafooni tootvat pumbajaama DP-ga ette nähtud kontorihoone kõrvale. 9) Pumbahoone PT lähevad vastuollu Tooma tn T4 kasutuseesmärgiga ja riivavad ülemäära naabrite omandiõigusi. Tooma tn 13 kinnistut ja Tooma tn 14 kinnistut soovib Utilitas Tallinna Elektrijaam OÜ ühendada Tooma tn T4 kinnistule maa alla kavandatavate torudega, millest suurimate läbimõõdud on 160 cm. Kaebajale teadaolevalt rendib Utilitas Tallinna Elektrijaam OÜ käesoleval ajal Tooma tn T4 kinnistut alates 2006. a ning vastav rendileping näeb kolmandale isikule ette kohustuse Tooma tn T4 kinnistu välja arendada (sh rajada sademevee trassid ja tänavavalgustus). Seda kohustust ei ole Utilitas Tallinna Elektrijaam OÜ seni täitnud. Pumbahoone PT-st ei ilmne teavet Tooma tn T4 transpordimaa arendamise kohta, mis annaks kinnitust, et ehitusloa alusel rajada soovitud torustik ei mõjuta Tooma tn T4 läbitavust raskeveokitele. Ei ole ette nähtud vastava analüüsi koostamise vajadust ega Tooma tn T4 kinnistu väljaarendamise kohustust. Arvestades ehitusloa taotluse nr 2211271/00927 ja pumbahoone PT sisu, on ilmne, et kõnealuste ehitustööde teostamisel väheneks kolmanda isiku huvi Tooma tn T4 avaliku tee väljaehitamise motivatsioon täienevalt ning ilmselt asub kolmas isik tulevikus sellele ka vastu töötama viidates Tooma tn T4 alt kulgevale torustikule, kui peaks juhtuma, et kehtiv rendileping lõppeb ja kolmas isik peaks asuma vastavat avalikku teed välja ehitama. Tooma tn T4 ümbrus on tööstusala, mille edasine areng sõltub eeskätt infrastruktuurist, sh transpordiühendustest. Kui peaks juhtuma, et Tooma tn T4 kinnistu kasutamisele seatakse selle alt kulgevate torude tõttu liiklemispiirangud (nt raskeveokite läbimisele), ei mõjuks see negatiivselt mitte vaid kaebaja omandiõigusele, mis tuleneks naabruses asuva Lagedi tee 8 lubjakivikarjääri kasutamise väljavaadete vähenemisest, vaid kogu piirkonna arengule ja piirkonnas asuvate kinnisasjade omanike omandiõigustele. Samuti kasvab tõenäosus, et kolmas isik ei arenda sootuks Tooma tn T4 transpordimaad välja lootuses, et saab allasurutud hindadega naaberkinnistuid omandada täiendavateks laiendustöödeks.

5(19)

6(19)

7(19)

küsimused (majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, § 8 lg 8). Kaebaja ei saa nõuda ehitusprojekti sisuks olevate küsimuste lahendamist PT menetluses. PT andmisest ei ole põhjust keelduda, kui projekteerimise käigus saab leida tasakaalustatud lahenduse (vt Riigikohus asjas nr 3-17-2013, p 29). EhS § 42 lg-st 1 ja EhS § 44 p-st 1 tuleneb, et ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab muu hulgas PT-le ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Muu hulgas peab ehitis olema ohutu (EhS § 8 lg 1). Ehitusprojekt peab olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele (EhS § 13 lg 1). Järelikult, küsimus sellest, kuidas rajada soojussalvesti nii, et see oleks ohutu ning pumbahoone nii, et sellest lähtuv müra ei ületaks müra normtasemeid, lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus, viies läbi vajalikud analüüsid (sh müra modelleerimine) ning leides tehnilised lahendused. Ühtlasi viiakse läbi riskianalüüs. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et pumbahoonet ja soojussalvestit ei saakski nõuetekohaselt projekteerida. Kaebaja käsitlus Tooma tänav T4 kinnistule kavandatavast teest ei seondu kuidagi vaidlusaluste PT-ga. Pealegi kaebajal puudub õigus nõuda juurdepääsu mööda Tooma tänav T4 kinnistut. Kaebaja on erinevates menetlusdokumentides esitanud absurdihõngulisi väiteid soojussalvesti ning pumbahoonega kaasnevate mõjude kohta. Müra normtasemete ning ehitise ohutusega seonduvad küsimused lahendatakse ehitusprojekti koostamisel. Puudub põhjus eeldada, et kolmanda isiku kavandatavad ehitised ja seadmed on samasugused kaebaja toodud näidetes käsitletutega. Juhul, kui kaebaja mõttekäiguga nõustuda, tuleks nentida, et kõigi uute ehitiste rajamine on keelatud, sest mis tahes ehitis võib „teatud tingimustel“ (sh ohutusmeetmete eiramisel) endast hüpoteetilist ohtu kujutada. Lagedi 8 DP-s ei käsitleta maa-alust parklat varjendina. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus selle varjendina kasutatavust nõuda. Juhul kui PT andmisel käsitleda Eestis sõja puhkemist tõenäolise stsenaariumina, ei ole samuti võimalik ühtegi uut ehitist (välja arvatud ehk riigikaitselase eesmärgiga ehitised) rajada. Kaebaja pakutud Tooma tn 14 kinnistu ei ole asukohana mõeldav alternatiiv (kaguosa on liiga kaugel koostootmisjaamast ning ka ruumiliselt ei mahu kavandatavad ehitised sinna). Lisaks on Tooma 14 kinnistul DP-ga ette nähtud mahus hooneid rajatud, mistõttu ei ole täiendava hoone rajamine ka kehtiva DP kohaselt võimalik. Tooma tn 14 kinnistul kehtiva Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c kruntide DP põhijoonise kohaselt on kinnistule pos 1 lubatud ehitada 10 hoonet ning see arv on täis. Niisamuti ei ole tehniliselt ega majanduslikult mõeldav soojussalvesti ega pumbahoone ehitamine maa sisse. Soojuse tootmiseks tehtavad kulud peavad olema KKütS § 8 lg 3 p 1 mõttes vajalikud, et neid arvata soojuse piirhinna sisse. Nii Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu (ÜP) maakasutusplaani kui Lagedi 8 DP kohaselt on kõnealune piirkond ette nähtud nii ettevõtlus- kui tootmisalaks. Ei ole asjakohane ette heita tööstusalale iseloomuliku ruumilise pildi kujunemist. Kaebaja hinnang „koleduse“ kohta on subjektiivne ning projekteerimise käigus on võimalik ehitiste välisilmet esteetiliselt kujundada. 6) Tooma tn T4 kinnistult ei ole võimalik pääseda kaebaja kinnistule. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et ta peaks enda kinnistule pääsema just läbi kõnealuse kinnisasja, eriti olukorras, kus kaebaja kinnistule on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt tagatud. Lisaks ei mõjuta soojatrasside paiknemine sõidutee all Tooma tn T4 kinnistule rajatava tee läbitavust raskeveokitele. Trasside paiknemine teekinnistute all on linnaruumis tavapärane ning torude rajamisel arvestatakse sõiduteest tulenevate mõjutustega. II Kaugküttetorustiku ehitusluba

8(19)

justkui 1000 mm läbimõõduga kaugküttetorustikuga teised torustikud ristuda ei saa ning see muutvat piki Tooma tn 13 kulgevate vee- ja kanalisatsioonitrasside vedamise võimatuks, on põhistamata ja tõendamata. Kaebaja enda esitatud väidetavatelt Lagedi 8 DP joonistelt on näha kümneid kohti, kus erinevad tehnovõrgud ristuvad üksteisega, paiknevad teede all ning üksteise kaitsevööndites. 2) Kaebajal puudub ka subjektiivne õigus nõuda tehnovõrkude rajamist enda näidatud jooniste asukohta, sh vaidlusaluse soojustrassiga ristuvalt. Nimelt, Lagedi 8 DP ala ei ulatu isegi vaidlusaluse soojustrassi asukohta. Kaebuses näidatud Lagedi 8 DP väidetavate kavandatud tehnovõrkude ja vaidlusaluse soojustrassi ristumiskohad paiknevad väljaspool Lagedi 8 DP ala ja kaebaja omandis olevat Lagedi tee 8 kinnistut. Kaebaja ei saa eeldada, et saab väljaspool DP ala ning enda omandis olevat kinnistut mingeid tehnovõrke rajada (selleks on vaja ka mõne asjaõiguse olemasolu). Kaebajale ei ole teadaolevalt tehnovõrkude rajamiseks ka ühtegi ehitusõiguslikku haldusakti (projekteerimistingimused, ehitusluba) väljastatud. 3) Kaebuse väide, justkui Tooma tn 13 kinnistule tuleks rajada üldkasutatav tänav, on põhjendamatu ja väär. Lasnamäe tööstusalade ÜP kohaselt pole Tooma tn 13 kinnistule mingit tänavat ette nähtud. Tee paikneb Tallinna Linnavalitsuse 23.08.2006 korraldusega nr 1676-k kehtestatud Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c kruntide DP põhijoonise järgse Tooma tänav T4 kinnistu asukohas. DP täpsusastme tõttu tulebki lähtuda eelkõige DP-st. Samuti ei seostu väidetav tee kuidagi kaebaja subjektiivsete õiguste ega vaidlusaluse soojustrassiga. Isegi Lagedi tee 8 DP põhijooniselt on näha, et DP juurdepääs ei ole kuidagi seotud Tooma tn 13 kinnistuga ning Tooma tn 13 kinnistul ei paikne DP kohaselt ühtegi teed. Juurdepääs kaebaja kinnistule on tagatud läbi Lagedi tee T2 kinnistu ehk avalikult kasutatava tee ning kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et ta peaks enda kinnistule pääsema just läbi Tooma tn T4 kinnisasja. Kaebuses esitatud ettepanek, et soojustrass ehitataks Tooma tn 14 kinnistu kagunurka, on asjakohatu. Vaidlusalune kaugküttetrass on mõeldud teenindama Tooma tn 13 kinnistule kavandatavaid soojuspumpasid ja -salvestit. Tooma tn 13 kinnistu on vastavate objektide rajamiseks kõige optimaalsem asukoht, olles koostootmisjaama vahetus läheduses. Tooma tn 14 kinnistu kagunurka neid samal põhjusel paigutada ei saa (ei mahu ja on ka liiga kaugel). 4) Arvestades, et soojustrass paikneb Lagedi tee 8 kinnistust eemal ega tingi kaebaja väidetud piiranguid, ei olnud kaebaja kaasamine ehitusloa menetlusse vajalik. Kaasamine on menetluse ja ehitise põhine ning maa-alune kaugküttetorustik kaebaja õigusi ega huve ei puuduta ning vastustajal ei saanud ega pidanudki tekkima mõistlikku kahtlust riive esinemise kohta. Isegi kui väita, et kaebaja tulnuks ehitusloa menetlusse kaasata, siis eksimused ärakuulamisõiguse tagamises ei pruugi tingida haldusakti tühistamist, kui kaebaja kohtumenetluses esitatavad argumendid ei tekita kahtlust, et ärakuulamine oleks kaasa toonud teistsuguse haldusakti andmise (RKHKo nr 3-3-1-52-13, p 38). Kaebaja ei ole esitanud kaebuses ühtegi väidet, mis oleks saanud kaasa tuua teistsuguse otsuse, sh ehitusloa andmata jätmise. Kaebuses toodud põhjendused vaidlusaluse kaugküttetorustikuga seotud riive kohta on ilmselgelt väärad.

KOHTU PÕHJENDUSED

11(19)

12(19)

Kohus leiab, et kaebaja väited soojussalvesti ohtlikkuse ja enda õiguste riive kohta on paljasõnalised ja hüpoteetilised ning kohati ka vaidluse esemega mitteseonduvad. Kohus on andnud korduvalt kaebajale võimaluse oma sellekohaseid põhistada. Sellele vaatamata ka kaebaja täiendavad seisukohad ei viita kuidagi kaebaja omandiõiguse riivamisele, vaid pigem kinnistavad kohtu poolt juba varasemalt määrustes võetud seisukohta, et tegelikku kaebaja õigust riivet PT andmisega ei ole kaasnenud. Kaebaja üritab oma subjektiivsete õiguste riivet põhistada ilmselgelt otsitud väidete ja asjakohatute ning isegi absurdsete näidetega. Kaebaja väidab sisuliselt, et üldtuntud asjaolu on see, et mis tahes mahuti võib teatud tingimuste saabumisel (nt ilmastikunähtuse tagajärjel) lekkida ning kaebaja omandiõiguse riive jaatamiseks ei pea vastav sündmus olema prognoositav. Kaebaja seab seejuures kahtluse alla, kas üldse Tallinna linna piires soojussalvesti kui potentsiaalselt ohtliku ehitise püstitamist võib lubada. Seega näib kaebaja leidvat, et ta ei pea soojussalvesti PT vaidlustamisel tõendama oma subjektiivsete õiguste (omandiõiguse) riivet ja PT tühistamiseks piisab sellest, kui kaebajal on soov vältida ehitise kasutamisega tulevikus teoreetiliselt kaasneda võivaid riske. Selline arusaam on ilmselgelt väär. Haldusakti tühistamise saab kaasa tuua sellega kaasnev kaebaja õiguste tegelik rikkumine, mitte kaebaja asjakohastel tõenditel mittepõhinev oletus, et ehitise ohtlikkus on kindel juba enne ehitusprojekti koostamist ja ehitise ohutusnõuetele vastavuse hindamist. Kolmas isik märgib õigesti, et küsimus sellest, kuidas rajada soojussalvesti selliselt, et see oleks ohutu, lahendatakse ehitusprojekti koostamise käigus, viies läbi vajalikud analüüsid (mh viiakse kolmanda isiku kinnitusel läbi riskianalüüs) ning leides kohased tehnilised lahendused. PT määravad üksnes lähtealused ehitusprojekti koostamiseks (EhS § 14 lg 1 p 3 ja § 44 p 1), mitte ei sätesta kavandatava ehitise tehnilisi üksikasju. Ehitise ohutusega seonduvad küsimused lahendatakse ehitusprojektis (vt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 8 lg 8) ning kaebaja ei saa nõuda, et sellised küsimused peavad olema detailselt lahendatud juba PT väljastamise ajaks. Kaebaja väidab sisuliselt, et antud juhul on juba PT pinnalt võimalik tuvastada kaebaja huvidega vastuolus olevate ehitiste rajamine ning seega ei oma tähtsust, kas ehitusloa menetluses minimeeritakse ohte ja häiringuid või mitte. Kohus märgib, et just ehitusprojektis peab ette nägema arhitektuurilised ja insenertehnilised lahendused sellisel tasemel, et selle alusel on võimalik nõuetekohaselt ehitada (vt määrus nr 97 §-d 8–10). Ehitusloa eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutus- ja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist (RKHK 14.05.2002 otsus nr 3-3-1-25-02, p 12). Haldusorganil tuleb ehitusluba andes arvestada lisaks ehitisest endast lähtuvale mõjule ka selle kasutamisega kaasnevat mõju. Vastustaja ei saa väljastada ehitusluba enne, kui ollakse muu hulgas veendunud, et rajatav ehitis ei ohusta ümbritsevat keskkonda. Seega tehakse n-ö sisuline otsus soojussalvesti rajamise lubatavuse ja kasutamise ohutuse kohta ehitusloa väljastamise menetluses, kuhu on kaasatud ka kaebaja. Samuti hindab vastustaja ehitiste ohutust kasutusloa -ja teatise menetluses (EhS § 55). Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab alati olema ohutu (nt EhS § 8, § 11 lg 1, § 19 lg 1 p 4) ning kolmas isik on ehitusloa saamisel kohustatud ehitama ja ehitist kasutama selliselt, et tagatud oleks inimeste, vara ja keskkonna ohutus. Võimalikud vastuväited ja ettepanekud ehitusprojektiga (mis vastustaja vastusest nähtuvalt saadeti taotlejale ka täiendamiseks) seonduvalt tuleb kaebajal esitada käimasolevas ehitusloa taotluse menetluses. Kaebaja poolt on seega PT vaidlustamisel ennatlik asuda paljasõnaliselt väitma, et kavandatav soojussalvesti on igal juhul ohtlik (hakkab lekkima). Kaebaja ei ole ära näidanud, et kavandatud soojussalvestit ei olekski võimalik nõuetekohaselt (selle ohutust tagavalt) ehitada ega kasutada. Kaebaja ei ole mh ehitusloa taotluse aluseks olevale ehitusprojektile tuginedes ära näidanud,

13(19)

millest lähtuvalt saab pidada tõenäoliseks soojussalvesti lekkimist. Ilmselgelt ei ole kõikvõimalikud õnnetusjuhtumid (nagu kaebuses viidatud California veemahuti plahvatus) ettenähtavad ning need võivad aset leida mh vääramatu jõu tagajärjel. See aga ei tähenda, et soojussalvestite rajamine tulekski juba eos ära keelata, kuna hüpoteetiliselt võib see kunagi põhjustada kahjulikke tagajärgi. Kaebaja viide Californias aset leidnud veemahuti plahvatusele ei tõenda kolmanda isiku kavandatud ehitise ohtlikkust ega viita kaebaja omandiõiguse rikkumisele. Kaebaja toob seejuures ise välja, et viidatud plahvatus toimus seetõttu, et hooldustööde käigus ei peetud ohutusmeetmetest kinni – eeltoodu ei tõenda kuidagi kolmanda isiku kavandatud soojussalvesti ohtlikkust ega kinnita, et vaidlusalused PT riivavad kaebaja õigusi. Kaebajal puudub PT väljastamise etapis alus väita, et soojussalvesti ehitamisel ei arvestata ehitise ohutust potentsiaalselt mõjutavate teguritega või selle kasutamisel (ja hooldamisel) ei järgita ohutusnõudeid. Kohtul pole kaebaja paljasõnaliste väidete ja asjakohatute näidete põhjal alust eeldada, et vastustaja annab kolmandale isikule ehitus- ja kasutusloa sellise rajatise ehitamiseks ja kasutamiseks, mis kujutab suurt ohtu selle lähiümbruses viibivatele isikutele ja nende varale. Väide, mis puudutab Lagedi tee 8 kinnistule kavandatava parkla kasutamist võimaliku tsiviilisikute varjumispaigana, ei ole seostatav kaebaja kaitstavate subjektiivsete õigustega. Ka ei ole kaebaja mingil määral põhistanud oma väidet, et soojussalvesti kavandamine toob kaasa tema kinnistu väärtuse vähenemise. Ainuüksi asjaolust, et kaebaja kinnistu (kus hetkel asub lubjakivikarjäär) lähedusse kavandatakse soojussalvesti ja pumbahoone rajamist, ei saa tuletada kaebaja kinnistu väärtuse vähenemist. Kohtule ei nähtu, et kaebaja ei saaks kavandatud ehitiste tõttu enda kinnistut selle sihtotstarbe (s.o 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa) kohaselt kasutada. Igal juhul PT väljastamine ei too vahetult kaasa kinnistu väärtuse vähenemist ning ehitusluba ei tohi anda, kui see põhjustab ebaõiglaselt suure kahju naabrile. Samas on Riigikohus ehitusloa vaidluses selgitanud sedagi, et ehitusloa andmisel ei saa olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu. Ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad (RKHK 26.11.2002 otsus nr 3-3-1-64-02, p-d 16 ja 17).

on tagatud läbi Lagedi tee T2 kinnistu ehk avalikult kasutatava tee ning kaebaja ei ole eeltoodule vastu vaielnud. Kohtule ei nähtu seega, et kaebajal oleks pumbahoone ehitamise tõttu takistatud oma kinnistu tavapärane kasutamine või juurdepääs oma kinnistule ning seda ka juhul, kui peaks esinema vajadus seada teatud liikluspiirangud Tooma tn T4 kinnisasjal. Kaebaja omandiõigust ei riiva ainuüksi hüpoteetiline võimalus, et Tooma tn T4 kinnistu kasutamisele võidakse seada liiklemispiiranguid ja see võib vähendada tulevikus lubjakivikarjääri kasutamise võimalusi. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et ta peaks enda kinnistule pääsema just läbi Tooma tn T4 kinnisasja. Asjakohatu on kaebaja oletus, et kolmas isik ei pruugi Tooma tn T4 transpordimaad välja arendada lootuses omandada soodsalt naaberkinnistud täiendavateks laiendustöödeks. 16.2 Seoses müraga on kolmas isik põhjendatult selgitanud, et võimalikud mürauuringud (sh müra modelleerimine) viiakse läbi ja leitakse sobivad lahendused ehitusprojekti koostamise käigus. Kaebaja ei ole viidanud, millisele õigusnormile tuginedes oli tema hinnangul antud juhul kohustuslik mürauuringud läbi viia ja müra tõkestamiseks konkreetsed meetmed ette näha PT-s. Kohtule ei nähtu ka, millele tuginedes kaebaja juba praegu leiab, et kavandatud pumbahoone kasutamisega kaasnev müra hakkab normtasemeid ületama ja muudab sisuliselt võimatuks kaebaja poolt tulevikus planeeritavas kontorihoones töötamise. Kaebaja väidab vaid, et see, et pumbad töötades müra tekitavad, on üldteada asjaolu. Sellest ei saa aga tuletada, et kolmanda isiku kavandatud pumbahoone hakkab igal juhul tekitama ülemäärast müra ja takistama kaebajal tema kinnistu osas kehtivas DP-s kavandatu elluviimist. Teadupärast on võimalik vajadusel müra kohaste meetmetega leevendada ning optimaalsed meetmed selleks saab ette näha pärast asjakohaste uuringute teostamist. Asjaolust, et juba PT-s mingeid spetsiifilisi meetmeid müra leviku piiramiseks ette nähtud ei ole, ei saa tuletada, et pumbahoone kasutamisel lubatakse kolmandal isikul ettenähtud mürataset ületada. Kaebaja ei ole väitnud, et konkreetse pumbahoone puhul müra tõkestamine võimalik ei oleks ning igal juhul (st ka asjakohaste leevendusmeetmete kohaldamisel) saavutaks müra mõõtmed, mis tooks kaasa kaebaja omandiõiguse riive. Eeltoodule ei viita kuidagi ka kaebaja toodud näide fossiilkütusesaaduste torujuhtme pumbahoone pumpade kohta USA-s. Täiendavalt lisab kohus, et ühestki õigusnormist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et naaberkinnistult ei lähtu mis tahes mõjutust või et müra konkreetses piirkonnas üldse ei suureneks. Tooma tn 13 kinnistu sihtotstarve on ärimaa ning Lasnamäe tööstusalade ÜP kohaselt jääb Tooma tn 13 kinnistu alale, kus ÜP-s on maakasutuse juhtotstarbeks määratud ettevõtlusala tootmisala kõrvalotstarbega (B+T). PT-st nähtuvalt Tooma tn 13 kinnistu piirneb kirdes transpordimaa sihtotstarbega Väo tee T3 kinnistuga, läänes Tooma tn T4 transpordimaa sihtotstarbega kinnistuga, idas Lagedi tee 8 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuga ning kagus Tooma tn 15 ärimaa kinnistuga. Üle Tooma tänava, Tooma tn 14 / Väomurru tn 1 kinnistul asub Väo soojuselektrijaam. Kohtule ei ole eeltoodut tulenevalt äratuntav, et pumbahoone konkreetses piirkonnas hakkaks lähiümbruses asuvate, sh kaebajale kuuluva kinnistu kasutamist piirama või selle välistaks. Pealegi, kaebajale kuuluval Lagedi tee 8 kinnistul asub kaebaja väitel hetkel lubjakivikarjäär, kus ta plaanib ehitustegevust, mis samuti eelduslikult põhjustab konkreetses piirkonnas mürahäiringut. Kaebajal pole mingit alust eeldada, et temal on õigus enda kinnistut vastavalt selle sihtotstarbele kasutada ja seal mh müra põhjustava tegevusega tegeleda, aga läheduses asuvatele hoonestamata kinnistutele ei saa vastavalt nende juhtotstarbele ehitiste püstitamist lubada. Kaebaja väide, justkui pumbahoone kasutamise tõttu tuleks tal loobuda tulevikus oma kinnistule kontorihoone ehitamisest (seoses töötervishoiu nõuete järgimise ülearu kalliks muutumisega), on hüpoteetiline ega kinnita kaebaja omandiõiguse ülemäärast kahjustamist. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et konkreetsel tööstusalal saaks oma kinnistu arendamisega tegeleda vaid tema ning teisi ümbruskonna kinnistuid õiguspäraselt hoonestada ei tohiks.

15(19)

16(19)

III Kaugküttetorustiku ehitusluba

17(19)

kaugküttetorustiku ehitamise tulemusel hakkama tõenäoliselt üldkasutatava tee rajamist lubama üle oma kinnistu, on paljasõnaline ja oletuslik. 20.3 Kuna kaugküttetorustiku rajamisega ei kaasne kaebajale püsivat ja üleliia koormavat negatiivset mõju, ei olnud vastustajal alust EhS § 44 p 4 alusel keelduda kolmandale isikule ehitusluba väljastamast. Kolmas isik on asjakohasele kohtupraktikale viidates põhjendatult selgitanud, et isikul tuleb taluda selliseid negatiivseid mõjusid, mis ei ole tema jaoks üleliia koormavad ja mida on võimalik asjakohaste meetmetega tulevikus leevendada, kuna vastasel korral oleks tiheasustusega linnakeskkonnas igasugune ehitus- ja arendustegevus sisuliselt välistatud.

18(19)

Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tuleb eelkõige arvestada kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohi olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ülepaisutatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus nr 3-18-752, p 19). Kohtu hinnangul ei ole õigustatud esindaja kulu täies ulatuses kaebajalt väljamõistmine. Kolmas isik analüüsis materjale ja esitas oma peamised vastuväited kaugküttetorustiku ehitusluba puudutavale kaebusele juba 15.08.2022 menetlusdokumendis kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele vastates (10,9 h). Seega ei saa lugeda põhjendatuks 30.09.2022 vastuses juba varasemalt kohtule esitatud seisukohtade kordamist. Kolmandale isikule ei saa samas ette heita kaebaja täiendavatele seisukohtadele vastamist seoses soojussalvesti ja pumbahoone PT-ga. Kaebaja pidi arvestama, et kolmas isik võtab menetlusest osa ning võib kasutada selleks ka õigusabi ja nõuda hiljem õigusabikulude hüvitamist. Arvestades samas, et käesolev vaidlus ei ole keerukas ega eriti mahukas ning asjas ei ole toimunud istungit, peab kohus põhjendatuks mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu kokku 3000 eurot (ilma käibemaksuta).

/allkirjastatud digitaalselt/

OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 29. SEPTEMBRI 2023

OTSUSEGA.

19(19)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.